2-20-5991/15 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Asjaolud ja hageja nõue Kohtule 22.04.2020. a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis R. K. 22.01.2015 Danske Bank A/S Eesti filiaaliga laenulepingu nr EEL-220115RK. Hageja on rahvusvahelise haardega Ukraina kodakondsusega ärimees, kelle ärihuvid on peamiselt Ukrainas ning vara asub ka Montenegros. Tallinna notar K. L. notari ametitegevuse raamatu nr 139 all on 22.01.2015 registreeritud Asjaõigusleping omandiõiguse üleandmiseks, hüpoteekide loovutamise leping, ühishüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud. Hageja ostis Müügilepinguga kinnisasja Xxxx. Laenuleping sõlmiti Kinnistu müügihinna osaliseks tasumiseks summas 585 000 eurot. Kinnistu müügihind oli 1 087500 eurot ja ülejäänu tasus hageja omafinantseeringu arvelt. Laenuintress oli lepingus EURIBOR + 1,70% ja tagastamise lõppkuupäev 15.01.2040. Seega Laenuleping sõlmiti 25 aastaks. Laenulepingus toodud rahalisi kohustusi tagasid hüpoteegid Kinnistul ja registriosadel nr 1580601 ja 1582301ning Laenuleping oli sõlmitud Kinnistu omandamiseks. Tagatiskokkulepe sisaldub Müügilepingu p 6.4 ja selle kohaselt on hageja ja Danske Bank A/S Eesti filiaal kokku leppinud, et Kinnistut koormavate hüpoteekidega on tagatud kõik Danske Bank A/S Eesti filiaali nõuded hageja vastu, mis tulenevad Danske Bank A/S Eesti filiaali ja hageja vahel sõlmitud Laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kostja ei ole antud kokkuleppe pool. Tagatiskokkulepet 09.01.2020 kokkuleppeosas ei ole sõlmitud, kuid Laenulepingu kohustused on kokkuleppega ümber kujundatud. Hageja võõrandas 19.09.2019 tagatisvaraks olnud korteriomandid ja tasus müügitehingust saadust kokku 210 000 eurot pangale mh laenumaksete ennetähtaegseks tasumiseks. Kostja omandas väidetavalt 23.11.2019 Danske Bank A/S Eesti filiaalile kuulunud Eesti eraisikute laenuportfelli ning sellesse kuuluvad laenu-, liisingu-ja tagatislepingud ning muud seotud lepingud ettevõtte ülemineku vormis. Danske Bank A/S avaldatud info kohaselt lepingute tingimused ülemineku tulemusel ei muutu, kuid üle võetud lepingutele kohaldatakse alates 23. novembrist 2019 LHV üldtingimusi ja hinnakirja ning uut kontot, millele peab krediidilepingu täitmiseks makseid tegema. Kõik olemasolevad laenu- ja liisingulepingute tagatised ning tagatiste seadmise lepingud on kas juba antud või veel antakse LHV-le üle ning need kehtivad senistel tingimustel edasi ja tagavad üleantud krediidilepingutest tulenevaid kohustusi. AS LHV Pank kinnitas hageja esindajale, et Danske laenulepingule kehtivad siiski Danske tingimused. Ka see on ebaselge. Hageja on seisukohal, et ettevõtte ülemineku kohta avalikult avaldatud andmed ei kinnita kostjal nõudeõiguse olemasolu hageja vastu, sest kostja väidete kohaselt on Laenuleping Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt üles öeldud enne ettevõtte üleminekut. Hageja ei ole ülesütlemisavaldust Danske Bank A/S Eesti filiaali käest ega kostja käest kätte saanud. Seega on poolte vahel vaidlus, kas Laenuleping kehtib, sest sellest sõltuvad erinevad õiguslikud tagajärjed sh see, kas kostjal on nõue hageja vastu või mitte ning kas nõue on sissenõutav, s.o sundtäidetav.

