lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-8814/13

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.12.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-8814/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.12.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1293
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 33 lg 2ValdajaVÕS § 334 lg 1Üüritud asja tagastamineAÕS § 36 lg 1Valduse omandamineAÕS § 45Valduse äravõtmisest tulenev nõueAÕS § 80Asja väljanõudmine ebaseaduslikust valdusestTsMS § 173 lg 3Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 372 lg 5Hagi menetlusse võtmise otsustamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-8814/22Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus19.04.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2020, Tallinn Kohtuasja number

2-20-8814

Kohtuasi

QQ hagi YY vastu korteriomandi valduse taastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks

Kaebuse esitaja ja liik

QQ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja: QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Merike Roosileht Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa edasi kaevata. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.QQ (hageja) esitas 17.06.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu korteriomandi valduse taastamiseks.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20262-24-15308/39Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 13.08.20262-25-9431/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus
TsMS § 667 lg 2Määruskaebuse lahendamine
TsMS § 696 lg 1Määruskaebuse esitamise õigus
Hagiavalduse kohaselt kuulus hagejale korteriomand Lääne maakonnas, Haapsalu linnas, XXX (registriosa nr XXXXXX). 16.03.2020 võõrandas hageja korteriomandi Osaühingule C. Müüjana kinnitas hageja lepingu punktis 2.3, et korteriomandit koormav üürileping on lõpetatud 16.12.2019, üürnik on korterist välja kirjutatud 11.01.2020 ning talle on antud tähtaeg korter vabastada hiljemalt 31.03.2020. Ostja Osaühing C kinnitas korteriomandi müügilepingu punktis 3.6, et ta on teadlik lepingu punktis 2.3. nimetatud asjaoludest ja nõustus selles sätestatud tingimustel korterit ostma.

2-20-8814 Samas leppisid hageja ja ostja müügilepingu punktis 4.5 kokku, et korteriomandi otsene valdus antakse ostjale üle hiljemalt 16.04.2020. Müügilepingu punkti 4.6. kohaselt leppis hageja ostjaga kokku, et otsese valduse üleandmise kohustusega täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda müüjalt (hagejalt) leppetrahvi 0,022% müügihinnast iga viivitatud päeva eest. Lepingus toodud valduse üleandmise päevaks on müüja kohustatud korteriomandi otsese valduse ja kõik korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed ostjale üle andma ning ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma.

3.Käesolevaga on tekkinud olukord, kus kostja elab käesoleva ajani kõnealuses korteris ja keeldub põhjendamatult korterit vabastamast ja korteriomandi otsest valdust hagejale üle andmast. Hageja on kostjale teatanud suulise üürilepingu lõpetamisest kirjalikult 06.09.2019. Kostja on kirjaliku üürilepingu ülesütlemise teate kätte saanud tähitult postiga 10.09.2019 ja on seega teadlik, et üürileping lõppes ülesütlemisega 16.12.2019. 23.03.2020 edastas hageja kostjale tähitud kirja, milles teatas, et kostjal tuleb korter vabastada hiljemalt 31.03.2020. 23.03.2020 kirjas teatas hageja, et kostjal puudub alates 01.04.2020 õiguslik alus korteris viibimiseks ning tegemist on asja ebaseadusliku valdamisega. Kostja ei ole üürilepingu ülesütlemist vaidlustanud üürikomisjonis ega kohtus. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele ei ole kostja korterit vabastanud ega korteriomandi otsest valdust hagejale üle andnud.
4.Hageja palub kohustada kostjat andma hagejale üle korteriomandi otsene valdus (asjaõigusseadus (AÕS) § 45 lg 1). Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrusega keelduti hagiavalduse menetlusse võtmisest ja jäeti menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja on esitanud nõude AÕS § 45 alusel, kuid ei ole tõendanud, et ta on korteriomandi valdaja, s.o nõude esitamiseks õigustatud isik. Valduse taastamise nõude korral peab hageja olema õiguspärane valdaja, st kas omanik või valdaja asjaõigusliku või võlaõigusliku õiguse alusel. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja kõnealuse korteriomandi omanik ega valda asja ka asjaõigusliku või võlaõigusliku lepingu alusel.
7.Enne korteriomandi võõrandamist oli hageja korteriomandi kaudne valdaja tulenevalt AÕS § 33 lg-st 2, kuivõrd korteriomandi otsene valdus oli suulise üürilepingu alusel üle antud kostjale. Hageja on üürilepingu kostjaga üles ölnud üürilepingu ülesütlemisavalduse edastamisega kostjale ning üürileping lõppes 16.12.2019.
8.Kõnealune korteriomand (registriosa nr XXXXXXXX) kuulub alates 18.03.2020 Osaühingule C. Seega on alates 18.03.2020 saanud korteriomandi kaudseks valdajaks Osaühing C. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega faktilist asjaolu, millest nähtuks, et hageja on korteriomandi otsene või kaudne valdaja.
9.Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 1).
10.Kohus selgitas hagejale, et tal on võimalik esitada kohtule uus hagiavaldus pärandvara jagamise nõudes kui ta tõendab pärimisõiguse olemasolu ja selle ulatust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Hageja esitas 11.08.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uus määrus, millega võtta hagiavaldus menetlusse või alternatiivselt saata asi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
12.Kostjal oli kohustus korter vabastada hiljemalt 31.03.2020 (16.03.2020 lepingu punkt 2.3), et hageja saaks anda korteriomandi otsese valduse ostjale üle hiljemalt 16.04.2020,

