L. - H. L. hagi O. W. I. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes Hageja: L. - H. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; surnud xxxxxxxxxx. a); Hageja üldõigusjärglane: Ü. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:); Hageja lepinguline esindaja: Ivo Kaurit (e-post: [email protected]);
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: O. W. I. (registrikood xxxxxxxx); Kostja seaduslik esindaja: K. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-post:); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ott Saame (e-post: [email protected]) Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lubada hageja, xxxxxxxxxx. a surnud L. - H. L. , asemel astuda menetlusse üldõigusjärglasel Ü. L. .
2.Kinnitada hageja üldõigusjärglase, Ü. L. , ja kostja, O. W. I. , vahel 11.0x.2021. a sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
2.1.Pooled lepivad kokku, et lõpetavad xxxx linnas xxxxxx tn x asuva kinnistu (registriosa nr xxxxxx) suhtes kehtiva kaasomandi ja jagavad selle kolmeks eraldi kinnistuks selliselt, et:
hageja ainuomandisse jääb uue moodustatava kinnistuna käesolevale kompromissile lisatud maakorralduskaval (lisa 1) punasega piiritletud ja märkega „xxxxxx tn x“ tähistatud maa-ala;
2.1.2.kostja ainuomandisse jääb uue moodustatava kinnistuna käesolevale kompromissile lisatud maakorralduskaval (lisa 1) punasega piiritletud ja märkega „xxxxxx tn x“ tähistatud maa-ala;
2.1.3.poolte kaasomandisse (1/2 ja 1/2) jääb käesolevale kompromissile lisatud maakorralduskaval (lisa 1) punasega piiritletud ala, mis moodustab elamu (hoone-) aluse ja elamu majandamiseks vajaliku teenindusmaa elamu ümber.
2.2.Punktis 2.1.3. märgitud korteriomandit selliselt, et:
kinnisasjal
olevas
hoones
moodustada
kaks
2.2.1.hagejal tekib kaasomanikuna eriomand elu- ja mitteeluruumidele elamu esimesel korrusel, mis on käesolevale lisatud hoonejaotusplaanil (lisa 2) tähistatud beeži värviga ja eksplikatsioonil kannab koondnimetust „Korter 1“;
2.2.2.kostjal tekib kaasomanikuna eriomand elu- ja mitteeluruumidele elamu teisel korrusel, mis on käesolevale lisatud hoonejaotusplaanil (lisa 2) tähistatud sinise värviga ja eksplikatsioonil kannab koondnimetust „Korter 2“.
2.3.Lugeda käesoleva kompromissi kinnitamisega antuks poolte tahteavaldused (TsÜS § x lg 5 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxxxx kantud kinnistu jagamiseks, uute kinnistute moodustamiseks ja korteriomandite moodustamiseks vastavalt kompromissi punktidele 2.1.1. kuni
2.2.2.ning vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatu esimeses (I) ja teises (II) jaos.
2.4.Hageja tasub 7 päeva jooksul kompromissi kinnitava määruse jõustumisest kostjale hüvitist elamu pindalaliselt ebavõrdse jagunemise eest hageja kasuks summas 1000 €, kandes selle summa kostja arvelduskontole nr EEx (Swedbank).
2.5.Hageja palub talle tagastada poole tema poolt tasutud riigilõivust.
2.6.Punktis 2.5. märkimata menetluskulud paluvad pooled jätta nende endi kanda.
3.Lõpetada tsiviilasja nr 2-20-x menetlus L. - H. L. hagis O. W. I. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
2.Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 150 eurot. Tagastatav summa kanda Ü. L. pangakontole nr EExxxxxxxxxxx.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu xxxx kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.L. - H. L. esitas 27.0x.2020. a kohtule hagiavalduse O. W. I. vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte kaasomandis 1⁄2 suurustes mõttelistes osades kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxx linnas xxxxxx tn x, sihtotstarbega 100% elamumaa. Hageja taotles, et kohus lõpetakse poolte kaasomandi kinnistule selle reaalosadeks jagamisega selliselt, et hagejale jääb hagiavaldusele lisatud plaanil tähistatud maa-ala, või alternatiivselt, juhul, kui kohus sellist kaasomandi lõpetamise viisi ei pea põhjendatuks, siis lõpetakse poolte kaasomandi kinnistule selle müümisega avalikul enampakkumisel. Hageja taotles, et kui kohus otsustab lõpetada poolte kaasomandi kinnistu jagamisega esmaselt taotletud viisil, siis kohus kohustaks kostjat andma tahteavaldused, mis on vajalikud kinnistusregistris kannete muutmiseks.
2.Kohus võttis hagi 0x.05.2020. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks.
3.Kostja, O. W. I. , esitas 25.05.2020. a kohtule kirjaliku vastuse, milles teatas, et võtab õigeks hageja alternatiivse nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks selle müümisega avalikul enampakkumisel, kuid ei nõustu hageja esmase nõudega kaasomandi lõpetamiseks kinnistu poolte vahel reaalosadeks jagamisega hageja taotletud viisil.
