Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Krista Kirspuu
Määruse kuupäev
18. detsember 2024, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-15976
Tsiviilasi
X avaldus Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu vastu kaasomandi osa ainukasutusse saamiseks ja juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
Vaidlustatud määrus Kaebuse esitaja ja liik
Harju Maakohtu 31.05.2023 määrus X määruskaebus Tallinn, Toompuiestee vastumääruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
korteriühistu
Puudutatud isik Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu (registrikood 80142530), lepinguline esindaja Marina Suhnjova
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31.05.2023 määrus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus, millega jätta menetluskulud maakohtus X kanda.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 31.05.2023 määruse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta määruse põhjendusi.
5.Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt: 5.1 Jätta rahuldamata X nõue kohustada juhatust taastama õiguslikul alusel kasutuses olnud korteri kaasomandi eseme (keldriboksi numbri all 29) otstarbekohane kasutamine avaldaja poolt või kompenseerida kasutusõiguse kaotus. 5.2 Jätta läbi vaatamata X nõuded tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub alusetute finantskohustuste panekus avaldajale korteriomandi kaasomandi eseme väljaehitamiseks vastavalt ühistu 4. aprilli 2018 üldkoosoleku otsusele ja tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse
2-20-15976 tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seisneb avaldaja huvide mittearvestamises reguleerimata kasutuskorraga kaasomandi kasutamise korraldamisel (keeldumises taastada avaldajale varasemalt kasutamiseks eraldatud keldriboksi nr 29 kasutus) ja tunnistada õigusvastaseks ja mitte rakendatavaks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub juhatuse 25. märtsi 2017 ja 1. märtsi 2020 otsustega kasutuskorra määratlemisega „ajutiseks kasutamiseks. 5.3 Jätta menetluskulud maakohtus X kanda.
6.Määruskaebuse ja vastumääruskaebuse menetlemise kulud ringkonnakohtus jätta X kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (avaldaja) esitas 31.10.2020 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu vastu keldriboksi kasutusõiguse taastamiseks juhatuse poolt ja juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks. Pärast avaldaja 02.02.2021 nõuete täpsustusi olid avaldaja nõuded järgmised: 1) Kohustada juhatust taastama õiguslikul alusel kasutuses olnud korteri kaasomandi eseme (keldriboksi numbri all 29) otstarbekohane kasutamine avaldaja poolt või kompenseerida kasutusõiguse kaotus. 2) Tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub alusetute finantskohustuste panekus avaldajale korteriomandi kaasomandi eseme väljaehitamiseks vastavalt ühistu 4. aprilli 2018 üldkoosoleku otsusele. 3) Tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seisneb avaldaja huvide mittearvestamises reguleerimata kasutuskorraga kaasomandi kasutamise korraldamisel (keeldumises taastada avaldajale varasemalt kasutamiseks eraldatud keldriboksi nr 29 kasutus). 4) Tunnistada õigusvastaseks ja mitte rakendatavaks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel, mis seondub juhatuse 25. märtsi 2017 ja 1. märtsi 2020 otsustega kasutuskorra määratlemisega „ajutiseks kasutamiseks“.
1.1.Avalduse kohaselt kasutas avaldaja kuni aastani 2012 väljakujunenud kasutuskorra alusel hoone keldrikorrusel asuvat individuaalset panipaik-boksi. Seoses vee- ja kanalisatsioonitrassi
2 (12)
2-20-15976 kapitaalremondiga samal aastal nõustus ta kasutusõiguse ajutise peatamise ja panipaiga lammutamisega.
1.2.Hiljem palus avaldaja ühistu juhatuselt panipaiga kasutusvõimaluse taastamist, kuid kasutuskorda selleks ei kehtestatud.
1.3.Avaldaja esitas 22.02.2017 juhatusele taotluse keldripinna kasutamise võimaldamiseks alates 01.04.2017.
1.4.KÜ juhatus edastas 2017 märtsis avaldajale allkirjastamiseks juhatuse koostatud akti elamu III trepikojas asuva keldriboksi kasutusõiguse kohta. Avaldaja allkirjastas akti ja võttis panipaiga kasutusse. Akti ega selle aluseks olnud juhatuse otsust avaldajale ametlikult teatavaks ei tehtud. KÜ Juhatus selgitas avaldajale, et I trepikoja keldris panipaikade taastamise järel saab avaldaja neist ühe enda kasutusse.
1.5.11.04.2017 üldkoosolekul otsustati välja ehitada vastavalt korteriomandite arvule kõik 37 panipaika ning rahastada ehitust remondifondist.
1.6.04.04.2018 üldkoosolekul tegi juhatus ettepaneku ehitada panipaigad korteriomanike tehtavate sissemaksete arvel. Avaldaja hääletas otsuse vastu.
1.7.2020 märtsis palus juhatus avaldajal ajutiselt teisaldada asjad tema kasutuses olnud panipaigast II trepikoja väljaehitamata keldrikoridori avatud soppi, et võimaldada keldri –, sh avaldaja kasutuses oleva keldriboksi põranda betoneerimist. Avaldaja nõustus sellega ja juhatus korraldas asjade teisaldamise. Avaldajale anti võti keldrisse pääsemiseks. Kui keldri põrand sai valatud, siis oli teisaldatud endise panipaiga uks, mistõttu ei saanud avaldaja III trepikoja keldriboksi uuesti kasutusele võtta.