2-20-8814 kuid kostja keeldub korterit vabastamast ja hagejale üle andmast. Seega on korteriomand ebaseaduslikult kostja otseses valduses ja hageja on kaudseks valdajaks.

13.16.03.2020 lepingu sõlmimise ajal oli hageja igal juhul kaudseks valdajaks ja on seda ka kuni käesoleva ajani (AÕS § 33 lg 2). Osaühing C ei ole saanud kaudseks valdajaks, sest ta ei ole faktiliselt saanud tegelikku võimu asja üle (AÕS § 36 lg 1). Korteriomandi valduse üleminekuks tuleb kostjal vabastada kõik ruumid ja anda üle korteri võtmed. Kuna kostja on keeldunud korteriomandi otsest valdust ja võtmeid üle andmast, siis teostab tegelikku võimu asja üle kostja ning valdus ei ole üle läinud. Seetõttu on kaudseks valdajaks endiselt hageja.
14.Kohus on vääralt kohaldanud selgitamiskohustust. Kohus on ekslikult hagejale selgitanud, et tal on võimalik esitada kohtule uus hagiavaldus pärandvara jagamise nõudes. Sõltuvalt sellest, mis asjaoludele hageja tugineb, peab maakohus selgitama, milline uus hagiavaldus on hagejal võimalik kohtule esitada, maakohus seda teinud ei ole. Samuti oli maakohtul võimalus määrata hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning saata asi nõude menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
17.Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mida hageja on hagi alusena esile toonud. Õigust kohaldab kohus. Üksnes selle põhjal, et hageja tugineb ise AÕS §-le 45, ei saanud kohus otsustada, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset (TsMS § 371 lg 2 p 1). Kohus peab kontrollima kõiki võimalikke nõudenorme, mille alusel hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele.
18.Hageja tugineb järgmistele asjaoludele: - hagejale kuulus korteriomand Haapsalu linnas, XXX, mille hageja oli andnud üürilepingu alusel kostja kasutusse; - üürileping lõppes 16.12.2019 hagejapoolse ülesütlemisega; - kostjal oli kohustus korter vabastada hiljemalt 31.03.2020; - 16.03.2020 võõrandas hageja korteriomandi Osaühingule C; - müügilepingu alusel kohustus hageja korteriomandi otsese valduse ja kõik korteriomandile juurdepääsu võimaldavad võtmed ostjale üle andma hiljemalt 16.04.2020; - üleandmise kohustuse täitmisega viivitamisel on ostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi 0,022% müügihinnast iga viivitatud päeva eest; - kostja ei ole käesoleva ajani korteri valdust hagejale tagastanud.
19.Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja nõude alus praegusel juhul olla VÕS § 334 lg 1, mille kohaselt üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele.
20.Üürileandjal tekib üüritud asja suhtes nõudeõigus sellest hetkest alates, mil üürileping enam ei kehti. Sellest ajast alates kasutab üürnik asja ilma õigusliku aluseta. VÕS § 334 lg-st 1tuleneva nõude puhul on tegemist lepingulise nõudega. Selle nõude eeldus on, et poolte vahel eksisteeris üürileping, mis lõppes.
21.Üürileandja võib valida asjaõigusliku või võlaõigusliku nõude vahel. VÕS § 334 lg-st 1tuleneva asja tagastamise nõude eeliseks võrreldes AÕS § 80 lg-st 1 tuleneva nõudega on see, et üürileandja ei pea tõendama omandiõigust. Erialakirjanduses on rõhutatud, et kuigi VÕS § 334 lg 1 esimene lause reguleerib ka seisundit, millisel kujul asi tagastada

2-20-8814 tuleb, siis kindlasti tuleneb esimesest lõikest ka asja tagastamise nõudeõigus kui selline ( vt Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne, lk 275.

22.Eeltoodud põhjendustest tulenevalt kuulub maakohtu määrus tühistamisele. Ringkonnakohus saadab asja tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.
23.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.08.20262-24-547/17Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 11.08.20262-23-10536/63Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium