XX avaldus Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu vastu
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 26. märtsi 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 26. märtsi 2021 määrus tühistada avalduse menetluses võtmisest keeldumise ja menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punktid 1 ja 4) ning saata asi avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.
MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 31. oktoobril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles märkis puudutatud isikuna Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu (edaspidi: ühistu). Maakohus jättis avalduse 20. jaanuari 2021 määrusega käiguta ja avaldaja esitas 2. veebruaril 2021 avalduse täpsustuse.
Avaldaja sõnastas oma täpsustatud nõudepunktid järgmiselt: 1) Kohustada juhatust taastama õiguslikul alusel kasutuses olnud korteri kaasomandi eseme (keldriboksi numbri all 29) otstarbekohane kasutamine avaldaja poolt või kompenseerida kasutusõiguse kaotus. 2) Tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub alusetute finantskohustuste panekus avaldajale korteriomandi kaasomandi eseme väljaehitamiseks vastavalt ühistu 4. aprilli 2018 üldkoosoleku otsusele. 3) Tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seisneb avaldaja huvide mittearvestamises reguleerimata kasutuskorraga kaasomandi kasutamise korraldamisel (keeldumises taastada avaldajale varasemalt kasutamiseks eraldatud keldriboksi nr 29 kasutus).
4) Tunnistada õigusvastaseks ja mitte rakendatavaks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub juhatuse 25. märtsi 2017 ja 1. märtsi 2020 otsustega kasutuskorra määratlemisega „ajutiseks kasutamiseks“.
kuni 2012. aastani kasutas avaldaja väljakujunenud kasutuskorra alusel ühistu hallatava elamu I trepikoja keldris panipaika. Seoses vee- ja kanalisatsioonitrassi kapitaalremondiga samal aastal nõustus ta kasutusõiguse ajutise peatamise ja panipaiga lammutamisega; hiljem on avaldaja palunud ühistu juhatuselt panipaiga taastamiseks, sisuliselt tegid sellekohase ettepaneku juhatusele korteriomanikud ühiselt 22. mai 2012 üldkoosolekul, aga juhatus ei ole varasema olukorra taastamiseks meetmeid võtnud; märtsis 2017 edastati avaldajale allkirjastamiseks juhatuse koostatud akt elamu III trepikojas asuva panipaiga kasutusõiguse kohta; avaldaja allkirjastas akti ja võttis panipaiga ajutise asenduspinnana kasutusse; juhatuse selgituse kohaselt saab ta I trepikoja keldris panipaikade taastamise järel neist ühe enda kasutuse;
11.aprilli 2017 üldkoosolekul otsustati välja ehitada vastavalt korteriomandite arvule kõik 37 panipaika vaatamata sellele, kes tegelikult panipaika soovib; eesmärk oli tagada panipaiga kasutus kõigile ja ehitus otsustati rahastada remondifondist;
4.aprilli 2018 üldkoosolekul tegi juhatus ettepaneku ehitada panipaigad omavahendite eest, st korteriomanike tehtavate sissemaksete arvel; avaldaja hääletas otsuse vastu; märtsis 2020 palus juhatus avaldajal ajutiselt teisaldada asjad tema kasutuses olnud panipaigast mujale, et võimaldada keldri põranda betoneerimist; avaldaja nõustus ja juhatus korraldas asjade teisaldamise II trepikoja keldri koridori soppi ja avaldajale anti võti keldrisse pääsemiseks; kui keldri põrand sai valatud, siis oli jällegi teisaldatud endise panipaiga uks, mistõttu ei saanud avaldaja seda uuesti kasutusele võtta;
18.augustil ja 4. septembril 2020 pöördus avaldaja juhatuse ja majahalduri poole järelpärimisega remondi lõpetamise tähtaja kohta; juhatus vastas 7. septembril 2020, et 2018. aasta üldkoosoleku otsuse järgi tuli panipaikade soovijail nende ehitust ise rahastada ja ühistu ei ole kunagi lubanud ega saagi lubada tasuta panipaika; avaldaja taotletud panipaik oli eraldatud korteri nr 7 omanikule ajutiseks kasutamiseks;
17.septembril 2020 taotles avaldaja juhatuselt tema kasutuses olnud panipaiga (tinglik nr 29) kui kaasomandi eseme remondieelsel kujul (lukustamist võimaldava uksega) kasutamise võimalust või kasutusõiguse kaotuse hüvitamist;
1.oktoobril 2020 kordas juhatus keeldumist taastada kasutusõigust juba varem esitatud motiividel ning teatas 12. oktoobri 2020 täiendavas vastuses, et keegi ühistus pole saanud oma kasutusse keldriboksi, mille eest ta pole maksnud, samuti lubati avaldaja tõstatatud küsimus anda arutada järgmisele üldkoosolekule; avaldaja andmetel kasutavad kaks korteriomanikku (korterid nr 1 ja 27) panipaiku keldribokse, mis pärinevad 2012. aasta lammutuste eelsest ajast; avaldajale ei ole põhikirjas sätestatud korras tutvustatud juhatuse otsuseid märtsist 2017 ja märtsist 2020, mistõttu puudus nende vaidlustamise võimalus; avaldaja esitas 14. septembril ja 4. oktoobril 2020 juhatusele taotlused tutvuda dokumentidega, aga talle ei vastatud ja tutvumist ei võimaldatud – sel alusel esitas avaldaja 11. oktoobril 2020 Harju Maakohtule avalduse dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustamiseks (tsiviilasi nr 2-20-14845); selle asja raames esitati osa dokumente 30. oktoobril 2020.