1.8.Avaldaja pöördus 18.08.2020 ja 04.09.2020 juhatuse ja majahalduri poole järelpärimistega remondi lõpetamise tähtaja kohta. Juhatuse 07.09.2020 vastuse kohaselt tuleb 2018 aasta üldkoosoleku otsuse järgi panipaikade soovijail nende ehitust ise rahastada ja ühistu ei ole kunagi lubanud ega saagi lubada tasuta panipaika, ning avaldaja taotletud panipaik eraldati talle ajutiseks kasutamiseks.
1.9.Avaldaja taotles 17.09.2020 juhatuselt tema kasutuses olnud panipaiga (tinglik nr 29) kui kaasomandi eseme remondieelsel kujul (lukustamist võimaldava uksega) kasutamise võimalust või kasutusõiguse kaotuse hüvitamist.
1.10.Juhatus kordas 01.10.2020 keeldumist taastada kasutusõigus ning teatas 12.10.2020 täiendavas vastuses, et keegi ühistus pole saanud oma kasutusse keldriboksi, mille eest ta pole maksnud, samuti lubati avaldaja tõstatatud küsimus anda arutada järgmisele üldkoosolekule.
1.11.Avaldaja andmetel kasutavad kaks korteriomanikku (korterid nr 1 ja 27) keldribokse, mis pärinevad 2012 aasta lammutuste eelsest ajast.
1.12.Avaldajale ei ole põhikirjas sätestatud korras tutvustatud juhatuse 2017 märtsi otsust ja 2020 märtsi otsust, mistõttu puudus nende vaidlustamise võimalus. Avaldaja esitas 14.09.2020 ja 04.10.2020 juhatusele taotlused juhatuse otsustega tutvumiseks, aga talle ei vastatud ja tutvumist ei võimaldatud. Seetõttu esitas avaldaja 11.10.2020 Harju Maakohtule avalduse dokumentidega tutvumiseks (tsiviilasi nr 2-20-14845). Tsiviilasja nr 2-20-14845 raames esitati osa dokumente 30.10.2020. Menetluse edasine käik maakohtus
2.Harju Maakohus keeldus 26.03.2021 määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus tühistas selle 12.04.2021 määrusega osaliselt ning saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Harju Maakohtule. Ringkonnakohus põhjendas määrust alljärgnevalt. 3 (12)
2-20-15976
2.1.Osaliselt on avaldus suunatud ühistu juhatuse otsuste vaidlustamisele, mille vaidlustamist seadus (TsÜS § 38 lg 1 koostoimes KrtS § 29 lg ga 2) võimaldab. Maakohtul tuleb menetlusse võtmise uuel otsustamisel hinnata, kas avaldaja esitatut saab käsitleda ennistamise taotlusena või anda tähtaeg ennistamistaotluse esitamiseks.
2.2.Kui maakohus selgitab välja avaldaja tahte ja selleks on mh panipaiga valduse taastamise nõue teiste korteriomanike (või ühistu) suhtes, siis ei pea avaldaja selleks ise loetlema kõiki korteriomanikke, keda menetlusse kaasata ega nimetama kõiki korteriomanikke menetlusosalistena, kui ta soovib korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks vajalike tahteavalduste kohtulahendiga asendamist, aga sel juhul peab ta siiski märkima need korteriomanikud, kellelt ta tahteavaldusi nõuab.
2.3.Maakohtul on otstarbekas selgitada avaldajale Riigikohtu 7.04.2021 määruse nr 2-1815391 p.-des 10–15 kajastatud õiguskäsitlust.
3.Harju Maakohus selgitas 06.10.2021 määruses avaldajale õiguslikku olukorda ning kohustas avaldajat oma nõuet täpsustama. Avaldaja vastas 18.10.2021 maakohtu selgitustele, kuid ei muutnud oma nõudeid. Maakohus kuulas 13.12.2021 enne avalduse menetlusse võtmist avaldaja ära ning avaldaja selgitas, et kasutusõiguse kaotuse kompenseerimise all peab ta silmas temale võrdväärse keldriboksi eraldamist.
4.Harju Maakohus võttis 13.12.2021 määrusega avalduse menetlusse ning kaasas menetlusse puudutatud isikuna Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu (puudutatud isik, edaspidi ka KÜ). Puudutatud isiku seisukoht
Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
5.1.Avaldaja taotletavat keldriboksi nr 29 ei eksisteeri maja keldris.
5.2.Keldriboks III trepikojas anti avaldajale tema 22.02.2017 taotluse alusel ajutiseks kasutamiseks juhatuse 25.03.2017 otsuse alusel, arvestades 11.04.2017 üldkoosoleku päevakorda kantud otsuse projekti ehitada välja 37 uut boksi, millise projekti realiseerimisel oleks ka avaldaja saanud uue boksi I trepikoja keldris. Avaldaja juhatuse 25.03.2017 otsust ei vaidlustanud ning asus panipaika kasutama.
5.3.Avaldaja ei vaidlustanud 4.04.2018 üldkoosoleku otsust nr 2.4, millega otsustati uuesti keldribokside ehitamise küsimus selliselt, et ehitada keldriboksid omavahendite eest. Sellega muudeti (tühistati) korteriühistu 11.04.2017 üldkoosoleku otsus nr 3.3.
5.4.Avaldaja kasutas III trepikoja keldriboksi kuni 2020 märtsini, millal seoses III trepikoja keldri remondiga anti avaldajale juhatuse koosoleku 01.03.2020 otsuse alusel ajutiseks kasutamiseks uus koht keldris number 2. Avaldaja ei vaidlustanud seda otsust ning kasutab ruumi siiani. Selle ruumi seisukord on samaväärne III trepikoja keldriboksi seisundiga aastatel 2017-2020.