21.11.2019 kukkus hageja Ukrainas ehitusobjektil teise korruse kõrguselt alla vigastades puusa ja murdes reieluu selliselt, et muutis hageja pikemaks ajaks voodihaigeks. Hagejat opereeriti Ukrainas. 23.11.2019 saatis Danske Bank A/S Eesti filiaal hagejale e-kirja, mille kohaselt alates 23.11.2019 on AS LHV Pank Danske Bank A/S Eesti filiaali asemel laenulepingu EEL220115RK pool. Kostja hagejaga Laenulepingu täitmise osas ühendust ei võtnud. Esimene kontakt oli kohtutäituri poolt, kes soovis Kinnistu sundvõõrandada. Hiljem asus kostja seisukohale, et Laenuleping hagejaga on üles öeldud. Hageja ei ole kunagi selle seisukohaga nõustunud ega ole ülesütlemisavaldust saanud ei Danske Bank A/S Eesti filiaalilt ega kostjalt. Laenugraafiku osas on ettemaks rohkem kui 200 000 euro ulatuses ning uus kokkulepe laenu tasumiseks (novatsioon). 09.01.2020. a, pärast seda kui hageja sai esimest korda midagi teha, sõlmisid hageja (pangas käis kipsis ja laga ja ratastoolis) ja kostja kokkuleppe täiendava tähtaja andmiseks võla tasumiseks selliselt, et juhul kui hageja tasub hiljemalt 10.01.2020 summa 35 000 eurot, hiljemalt 31.01.2020 summa 25 000 eurot ja hiljemalt 28.02.2020 summa 25 000 eurot (kokku 85 000 eurot) annab kostja hagejale täiendava tähtaja võla tasumiseks või refinantseerimiseks kuni 31.03.2020. Kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel riskiaktivate ja võlahalduse osakonna juhataja A. J.. Sarnase sisuga kirjaliku dokumendi koostas ka kohtutäitur, millest nähtub, et antud ajahetkel luges kostja hageja kohustuste summaks 277 433,29 eurot (millele lisanduvad viivised seadusjärgses määras kuni võla tasumiseni) ning Kokkuleppe sõlmimise tingimuseks oli veel täiendavate summade tasumine kokku summas 50 000 eurot. Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 „Eriolukorra väljakuulutamine Eesti Vabariigi haldusterritooriumil“ kehtestati eriolukordseoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja laienemise suure tõenäosusega ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga on oluliselt piiratud inimeste liikumist sh enamus asutusi on kinni. Hageja on taastumas raskest traumast ja tema immuunsüsteem on nõrgestatud operatsioonist ja sellest taastumisel tekkinud komplikatsioonidest. Hageja ei ole tänaseni (ca 5 kuud pärast õnnetust) õnnetusest täielikult taastunud. Kuna hageja on enda terviseseisundi tõttu riskirühmas on tema mõistlik liikumine väga piiratud. Selline olukord ei olnud kellelegi ettenähtav. Hageja tegeles pärast eelviimase 09.01.2020 kokkuleppe kohase makse tasumist sama kokkuleppe täieliku täitmisega ning oli selleks otstarbeks leppinud kokku talle kuuluva1 Montenegros asuva kinnisvara võõrandamise. Hageja oli juba märtsi alguses kokku leppinud tehingu tegemiseks notari aja 20.03.2020. 