7.Välja mõista kostjalt I Z hageja Õ P kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 852 eurot s.o tasutud riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabikulud summas 552 eurot.
8.Menetluskuludelt tuleb kostjal I Z tasuda hagejale Õ P menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele
kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
9.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulusid kandnud.
10.Tagastada hagejale määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku /edaspidi TsMS/ § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuse kirjeldav ja põhjendav osa
1.17.06.2020.a. esitas hageja Õ P Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja I Z vastu korteriomandi valduse taastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale korteriomand XXX (registriosa nr xxx). 16.03.2020. a võõrandas hageja korteriomandi Osaühingule YYY. Müüjana kinnitas hageja lepingu punktis 2.3, et korteriomandit koormav üürileping on lõpetatud 16.12.2019. a, üürnik on korterist välja kirjutatud 11.01.2020. a ning talle on antud tähtaeg korter vabastada hiljemalt 31.03.2020.a. Ostja Osaühing YYY kinnitas korteriomandi müügilepingu punktis 3.6, et ta on teadlik lepingu punktis 2.3. nimetatud asjaoludest ja nõustus selles sätestatud tingimustel korterit ostma. Samas leppisid hageja ja ostja müügilepingu punktis 4.5 kokku, et korteriomandi otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 16.04.2020. a. Müügilepingu p 4.6. kohaselt leppis hageja ostjaga kokku, et otsese valduse
üleandmise kohustusega täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt (hagejalt) leppetrahvi 0,022% müügihinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingus toodud valduse üleandmise päevaks on müüja kohustatud korteriomandi otsese valduse ja kõik korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed ostjale üle andma ning ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma. Käesolevaga on tekkinud olukord, kus kostja elab käesoleva ajani kõnealuses korteris ja keeldub põhjendamatult korterit vabastamast ja korteriomandi otsest valdust hagejale üle andmast. Hageja on kostjale teatanud suulise üürilepingu lõpetamisest kirjalikult 06.09.2019. a. Kostja on kirjaliku üürilepingu ülesütlemise teate kätte saanud tähitult postiga 10.09.2019. a ja on seega teadlik, et üürileping lõppes ülesütlemisega 16.12.2019. a. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud üürikomisjonis ega kohtus. Seega on üürilepingu ülesütlemine kehtiv ja jõustunud ning kostjal on kohustus üüripind vabastada ja anda selle otsene valdus ning korteri võtmed üle hagejale. 23.03.2020. a edastas hageja kostjale tähitud kirja, milles teatas, et kostjal tuleb korter vabastada hiljemalt 31.03.2020. a. 23.03.2020. a kirjas teatas hageja, et kostjal puudub alates 01.04.2020 õiguslik alus korteris viibimiseks ning tegemist on asja ebaseadusliku valdamisega. Vaatamata eeltoodule keeldus kostja jätkuvalt korterit vabastamast ja selle otsest valdust üle andmast. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja korterit vabastanud ega korteriomandi otsest valdust hagejale üle andnud. Kostjal puudub õiguslik alus korterit kasutada. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks vastava nõudega kohtusse, et kohustada kostjat andma hagejale üle korteri otsene valdus.
2.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. 11.01.2021. a määruses oli muuhulgas välja toodud hoiatus hagile vastamata jätmise kohta. Kostja keeldus korduvalt menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Dokumendid loeti kostjale kättetoimetatuks 04.02.2021. Kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva, mistõttu kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 18.02.2021. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks TsMS § 407 lg 1 alusel.
3.Hageja väidetel kostja ei ole korteri valdust hagejale üle andnud, mistõttu on hagejal jätkuvalt õigus nõuda kostjalt valduse üle andmist. Hageja nõude alus saab olla VÕS § 334 lg 1. Seda seisukohta toetab Riigikohtu 07.10.2009 määrus tsiviilasjas 3-2-1-83-09 p 11, mis leiab, et juhul kui üürnik ei tagasta üüritud asja pärast üürilepingu lõppemist, on üürileandjal õigus nõuda asja tagasi enda valdusse VÕS § 334 lg 1 alusel.
4.Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi ning kohustab kostjat andma hagejale üle XXX korteriomandi valduse.
5.Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja aja kindlaksmääramiseks. Kohtuotsuse täitmise viisi ja korra taotlust tuleb kohtule põhjendada nagu iga kohtule esitatavat taotlust. TsMS § 445 lg 1 on erandnorm otsuse tavalise täitmise korraga võrreldes, seega tuleb taotluses märkida need erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse otsuse täitmist just valitud viisil ja tähtajal. Hageja ei ole sellekohast põhjendust esitanud ega erandlikke asjaolusid märkinud.
6.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.
7.Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 552 eurot. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on osutatud õigusabi ajakuluks 15 tundi, tunnihindega 40 eurot. Kohus leiab, et kohtumenetluses osutatud õigusabi ajakulu on usutav ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu suurus jääb kohtupraktikas mõistlikuks hinnatud tunnitasu piiresse.
8.Hageja on taotlenud menetluskulude, milleks on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv, väljamõistmist kokku summas 350 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi ja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivud kokku summas 350 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude ja määruskaebuse esitamise vältimatu eeltingimus.
9.Määruskaebuselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel tagastada.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulud on esitatud ulatuses põhjendatud, kokku 552,00 eurot ning tasutud riigilõiv summas 300 eurot. Kokku on põhjendatud menetluskulud 852 eurot.
11.Kohus rahuldab hageja taotluse menetluskuludelt viisise välja mõistmiseks alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses TsMS § 177 lg 4 alusel.
12.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
13.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas tagaseljaotsuse ilma põhjendava osata.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt)
Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.