5.5.Ühistu juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks puudub õigusnorm.
5.6.KÜ 04.05.2018 üldkoosoleku otsusega ei pandud avaldajale rahalist kohustust kaasomandi eseme väljaehitamiseks, vaid otsustati keldriboksid ehitada omavahendite eest. Tegemist oli keldribokside finantseerimise allika kinnitamisega ning see puudutas vaid neid, kes tahtsid uut boksi ehitada. Kuna avaldaja kinnitas, et ta ei taha uut boksi, siis temal rahaline kohustus puudub. Samas muudeti (tühistati) selle üldkoosoleku otsusega KÜ 11.04.2017 üldkoosoleku otsus nr 3.3.
5.7.Avaldaja õigus juhatuse 25.03.2017 ja 01.03.2020 otsuste vaidlustamiseks on lõppenud. Avaldaja täitis neid ja pidi seega nendest ka teadlik olema.
4 (12)
2-20-15976
5.8.Puudutatud isik esitas 27.12.2022 menetlusdokumendiga täiendava tõendina KÜ 12.12.2022 üldkoosoleku otsusega kinnitatud keldribokside kasutuskorra, mille alusel mh on avaldajal alaline erikasutusõigus keldris nr 2 asuvale ruumile nr 7.
5.9.Puudutatud isiku selgituste kohaselt ei tulnud keldribokside kasutusõigust praegusel juhul kehtestada korteriomanike kokkuleppega, kuna uued keldriboksid on pigem kokku pandud mööbel, mis on paigaldatud kaasomandis oleva keldri ühistesse ruumidesse. Uued keldriboksid ei ole ehitiskonstruktsioonid, mis olulised muudaksid kaasomandis olevat asja või selle osa. Samuti ei muudetud ega lõpetatud kaasomandis oleva trepikoja nr 1 keldri ja trepikoja nr 2 keldri ruumide kasutusotstarvet või kasutusviisi. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Maakohus tegi 31.05.2023 määruse, millega jättis avaldaja kohustamisnõude ja sellega alternatiivselt esitatud kompensatsiooninõude rahuldamata ning juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõuded läbi vaatamata. Maakohtu peamised põhjendused olid alljärgnevad.
6.1.Kohtu hinnangul on avaldaja eesmärgiks keldriboksi kasutusõiguse saamine. Avaldaja nõude õiguslikuks aluseks saaks olla KrtS § 14 ja nõude sisuks keldriboksi erikasutusõigus. Keldriruumid on kõikide korteriomanike kaasomandis ja kui avaldaja on seisukohal, et tema õigusi on rikutud sellega, et talle ei võimaldata keldriboksi kasutada, saanuks ta esitada nõude erikasutusõiguse määramiseks. Selline nõue tuleb esitada teiste korteriomanike, mitte KÜ vastu. Maakohus on seda avaldajale selgitanud, kuid avaldaja väljendas menetluses korduvalt, et ta ei soovi erikasutusõiguse määramist ning välistab vaidluse teiste korteriomanikega.
6.2.Avaldaja tugineb KrtS § 30 lg 1 p.-le 2, mille kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Kuid kui avaldaja soovib õigust kindlale keldriruumile, mida teised kaasomanikud kasutada ei saaks, tuleks avaldajal taotleda mingi konkreetse keldriboksi erikasutusõigust.
6.3.Kohtumenetluse ajal on KÜ üldkoosoleku 12.12.2022 otsusega kinnitatud võlaõiguslik keldribokside kasutuskord, mille kohaselt on avaldajale eraldatud keldris nr 2 boks nr 7. Seega puudutatud isik avaldajat ei takista. Samas ei nõustu maakohus puudutatud isikuga, justkui oleks kõnealuse kasutuskorra puhul tegemist võlaõigusliku kasutuskorra kokkuleppega ehk erikasutusõiguse kokkuleppega. Seda ei võetud vastu ühehäälselt, mistõttu ei saa seda käsitleda korteriomanike kokkuleppena.
6.4.Avaldaja nõuded tunnistada õigusvastaseks ühistu juhatuse tegevus kaasomandi eseme valitsemisel mh seoses üldkoosoleku otsuste ja juhatuse otsustega ei ole maakohtu hinnangul iseseisvad nõuded. Kohus ei saa ebamääraselt ja üldiselt tunnistada õigusvastaseks juhatuse tegevust ja sellise nõude rahuldamisega ei kaasneks avaldajale ka ühtegi õiguslikku järelmit. Juhatuse tegevuse õigusvastasus saaks olla mõne nõude aluseks olev asjaolu, mida kohus saab hinnata koos teiste asjaolude ja tõenditega nõude rahuldamise üle otsustades.
6.5.Avaldaja on ise kinnitanud, et 04.04.2018 üldkoosoleku otsus on kehtiv. Samuti ei pandud sellega avaldajale finantskohustust korteriomandi kaasomandi väljaehitamiseks. Praegu keldribokside ehituskulu korteriomanike igakuistes maksetes ka ei sisaldu.
6.6.Kohtu hinnangul ei ole KrtS § 40 lg 3 tähenduses hea usu põhimõttega vastuolus see, et keldribokside eest tasuvad vaid need isikud, kellele keldriboks eraldatakse. Küll aga võiks nii keldribokside kui nende finantseerimisotsus sisalduda erikasutuskokkuleppes.
6.7.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole avaldaja oma kasutusõiguse kompenseerimise nõuet täpsustanud ega esile toonud, kellelt, mis alusel ja kui palju peaks kohus raha välja mõistma.
