1.30.10.2017.a esitas hageja kostja vastu hagi pärandvara koosseisu tuvastamiseks ja pärandvara jagamiseks. Hageja palus tuvastada, et pärandaja MK surma päeval (23.05.2015.a) kuulus pärandvara hulka korteriomand XXX, Paldiski müügist saadud 13 500 eurot ja AS Swedbank konto nr XXXXXXXXXXXXXX rahalised vahendid 501,27 eurot. Hageja palus lõpetada pärandvara ühisuse selliselt, et jagada pool pärandvarast ehk 7000,64 eurot hagejale ja see kostjalt hageja kasuks välja mõista. Notar koostas ja tõestas 21.06.2017.a pärandaja pärimismenetluse algatamise avalduse ning 09.08.2017.a koostatud ja tõestatud pärimistunnistusega tunnistati pärandaja pärijateks 1⁄2
1(4)
Tsiviilasi nr 2-17-16224 suuruses mõttelises osas hageja ja 1⁄2 suuruses mõttelises osas kostja. Pärimismenetluses inventuuri ei tehtud. Hagejale teadaolevalt kuulus pärandajale korteriomand asukohaga XXX, Paldiski linn, eluruum nr XX, registriosa numbriga XXXXXXXX. Vastavalt 28.04.2015.a sõlmitud korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingule, võõrandas pärandaja korteriomandi RSle. Lepingu sõlmimisel esindas pärandajat notariaalselt tõestatud volikirja alusel kostja. Lepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt kohustati ostjat tasuma korteriomandi ostuhind, 13 500 eurot, kostja arvelduskontole. Müügilepingust saadud raha on eeltoodust lähtuvalt kostja valduses. Tegemist on pärandajale kuulunud varaga, millest lähtuvalt on kostjal pärimistunnistuse alusel õigus üksnes poolele saadud summast. Teine osa, 6750 eurot, kuulub aga pärimistunnistuse alusel hagejale. Kostja on keeldunud aga nimetatud summa väljaandmisest. Lisaks oli pärandajal surma hetkel Swedbank arvelduskontol 421,60 eurot ja pärast surma laekus Eesti Energialt veel lisaks 87,68 eurot, kokku 501,27 eurot. Antud arvelduskonto pangakaart oli kostja valduses ja kostja on pärandaja surma järgselt võtnud viidatud arvelduskontolt kogu kontol oleva raha. Tegemist on pärandvarasse kuuluva rahaga, millest lähtuvalt on põhjendatud tasuda pärandvarast hagejale arvelduskontol olnud rahast 250,64 eurot.
2.Harju Maakohus tegi 13.11.2017.a määruse, millega keeldus hagi menetlusse võtmisest. Põhjenduste kohaselt oleks hageja pidanud paluma notaril viia läbi pärandvara inventuur, kui hageja ei teadnud, mis pärandvara koosseisu kuulub. Ka ei ole hagiavalduses toodud välja asjaolusid, millest nähtuks, et hageja ei tea, mis pärandvara hulka kuulub. Pärandvara koosseisu tuvastamise nõuet ei ole aga põhjendatud kohtule eraldi esitada, kuna nimetatu on pärandvara jagamise nõude eeldus. Ka ei ole käesoleval juhul põhjendatud taotleda kohtult pärandvara jagamist kui hageja arvab teadvat, et korteriomandi asukohaga XXX, Paldiski linn müügist saadavad rahalised vahendid kuuluvad pärandvara hulka, kuna sellisel juhul tuleks kohtule esitada hagi pärandvara väljanõudmiseks kostjalt, kui nimetatud pärandvara on kostja käes. Tulenevalt eeltoodust keeldus kohus, juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-st 2, avaldust menetlusse võtmast.
3.28.11.2017.a esitas hageja maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Pärandvara inventuuri tegemata jätmine ei saa olla alus hagi menetlusse võtmata jätmiseks. Pärandvara on võimalik jagada teadaoleva vara ulatuses ka ilma inventuuri läbi viimata. Kui kohus leidis, et ei ole vaja eraldi tuvastada, mis kuulub pärandvara koosseisu, oleks kohus pidanud andma hagejale täiendava tähtaja muude hagiavalduse puuduste parandamiseks täiendava tähtaja (TsMS § 3401 lg 1). Hageja ei pea esitama hagi pärandvara väljanõudmiseks kostjalt, kuna hagejal ei ole õigust nõuda enda kätte kaasomandis olevat pärandvara, sest kaasomanikud kasutavad vara ühiselt. Samas on hageja ka taotlenud, et kohus nõuaks kostjalt hageja kasuks välja 7000,64 eurot ja seega on nimetatud nõue ka hagis esitatud. Kui aga kohus leiab, et nõudeid on esitatud rohkem, kui asjaoludest tulenevalt oleks vaja, oleks kohus pidanud selgitama, et osa nõudeid pole hagejale menetluslikult vajalikud, kuna kohus loeb need kaetuks mingi teises hagi palvepunktis esitatud nõudega. Määrus on vastuoluline ning pole selge, mida maakohus hagejale selgitada üritas. Nimetatud määrus oli hagejale ka üllatuslik.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Määruse põhjendused
2(4)
Tsiviilasi nr 2-17-16224
5.Tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab Tallinna Ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tühistada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb seega rahuldada.
6.Maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte kohaselt võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses tuginenud mh järgmistele asjaoludele: Mati Kaljurahnu pärimistunnistuse kohaselt on hageja 1⁄2 osas pärandvara osas pärija, pärandvara hulka kuulub pärandajale kuulunud korteri müügist saadud summa 13 500 eurot ja pärandaja pangakontol olnud rahalised vahendid 501,27 eurot, nimetatud pärandvara on teise kaaspärija valduses ning ta on keeldunud selle jagamisest. Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 4 kohaselt jagavad kaaspärijad pärandvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. PärS § 147 esimese lause kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt. PärS § 147 teise lause kohaselt kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, mis toimub asja jagamisega vastavalt kaasomanike kokkuleppele (AÕS § 77 lg 1) või vaidluse korral kohtu poolt (AÕS § 77 lg 2), mille tulemusel kohus määrab kindlaks asja jagamise viisi. Seega kui eeldada hagiavalduses toodud asjaolude õigsust ehk et pärandvara hulka kuulub raha summas 14 001,27 eurot, kuulub nimetatud rahasumma pärijatele enne jagamist ühiselt, ning hagejal on õigus nõuda pärandvara jagamist. Juhul kui pärandvarasse kuulub raha, saab jagada selle. Juhul, kui üks pärijatest esindas enne pärandaja surma pärandajat ja selle käigus toimunud käsundi täitmise raames laskis kolmandal isikul pärandajale raha maksmise asemel kanda rahasumma enda pangaarvele, võib pärandvara hulka kuuluda ka nõue selle isiku vastu (kostja), kes pärandajale maksmisele kuulunud raha enda arvele kanda lasi. Kuid ka see nõue kuuluks pärandvara hulka ja ka selle jagamist saaks nõuda. Seega on hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt hagejal õigus nõuda pärandvara jagamist ja temale tema osa välja maksmist. Seda on hageja ka palvepunktide kohaselt taotlenud. Seega on alusetu maakohtu järeldus, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohtu viide PärS § 146 lg-le 1 on asjakohatu, arvestades et käesoleval juhul hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt valdab kostja pärandvara, olles õigustatud pärima.
7.Hagiga on küll taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuid sellel on siiski puudused, mille kõrvaldamiseks saab maakohus anda tähtaja. Riigikohus on märkinud, et kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS § 68 lg 5) alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (RKTKm 3-2-1-65-10, p 20). Pärandvara jagamiseks on seega samuti vajalik, et kohtuotsus asendaks tema tahteavaldust pärandvara jagamiseks (TsÜS § 68 lg 5 tähenduses). Seega saab maakohus puuduste kõrvaldamise määruses selgitada hagejale, et hagi rahuldamiseks peab ta paluma kohtul kohustada kostjat andma nõusolek pärandvara jagamiseks. Seoses tuvastushagiga, juhul kui hagiavalduses on ühe nõudena esitatud ka tuvastushagi, mis on teise nõude eeldus, saab maakohus puuduste kõrvaldamise raames paluda hagejal selgitada, kas hagejal on eraldi tuvastushuvi või piisab, kui kohus tuvastab asjaolud teise nõude eeldustena lahendi põhjendustes.
8.Kuivõrd hagi menetlusse võtmiseks on vajalik kontrollida hagi menetlusse võtmise muude eelduste täidetust ning hagi menetlusse võtmine eeldab täiendavaid menetlustoiminguid,
3(4)
Tsiviilasi nr 2-17-16224 mida ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel teha, tuleb asi saata maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (TsMS § 173 lg 3).
9.Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1).
Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt)
Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.