1.3.Avaldaja leidis, et käesolevas asjas esitatud avaldust tuleks menetleda koos tsiviilasjas nr 2-20-14845 juba lahendatava avaldusega. 2 (4)
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus keeldus 26. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldust menetlusse võtmast. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
2.1.Maakohus lähtus arusaamast, et avaldaja soovib üldkoosolekute ja juhatuse otsuste tühisuse tuvastamist (nõudepunktid 2 ja 4). Tühisuse alused näevad ette: -
-
tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 – (i) tühisus on tagajärjena seaduses sätestatud, (ii) otsus on vastuolus heade kommetega, (iii) rikub võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või (iv) vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda; korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 29 lg 1 – korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine.
2.2.Avaldusest ei nähtu, millisel alusel ja milliseid konkreetseid üldkoosoleku otsuseid avaldaja vaidlustab, st avaldus ei vasta TsMS § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 nõuetele. Kui puudub selgus, milles väidetavad rikkumised seisnevad, siis ei ole võimalik avaldusega taotletavat eesmärki saavutada. Avalduse menetlemisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel koostoimes TsMS § 477 lg-ga 1.
2.3.Avaldaja väitel ei ole sõlmitud panipaikade kasutamise kokkuleppeid ja kasutuskord oli aja jooksul välja kujunenud. Samas nähtub esiletoodust, et uus kaasomandi kasutamise kord lepiti kokku ühistu üldkoosolekul. Ometi tugineb avaldaja kaudselt sellele, nagu oleks tal õiguslik alus kaasomandis olevate teatavate ruumide ainukasutuseks ning teised kaasomanikud peaks seda taluma. Kui avaldaja sellist tagajärge soovib, tuleb esitada vastav nõue nt asjaõigusseaduse § 72 lg 3 alusel. Üldkoosoleku otsuste vaidlustamise asjas ei saa lahendada kaasomanike omavahelisi vaidluseid, mis on tingitud kas kasutuskorra kindlaksmääramise soovist või kindlaksmääratud kasutuskorra täitmise nõudmisest.
2.4.Avalduse menetlemist takistab ka ebapiisav riigilõiv. Avaldaja esitas ühes dokumendis sisuliselt neli avaldust, st lõivu tulnuks tasuda 200 eurot (= 4 × 50). Täiendavat tähtaega lõivu tasumiseks pole vaja anda, sest nii ei saaks kõrvaldada eelpool kirjeldatud avalduse menetlusse võtmise takistust.
2.5.Kokkuvõtlikult ei ole avaldaja õiguste rikkumine avalduses esitatud faktilistel asjaoludel üldse võimalik (TsMS § 371 lg 2 p 1). Avaldus on perspektiivitu ja seda ei ole võimalik rahuldada. Samuti pole kohtusse pöördutud seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning riik ei peaks andma avaldusele õiguskaitset, lisaks pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2).