5 (12)
2-20-15976
6.8.Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda põhjusel, et takistused kaasomandi mõistlikuks ühiseks kasutamiseks on tekkinud mõlema menetlusosalise enda käitumisest. Avaldaja määruskaebus
7.Avaldaja esitas 09.06.2023 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse täies ulatuses.
7.1.Kohus ei ole hinnanud vaidlusaluse keldriboksi kasutamise õiguslikku alust ega rikkumise õigusvastasust. Kohus ei ole hinnanud avaldaja rikutud õiguste taastamise nõuet ega alternatiivselt taotletud kompensatsiooninõuet. Kohus käsitleb rikutud õiguste taastamisena hüvet, mida avaldaja ei ole taotlenud ja mis ei ole rakendatav.
7.2.KrtS näeb ette kaasomandi kasutuse kahel õiguslikul alusel: tava e. üldine kasutusõigus KrtS § 30 lg 1 p. 2 alusel ning erikasutusõigus KrtS § 14 alusel. Avaldaja on taotlenud tavakasutusõiguse rakendamist. Maakohus üritab lahendis „peale suruda“ erikasutusõigust, mida aga ühistus kellegi suhtes rakendatud ei ole ega olegi rakendatav. Kohus eitab ebaõigesti KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaldatavust kaasomandiks olevate individuaalselt piiritletud kaasomandi objektide (keldribokside) kasutamisel.
7.3.Kuna kasutusõiguse tagasipööramine on muutunud praktiliselt võimatuks, oleks kohtul olnud võimalik ka lõpetada selle nõude menetlus ja kaaluda avaldaja taotletud kompensatsioonimeetme rakendamist, kuid kohus jättis alusetult ja ebaõigesti nõude faktiliselt läbi vaatamata, sõnastades selle nõude rahuldamisest keeldumisena. Avaldaja selgitas, et esitas 22.02.2023 menetlusdokumendiga kompensatsiooninõude kujunemisloo ning on juba enne kohtumenetluse algatamist adresseerinud 17.09.2020 oma ettepanekud kirjalikult ühistu juhatusele. Need ettepanekud sisalduvad ka avalduse lisas nr 10. 13.12.2021 kohtuistungil täpsustas avaldaja kompensatsiooninõuet ning formuleeris kõnealuse nõude selliselt, et kasutusõigus asendatakse samaväärse boksiga (ajamärk 00:28:32). 23.01.2023 kohtuistungil, kus selgus põhinõude mittetäidetavus, täpsustas avaldaja kohtu ettepanekul kompensatsiooninõuet (ajamärked 00:40:41 ja 00:42:06) ja soostus kasutama käesoleval ajal kasutatavat pinda eeldusel, et sellele pannakse ette uks KÜ arvel ning vormistatakse selle kasutus avaldaja kasuks 10 aastaks.
7.4.Kohus rikkus menetlusnorme (TsMS § 613 lg 1 p. 1) ja käesolevas tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 kohtulahendist tulenevaid juhiseid, kui jättis läbi vaatamata avaldaja taotluse ühistu juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks kaasomandi eseme valitsemisel. TsMS § 613 lg 1 p. 1 alusel taotles avaldaja ühistu juhatuse menetlustoimingute õigusvastaseks tunnistamist. Maakohus jättis tähelepanuta samas tsiviilasjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu lahendis viidatud TsÜS § 38 lg 1 koostoimes KrtS § 29 lg-ga 2, mis võimaldab vaidlustada juhatuse otsuseid, mida avaldaja ongi teinud. Nende otsuste seadusele vastavus mõjutab otseselt ka põhirikkumise ehk keldriboksi kasutamise seadusvastast lõpetamist, mistõttu ei nõustu avaldaja maakohtuga selles, et õigusvastaseks tunnistamise nõude rahuldamisega ei kaasneks õiguslikke järelmeid.
7.5.Avaldaja jaoks on vastuvõetamatu kohtumääruse p.-s 27 toodud põhimõte, mille kohaselt on erikasutuse õiguslikuks aluseks väljaspool remondifondi tehtavad isikustatud investeeringualased maksed. See viib varjatud reaalomandi tekitamisele ja võimaluse kaasomandi (keldriboksi) müümiseks uutele omanikele kaasomanikelt nõusolekut saamata.
6 (12)
2-20-15976
7.6.Avaldaja vaidlustatud juhtimisalased otsused on õigusvastased ning rikuvad konkreetseid KrtS norme.
7.6.1.Alusetute finantskohustuste panek avaldajale korteriomandi kaasomandi eseme väljaehitamiseks ja avaldajalt keldriboksi kasutamise õiguse taastamise eest rahalise sissemaksu nõudmine on vastuolus KrtS § 38 ja § 40 lg-ga 3.
7.6.2.Avaldaja huvidega mittearvestamine kasutuskorraga reguleerimata kaasomandi osa valitsemisel on vastuolus KrtS § 30 lg-ga 2. Avaldajalt pettusega ära võetud keldriboksi asemele anti avaldajale asenduspind kaasomanike võrdsusprintsiipi rikkudes. Tegemist on avatud koridorinurgaga keldrikorrusel, mis on uste puudumise tõttu halvem võrreldes avaldaja poolt varasemalt kasutatud keldriboksiga ja teiste korteriomanike poolt kasutatavate boksidega.
7.6.3.KÜ Toompuiestee 33 põhikirja p. 6.17 kohaselt tuleb individuaalse iseloomuga juhtimisalased otsused teatavaks teha ühistu liikmele allkirja vastu, kuid juhatuse 25.03.2017 ega 01.03.2020 otsuseid ei tehtud avaldajale teatavaks, mistõttu ei olnud avaldaja teadlik talle kasutamiseks antud keldriboksi ajutiselt kasutamiseks andmisest. Avaldaja nägi neid otsuseid alles 2020 aastal, mistõttu ta ei saanud neid õigeaegselt esitada. Puudutatud isiku vastumääruskaebus
8.Puudutatud isik esitas 05.07.2023 vastumääruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3), ning jätta esimese astme menetluskulud avaldaja kanda.
8.1.Maakohus eksis, kui asus seisukohale, et takistused kaasomandi mõistlikuks ühiseks kasutamiseks tekkisid poolte omavahelistest halbadest suhetest ja puudulikust kommunikatsioonist. KÜ juhatuse käitumine avaldaja suhtes on olnud alati lugupidav, erinevalt avaldaja omast. Puudutatud isik ei takistanud avaldajal kaasomandit mõistlikult kasutada ja avaldajale on selleks keldris boks eraldatud. Puudulik kommunikatsioon menetlusosaliste vahel oli põhjustatud avaldaja käitumisest. Menetluse edasine käik
Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
10.Avaldaja palus jätta vastumääruskaebuse rahuldamata, leides, et TsMS ei võimalda esitada sellist menetlusdokumenti nagu vastumääruskaebus ning TsMS § 660 lg 4 kohaselt on määruskaebuse esitamise õigus üksnes avaldajal. Ühtlasi leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole (vastu)määruskaebuse esitamiseks järginud TsMS § 661 lg-s 2 sätestatud 15 päevast tähtaega.
11.Maakohus edastas nii määruskaebuse kui vastumääruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p. 3). Seega rahuldab ringkonnakohus vastumääruskaebuse ja teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud avaldaja kanda. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus jääb rahuldamata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 21).
13.Käesoleva vaidluse puhul on tegemist hagita menetlusega (TsMS § 613 lg 1 p.1). TsMS § 5 lg 3 ja § 477 lg 5 kohaselt kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte. See tähendab mh seda, et kui avaldaja taotlused jäävad kohtule ebaselgeks, peab kohus paluma ebaselgused 7 (12)
2-20-15976 kõrvaldada (RKTKm, 16.01.2019, 2-18-3298, p. 15.1. ja RKTKm, 22.11.2017, 2-16-5794, p 20.4). Praeguses asjas selgitas maakohus korduvalt avaldajale nii kirjalikult kui suuliselt ärakuulamistel nii nõuete täpsustamise vajadust kui ka avaldaja eesmärgi (keldriboksi kasutusõigus) saavutamise võimalusi (vt nt 06.10.2021 kohtumäärus, dtl 122-125 ja 13.12.2021 kohtuistungi protokoll, dtl 148-153). Avaldaja täpsustas üksnes kaotatud kasutusõiguse kompenseerimise nõuet ning seda 13.12.2021 ärakuulamisel.
14.Ringkonnakohus tuvastab järgmised asja lahendamiseks olulised asjaolud: -
avaldajale kuulub korteriomand nr 7 asukohaga Toompuiestee 33, Tallinn ja avaldaja on Tallinn, Toompuiestee 33 korteriühistu liige;
-
avaldaja kasutas III trepikoja keldriboksi alates 2017 märtsist kuni 2020 märtsini KÜ juhatuse 25.03.2017 ja 01.03.2020 otsuste alusel;
-
2020 märtsis viidi avaldaja asjad III trepikoja keldriboksist keldris nr. 2 asuvasse avatud ruumi, mida avaldaja siiani kasutab (vt nt avaldaja 22.02.2023 menetlusdokumendi p. 3, dtl 294, ja määruskaebuse p. 4.3., dtl 365).
-
III trepikoja keldriboks, mille kasutamise õigust avaldaja soovib, on teise kaasomaniku kasutuses (vt nt määruskaebuse p. 1, dtl 360).
15.Ringkonnakohus käsitleb esmalt avaldaja keldriboksi kasutusõiguse taastamiseks esitatud kohustamisnõuet, siis alternatiivselt esitatud kasutusõiguse kompenseerimise nõuet ning seejärel avaldaja esitatud juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõuet. Lõpetuseks käsitleb ringkonnakohus puudutatud isiku vastumääruskaebust menetluskulude jaotuse osas. I. Kohustamisnõue keldriboksi kasutusõiguse taastamiseks
16.Avaldaja selgitas, et ta ei soovi esitada nõuet erikasutusõiguse saamiseks, vaid tugineb KrtS § 30 lg-le 2 sisalduvale õigusele kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt, st kasutada talle juhatuse otsusega kasutamiseks antud kaasomandi osaks olevat keldriboksi (vt avaldaja 18.10.2021 vastus puuduste kõrvaldamise määrusele p. 2.1., dtl 129). Seejuures on avaldaja välistanud vaidlused teiste korteriomanikega ning leiab, et vaidlus on vaid tema ja korteriühistu juhatuse vahel (13.12.2021 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:11:38, dtl 149). Seega oli avaldaja eesmärgiks saada enda ainuvaldusesse- ja kasutusse 25.03.2017 korteriühistu juhatuse otsusega avaldaja kasutusse antud III trepikoja keldris asuv keldriboks (vt avaldaja 18.10.2021 vastus puuduste kõrvaldamise määrusele, p. 2.2., dtl 129 ja 25.01.2023 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:25:50), alternatiivselt sellega samaväärne (s.o uksega) keldriboks. Avaldaja on ka märkinud, et kuna III trepikoja keldriboks, mille kasutusõiguse taastamist ta soovib, on teise kaasomaniku kasutuses, siis on selle nõude rahuldamine praktiliselt võimatu. Samas ei ole avaldaja sellest nõudest loobunud.
