A. M. ́i hagi K. K.u vastu M. K.u pärandvara koosseisu tuvastamiseks ja pärandvara jagamiseks või alternatiivselt pärandvara hulka kuuluva nõudeõiguse tuvastamiseks ning pärandvara jagamiseks ja xxxx surnud M. K.u (K., isikukood xxxx) 10.01.2015) testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt testamendi tühistamiseks 10.500 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A. M. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja RÕA korras määratud esindaja: vandeadvokaat Aleksei Ratnikov (e-post: [email protected]) Kostja: K. K. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)
Asja arutamine
13.11.2018 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
kohtuistungil Kohtuotsuse resolutsioon
1.Jätta rahuldamata A. M.i hagi M. K.u (K., isikukood xxxx) 10.01.2015 testamendi tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt testamendi tühistamiseks.
2.Tuvastada, et M. K.u pärandvara hulka kuulus AS Xxxx pangakontol nr xxxx olnud raha 501,27 eurot.
3.Lõpetada M. K.u pärandvara ühisus kohtuotsuse p-s 2 nimetatud pärandvara suhtes jagades pärandvaraks oleva raha pärijate A. M.i ja K. K.u vahel võrdselt s.o. kummalegi 1⁄2 ehk 250,64 eurot.
6.Jätta A. M.i menetluskulud, milliste tasumisest ta oli 11.05.2017 kohtumäärusega vabastatud, Eesti Vabariigi kanda.
7.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamine Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
1.M. K. oli A. M.i ja K. K.u isa.
2.M. K. suri xxxx (I kd t/l 32).
3.Pärast M. K.u surma esitas A. M. Tallinna notar R. I. pärimismenetluse algatamise avalduse, milles ta teatas, et soovib vastu võtta oma isast järelejäänud pärandi (I kd t/l 32).
4.09.08.2017 andis notar välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on M. K.u pärijad A. M. ja K. K. kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas ( I kd t/l 34). Hageja nõuded ja nende põhjendused.
5.27.10.2017 esitas A. M. kohtusse hagi, milles ta palus tuvastada, et M. K.u pärandvara koosseisu kuulus tema surma hetkel xxxx järgmine vara: - korteriomand xxxx ja - AS Xxxx arvelduskontol nr xxxx olnud 501,27 eurot. Hageja palus esitatud hagis lõpetada ka pärandvara ühisus ning jagada pärandvara nii, et hageja saab vara jagamisel pool pärandvarast ehk 7000,64 eurot.
6.24.01.2018 esitas hageja täiendava hagi, milles täiendas pärandvara koosseisu ning esitas ka täiendavaid nõudeid pärandvara jagamiseks ning 28.03.2019 esitas hageja veel ühe täiendava nõude, milles ta palus tuvastada, et M. K.u poolt 10.01.2015 koostatud testament on tühine või alternatiivselt tühistada nimetatud testament. Hageja leiab, et testament ei ole koostatud testaatori poolt ega ole tema poolt allkirjastatud ja/või on
testament koostatud otsusevõimetu isiku poolt.
7.Oma lõplikes seisukohtades jäi hageja selle juurde, et tuvastada tuleb M. K.u pärandvara koosseis, milleks on: - raha summas 13 500 eurot, mille pärandaja sai enne oma surma 28.04.2015 korteriomandi xxxx müügist; - AS Xxxx arvelduskontol nr xxxx olnud 501,27 eurot; - kinnisasjad asukohaga xxxx, registrinumbriga xxxx, ja xxxx, registrinumbriga xxxx.
8.Hageja on seisukohal, et vaatamata kohtumenetluse käigus läbi viidud ekspertiiside tulemustele, tuleb lähtuda asjaolust, et M. K.u pärimismenetlus toimus kostja osavõtul ja notariaalses pärimismenetluses ei esitanud kostja M. K.u omakäelist testamenti, mistõttu määrati pärimismenetluses M. K.u pärijad ja jaotati pärandvara seaduses sätestatu järgi, mille tulemusena loeti M. K.u pärijateks võrdsetes osades nii hageja kui ka kostja ning kostja ei ole pärimistunnistust vaidlustanud.