24.03.2020 pöördus hageja kirjaga kostja poole ning viitas, et on teavitanud kostjat juba ammu, et omab korterit Xxxx Montenegros, mille ta võõrandab laenukohustuse täitmiseks. Samuti teatas hageja kostjale, et antud tehingu osas on kokku lepitud, kuid selle täideviimine osutus võimatuks ning tingituna ülemaailmsest COVID 19 pandeemiast on hagejal ajutiselt võimatu kostja ees olevaid kohustusi täita. Müügitehingu struktuur nägi ettetehingute tegemist Montenegros ja Venemaal Krimmis. Hageja viitas kostjale, et Montenegro on kõik rahvusvahelised reisijateveoteenused sh lennuliinid, rongiliinid, reisibussid Montenegrosse ja sealt välja kaheks nädalaks peatatud, sh on Montenegros peatatud lisaks rahvusvahelisele reisijateveole ka kohalik vedu sh liinibussid ja isegi taksoliiklus. Välisriigi kodanikele on sissepääs keelatud v.a neile, kes omavad seal elamisluba. Hageja korteri ostja ega hageja ei oma õigust Montenegrosse siseneda. Hageja

märkis, et Aeroflot on katkestanud lennud Moskva ja Tallinna vahel. Vene Föderatsiooni valitsus piiras teiste riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute sisenemise riiki alates18.03.2020 kuni 01.05.2020. Seega ei saa teha tehinguid ka Venemaal ning hagejal puudub võimalus müügitehingut hetkel (kasvõi osaliselt)ellu viia. Hageja osundas, et alates 17.03.2020 on kõik rahvusvahelised reisijateveoteenused sh lennuliinid, rongiliinid ja reisibussid Ukrainasse ja sealt välja kaheks nädalaks peatatud. Kostja vastas hagejale 25.03.2020 kirjalikult, asudes seisukohale, et Laenuleping, millest tuleneva võla sissenõudmine toimub täiteasja nr 024/2019/938 raames, on üle(s)öeldud 16.05.2019 Danske Bank A/S Eesti filiaali poolt. Kostja märkis, et „pank ei ole mitte ühelgi viisil suunanud või kaasa rääkinud Teie elu- ja äritegevuse geograafia kujundamisel, mistõttu kõik riskid, mis tulenevad välismaistes jurisdiktsioonides tegutsedes peavad jääma Teie kanda ning ei ole seetõttu ülekantavad Pangale. Laenu- ja sellega seotud tagatissuhe alluvad Eesti Vabariigi õiguskorrale ning selle raames on meil võimalik ka võlaprobleem lahendada“. Seega ei järgnenud kostja poolt mingeid mööndusi seoses täiesti erakordse ülemaailmse pandeemia väljakuulutamisega kaasnenud objektiivsetele takistustele ning üksnes üleolev suhtumine hageja suhtes. Kostja ei asunud korrektsele seisukohale novatsioonina sõlmitud 09.01.2020 kokkuleppe osas(Lisa 10). 02.04.2020 avaldaski kohtutäitur A. P. täitemenetluses uue kinnisasja enampakkumise teate (teadaande number 1595896). Teate kohaselt müüb kohtutäitur hagejale kuuluva Kinnistu avalikul elektroonilisel enampakkumisel alghinnaga 600 000 euro(t). Enampakkumine algab 27.04.2020 kell 16:00 ja lõpeb 04.05.2020 kell 16:00. Pikeneva lõpu intervall on 5 minut(it). Seisuga 22.04.2020 on laenujääk maksegraafiku kohaselt 485 211,45 eurot. Tegelik laenujääk on oluliselt väiksem, sest kuigi laenujäägile lisanduvad ilmselt mingid viivised, siis sellest tuleb maha arvata u. 295 000 eurot (210000 + 85000 = 295000), s.o laenujääk on suurusjärgus 190 000 eurot. Hageja ei tea kui suur on kostja nõue hageja vastu kostja hinnangul ning, millest see koosneb (nõue on ebaselge). Hageja arusaamisel on ta Laenulepingu maksegraafikust oluliselt ees ning Laenuleping on kehtiv. Samas on hageja huvitatud laenusumma kostjale ennetähtaegsest tagastamisest ja laenusuhte kostjaga lõpetamisest, kuid eriolukord ei võimalda selleks koheselt vajalikke ja hagejale võimalikke samme astuda. Olukorras, kus võlgniku hinnangul on täitemenetlus mingil põhjusel