17.Avaldaja tugineb KrtS § 30 lg-le 2 ning heidab määruskaebuses maakohtule ette selle kohaldamata jätmist asja lahendamisel. KrtS § 30 lg 2 ls 1 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Sätte teise lause kohaselt, kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest.
17.1.Puudub vaidlus asjaolus, et kelder ja sealsed keldriboksid on Toompuiestee 33, Tallinn asuva elamu korteriomanike, sh avaldaja kaasomandis. Keldriruumi ega ühegi sealse keldriboksi kasutamiseks ei ole sõlmitud korteriomanike vahel erikasutusõiguse kokkulepet. Korteriühistu 12.12.2022 üldkoosoleku otsusega kinnitatud keldribokside kasutuskord (dtl 205-211) ei ole käsitletav erikasutusõiguse määramisena KrtS § 14 tähenduses.
8 (12)
2-20-15976
17.2.Kolleegium leiab, et korteriühistu 12.12.2022 üldkoosoleku otsus keldribokside kasutuskorra kinnitamise kohta on tühine. Korteriühistu 12.12.2022 üldkoosoleku otsusega kinnitatud keldribokside kasutuskorra (dtl 205-211) poolt hääletasid 37 korteriomanikust 18 korteriomanikku. Riigikohus on asunud seisukohale, et korteriomanike üldkoosoleku otsuse puhul, milleks on vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, kuid mis tehakse häälteenamusega, on tegemist tühise tehinguga TsÜS § 38 lg 2 esimese lause järgi, ja selliseid korteriomanike üldkoosoleku otsuseid ei pea korteriomanik vaidlustama, kuid kui isik tahab sellise üldkoosoleku otsuse tühisusele tugineda, peab ta kohtuvaidluses esitama siiski tühisuse vastuväite või esitama kohtusse hagita menetluse avalduse sellise üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks (RKTKm, 01.06.2022, 2-19-16450, p. 15). Avaldaja on 06.01.2023 menetlusdokumendis selle otsuse kohta märkinud, et erikasutusõigust ei saa kehtestada häälteenamusega üldkoosolekul, vaid see eeldab korteriomanike konsensust (dtl 262-263). Seega on avaldaja tühisusele tuginenud.
17.3.Korteriomaniku seadusest tulenevad õigused kaasomandi kasutamisel on sätestatud KrtS §-s 30. KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Viimasega sarnane põhimõte on sätestatud asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-s 3, mille kohaselt on kaasomanikul õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Eelnevast tulenevalt sätestab seadus eelduse, et kui kaasomandi eseme kasutamise korda ei ole kindlaks määratud, võivad kõik korteriomanikud seda kasutada tingimusel, et kasutus vastab kaasomandi eseme otstarbele (RKTKm, 21.02.2024, 2-22-100795, p. 13.1.). Seega tuleneb ka seadusest avaldajale õigus kasutada keldriruumi ühiselt teiste kaasomanikega, kuid mitte konkreetset keldriboksi ainuisikuliselt. Keldriruumi kasutamise võimalus on avaldajale tagatud, avaldajal on võimalik hoiustada oma asju keldris nr 2 (boks nr 7). Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitaja etteheitega maakohtule selle asjaolu arvestamise osas. Kuigi avaldaja ei ole konkreetselt selle kaasomandi osa kasutamise võimaldamiseks nõuet esitanud, nähtub sellest, et kaasomanikul on võimalus kaasomandi eset kasutada. Erinevalt avaldaja arusaamast ei tähenda keldriboksi otstarbekohane kasutamine konkreetse keldriboksi kasutamise ainuõigust. Otstarbekohane tähendab midagi, mille jaoks on konkreetne asi ette nähtud ehk asja nõuetekohast kasutamist. KrtS seletuskirja kohaselt saab KrtS § 30 lg 2 alusel korteriomanik nõuda nii teiselt korteriomanikult kui ka muult isikult, et nii eriomandi kui ka kaasomandi eset kasutataks nõuetekohaselt. Keldri ja keldribokside puhul võib olla otstarbekohane kasutamine asjade hoiustamine. Praegusel juhul aga ei ole küsimus selles, et keegi kasutaks keldrit selleks mitte ettenähtud otstarbel. Samuti ei ole vaidlust selles, et avaldajal on võimalus oma asjade hoiustamiseks keldriruumi kasutada.
17.4.KrtS § 30 lg 2 ls 2 kohaselt võib juhul, kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtuda korteriomanike huvidest. KrtS § 30 lg 2 ls-s 2 sätestatud korteriomaniku huvist lähtumise võimalus ei tähenda seda, et saaks lähtuda üksnes ühe korteriomaniku huvist. Asja materjalidest järelduvalt on vaidlusalune keldriboks teise korteriomaniku kasutuses. Kui avaldaja leiab, et tal on suurem õigus just vaidlusalust keldriboksi ainuisikuliselt kasutada, või kasutada muud kui talle praegu võimaldatud osa kaasomandist, siis tulebki tal taotleda korteriomanike kokkuleppe sõlmimist vastava keldriboksi avaldaja ainukasutusse andmiseks (KrtS § 13 lg 2 ja KrtS § 14 lg 1). Juhul, kui mõni korteriomanikest ei ole nõus kokkuleppe sõlmimise eelduseks olevat tahteavaldust andma, võib korteriomanik nõuda kokkuleppe sõlmimiseks vajaliku (puuduva) tahteavalduse andmist KrtS § 9 lg 2 alusel (vt nt RKTKm 20.06.2022, 2-19-43, p 11).
