15. aprill 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-2978
Tsiviilasi
D. B. hagi N. K.i (K.) vastu pärandvara jagamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
D. B. (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja V. K.
Kostja
N. K. (isikukood xxx, aadress xxx Lepinguline esindaja O.V.
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 22.01.2021.a
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D. B. (isikukood xxx) hagiavaldus N. K.i (K., isikukood xxx) vastu pärandvara jagamise nõudes.
2.Müüa avalikul enampakkumisel Tartu Maakohtu kinnisosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga xxx ja Tartu Maakohtu kinnisosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx. Saadud raha jagada selliselt, et D. B. (isikukood xxx) saab 1⁄2 (üks kahendiku) ja N. K. (isikukood xxx) saab 1⁄2 (üks kahendiku) saadud rahast.
3.Jätta rahuldamata D. B. (isikukood xxx) hagiavaldus N. K.i (K., isikukood xxx) vastu järgmistes alternatiivsetes nõuetes: 3.1.Nõue lõpetada kaasomand xxx vallas asuvale kinnistule (registriosa nr xxx) kinnistu jätmisega N. K.i ainuomandisse, pannes temale kohustuse hüvitada D. B. osa rahas. 3.2.Nõue lõpetada kaasomand xxx asuvale korteriomandile (registriosa nr xxx) korteriomandi jätmisega N. K.ile ainuomandisse, pannes temale kohustuse hüvitada D. B. osa rahas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud N. K.i (K., isikukood xxx) kanda.
5.Välja mõista N. K.ilt (K., isikukood xxx) D. B. (isikukood xxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1020 (üks tuhat kakskümmend) eurot. Edasikaebamise kord 1 (5)
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.D. B. (hageja) esitas 21.02.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse N. K.i (kostja) vastu pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis 28.02.2020 määrusega hagi menetlusse. Kostja vastas hagile 23.03.2020. Kohus andis 31.03.2020 pooltele tähtajad avalduste ja tõendite esitamiseks. Hageja esitas 06.04.2020 arvamuse kostja vastuse kohta. Kostja esitas 24.04.2020 menetlusdokumendi. Hageja täpsustas 20.10.2020 menetlusdokumendis esitatud nõuet. Kohtuistung toimus 22.01.2021.
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas välja hagiavalduse aluseks olevad põhilised asjaolud ja väited. Pooled on 25.09.2019 surnud V.Z. lapsed ja esimese järjekorra pärijad võrdsetes osades. Pärimistunnistus on väljastatud 12.11.2019. Pärandvara hulka kuuluvad xxx asuv kinnisasi (suvila) ja xxx asuv korteriomand (korter). Kinnisasja turuhind on 25 000 kuni 35 000 eurot ja korteriomandi turuhind 80 000 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku, mille kohaselt jääb kinnisasi hagejale, korteriomand kostjale ja kostja maksab hagejale enamsaadu eest hüvitise 25 000 eurot. Kostjale ei sobinud hageja ettepanek. Kostja soovis pärandvara jagamist selliselt, et hageja saab kinnisasja ja kostja saab korteriomandi, kuid ei pea maksma hüvitist. Hagejale kostja pakutud jagamise viis ei sobinud, sest korteriomandi väärtus oli kinnisasja väärtusest suurem. Kostja avaldas kohtueelselt 28.01.2020 kuni 05.02.2020 peetud kirjavahetuses, et ta ei ole nõus hageja pakutud vara väärtusega. Hageja nõudis 21.02.2020 esitatud hagis pärandvara jagamist selliselt, et kinnisasi jäetakse hagejale, korteriomand jäetakse kostjale ning kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitise 25 000 eurot või muu kohtu määratud summa. Alternatiivselt taotles hageja korteriomandi avalikul