3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Tallinn, Puuvilla tn 27 korteriühistu (avaldaja) esitas 28.05.2019 Harju Maakohtule avalduse XX (puudutatud isik) vastu tahteavalduse andmiseks kohustamiseks.
2.Maakohus rahuldas 11.05.2020 määrusega avaldaja avalduse ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtu määrus jõustus 18.06.2020.
3.Avaldaja esitas 17.04.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud riigilõivust 50 eurot, postikulust 3,60 eurot, kinnistusraamatu päringu kulust 3 eurot ja õigusabikuludest 3420 eurot.
Puudutatud isik ei esitanud avaldaja menetluskuludele vastuväiteid.
5.Avaldaja esitas 22.06.2020 täiendava menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid avaldaja menetluskulud 360 euro võrra suuremad seoses 1Partner Kinnisvara OÜ lühihinnangu koostamisega Tallinn, Puuvilla tn 27 pööninguruumi õiglase väärtuse hindamise kohta (avaldaja 14.01.2020 menetlusdokumendi lisa). Avaldaja selgitas, et 17.04.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas jäi vastav kulu esitamata inimliku eksimuse tõttu, kuna avaldaja seaduslik esindaja ei saatnud vastavat kuludokumenti õigeaegselt avaldaja lepingulisele esindajale. Lühihinnangu koostamise kulu tekkis tulenevalt kohtu 05.12.2019 kirjas märgitust seoses avaldaja tõendamiskoormisega. Kohus on avaldaja esitatud tõendit 11.05.2020 määruses hinnanud. Täiendava menetluskulude nimekirja menetlemine ei põhjusta asja lahendamise viibimist.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
6.Harju Maakohus rahuldas 02.10.2020 määrusega avaldaja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 3113 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäeti rahuldamata 723,60 euro ulatuses. Maakohus märkis, et avaldaja on tõendanud riigilõivu 50 eurot tasumist ja see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. Maakohus luges põhjendatuks avaldaja menetluskulu 3 eurot seoses kinnistusraamatusse päringu tegemisega. Kohus ei pidanud põhjendatuks mõista puudutatud isikult välja lühihinnangu koostamise kulu 360 eurot, mille avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista 22.06.2020 esitatud täiendavas menetluskulude nimekirjas. Avaldaja 22.06.2020 menetluskulude nimekiri esitati pärast kohtu määratud tähtaega ja kohtu hinnangul ei esinenud avaldajal mõjuvat põhjust menetluskulude nimekirja hilinemisega esitamiseks. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks mõista puudutatud isikult välja postikulu 3,60 eurot seoses 14.01.2019 ettepaneku tähitud kirjaga puudutatud isikule saatmisega, kuna nimetatud toiming on tehtud enne hagi esitamist ega ole käesoleva menetlusega seotud. Avaldaja esindaja toiminguid pidas maakohus põhjendatuks osaliselt. Kohus ei pidanud põhjendatuks puudutatud isikult 14.01.2019 ettepaneku koostamise ja saatmisega seotud koondtasu 360 eurot väljamõistmist. Kohtu hinnangul ei ole need toimingud seotud kõnealuse kohtumenetlusega ega seega põhjendatud, kuna need on tehtud rohkem kui 4 kuud enne hagi esitamist ega ole seotud hagi koostamisega. Ülejäänud avaldaja esindaja toimingud olid kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid. Maakohus leidis, et avaldaja esindaja tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
2(5)
Tulenevalt asjaolust, et avaldaja esindaja on kinnitanud, et avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Arvestades, et avaldaja esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga) on 11,25 t ja avaldaja on tasunud esindajale koondtasu 1440 eurot, on avaldaja esindaja õigusabiteenuse kulud 3060 eurot (144 × 11,25 + 1440) (koos käibemaksuga). Avaldaja on käesolevas asjas kandnud menetluskulusid kokku 3113 eurot, millest 3060 eurot on õigusabiteenuse kulud, 3 eurot asja läbivaatamise kulud ja 50 eurot riigilõiv.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Avaldaja esitas 20.10.