lubamatu, saab ta TMS § 221 alusel esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Hageja ei ole varem kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitanud ja proovis leida kostjaga kohtuvälist lahendust, millest kostja keeldus. VÕS § 195 lg 1 kohaselt ütleb lepingupool lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Seega eeldab lepingu ülesütlemine: kehtivat lepingut ülesütlemise hetkel; tahteavalduse Laenulepingu ülesütlemiseks hageja poolt kättesaamist. Ilmaülesütlemiseta ei saaks kostja Laenulepingust tulenevatest graafikujärgsetest maksetest suuremaid summasid sundtäita. Hageja ei ole Danske Bank A/S Eesti filiaalivõi kostja käest Laenulepingu ülesütlemisavaldust saanud. Antud asjaolu ei ole aset leidnud. Seega on kostja käitumine õigusvastane ja hageja on pöördunud enda õiguste kaitseks kohtusse. Selleks, et üldse saaks kontrollida sisuliselt, kas

2.jaos (§-d 402-421) sätestatut ka varem sõlmitud tarbijakrediidilepingu muutmise kokkuleppele, millega kaasneb maksetähtaja tasuline edasilükkamine või täiendavate tasude maksmine. Kostja sõlmis hagejaga 9.01.2020 kokkuleppe, mis vastab VÕS § 403 lg 21kirjeldusele, s.o kokkuleppega kaasnes maksetähtaja tasuline edasilükkamine. Kostja ja hageja 9.01.2020 kokkuleppe sõlmimisele ei eelnenud üldse tarbijakrediidilepingute sõlmimisele tavapärast protseduuri. VÕS § 4033 lg 4 kohaselt ei tohi Euroopa standardinfo teabelehte muuta ega täiendada, välja arvatud Euroopa standardinfo teabelehel või selle täitmise juhendis nimetatud juhtudel. VÕS § 4031 lg 8 kohaselt sätestab Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormid ministri määrus. Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehte ei tohi muuta ega täiendada. Danske ja kostja rikkusid ka vastutustundliku laenamise põhimõtet hageja krediidivõimelisuse hindamise protseduuri läbiviimisel. VÕS §4034 lg 7 kohaselt loetakse käesoleval juhul tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast (s.o 0.00 %; kuni 30.06.2016 0.05 %). Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Seega on lisaks nõude olemasolule ebaselge ka selle suurus. VÕS § 412 lg 2 kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse tarbija õigust esitada lepingust tulenevaid vastuväiteid kolmanda isiku vastu, kellele krediidiandja loovutab talle tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, või tarbija õigust oma nõudeid tasaarvestada, tühine. Hageja kahtleb, kas kostja on järginud VÕS § 415 lg 2 maksete katmise järjekorda ja kogu kostja nõude suurus on ebaselge. Kuna Laenuleping ja 09.01.2020 Kokkulepe on kehtivad, siis ei saa hageja suhtes sundtäitmist läbi viia. Lisaks kaitseb vääramatu jõu olukord hagejat kostja poolt kohustuserikkumisele