9.Kostja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et M. K. kinkis kinnisasjad asukohaga xxxx ja xxxx, kostjale, kusjuures kinkelepingud oleks pidanud vormistama notariaalselt, mida tehtud ei ole, mistõttu kuuluvad need samuti pärandvara koosseisu.
10.Pärandvara tuleb hageja hinnangul jagada poolte vahel võrdselt nagu nägi ette notar R. I.i poolt väljastatud pärimistunnistus.
11.Hageja palub käesolevaga pärandavara ühisus lõpetada alljärgnevalt: - korteriomandi xxxx müügist saadud raha jagada poolte vahel võrdselt, ehk hagejale välja mõista kostjalt 6750 eurot (13.500 : 2); - Xxxx kontol olnud 501,27 eurost välja mõista hagejale pool ehk 250,64 eurot; - kinnistud asukohaga xxxx, registrinumbriga xxxx, ja xxxx, registrinumbriga xxxx, tuleks jagada poolte vahel võrdselt või kostjalt hageja kasuks välja mõista kinnisasjade võõrandamisest saadud summadest 1⁄2.
12.Hageja on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud käesolevas kohtumenetluses, et M. K.u kodune testament oli koostatud testaatori vabalt kujundatud tahteavalduse kohaselt ehk vastas testaatori tahtele. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid, et koduse testamendi koostamisel ja allkirjastamisel polnud avaldatud testaatorile emotsionaalset, mentaalset või muud survet ega testaatorit ähvardatud.
13.Kui kohus aga tuvastab, et korteriomand xxxx ei kuulu pärandavara hulka põhjusel, et kostja esindas enne pärandaja surma pärandajat ja selle käigus toimunud käsundi täitmise raames laskis kolmandal isikul pärandajale raha maksmise asemel kanda rahasumma enda pangaarvele, siis leiab hageja alternatiivselt, et pärandvara hulka kuulub sellisel juhul nõue kostja vastu võõrandamisest saadud summade osas, kes pärandajale maksmisele kuulunud raha enda arvele kanda lasi. Hageja arvates kuulub selline nõue pärandvara hulka ja ka selle jagamine on võimalik. Kostja vastuväited ja nende põhjendused. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
14.Kõigepealt on kostja seisukohal, et hageja väited isa poolt tehtud koduse testamendi võltsitusest ei ole õiged.
15.Kostja väidetel puudus tal aga vajadus testamenti notarile esitada, sest vara, mida testamendi alusel pärida, ei olnud pärandi avanemise ajaks enam isal olemas, mistõttu
toimuski pärimine isa järelt seaduse alusel, mistõttu puudub igal juhul alus testamendi tühisust tuvastada või seda tühiseks tunnistada.
16.Vaatamata eeltoodule puuduks alus testamendi tühisuse tuvastamiseks või tühistamiseks ka siis kui pärimine oleks toimunud testamendi alusel, sest testamendi koostas M. K. 18.09.2014 ja 10.01.2015 omakäeliselt ja selles sisaldus testaatori tegelik tahe, mida kinnitab kostja hinnangul ka isa poolt talle tehtud volikiri, mille koostamise käigus kontrollis M. K.u teo- ja otsusevõimet notar.
17.Kostja sõnul ei sõltunud aga M. K.u pärimismenetluse kulg testamendi olemasolust, sest pärandi avanemise ajaks ehk isa surma ajaks ei olnud testamendis nimetatud vara enam testaatoril olemas ja sellest ei saanud pärandvara PärS § 2 mõttes. Nimetatud fakt ei muutuks ka siis kui testament oleks mingil arusaamatul põhjusel tühine.
18.Kostja rõhutas korduvalt ka kohtule esitatud menetlusdokumentides, et poolte isa M. K. ei olnud testamendi tegemise ajal ei põdur ega dementne, nagu väidab hageja, vaid isa ei tahtnud testamendiga hagejale midagi jätta, sest ta ei olnud hagejaga lähedane.
