Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli
XX-le
määratud
eestkoste
Endine eestkostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasustus Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu), lepingulised esindajad Alvi Karp ja Aigi Reinomägi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta YY määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud YY kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud. Kindlaksmääratavad menetluskulud ülejäänud menetlusosalistel puuduvad.
Jätta riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 532 kohaselt eestkostja määramise või avalduse rahuldamata jätmise, samuti eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise ning eestkoste lõpetamisest keeldumise, eestkostja vabastamise, uue eestkostja määramise ja eestkoste kulude määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist
menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu 5. oktoobri 2007. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-23512 seati XX (puudutatud isik, eestkostetav) üle eestkoste ning eestkostjaks määrati elukohajärgne eestkosteasutus tähtajaga kolm aastat. Harju Maakohtu 15. veebruari 2011. a määrusega tsiviilasjas nr 2-10-50887 määrati puudutatud isiku eestkostjaks YY (senine eestkostja) ja pikendati eestkostja ametiaega viis aastat. Harju Maakohtu 25. veebruari 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-16395 pikendati eestkostja ametiaega viis aastat, s.o kuni 25. veebruarini 2021.
2.Harju Maakohus algatas 4. novembri 2020. a määrusega puudutatud isiku eestkoste pikendamise menetluse ning määras eestkostevajaduse väljaselgitamiseks puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi. Samuti palus maakohus puudutatud isiku elukohajärgsel omavalitsusüksusel, Kuusalu vallal esitada oma seisukoha eestkoste pikendamise kohta.
3.Maakohtule esitatud ekspertiisiakti kohaselt tuvastas psühhiaater PV, et puudutatud isik on selgel teadvusel. Vestluses on puudutatud isik napisõnaline, mõttekäik on aeglane, rigiidne, kuid jälgitav. Puudutatud isiku hoiak on autistlik, ilmnevad suhtlemisraskused ja kahtlustav hoiak võõraste inimeste suhtes. Mälu elusündmuste meenutamisel on rahuldav. Kognitiivsete võimete langus on tuntav: analüüsi-sünteesivõime suhteliselt vähene, kooliteadmised ja üldteadmised nõrgad, taiplikkus, arusaamisvõime, otsustus- ja õppimisvõime alanenud. Igapäevaeluga toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused on mitterahuldaval tasemel, kuid igapäevase elementaarse eneseteenindusega saab puudutatud isik hakkama. Puudutatud isikul on residuaalne skisofreenia (RHK 10 järgi – F20.5), mis manifesteerus tal psühhoosina 1992. aastal. Praegu puudutatud isikul psühhootilisi elamusi ei esine, tal on välja kujunenud skisofreeniale omane tahte- ja tundeelu defekt mõõduka kognitiivse defitsiidiga. Raske psüühikahäire tõttu ei suuda puudutatud isik kestvalt oma tegudest, sh abielusõlmimise jm perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest, aru saada või neid juhtida. Isiku arusaamisvõime on puudulik. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt tehinguid, langetama otsuseid ja oma elu korraldama. Puudutatud isik ei ole võimeline mõistma menetlusõigusi ja kohustusi. Puudutatud isiku vaimne seisund ei võimalda teostada valimisõigust. Puudutatud isik ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu, ta vajab eestkostet. Puudutatud isik ei suuda adekvaatselt hinnata oma toimetulekuvõimet ja abivajadust, ta ei mõista eestkoste olemust. Ta ei suuda anda seisukohta eestkoste määramise vajaduse ja temale usaldusväärsete isikute kohta. Puudutatud isik vajab eestkostet viieks aastaks. Eestkostja ülesandeks on tagada puudutatud isiku huvide ja õiguste kaitse ning vajadusel tema hooldus ja järelevalve. Menetlusosaliste seisukohad
4.Kuusalu valla esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on vajalik. Eestkostetav saab hakkama toidu soojendamise, ahju kütmise ja ravimite võtmisega. Puudutatud isik ise kodust väljas ei käi ja tehinguid ei tee. Puudutatud isik ise oma rahaasjadega ei tegele. Puudutatud isiku elamine on koristamata, prahti täis. Puudutatud isikut see ei sega. Puudutatud isik eestkoste olemust ei mõista, kuid oli nõus, et eestkostjana jätkab senine eestkostja. Vald ei ole rahul senise eestkostja tegevusega, sest täidetud ei ole eelmise kohtumäärusega eestkostjale pandud
kohustused. Senine eestkostja tegi korda puudutatud isiku kinnistule viiva tee ja osa majast. Senine eestkostja arvas, et maja ümber võiks teha aia ja kõrvalhoone korrastada. Senine eestkostja leidis, et puudutatud isik ei vaja hooldusteenust, kuna hooldab puudutatud isikut ise koos abikaasaga. Eestkosteasutus on valmis ise asuma täitma eestkostja ülesandeid, kui eestkostjaks ei ole võimalik leida sobivat füüsilist isikut.