tuginemisele. 09.01.2020 kokkuleppes kokkulepitud kohustuse täitmise pikendatud tähtaega 31.03.2020 ei olnud objektiivsetel hagejast mitteolenevatel põhjustel võimalik täita kuigi hageja oli astunud vajalikud sammud, et laenukohustus täita. Seega on täitemenetlus lubamatu, sest kostjal puudub selle läbiviimiseks vajalik õigus nii juhul kui Laenuleping kehtib kui ka alternatiivsel faktilisel alusel, et Laenuleping ei kehti, kuid kohustuse täitmata jätmist õigustab 09.01.2020 kokkuleppest tuleneva kohustuse rikkumise vabandatavus. Hagejalt ei saa elu ohtu seadmise hinnaga nõuda ülemaailmse pandeemia tingimustes kohustuse täitmist nii nagu midagi poleks juhtunud. Kostja vastus Kohtule 10.06.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. Kuigi hagejal tekkisid makseraskused juba 2018. aastal, said Hageja ja Danske pank makseraskused ületatud läbirääkimiste teel. Alates 2019. jaanuarist katkesid maksed aga pea täielikult, mistõttu edastas Danske pank 26. aprillil 2019 hagejale laenulepingu ülesütlemise avalduse, milles selgitas, et juhul kui hageja ei tasu võlgnevust 9 726,57 eurot Danske pangale hiljemalt 16. maiks 2019, loeb pank laenulepingu ülesöelduks seisuga 16. mai 2019. Danske pank edastas ülesütlemise avaldused hagejale menetluspostiga aadressidele Xxxx (elukoht), Xxxx (korter), ning Xxxx (temale kuuluva ettevõtte aadress). Lisaks edastati teatis elektronpostiaadressile xxxx, millele on hageja ka vastanud (lisa 2, 16. mai 2019 kell 15:42 kostjalt hagejale edastatud elektronkiri). Eeltoodust nähtuvalt on väärad hageja väited, et ta ei ole teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Seejuures väide, justkui eksisteerib hilisema kuupäevaga kinnitus, et laenuleping kehtib, on paljasõnaline ning eksitav. 16. mail 2019 edastatud vastuses elektrooniliselt edastatud ülesütlemisavaldusele selgitab hageja, et vajab peale lepingu ülesütlemist lisaaega kuni 24. maini 2019. Eeltoodust tulenevalt ootas kostja hageja poolt antud tähtajani, enne kui esitas kohtutäiturile 12. juulil 2019 täitmisavalduse. Täitmisteade on hagejale kätte toimetatud ja võlgnik on oma allkirjaga kinnitanud, et on kätte saanud täitedokumendi ärakirja ja on teadlik täitemenetlusest. Kuivõrd täitmisavalduse lisa 4 on lepingu ülesütlemise avaldus, pidi hageja ka nimetatust aru saama, et leping temaga on üles öeldud ning tal on kohustus tasuda kogu võlgnevus Danske panga ees. Täitemenetluse raames võõrandati 19. septembril 2019 hagejale kuuluvad korteriomandid aadressil Xxxx ning nimetatud sundmüügist laekus Danske pangale 203 856 eurot. Danske panga ja kostja vahel sõlmiti 25. novembril 2019 notariaalne leping, millest tulenevalt loovutas Danske pank kostjale 5. juunil 2019 sõlmitud ettevõtte üleandmise lepinguga „Business Transfer Agreement between Danske Bank A/S acting through its Estonian Branch and AS LHV Pank regarding the personal portfolio consisting of lending products offered to consumers“ eraisikutest klientidele suunatud krediiditegevuse ja sellega seonduvad nõuded ja lepingud, sh hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et nii nõudeõigus kui ka sellega seonduv tagatis läksid notariaalse lepinguga üle Danske pangalt kostjale. Seega ei ole tõene hageja väide, et laenuleping pidi kehtima, kuivõrd üle läksid ka nõuded, milliste osas olid lepingud juba lõppenud (põhjenduste p 6). Õige on ka hageja viide 9. jaanuari 2020 kokkuleppele, mille täitmisel annab kostja hagejale täiendava tähtaja võla tasumiseks või refinantseerimiseks. Kuna kokkulepe sõlmiti täitetoimingu peatamiseks, siis vormistati samasisuline kokkulepe ka täitemenetluse raames.