9 (12)
2-20-15976
18.Avaldaja leiab, et tal on õiguslik alus vaidlusaluse keldriboksi ainukasutamiseks tulenevalt KÜ juhatuse 25.03.2017 otsusest (vt ka 13.12.2021 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:28:32, dtl 151). Ringkonnakohus ei nõustu selle avaldaja seisukohaga.
18.1.KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Sättest tulenevalt on eelduslikult igal Toompuiestee 33, Tallinn korteriomanikul kaasomanikuna õigus kasutada keldriruumi oma asjade hoiustamiseks. Seaduses sätestatust erinevalt võib korteriomandist ja korteriühistust tulenevaid õigussuhteid korraldada korteriomanike kokkuleppel (KrtS § 13 lg 1). Seega saab kehtiva KrtS kohaselt tekkida ainuvaldus ja -kasutusõigus kaasomandi eseme osale eelkõige juhul, kui isik on korteriomanik ning korteriomanikud on sõlminud vastava kokkuleppe.
18.2.Ka enne 01.01.2018 KrtS-i jõustumist (ehk 2017 märtsis juhatuse otsuse tegemise ajal) ei olnud juhatusel pädevust sõlmida kaasomandi osa kasutamiseks kahepoolseid kokkuleppeid korteriomanikega ega teha vastavasisulisi otsuseid. Enne 01.01.2018 KrtS-i jõustumist oli kaasomandi eseme kasutamise kindlaksmääramiseks asjaõigusseaduse AÕS § 72 lg-st 1 ja korterimandiseaduse § 12 lg-test 1 ja 2 tulenevalt vajalik kas korteriomanike kokkulepe või häälteenamus (tavakasutuse puhul).
18.3.Analoogselt käesolevale asjale on kohtupraktikas leitud, et „Korteriühistu ei saanud seega enne KrtS-i jõustumist ega saa ka praegu sõlmida korteriomanikega kahepoolseid kokkuleppeid, mis välistavad vastava kokkuleppe osaliseks mitteolevate korteriomanike õiguse kasutada kortermaja juurde kuuluval maatükil asuvat parklat parkimiseks“ (TrtRnKm, 09.05.2023, 2-21-4092, p. 12.1.1.).
18.4.Eeltoodust nähtuvalt puudus juhatusel pädevus kaasomandi osa andmiseks ühe korteriomaniku ainukasutusse. Seega ei ole avaldajal, juhatuse otsusele viidates, võimalik keldriboksi enda ainukasutusse ka tagasi nõuda.
19.Ülaltoodut arvestades ei ole võimalik avaldaja kohustamisnõuet rahuldada. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et konkreetse keldriboksi ainukasutusõigust on praegusel juhul võimalik saavutada korteriomanike kokkuleppe sõlmimise kaudu (KrtS § 13 lg 1, KrtS § 14 lg 1 ja KrtS § 9 lg 2) nagu ringkonnakohus ülal põhjendas. Käesolevas menetluses avaldaja sellist nõuet vaatamata maakohtu korduvatele selgitustele esitada ei soovinud (vt nt avaldaja 18.10.2021 seletuse p. 2.1., dtl 129). II. Alternatiivne nõue kasutusõiguse kaotuse kompenseerimiseks
20.Maakohus jättis nn kompensatsiooninõude rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei ole rahalise hüvitise väljamõistmiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (määruse p. 30). Õige on avaldaja väide, et ta on kompensatsiooninõude osas 13.12.2021 ärakuulamisel selgitanud, et kasutusõiguse kaotuse kompenseerimise all peab ta silmas samaväärse keldriboksi kasutusõiguse eraldamist. Kolleegium märgib, et samaväärse keldriboksi kasutusõiguse eraldamise nõue (st konkreetse kaasomandiosa avaldaja ainukasutusse saamise nõue) on oma õiguslikult sisult samuti nõue erikasutusõiguse saamiseks ning see on saavutatav korteriomanike kokkuleppega.
21.Avaldaja märkis määruskaebuses, et alternatiivselt taotles ta maakohtus (23.01.2023 istungil) keldriboksi kasutusõiguse kaotuse kompenseerimisena seda, et avaldaja poolt käesoleval ajal kasutatavale avatud pinnale pandaks ühistu arvelt ette uks ning vormistatakse ruumi kasutus kümneks aastaks. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 23.01.2023 istungil ei esitanud avaldaja seda nõudena, vaid kompromissiettepanekuna. Lisaks on ka see oma õiguslikult sisult nõue erikasutusõiguse saamiseks, mis on saavutatav korteriomanike kokkuleppega.
10 (12)
2-20-15976 Ülaltoodust tulenevalt jääb avaldaja alternatiivne nõue samuti rahuldamata. III. KÜ juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõuded
22.Maakohus palus avaldajal täpsustada juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõudega seonduvat, sh milliste konkreetsete juhatuse otsuste kehtivust ja millisel alusel avaldaja vaidlustab, ning viitas vajadusele esitada ennistamistaotlus juhul, kui avaldaja soovib juhatuse otsuste vaidlustamist (Harju Maakohtu 06.10.2021 määrus). Avaldaja jäi varasemalt esitatud nõuete juurde ning ennistamise taotlust ei esitanud.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhatuse tegevuse õigusvastaseks tunnistamise nõue ei saa olla iseseisvaks nõudeks, vaid see saaks olla mingi muu nõude (nt juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise nõude) aluseks olev asjaolu. Otsustega seonduvalt on avaldaja selgitanud, et otsused on piiranud avaldaja õigusi tema omandi (omandi osa) kasutamisel (avaldaja 18.10.2021 vastus kohtu puuduste kõrvaldamise määrusele, p. 2.3.). Avaldaja väidab, et 25.03.2017 ja 01.03.2020 juhatuse otsuste seaduspärasus on nõude aluseks, kuna nendele tuginevalt on piiratud kaasomandi kasutust (vt avaldaja 18.10.2021 seletuse p. 2.7., dtl 132). Samas väidab avaldaja, et ei vaidlusta kõnealuseid juhatuse otsused tervikuna ja käsitleb neid oluliste tõenditena, kuid taotleb nendes sisalduva fraasi „ajutiseks kasutamiseks“ tunnistamist mitterakendatavaks (vt avaldaja 18.10.2021 seletuse p. 2.7., dtl 132). Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldusest üheselt arusaadav, mida avaldaja otsustega seonduvalt konkreetselt vaidlustab ning avaldaja ei ole otsuste vaidlustamisega seonduvalt formuleerinud ka selget nõuet ning seda hoolimata asjaolust, et maakohus on andnud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ülaltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult avaldaja eelnimetatud nõuded läbi vaatamata.
24.Avaldaja leiab, et maakohtu tegevus nõuete läbivaatamata jätmisel on vastuolus samas asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2021 määrusega. Kolleegium ei nõustu avaldajaga. Ringkonnakohus kohustas 23.04.2021 määrusega maakohut otsustama uuesti avaldusse menetlusse võtmise, mida maakohus tegi. Pärast maakohtu selgitusi avaldaja oma nõudeid ei täpsustanud ega muutnud, mistõttu maakohtu otsustus, jätta need nõuded läbi vaatamata, ei ole vastuolus ringkonnakohtu 23.04.2021 määrusega.
25.Seonduvalt avaldaja viitega TsMS § 613 lg 1 p-le 1, märgib ringkonnakohus, et nimetatud norm ei saa olla avaldaja nõude aluseks. Tegemist on menetlusõigusnormiga, mille eesmärk on määratleda, millised korteriomandi ja kaasomandi asjad lahendatakse hagita menetluses ning sätestada nende asjade menetlemise reeglid (Tsiviilkohtumenetluse seadustik III, § 613, komm p. 1). IV. Vastumääruskaebus menetluskulude jaotuse vaidlustamiseks
26.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel õigluse põhimõttele tuginedes poolte endi kanda põhjusel, et takistused kaasomandi mõistlikuks kasutamiseks on tekkinud menetlusosaliste omavahelistest halbadest suhetest ja puudulikust kommunikatsioonist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus eksis menetluskulude jaotamisel, kui leidis, et praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda.
26.1.Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks õigluse põhimõte (vt RKTKo 3-2-1-87-14, p 29). Samuti on Riigikohus selgitanud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm 15.11.2023, 2-22-4432/27, p 12). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praeguse menetluse asjaolusid arvestades õiglane jätta puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda. Maakohus on alates avalduse esitamisest 2020 aastal selgitanud avaldajale nõuete täpsustamise/muutmise vajadust, kuid avaldaja ei ole seda nõuetekohaselt teinud. Avaldaja avaldus jäi osaliselt rahuldamata ja osaliselt läbivaatamata. 11 (12)
2-20-15976 Avaldaja avalduse lahendamise tulemust arvestades on õiglane jätta menetluskulud maakohtus avaldaja kanda.
27.Ringkonnakohus märgib vastuseks avaldajale, et kuigi menetlusseadustikus tõepoolest puudub säte, mis käsitleks konkreetselt vastumääruskaebuse esitamise õigust, on vastav õigus tuletatav TsMS § 635 ja § 659 koosmõjust. Vastumääruskaebuse esitamist on kohtupraktikas aktsepteeritud ning ringkonnakohtu hinnangul puudub põhjus asuda käesolevas asjas vastupidisele seisukohale.
28.Samuti ei ole kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku vastumääruskaebus esitatud hilinenult. Analoogselt vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtajale on vastusmääruskaebuse esitamise tähtajaks 14 päeva kaebuse vastustajale kättetoimetamisest alates või määruskaebuse esitamise tähtaja lõpuni (TsMS § 635 lg 3 koosmõjus §-ga 659). Seejuures ei hakka tähtaeg TsMS § 635 lg 3 järgi kulgema enne, kui vastustajale on kätte toimetatud määrus kaebuse menetlusse võtmise kohta (vt RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p. 25). Maakohus edastas määruskaebuse puudutatud isikule vastamiseks 22.06.2023 (dtl 319) ning puudutatud isik kinnitas 22.06.2023 ka selle kättesaamist (dtl 331). Seega oli vastumääruskaebuse esitamise tähtpäevaks 06.07.2023. Puudutatud isik esitas vastumääruskaebuse 05.07.2023, seega tähtaegselt.
29.Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus menetluskulude jaotuse ka apellatsiooniastmes. Arvestades, et ringkonnakohus jätab avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja rahuldab vastumääruskaebuse, jäävad määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
30.Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks eraldi määrusega mõistliku aja jooksul pärast lõpplahendiks oleva määruse jõustumist.
31.Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS §-ga 617 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.