2.6.Kohus saab üldjuhul tagada üksnes hagi, mis on menetlusse võetud. Kuna avaldus jääb menetlusse võtmata, puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja vastav taotlus jääb rahuldamata. Taotlust ei oleks võimalik rahuldada ka seetõttu, et avalduse nõuded pole selged.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
3.Avaldaja esitas 12. aprillil 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada. Koos kaebusega esitas avaldaja täiendavaid tõendid, mis palub vastu võtta. Avaldaja leiab kokkuvõtvalt, et tema avaldus oli menetluskõlbulik. Maakohus ei selgitanud välja avaldaja tegelikku tahet ja lähtus ekslikult arusaamaks nagu sooviks avaldaja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid. Avaldaja selgitab, et ta soovib vaidlustada juhatuse tegevust.
4.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 15. aprillil 2021. 3 (4)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus tühistab TsMS § 667 lg 2 alusel vaidlustatud määruse avalduse menetlusse võtmisest keeldumise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saadab asja menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
6.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus tõlgendas avaldusest nähtuvat tahet liiga kitsalt ühistu või korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamise soovina. Ükski nõudepunkt ei ole suunatud mõne üldkoosoleku otsuse vaidlustamisele. Kui maakohtule jäi avaldaja tegelik tahe arusaamatuks, siis saanuks selle väljaselgitamiseks esitada avaldajale konkreetsed küsimused ja vajaduse korral avaldaja ka suuliselt ära kuulata.
7.Vähemalt osaliselt on avaldus suunatud ühistu juhatuse otsuste vaidlustamisele. Siinjuures pole oluline, millist sõnastust avaldaja kasutas, vaid lähtuda tuleb avaldusest nähtuvast tahtest (TsMS § 477 lg 5). Maakohus jättis tähelepanuta, et TsÜS § 38 lg 1 koostoimes KrtS § 29 lg-ga 2 võimaldab vaidlustada korteriühistu organite, sh ka juhatuse otsuseid. KrtS § 29 lg 3 sätestab korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamiseks 60 päeva pikkuse tähtaja alates otsuse vastuvõtmisest, aga KrtS § 29 lg 4 alusel saab selle tähtaja ennistada. Maakohtul tuleb menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata, kas avalduses sisalduvaid avaldusi saab käsitleda ennistamise taotlusena või kas avaldajale saab anda tähtaja ennistamistaotluse esitamiseks. Avaldaja esile toodud asjaoludel ei saa välistada, et juhatus tegi oma pädevust ületavaid otsuseid, mis võivad olla vastuolus seaduse või ühistu põhikirjaga.
8.Lisaks heitis maakohus asjatult avaldajale ette nõuete esitamist, mille lahendamiseks võib olla vajalik kaasata menetlusse ka teised korteriomanikud. TsMS § 198 lg 3 esimene lause sätestab, et hagita menetluse osalised kaasab kohus omal algatusel. Kui maakohus selgitab välja avaldaja tahte ja selleks on mh panipaiga valduse taastamise nõue teiste korteriomanike (või ühistu) suhtes, siis ei pea avaldaja selleks ise loetlema kõiki korteriomanikke, keda menetlusse kaasata. Samuti ei pea avaldaja nimetama kõiki korteriomanikke menetlusosalistena, kui ta soovib korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamist, aga sel juhul peab ta siiski märkima need korteriomanikud, kellelt ta tahteavaldusi nõuab. Ringkonnakohus juhib tähelepanu Riigikohtu 7. aprilli 2021 määrusele tsiviilasjas nr 218-15391, eelkõige selle p-dele 10–15. Maakohtul on otstarbekas viidatud lahendis kajastatud õiguskäsitlust avaldajale selgitada.
9.Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada avalduse menetlusse võtmist. Samuti ei ole praegu alust otsustata tõendite vastuvõtmist. Avalduse tagamise taotluse peab maakohus uuesti lahendama kas koos avalduse menetlusse võtmisega või mõistliku aja jooksul pärast seda (TsMS § 4771 lg 2 teise lause kaudu kohalduva § 384 lg 1 teise lause alusel võib maakohus enne esialgse õiguskaitse rakendamist kuulata ära ka ühistu). Ühtlasi saab maakohus avalduse menetlusse võtmise korral otsustada, kas seda tuleks menetleda koos tsiviilasjas nr 2-20-14845 juba lahendatava avaldusega. Neil kaalutlustel kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.
10.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse peamise taotluse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.