19.Hageja väited M. K.u eksitamisest, ära kasutamisest või petmisest enne testamendi tegemist, on paljasõnalised ja välja mõeldud. Tõepoolest müüs kostja kolm nädalat enne isa surma ära isale kuulunud korteriomandi Paldiskis, kuid seda tegi kostja vastavalt isa soovile ja tema poolt antud volikirja alusel. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et M. K.u surm oli ootamatu. Kohtuotsuse põhjendused.
20.Kohus asub seisukohale, et vaidluse lahendamisel tuleb kõigepealt tuvastada kuidas ja millisel alusel pärimine M. K.u surma järgselt toimus, sest pärimisõigust ei loo pärimistunnistus, vaid asjaolu kas pärandaja oli teinud testamendi või pärimislepingu või käis pärimine pärast pärandaja surma seaduse alusel.
21.Pärimisseaduse § 9 lg 1 sätestab, et pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Sama seaduse § 10 kohaselt päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut (lg 1) või kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi (lg 2).
22.Tulenevalt kohtuotsuse p-s 21 nimetatud seadusesätetest tuleb vaidluse lahendamisel poolte vahel lähtuda asjaolust, et M. K. oli juba 18.09.2014 teinud koduse (omakäelise) testamendi, millega ta pärandas kinnistu Xxxx ja kinnistu Xxxx ning korteriomandi Xxxx kostjale ning testaator kinnitas oma allkirjaga 10.01.2015 nimetatud soovi oma surmajärgseks pärimiseks veel üle (I kd t/l 118). Seega tuleb lähtuda asjaolust, et M. K. oli teinud oma vara osas tema surma puhuks korralduse, millega ta soovis jätta eelpool nimetatud kinnistud ja korteriomandi kostjale. Testamenti tuleb PärS § 10 lg 1 kohaselt eelistada seadusjärgsele pärimisele.
23.Asjaolu, et testamendi on allkirjastanud M. K., on tõendatud käesolevas kohtumenetluses läbi viidud käekirjaekspertiisiaktiga nr 20E-DK0067, kus eksperdid L. E. ja E. K. on asunud seisukohale, et 18.09.2014 testamendil olev allkiri ja testamendi tekst on kirjutatud väga tõenäoliselt M. K.u poolt ja 10.01.2015 tehtud juurdekirjutus testamendile on tehtud tõenäoliselt M. K.u poolt (II kd t/l 73-75).
24.Käesolevas kohtumenetluses läbi viidud postuumses kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktis nr E-20-03-08-12 asus riiklikult tunnustatud ekspert-psühhiaater J. E. seisukohale, et M. K.ul ei esinenud 2015.a jaanuarikuus psüühikahäireid, mis oleks tal takistanud õigesti aru saada oma tegude tähendusest ja neid adekvaatselt juhtida ning tema tervislik
seisund võimaldas tal adekvaatselt ja õigesti aru saada juriidilise iseloomuga tehingu testamendi - tähendusest (II kd t/l 54-55).
25.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et M. K.i poolt 18.09.2014 koostatud omakäeline testament, mille ta 10.01.2015 üle kinnitas, on kehtiv ja väljendas testaatori soovi jätta testamendis märgitud kaks kinnistut ja korteriomand kostjale ehk oma pojale K. K.ule. Kohtuotsuse p-des 23 ja 24 nimetatud tõendid tõendavad, et testament on kehtiv ja selle tühisuse tuvastamiseks puudub alus.
26.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub ka alus testamendi tühistamiseks, nagu hageja seda alternatiivselt teha on palunud, sest tõendamist ei ole leidnud, et selleks esineksid PärS § 88 lg 7 ja TsÜS § 90 lg 1 sätestatud alused. Kohtu hinnangul tuleb eeldada, et testament on kehtiv ja selle tühistamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb tõendada isikul, kes seda väidab, mitte vastupidi, nagu hageja on leidnud.