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus ei mõistnud puudutatud isikult välja 360 eurot seoses lühihinnangu koostamisega, ja mõista puudutatud isikult täiendavalt välja menetluskulu 360 eurot ning viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Avaldaja märgib, et ta selgitas 22.06.2020 täiendavas menetluskulude nimekirjas, et 17.04.2020 esitatud menetluskulude nimekirjas jäi lühihinnangu koostamise kulu esitamata inimliku eksimuse tõttu. Vastav kulu tekkis avaldajale tulenevalt kohtu 05.12.2019 kirjas märgitust, et avaldajal tuli kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 10 lg 2 p-ga 2 esitada selgitused ja tõendid selle kohta, et tegemist on tuluga, mis vastab võõrandatava korteriomandi harilikule väärtusele võõrandamise hetke seisuga. Kohus on 11.05.2020 määruses lühihinnangut hinnanud, leides, et see tõendab KrtS § 10 lg 2 p-s 2 sätestatud eelduse täidetust. Kohus ei ole küll viidanud TsMS §-le 331, kuid võib eeldada, et kohus juhindus sellest sättest. Seega on määrus põhjendamata. Määrusest ei nähtu, et kohtu hinnangul oleks hilinemisega esitatud 22.06.2020 menetluskulude nimekirja menetlemine põhjustanud menetluse lahendamise viibimist. Samuti ei ole kohus teinud vastava menetluskulu osas sisulisi etteheiteid. Täiendavas menetluskulude nimekirjas esitatud hilinemist selgitavaid asjaolusid oleks saanud lugeda mõjuvaks põhjuseks. Ajavahemikul 12.03–17.05.2020 kehtis Eestis eriolukord, mis paratamatult häiris ka menetlusosaliste ja nende esindajate tavapärast töörütmi ja tegutsemist. Eksimist sellises ebaharilikus olukorras ei tohiks pidada taunimisväärseks ja seda sisuliselt karistada. Praegusel juhul ei nähtu, et hilinemisega esitatud täiendav menetluskulude nimekiri oleks menetlust venitanud või tekitanud kellelegi lisakulusid. See ei takistanud kohtul menetluskulude kindlaksmääramist mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest 19.06.2020. Vastupidist ei ole kohus avaldajale ette heitnud. Kohus määras menetluskulud kindlaks ca 3 kuud ja 10 päeva pärast avaldaja täiendava menetluskulude nimekirja esitamist. Puudutatud isik ei ole esitanud avaldaja menetluskuludele vastuväiteid. Kohus on seega põhjendamatult jätnud puudutatud isikult avaldaja kasuks 360 eurot välja mõistmata.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Puudutatud isik määruskaebusele vastust ei esitanud.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle 03.11.2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
3(5)
11.Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles maakohus ei rahuldanud avaldaja avaldust menetluskulude kindlaksmääramiseks 360 euro osas seoses lühihinnangu koostamisega. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.
12.Maakohus ei pidanud lühihinnangu koostamise kulu 360 eurot puudutatud isikult väljamõistmist põhjendatuks, kuna avaldaja 22.06.2020 menetluskulude nimekiri oli esitatud pärast kohtu määratud tähtaega ning kohtu hinnangul ei esinenud avaldajal mõjuvat põhjust menetluskulude nimekirja hilinemisega esitamiseks (maakohtu määruse p 10). Avaldaja on seisukohal, et maakohus oleks pidanud hilinemisega esitatud menetluskulude nimekirja arvestama, kuna see ei oleks põhjustanud menetluse lahendamise viibimist ning selle esitamisega hilinemiseks olid mõjuvad põhjused, mh inimlik eksimus ja Eestis kehtinud eriolukord (TsMS § 331 lg 1). Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja väited põhjendatud.
13.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Menetluskulude dokumentide esitamist reguleerib TsMS § 176. Nimetatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, annab kohus enne kohtuotsuse või asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks.
14.Asja materjalidest nähtub, et maakohus andis menetlusosalistele 13.04.2020 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 17.04.2020 ja vastuväidete esitamiseks teise poole menetluskulude nimekirjale kuni 24.04.2020. Ühtlasi andis kohus teada, et lõpplahend tehakse teatavaks 11.05.2020. Maakohtu 11.05.2020 määrus jõustus 18.06.2020. Seega oli avaldaja 22.06.2020 täiendav menetluskulude nimekiri esitatud enam kui kaks kuud pärast maakohtu määratud tähtaega ja ühtlasi pärast maakohtu menetlust lõpetava lahendi jõustumist.