Nimetatud kokkulepe ei olnud aga hageja poolt kirjeldatud laenulepingu muutmine võlaõigusseaduse § 403 tähenduses, vaid tegemist oli tingimusliku täitetoimingu peatamisega TMS) § 46 lg 1 puntki 4 alusel. Seetõttu on ka asjakohatud ja eksitavad hagiavalduse punktid 7-16. Samas on kohatu nimetatud kokkuleppele viidata, kuivõrd ei kostja ega ka tema esindaja ei ole nimetatud dokumenti allkirjastanud. Muuhulgas on ainetud hageja viited eriolukorrale, kuivõrd Riigikohtu hinnangul ei ole üldjuhul vääramatu jõud takistavaks ja vastutusest vabandavaks asjaoluks rahaliste kohustuste täitmisel (nt laenumaksed, üüri- või elektriarvete tasumine; vt nt Riigikohtu 12. juuni 2006 lahendit tsiviilasjas nr 3-2-1-50-06). Seetõttu selgitas kostja ka 25. märtsi vastuses, et Pank ei ole mitte ühelgi viisil suunanud või kaasa rääkinud Teie elu- ja äritegevuse geograafia kujundamisel, mistõttu kõik riskid, mis tulenevad välismaistes jurisdiktsioonides tegutsedes peavad jääma Teie kanda ning ei ole seetõttu ülekantavad Pangale. Laenu- ja sellega seotud tagatissuhe alluvad Eesti Vabariigi õiguskorrale ning selle raames on meil võimalik ka võlaprobleem lahendada. Muuhulgas leiab kostja, et tegelikkuses on hageja oma hagiavalduses selgitanud, et tema jaoks on oluline viivitada menetlust, et säästa tagatist. Selline „viivitushagi“ esitamine ei saa olla aluseks tsiviilkohtumenetluse läbiviimiseks. Hageja ei ole tänaseni oma kohustust kostja ees täielikult täitnud. Nõude kujunemine on välja toodud võlgnevuste väljavõttes ja nähtav konto väljavõtetelt. 10. juuni 2020 seisuga on hageja nõue kostja vastu kokku summas 250 588,50 eurot, mis koosneb järgnevast: põhiosa võlg kokku: 217 439,19 eurot, intressivõlg kokku 16.05.2019 seisuga: 3 606,00 eurot, viivise võlg 29 436,63 eurot, kindlustusmakse võlg 106,68 eurot. Hageja tasus lepingu kehtivuse ajal põhiosamakseid kokku 84 262,57 eurot. 17. mail 2019 laekus hagejalt võlgnevuse katteks 2 600 eurot ning 27. mail 2019 veel 400 eurot.

lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käesoleval juhul on nimetatud eeldused täidetud sellega, et kostja edastas ülesütlemise avalduse hagejale menetluspostiga aadressidele Xxxx, (elukoht), Xxxx (korter) ning Xxxx (temale kuuluva ettevõtte aadress). Lisaks edastati teatis elektronpostiaadressile xxxx, millele on hageja ka vastanud (lisa 2, 16. mai 2019 kell 15:42 hagejalt kostjale edastatud elektronkiri, tõlge lisa 3). Eeltoodust tulenevalt on ülesütlemisavaldus hagejale kätte toimetatud ja leping kehtivalt lõpetatud. VÕS § 101 lg 1 p 6 lubab võlausaldajal rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohutuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 113 lõikest 1 saab võlausaldaja võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on viivismäär ette nähtud lepinguga 8% aastas. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p 2 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. Sama paragrahvi lg 2 p 6 kohaselt võib kestvuslepingu olulise rikkumise korral kahjustatud lepingupool selle üles öelda vastavalt VÕS §-s 196 sätestatule üles öelda. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja Danske Bank AS Eesti filiaal sõlmisid 22.01.2015. a laenulepingu nr EEL-220115RK (tl 14). Laenuleping sõlmiti kinnistu asukohaga Xxxxas müügihinna osaliseks tasumiseks summas 585 000 eurot. Laenu tagastamise tähtaeg oli 15.01.2040. a. Kuivõrd hagejal tekkis graafikujärgsete laenumaksete võlgnevus, esitas laenuandja hagejale 26.04.2019. a lepingu ülesütlemise avalduse (tl 72), millega andis hagejale viimase täiendava tähtaja võlgnevuse 9 726,57 euro tasumiseks. 16.05.2019. a ütles laenuandja laenulepingu üles ning algatas täitemenetluse (tl 27, 63). Hagiavalduse kohaselt tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada, kuivõrd hageja ei ole saanud laenuandjalt ega ka kostjalt laenulepingu ülesütlemise avaldust. Hageja on võõrandanud 19.09.2019. a tagatisvaraks olnud korteriomandid ja tasunud laenuandjale 210 000 eurot laenumaksete ennetähtaegseks tagastamiseks. Hagejal on tervislikust seisundist tulenevalt ning