5.Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on vajalik. Esindaja kohtus puudutatud isikuga 26. novembril 2020 viimase kodus ning veendus, et psühhiaatriaekspert on puudutatud isiku vaimset seisundit õigesti kirjeldanud. Puudutatud isik elab eraklikku elu, suhtleb ainult eestkostja ning tema abikaasaga. Eestkostja abikaasa toob esmaspäeviti ja neljapäeviti puudutatud isikule toitu. Eestkostja viib teda aegajalt kirikusse, on viinud ka valmisjaoskonda valima. Puudutatud isiku sõnade kohaselt käis ta viimati üksinda jalgsi kodust väljas poes 2013. aastal. Oma elu korraldamiseks puudutatud isik ise midagi ette ei võta, puuduvad igasugused ootused tuleviku osas. Eluruum on koristamata, praht põrandal. Puudutatud isiku sõnade kohaselt see teda ei häiri. Puudutatud isik ei tegele mitte millegagi, v.a hädavajalikuga nagu ahju kütmine ja toidu soojendamine. Ta vaatab televiisorist seriaale, samuti uudiseid. Puudutatud isik ei ole teadlik oma majanduslikust olukorrast ning talle kuuluvast varast. Oma pensioni suurust ei tea, pangakonto jääki samuti mitte. Puudutatud isik on kursis koroonapandeemiaga. Riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et eestkoste pikendamine on vajalik ning eestkostja ülesannete ring peaks jääma samaks, nagu see on määratud 25. veebruari 2016. a määrusega. Eelmise kohtumäärusega pandi eestkostjale kohustuseks puudutatud isikule inimväärsete elutingimuste tagamine, kuid see ülesanne on täitmata. Seetõttu ei ole määratud esindaja veendunud, et senine eestkostja võiks jätkata eestkostja ülesannete täitmist. Esindaja leidis, et senine eestkostja võiks jätkata eestkostjana tingimusel, et ta võtab endale kohustuseks puudutatud isiku eluruumi muutmise elamisväärseks ning täidab nõuetekohaselt oma aruandluskohustust kohtu ees. Puudutatud isiku senine eestkostja soovis eestkostjana jätkata, kuid ei olnud rahul aruandluskohustusega. Senine eestkostja leidis, et kui kõik puudutatud isiku kinnistud oleksid eestkostja omandis, oleks tal palju lihtsam eestkostetava eest hoolitseda ning teostada remondija renoveerimistöid talus, kus puudutatud isik elab.
6.Maakohus kuulas menetlusosalised ära 15. detsembri 2020. a istungil, kus osalesid puudutatud isik, puudutatud isiku senine eestkostja, puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja ning eestkosteasutuse esindaja. Maakohtu määrus ja põhjendused
7.Harju Maakohus pikendas 25. veebruari 2021. a määrusega puudutatud isikule seatud eestkostet ning vabastas senise eestkostja ametist. Maakohus kohustas ametist vabastatud eestkostjat esitama maakohtule eestkostetava vara valitsemise ning muude ülesannete täitmise kohta aruande 30 päeva jooksul määruse jõustumisest. Maakohus määras puudutatud isiku uueks eestkostjaks Kuusalu valla kuni 25. veebruarini 2026. Maakohus luges puudutatud isiku valimisõiguse ning perekonnaõiguslike tehingute tegemise osas teovõimetuks. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud ning kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi tasu. Maakohus määras, et määrus kuulub täimisele alates määruse eestkostjale teatavakstegemisest.
Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetluse käigus tuvastatud, et puudutatud isik vajab jätkuvalt eestkostet. Maakohus leidis, et senine eestkostja ei ole oma eestkostest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, seetõttu tuleb ta ametist vabastada ning määrata uueks eestkostjaks Kuusalu vald, kuna ei ole teada sobivaid füüsilisi isikuid, keda eestkostjaks määrata. Maakohtu põhjenduste kohaselt on senine eestkostja jätnud aruandluskohustuse nõuetekohaselt täitmata. Maakohus tegi senisele eestkostjale kaks ettekirjutust, 14. oktoobril 2020 ning 3. veebruaril 2021, paludes esitatud aruandeid täiendada, kuna maakohus kahtles aruannete õigsuses. Maakohus palus esitada täiendavad tõendid puudutatud isiku raha kasutamise, sh tee ehituse kohta. Eestkostja seda kohustust ei täitnud ning 4. veebruari 2021 vastusest nähtuvalt ei kavatsegi seda kohustust täita. Maakohus lubas 14. juuli 2016. a määrusega eestkostjal kinkida endale puudutatud isiku kinnistu ning 3. mai 2019. a määrusega müüa üks puudutatud isikule kuuluvatest kinnistutest. Kumbagi tehingut ei ole eestkostja teinud, kuigi kinnistu müügist saadavat raha saaks kasutada puudutatud isiku elutingimuste parandamiseks. Samuti ei ole eestkostja viimastel aastatel nõudnud sisse puudutatud isikule kuuluva rendile antud kinnistu renti. Selline käitumine ei ole eestkostjale kohane ega puudutatud isiku huvides. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
8.Puudutatud isiku senine eestkostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras eestkostjaks Kuusalu valla ning teha uus määrus, millega anda eestkostetavale tagasi valimisõigus. Senine eestkostja palub võõrandada eestkostetava vara endale ning panna ühtlasi talle kohustus eestkostetava eluaegseks ülalpidamiseks ning elamise õiguseks oma kodus OOO. Senine eestkostja palus anda eestkostetavale tagasi teovõime, kuna eestkostja ja eestkostetava vahel on tekkinud usaldus ja teineteisemõistmine. Selliste otsuste tegemisega saaks vältida kulukate ekspertiiside tegemist ning kohtuskäimist. Senine eestkostja selgitas, et soovib puudutatud isiku majapidamist ja hooneid korrastada,kuid ei ole saanud seda bürokraatia tõttu teha. Senine eestkostja ütles, et ei esita mingeid aruandeid. Puudutatud isik vajab ööpäevaringset abi, mida senine eestkostja talle võimaldas koos oma perega. Selle hoolitsusega, mida eestkostja on pakkunud aastate jooksul, on eestkostja puudutatud isiku vara välja teeninud.
Kuusalu vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
10.Riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et määruskaebuse esitaja on õigesti taotlenud puudutatud isiku valimisõiguse taastamist, kuna puudutatud isiku vaimne seisund ei ole halvemaks muutunud ning eelmise eestkoste määruse alusel oli puudutatud isikul valimisõigus olemas. Muus osas pidas esindaja määruskaebust põhjendamatuks.
11.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et Harju Maakohtu 25. veebruari 2021. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659
muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
13.Avalduse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmiseks vaatab kohus TsMS § 475 lg 1 p 5 alusel läbi hagita menetluses. Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine on sätestatud TsMS 53. peatükis §-des 520–532. TsMS § 528 lg 1 kohaselt kohaldatakse eestkostja ülesannete ringi muutmisele ja uue eestkostja määramisele, samuti eestkostja ametiaja pikendamisele eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Praeguses asjas pikendas maakohus puudutatud isiku eestkostet, määrates enne sellekohase otsustuse tegemist puudutatud isikule kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi (maakohtu 5. novembri 2020. a määrus) tema vaimse seisundi hindamiseks (TsMS § 522 lg 1). TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulas maakohus isiku ja ülejäänud menetlusosalised ära 15. detsembril 2020 toimunud istungil (vt maakohtu istungi protokoll, II kd, tl 126–127) ning küsis TsMS § 523 kohaselt vallavalitsuse seisukohta eestkoste pikendamise kohta. Samuti esitas eestkoste pikendamise kohta seisukoha puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja. Maakohus tuvastas teostatud ekspertiisi ning puudutatud isiku ärakuulamise tulemusel, et puudutatud isik vajab jätkuvalt eestkostet. Seda seisukohta kinnitasid ka vallavalitsus ning riigi õigusabi korras määratud esindaja. Maakohus leidis, et kuna puudutatud isiku vaimne seisund ei ole muutunud, tuleb eestkostja ülesannete ring samaks jätta. Maakohus leidis, et kuna puudutatud isik vajab eestkostet kõigis eluvaldkondades, tuleb eestkoste seada kõigi asjade ajamiseks, sh perekonnaõiguslike tehingute tegemiseks, ning puudutatud isik tuleb lugeda teovõimetuks valimisõiguse tähenduses, millega ta kaotab hääleõiguse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eestkoste pikendamisega seotud asjaolusid õigesti hinnanud ning oma järeldusi määruses põhjendanud, mistõttu ei ole määruse tühistamiseks alust.