27.Arvestades kõiki eeltoodud asjaolusid, leiab kohus, et vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust asjaolu, et K. K. notarile M. K.u poolt koostatud testamenti ei esitanud ja notar väljastas pooltele seadusjärgse pärimistunnistuse, kus märkis nii hageja kui ka kostja nende isa seadusjärgseks pärijaks, sest nii nagu kohus juba eespool märkis, ei ole pärimistunnistusel õigust loovat tähendust, mida on märkinud oma mitmes lahendis ka Riigikohus(2-17-12712, 2-18-18277 jt). Õigus pärida saab pärijal tekkida kas testamendi või seaduse alusel, nagu kohus eelpool märkinud on, kusjuures testamendi olemasolu korral toimub pärimine testamendi alusel (PärS § 10 lg 1).
28.Kohus on seisukohal, et tulenevalt kohtuotsuses eelpool märgitust, ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust ka see kas testamendis märgitud vara oli testaatoril tema surma hetkel alles või mitte, sest pärida saab nii testamendi kui ka seaduse järgi igal juhul ainult pärandvara, mis pärandi avanemise ajaks ehk pärandaja surma hetkeks olemas on. Pärandaja surma hetkega tuleb kindlaks määrata ka kõik pärandil lasuvad kohustused ja nõudeõigused pärandvarase. Kuna kohus asus seisukohale, et M. K.u testament on kehtiv ja testaator pärandas testamendis märgitud kinnistu Xxxx ja kinnistu Xxxx ning korteriomandi Xxxx, kostjale, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kas need kinnistud olid olemas testaatoril ka tema surma ajal või mitte, sest pärandvara koosseis ei mõjuta testamendi kehtivust või selle kehtetust, vaid üksnes seda kas pärija, käesoleval juhul kostja, saab testamendi alusel need kinnisasjad pärida või ei saa, sest neid ei olnud M. K.u pärandvara hulgas pärandi avanemise ajal, kuna need olid juba tema elu ajal võõrandatud.
29.Tulenevalt aga PärS § 10 lg 2 märgitust, mis sätestab, et kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi, ning asjaolust, et M. K.u pärandvara hulka kuulus ka tema Swedbanki kontol olnud rahalised vahendid 501,27 eurot, arvestades sellega, et pärast M. K.u surma laekus kontole Eesti Energia AS-st 87,68 eurot ja Elisa Eesti AS-le maksti sellelt kontolt 8,01 eurot (I kd t/l 40 pöördel ja 41), kuid pangakontol olevat raha testaator testamendiga K. K.ule ei pärandanud, tuleb kohtuotsusega tuvastada, et nimetatud raha testaatori pangakontol oli tema pärandvara, pärandvara ühisus selle osas lõpetada ja raha poolte vahel võrdselt jagada PärS § 152 lg 4 alusel, sest pooled kui M. K.u lapsed on õigustatud saama sellest pärandvarast kumbki poole, kui pärandaja seadusjärgsed pärijad. Kuna aga poolte vahel puudub vaidlus selles, et K. K. on isa pangakontol oleva raha isa surma järgselt pangakontolt välja võtnud, tuleb K. K.ult välja mõista A. M.i kasuks 250,64 eurot ehk 1⁄2 501,27 eurost vastavalt AÕS § 77 lg 2 sätestatule.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
30.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
31.Kohus peab käesoleval juhul põhjendatuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, v.a hageja menetluskulud, mille tasumisest oli hageja vabastatud ja mis jäävad seetõttu riigi kanda.
32.Kuna poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei määra kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
33.Juhindudes TsMS § 125, 132 lg 1, 132 lg 11 ja 134 lgi 1 sätestatust ning lähtudes sellest, et hageja esitas kolm tuvastusnõuet ja alternatiivsed nõuded põhinõutele, on käesoleva tsiviilasja hind 10.500 ( 3 x 3500) eurot (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.