ka COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga seoses olnud raskendatud enda lepinguliste kohustuste täitmine. 09.01.2020. a sõlmisid hageja ja kostja kokkuleppe nõude summas 277 433,29 euro tasumise osas, millega sissenõudja andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või refinantseerimiseks kuni 31.01.2020. a tingimusel, et hageja kohustub tasuma kohtutäituri ametialasele kontole hiljemalt 10.01.2020. a 35 000 eurot, hiljemalt 31.01.2020. a 25 000 eurot ja hiljemalt 28.02.2020. a 25 000 eurot (tl 26). Hagiavalduse kohaselt on hageja enda selle kohustuse täitnud. TsMS § 221 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja kohustust täitnud. Hageja on kätte saanud lepingu ülesütlemise teate, mida tõendab asjaolu, et hageja on sellele vastanud (tl 49-50). VÕS § 196 lg 1 kohaselt kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et hageja on 16.05.2019. a saatnud laenuandjale ekirja seoses laenulepingu ülesütlemisega (tl 56 pöördel, 62), kus hageja selgitab, et seoses Ukrainas aset leidva sõjaolukorraga ei ole tal võimalik laenumakseid teha. Hageja avaldab lootust, et vajalikud maksed saavad tehtud enne 24.05.2019. a. eeltoodust tulenevalt on väär hageja väite, et ta ei ole laenulepingu ülesütlemise avaldust laenuandjalt saanud. Hiljemalt 16.05.2019. a on hageja lepingu ülesütlemise avalduse kätte saanud. Kohtule on esitatud tõendid ka selle kohta, et laenuandja on lisaks edastanud ülesütlemise avalduse hagejale postiga aadressidele Xxxx (elukoht), Xxxx (korter), ning Xxxx (hagejale kuuluva ettevõtte aadress). TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemal viibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja eluvõi asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul lepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused täidetud, laenuleping on eeltoodust tulenevalt kehtivalt lõpetatud. 09.01.2020. a kokkuleppe kohaselt andis sissenõudja hagejale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks või refinantseerimiseks kuni 31.03.2020. a (tl 26). Hageja võlgnevust 31.03.2020. a ei tasunud ega refinantseerinud. TMS § 46 lg 1 p 4 kohaselt kohtutäitur peatab täitemenetluse: kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. Kokkuleppe kohaselt sissenõudja palus kohtutäituril jätkata täitetoimingutega kui võlgnik ei ole hiljemalt 31.03.2020. a nõuet tasunud (tl 28). Seisuga 10.06.2020. a oli hageja võlgnevus kostja ees 250 588,50 eurot (tl 50).

Hageja hinnangul jäi kohustus 30.03.2020. a täitmata vääramatu jõu tõttu. COVID-19 põhjustatud eriolukorra ajal ei olnud hagejal võimalik laenukohustuse täitmiseks korteriomandit võõrandada. Samuti takistas kohustuse täitmist hageja tervislik seisund, mis pärast õnnetusse sattumist oli halvenenud. VÕS § 103 lg 1 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Sama paragrahvi lg 2 järgi kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks ning lg 3 järgi kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Hageja on 21.11.2018. a vabandanud kohustuste täitmata jätmist Ukrainas toimuva finantsjärelevalvega ning sõjaolukorraga (tl 53). Hageja on 24.03.2020. a vabandanud kohustuste täitmata jätmist ülemaailmse pandeemiaga (tl 28). Hagiavalduses on hageja vabandanud kohustuste täitmata jätmist 21.11.2019. a toimunud õnnetusjuhtumiga (tl 5 pöördel). Riigikohus on lahendis 3-2-1-50-06 leidnud, et rikkumise vabandatavus ei tule rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul kohustuse rikkumine vabandatav. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et laenuandja on hagejale juba 2018. a novembris teinud lepingu ülesütlemise hoiatuse seoses pidevate võlgnevustega (tl 53 pöördel). Hagejal on olnud kohtu hinnangul seega piisavalt aega enda rahaliste probleemide lahendamiseks ning õnnetusjuhtum ja pandeemia ei ole põhjuslikus seoses hageja kohustuse täitmata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue õiguslikult põhjendatud ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostja ei ole maakohtule menetluskulude nimekirja esitanud.