A P hagiavaldus Hooneühistu Horizont-Sillamäe vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teisel alusel lõpetamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõudes
Tsiviilasja hind
2037 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A P (isikukood XXX, elukoha aadress: XXX) Lepinguline esindaja: [email protected])
Tuvastada A P ja Hooneühistu Horizont-Sillamäe vahel 01.09.2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 29.07.2020.
3.Mõista Hooneühistult Horizont-Sillamäe A P kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 1800 eurot (bruto).
4.Kostja menetluskulud jätta kostja kanda. 88% hageja menetluskuludest jätta kostja kanda ja 12% hageja menetluskuludest jätta hageja enda kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
1/8
2-20-18451 Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetlus
14.08.2020 esitas A P töövaidluskomisjonile avalduse tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2037 eurot ning hüvitis etteteatamise korra rikkumise eest summas 343 eurot. Hooneühistu HorizontSillamäe omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Töövaidluskomisjon rahuldas avalduse ning tuvastas, et A P ja Hooneühistu Horizont-Sillamäe vahel 01.09.2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemine on TLS § 88 lg 1 punktide 5 ja 7 alusel alates 29.07.2020 tühine. Töövaidluskomisjon lõpetas A P ja Hooneühistu Horizont-Sillamäe vahel 01.09.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 27.07.2020 ja mõistis välja Hooneühistult Horizont-Sillamäe A P kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 2037 eurot. A P hüvitise nõue Hooneühistu Horizont-Sillamäe vastu summas 343 eurot jäi rahuldamata.
Hooneühistult Horizont-Sillamäe esitas 14.12.2020 Viru Maakohtule avalduse vaadata töövaidlus (töövaidlusasi nr 4-1/2183/20) läbi hagimenetluse korras.
Hagiavaldus
Hageja esitas 25.12.2020 hagiavalduse. Hageja ja kostja vahel on 01.09.2019 sõlmitud tööleping (8-tunnine tööpäev, 5-päevane töönädal, töötasu 540 eurot, puhkus pikkusega 28 päeva). Hageja asus tööle kostja korrapidajana (valvurina). Perioodil 28.06.2020 – 26.07.2020 viibis hageja puhkusel, mis on tõendatud puhkusegraafikuga. Puhkusetasu kanti üle 01.07.2020.
22.07.2020 sõitis hageja töökohast mööda ja nägi seal kõrval seismas politseiautot ja hooneühistu liikmeid. Hageja peatus ja sai V P teada, et keegi tundmatu on avanud luku kõrvalruumis ja toonud välja magnetkaardid ja dokumendid, mille tõttu kutsus hr P välja politsei. Kohal viibis ka A K, kes tutvustas ennast uue juhatuse liikmena. Hageja tööandjale kahju ei tekitanud, samuti ei aidanud kellelgi kostja territooriumilt vara välja viia. 22.07.2020 ei antud hagejale ühtegi korraldust, mille täitmata jätmises võiks hagejat süüdistada. Hagejat pole töösuhte kehtivuse ajal kordagi distsiplinaarkorras karistatud. 2/8
2-20-18451
29.07.2020 sai hageja A K, A A ja S K, kes nimetasid ennast uuteks kostja juhatuse liikmeteks, töölepingu ülesütlemise teate. Tööleping oli üles öeldud töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli asjaolu, et hageja koos endise juhatuse liikme ja revisjonikomisjoni liikmega vedas omavoliliselt kooperatiivist välja magnetkaardid ja videoploki ning kostja dokumendid. Hagejale pandi süüks, et ta ei teavitanud kostja uut juhatust kõigest, mis kostja territooriumil toimus. Hiljem sai hageja teada, et tema asemel oli tööle võetud uus valvur ning teda ei tohtinud enam kostja territooriumile lubada.