enampakkumisel müümist ja raha poolte vahel jagamist vastavalt nende osadele. Hageja leidis, et kostja esitatud kinnisasja hindamise tulemused ei arvesta sellega, et põhihoone aluses ruumis koguneb maa- ja sulavesi, vajalik on vihmavee- ja drenaažisüsteemi rajamine, põranda täielik renoveerimine ja vundamendi parandamine. Samuti ei arvesta hindamine sellega, et kinnisasjal asub hageja abikaasa ostetud suvemaja koos paigaldusega, mis ei kuulu pärandvara koosseisu. Hageja on valmis maksma hüvitist 15 000 eurot, kui kinnisasi jäetakse hageja ainuomandisse. Hageja avaldas 20.10.2020 kohtule, et kostja pani kinnisasjal toime vara kahjustamise ja varguse, mistõttu ei soovi hageja kinnisasja endale jätmist. Hageja avaldas, et ta ei soovi asjade endale jätmist ega pea võimalikuks kostjale hüvitise tasumist. Hageja täpsustas menetlusdokumendis nõuet ja taotles pärandvara jagamist kinnistute müümisega avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagamisega võrdselt poolte vahel. Alternatiivselt taotles hageja pärandvara jagamist selliselt, et mõlemad kinnistud jäetakse kostjale ja kostja on kohustatud maksma hagejale hüvitist.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas välja kostja vastuse aluseks olevad põhilised asjaolud ja väited. Kostja teatas kohtule, et ta tunnistab tema vastu esitatud hagi osaliselt. Puudub vaidlus, et pooled on V. Z. lapsed ja esimese järjekorra pärijad ning et vastavalt pärimistunnistusele läks pärandvara üle hagejale 1⁄2 mõttelises osas ja kostjale 1⁄2 mõttelises osas. Puudub vaidlus, et kinnisasi ja korteriomand kuuluvad V. Z. pärandvarasse. Hageja on tellinud kinnisasja hindamisakti. Kostjal 2 (5)
on samuti õigus tellida hindamisakt. Kostja on tellinud hindamisakti, mille kohaselt moodustab kinnisasja turuhind 43 000 eurot ja keskmise kahetoalise korteriomandi turuhind Maardus on 70 000 eurot. Kostja ei ole nõus, et hageja soovib jätta kinnisasja endale väitega, et hageja koos abikaasaga on kogu aeg selle korras hoidmisega ja majandamisega tegelenud. Kostja sõidab samuti suveks ja omab samuti kõiki õigusi kasutamiseks. Hageja ei ela pidevalt suvilas, vaid omab teist alalist elukohta. Suvilat kasutab ajutise viibimiskohana suvel. Kostja soovib jätta endale korteri, mille ema oma eluajal soovis jätta kostjale, kuid leiab, et korteri hind on hageja poolt üle paisutatud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 sätestab, et pärandvara jagamist võib nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. PärS § 152 lg 2 sätestab, et pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. PärS § 152 lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. PärS § 152 lg 4 sätestab, et kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kui kohtule esitatakse pärandvara jagamise hagi, peab kohus pärandvara jagama ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17.10.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15).
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: pooled on V. Z. (isikukood xxx, surma aeg xxx) pärijad; V. Z. pärand on läinud üle hagejale 1⁄2 suuruses mõttelises osas ning kostjale 1⁄2 suuruses mõttelises osas; pärandvara hulka kuuluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud kinnisasi asukohaga xxx ning Tartu Maakohtu kinnisosakonna kinnistusraamatu registriossa nr xxx kantud korteriomand asukohaga xxx. Poolte vaidluse puudumise tõttu ei vaja eelnevalt loetletud asjaolud eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).