15.TsMS § 66 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab mh avalduse või taotluse, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
16.Kolleegium nõustub avaldajaga, et menetluskulude nimekirja hilinenult esitamise korral saab lähtuda TsMS § 331 lg-st 1. Praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul aga TsMS § 331 lg 1 eeldused täidetud.
16.1.Põhjendatud ei ole avaldaja seisukoht, et hilinemisega esitatud menetluskulude nimekirja menetlemine ei oleks põhjustanud menetluses viivitust. Menetluskulude nimekirja esitamise tähtaja järgimine on oluline, kuna TsMS § 176 lg 7 kohaselt tuleb kohtul toimetada menetluskulude nimekiri viivitamata kätte vastaspoolele ja määrata talle lg 8 kohaselt tähtaeg vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Praegusel juhul esitas avaldaja täiendava menetluskulude nimekirja ka pärast vastaspoolele TsMS § 176 lg 8 järgi määratud tähtaja (24.04.2020) möödumist. Seega oleks täiendava menetluskulude nimekirja
4(5)
menetlemisega kaasnenud vajadus anda ka vastaspoolele täiendav tähtaeg avaldaja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Eelnevaga oleks paratamatult kaasnenud menetluses viivitus.
16.2.Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et avaldajal ei olnud mõjuvat põhjust menetluskulude nimekirja hilinemisega esitamiseks. Asjaolu, et avaldaja seaduslik esindaja ei saatnud vastavat kuludokumenti õigeaegselt avaldaja lepingulisele esindajale, ei ole iseenesest käsitatav mõjuva põhjusena. Avaldaja ei ole välja toonud põhjuseid, miks avaldaja seaduslik esindaja ei saanud kuludokumenti õigeaegselt edastada. Määruskaebuses tehtud üldine viide riigis kehtinud eriolukorrale ei ole piisav, vaid avaldajal oleks tulnud põhjendada, kuidas eriolukord takistas menetluskulude nimekirja õigeaegset esitamist. Seejuures märgib kohus, et koos menetluskulude nimekirjaga ei olekski olnud vaja esitada kulu kandmist tõendavat kuludokumenti, vaid TsMS § 176 lg 6 kohaselt oleks menetluskulu tõendav dokument tulnud esitada alles kohtu nõudmisel.
17.Kolleegium märgib, et ka TsMS § 331 lg-s 1 nimetatud juhtudel peavad menetluskulude nimekirjad ja seisukohad vastaspoole menetluskulude kohta olema üldjuhul esitatud arvestusega, et kohtul oleks võimalik määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 174 lg 2, § 177 lg 1 p 1). Seega tuleb ka võimalikud täiendavad menetluskulude nimekirjad, mille menetlemine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või mille esitamisega hilinemiseks oli mõjuv põhjus, üldjuhul esitada hiljemalt asjas kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemise päevaks. Olukorras, kus maakohus on määranud menetlusosalistele kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 2 tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, ei saa menetlusosaline jääda lootma sellele, et maakohus ei määra menetluskulusid kindlaks kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses, vaid teeb seda vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele pärast nimetatud lahendi jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Praegusel juhul oli maakohus menetlusosalistele teatanud, et asjas tehakse lõpplahend teatavaks 11.05.2020. Avaldaja täiendav menetluskulude nimekiri on aga esitatud enam kui kuu aega pärast lõpplahendi teatavakstegemist.
18.Eelnevat kinnitab ka TsMS § 176 lg 4, mille kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. TsMS § 435 lg 2 kohaselt lõpeb menetlus kohtuastmes kohtuotsusega. Sama paragrahvi
3.lõike kohaselt on kohtuotsuse kuupäev selle avalikult teatavakstegemise päev. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Ajaks, mil avaldaja esitas 22.06.2020 täiendava menetluskulude nimekirja, oli menetlus maakohtus 10.05.2020 määruse teatavakstegemisega lõppenud. Seejuures ei olnud tegemist olukorraga, kus maakohus oleks jätnud enne asja lõpetava määruse tegemist menetlusosalistele menetluskulude nimekirjade esitamiseks tähtaja määramata.
19.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult puudutatud isikult välja mõistmata avaldaja 22.06.2020 täiendavas menetluskulude nimekirjas esitatud menetluskulu 360 eurot.
20.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.