4.Hageja esitas 30.07.2020. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta ning ühtlasi ka hagi täpsustuse. Hageja teatas, et hagiavalduses oli esitatud alternatiivne kaasomandi lõpetamise nõue ekslikult ja tegelikult ei ole hageja kunagi soovinud panna kinnistut avalikule enampakkumisele. Hageja soov on elada edasi kinnistul asuvas elamus ning ta taotleb kinnistu kaasomandi lõpetamist hagiavalduses esmase nõudena välja pakutud viisil, s.o kinnistu poolte vahel reaalosadeks jagamise teel.
5.Kostja teatas 10.09.2020. a kirjalikus vastuses, et ei nõustu kinnistu kaasomandi lõpetamisega selle poolte vahel reaalosadeks jagamise teel hageja taotletaval viisil. Kostja märkis, et iseenesest ei ole ta vastu kinnistu reaalosadeks jagamisega, kuid tema hinnangul ei ole see hageja taotletaval viisil ei ehitustehniliselt ega ka maakorralduslikult võimalik. Kostja teatas, et ilmselt soovib esitada vastuhagi kinnistu kaasomandi lõpetamiseks.
6.11.11.2020. a pidas kohus poolte nõuete ja seisukohtade selgitamiseks korraldava istungina eelistungi. Pooled arutasid eelistungil kinnistu reaalosaadeks jagamise ja asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Hageja soovis esitatud hagi täpsustada. Kohus rahuldas hageja taotluse, lükkas asja arutamise edasi ning andis hagejale tähtaja oma nõude täpsustamiseks.
7.Hageja esitas 30.11.2020. a kohtule hagi täpsustuse. Hageja teatas, et jääb 30.07.2020. a menetlusdokumendis esitatud nõude juurde ja taotleb kinnistu kaasomandi lõpetamist selle poolte vahel reaalosadeks jagamise teel. Hageja põhjendas täiendavalt kinnistu reaalosadeks jagamise võimalikkust tema taotletud viisil.
8.Kostja esitas 12.01.2021. a kohtule vastuse, milles teatas, et on põhimõtteliselt nõus kinnistu kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil, kuid seda teatud märkuste ja mööndustega. Kostja avaldas võimalust lahendada asi kompromissiga ja esitas omapoolselt kompromissi tingimused kinnistu kaasomandi lõpetamiseks.
9.Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi, toimumisajaga 1x.0x.2021. a.
10.Hageja lepinguline esindaja teavitas 25.03.2021. a menetlusdokumendis kohut sellest, et hageja, L. - H. L. , suri xxxxxxxxxx. a. Hageja esindaja teatel on testamendi kohaselt hageja ainupärija tema poeg, Ü. L. , kes üldõigusjärglasena astub menetlusse oma ema asemel hagejana.
11.11.0x.2021. a esitasid pooled kohtule hageja üldõigusjärglase, Ü. L. , ja kostja seadusliku esindaja, K. V. , poolt 11.0x.2021. a allkirjastatud kompromissilepingu. Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.
KOHTU SEISUKOHT
12.Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ning sel alusel asja menetlus lõpetada. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et hageja, L. - H. L. suri xxxxxxxxxx. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 209 lg 1 alusel lubab kohus menetlusse astuda hageja üldõigusjärglasel, Ü. L. . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § x lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Hageja esindaja on esitanud tõendina xxxx notar Triin Teini poolt 15.12.2017. a koostatud ja tõestatud testamendi, millega L. - H. L. on nimetanud oma vara ainupärijaks oma poja Ü. L. . Pärimisseaduse § 1 kohaselt lähevad pärimise korral pärijale üle pärandaja vara ja õigused ning kohustused, välja arvatud õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Seega võib eeldada, et Ü. L. testamendijärgse pärijana on hageja, L. - H. L. , üldõigusjärglane, kellele pärandi vastuvõtmisega läheb üle hageja vara, sh kinnistu, mille kaasomandi lõpetamine on käesoleva tsiviilasja esemeks. Omandiõigus ei ole selline õigus, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga, mistõttu saab lugeda, et pärimisega läheb Ü. L. üle õigus nõuda kinnistu kaasomandi lõpetamist. Üldõigusjärglasena on Ü. L. hageja õigused ja kohustused, sh õigus sõlmida kompromissi. TsMS § x lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § x lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine TsMS § x lg-s 3 sätestatud asjaolusid, mis annaks alust jätta poolte kompromiss kinnitamata. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § x sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § x lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § x lg-tele 1 ja 2 esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult selle maakohtu kaudu, kelle määrust määruskaebusega vaidlustatakse, 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. TsMS § x lg x näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul taotlevad pooled kompromissilepingus, et määruskaebuse esitamise tähtaega lühendataks 3 päevani. Kohus leiab, et TsMS § x lg x alusel on võimalik vastavalt poolte taotletule määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
TsMS § 1x lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivust poole tagastamist ja muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. TsMS § 1x lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele.
14.Hageja taotleb hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud hagilt riigilõivu 300 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Pooled sõlmisid kompromissi, seega tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, hagejale tagastada. Hageja esindaja taotlusel makstakse tagastatav summa hageja üldõigusjärglae, Ü. L. , pangakontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
Kompromissi lisa 1
Kompromissi lisa 2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.