6.Hageja taotleb pärandvara jagamist selle müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamisega poolte vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Alternatiivselt taotleb hageja, et kinnistud jäetakse kostjale ja kostja maksab hagejale hüvitist. Kostja ei ole vastu vaielnud pärandvara jagamisele, kuid on soovinud pärandvara hulka kuuluva korteriomandi endale jätmist. Kostja ei avaldanud menetluse kestel tahet omandada mõlemad pärandvara hulka kuuluvad kinnistud. Samuti ei avaldanud kostja menetluses, milline on maksimaalne hüvitise summa, mida ta on valmis tasuma kinnisasjade eest hagejale. Kostja ei ole esitanud vastuhagi pärandvara hageja taotletust erinevalt jagamiseks. Kohus on seisukohal, et pooled ei ole tõendanud asjaolusid, mis välistavad pärandvara jagamise hageja taotletud viisil. Kostja ei ole esitanud vastuhagi pärandvara jagamiseks teisiti, mistõttu kohus ei saa kaaluda hageja taotletust erinevate pärandvara jagamise viiside vahel. Kostja ei ole avaldanud nõusolekut omandada mõlemad pärandvara hulka kuuluvad kinnistud. Samuti ei ole kostja vaatamata kohtunõudele avaldanud, milline on maksimaalne hüvitise summa, mida kostja on valmis hagejale maksma. Seetõttu ei saa kohus jagada pärandvara hageja taotletud teise alternatiivi kohaselt, milleks on kinnistute kostjale jätmine ja hagejale hüvitise maksmine. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagiavalduse hageja primaarses nõudes ja määrab, et pärandvara jagatakse pärandvara hulka 3 (5)
kuuluvate kinnistute müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamisega poolte vahel selliselt, et üks pool saab saadud rahast 1⁄2 suuruse osa ja teine pool 1⁄2 suuruse osa.
7.TsMS § 442 lg 8 ls 5 sätestab, et alternatiivse nõude rahuldamisel ei pea teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Kohus rahuldas hageja esmase nõude, mistõttu kohus jätab rahuldamata alternatiivse nõude pärandvara jagamiseks kinnistute kostjale jätmisega ja hagejale hüvitise maksmisega.
8.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
9.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on avaldanud oma menetluskuludeks asjas tasutud riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1740 eurot. Hageja on avaldanud, et lepinguline esindaja on osutanud õigusabi kokku 14,5 tundi tasumääraga 120 eurot tunnis. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 300 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulud 300 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: asjaolude analüüs, konsultatsioon 1 tund, kohtueelse ettepaneku koostamine 3 tundi, hagiavalduse koostamine ja tõendite komplekteerimine 3,5 tundi, kostja vastuse analüüs ja 06.04.2020 seisukoha koostamine 2,5 tundi, muutunud asjaolude arutamine ja 20.10.2020 nõude täpsustuse koostamine 2 tundi, 22.01.2021 istungil esindamine, sh ettevalmistamine 2,5 tundi. Kohus leiab, et enne kohtusse pöördumist kostjale tehtud ettepanekuga seonduvad lepingulise esindaja kulud ei ole menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõistes. Seetõttu ei ole põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 3 tundi. Kohtu hinnangul on hagiavalduse mahtu ja vähest õiguslikku keerukust arvestades vajalik ja põhjendatud aeg hagiavalduse koostamiseks 3,5 tundi. Kostja vastus hagile ei olnud mahukas, sisaldades sisulist teksti kaks lehekülge. Kostja vastus ei sisaldanud keerukaid õiguslikke vastuväiteid. Eeltoodut arvestades on kostja vastuse analüüsiks ja selle kohta seisukoha koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 2 tundi. Hageja 20.10.2020 menetlusdokumendi vähest mahtu ja menetlustoimingu vähest keerukust arvestades on menetlusdokumendi koostamiseks põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. 22.01.2021 kohtuistung kestis 25 minutit. Kohus leiab, et arvestades asja vähest õiguslikku keerukust ning menetluse eelnevat käiku on kohtuistungiks ettevalmistuse ja istungil osalemise ajakulu põhjendatud ja vajalik 1,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja esindaja tunnitasumäär 120 eurot tunnis, ei ületa sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda ning on seetõttu vajalik ja põhjendatud. Hageja ei ole avaldanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, kuid hagejal puudub füüsilise isikuna võimalus tekkinud õigusabikuludelt käibemaksu tagasi arvestada. 4 (5)
Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 325 eurot (põhjendatud ajakulu 8,5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 1020 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 1020 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse lepingulise esindaja kulu 720 eurot kindlaksmääramiseks (1740-1020=720). Kohus mõistab menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 300 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1020 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.