Vastuseks määruskaebusele leiab kolleegium järgmist.
14.1.Määruskaebuse esitaja taotlus puudutatud isikule teovõime tagasi andmise kohta on menetluses tuvastatut arvestades põhjendamatu. Määruskaebuse taotlus puudutatud isiku vara senisele eestkostjale võõrandamise kohta ei ole praeguse menetluse esemeks, seetõttu ei saa seda taotlust määruskaebuse läbivaatamisel hinnata ega lahendada. Puudutatud isikule valimisõiguse taastamise küsimuses on maakohus tuginenud kohtupsühhiaatrilisele ekspertiisile, mille kohaselt puudutatud isiku vaimne seisund ei võimalda tal valimisõigust teostada (vt 13.11.2020 maakohtule esitatud ekspertiisiakt, vastused küsimustele p 9). Kolleegium nõustub selles osas maakohtu järeldusega.
14.2.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses avaldanud, et ei kavatse esitada aruandeid eestkostetava varaga tehtud kulutuste ning neid tõendavate dokumentide kohta. Samuti leiab senine eestkostja, et on soovinud eestkostetava elujärge parandada ning majapidamist korrastada, kuid bürokraatia tõttu ei ole see tal õnnestunud. Samuti leidis senine eestkostja, et on oma kohustuste täitmisega eestkostetava vara juba välja teeninud. Määruskaebuses väljendatud seisukohtade valguses leiab kolleegium, et maakohus on põhjendatult senise eestkostja ametist vabastanud. Vallavalitsus ning puudutatud isiku riigi õigusabi korras määratud esindaja leidsid, et eestkostja on jätnud eestkostest tulenevad
kohustused nõuetekohaselt täitmata (II kd, tl 116 pöördel ning tl 121 pöördel). Senine eestkostja on oma kohustusi täitnud pikki aastaid, alates 2011. aasta 15. veebruarist. Seetõttu ei ole põhjust eeldada, et ta ei ole eestkostest tulenevast aruandluskohustusest teadlik (perekonnaseaduse §id 183 ja 194 koosmõjus §-ga 202). Samuti on ta kursis talle eestkostemäärusega pandud ülesannetega, mida maakohus on menetluse jooksul mitmeid kordi täiendavalt selgitanud. Maakohtu menetluses ega ka määruskaebemenetluses ei ole senine eestkostja selgelt esile toonud ega põhjendanud, miks tal ei ole võimalik aruandluskohustust nõuetekohaselt täita. Samuti ei ole toimiku materjalide ja senise eestkostja seisukohtade alusel üheselt selge, miks jäid pooleli puudutatud isiku elujärje ning elamistingimuste parandamist võimaldavad kinnisvaratehingud. Kuna eestkostja ei ole neid asjaolusid ning oma tegemata jätmisi menetluses selgitanud ning põhjendanud, siis on maakohus kolleegiumi hinnangul senise eestkostja õigesti ametist vabastanud.
15.Eelneva põhjal tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 171 lg 1 kohaselt määruskaebuse esitaja kanda, v.a riigi õigusabi kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 kohaselt riigi kanda. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole ülejäänud menetlusosalistel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.
16.Riigi õigusabi korras esindajale tasu määramise taotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.