Hageja leiab, et 22.07.2020 viibis ta puhkusel ning ei täitnud tööülesandeid. Hageja on kindel, et kostja juhatus oli sel päeval kostja territooriumil toimunust teadlik ja hageja ei pidanud sellest kellelegi ette kandma. Samuti ei näinud hageja, et kostja varale oleks kahju tekitatud.
Hageja sai hiljem teada, et A K, A A ja S K ei olnud juhatuse liikmed, kuna Tartu Maakohus jättis 31.07.2020 kandeavalduse juhatuse liikmete muutmiseks rahuldamata. Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtus, et juhatuse liikmeteks olid V P, J L ja O N. Seega ei olnud hageja töölepingu ülesütlemisavalduse allkirjastajatel õigus töölepingut üles öelda. Töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja on nõus töövaidluskomisjoni 25.11.2020 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2183/20 . Hageja arvab, et töövaidluskomisjon lõpetas õigesti poolte vahel 01.09.2019 sõlmitud töölepingu avaldaja taotlusel TLS § 107 lg 2 alusel alates 29.07.2020. Hageja palub kostja avaldus jätta rahuldamata.
Kostja vastus
Kostja leidis, et hagi tuleks jätta rahuldamata.
19.07.2020 toimunud kostja üldkoosolekul otsustati tagasi kutsuda juhatusest V P, O N ja J L ja valiti juhatus koosseisus S K, A A, A K. Endine juhatuse esimees V P viibis koosolekul ja oli sellest teadlik. Alates 20.07.2020 läks V P puhkusele. 22.07.2020 tuli hr P kostja territooriumile ettekäändel, et soovib kontrollida kostja territooriumile pääsemist võimaldavate magnetkaartide säilivust. Hr P avastas, et uus juhatus oli magnetkaardid ära viinud ning kutsus välja politsei. Tööl olnud valvur teatas toimunust A K, kes saabus kostja territooriumile koos kaartidega kell 7.50. Hageja oli seal koos V P. Hageja oli samuti teadlik juhatuse vahetumisest. Hageja väide, et ta sattus territooriumile juhuslikult, ei vasta tõele. Kostja territoorium on linnast eemal ja ka maanteest eemal, seega ei ole nii vara hommikul eluliselt usutav, et hageja sealt juhuslikult mööda sõitis. Hageja jäi kostja territooriumile ka peale A K lahkumist umbes kell 10. Hiljem osutus, et pärast uue juhatuse lahkumist viis V P välja kostjale kuuluva vara, nimelt magnetkaardid koguses 554 tk, maksumusega 2742,30 eurot, videoploki maksumusega 600 eurot, HÜ HorizontSillamäe liikmete nimekirja koos nende kontaktandmetega, kõik HÜ Horizont-Sillamäe protokollid, osalejate nimekirjad ja volitused, volitused, mis annavad võimaluse kaardi kättesaamiseks (sissesõit) ja võtmed. Seoses vara äraviimisega alustas prokuratuur kriminaalasja nr 20740000085. Valvuri sõnade kohaselt abistas hageja endist juhatuse liiget vara äraviimisel.
10.26.07.2020 koostas kostja töötaja D Z märgukirja selle kohta, et 26.07.2020 päeva keskel tuli hageja kostja territooriumile töögraafikuga tutvumise eesmärgil. Hageja kihutas 3/8
2-20-18451 isikut, et too lavastaks süüdi uue juhatuse ja oleks võimalik taastada vana juhatus. Hageja ähvardas, et vastasel juhul hr Z vallandatakse.
11.26.07.2020 koostas kostja töötaja D Z märgukirja selle kohta, et A B sõitis 26.07.2020 kell 13.45 kostja territooriumile hagejale kuuluva autoga, kasutades J J sissepääsu magnetkaarti. Valvur märkas, et autol oli haagis ja haagises olid erinevad asjad. Samal päeval pöördus juhatuse poole boksi nr 553 omanik, kes oli avastanud, et tema boksi lukk oli katki ja asjad sees segamini ning kadunud.
12.Kostja juhatus soovis eelnimetatud juhtumite kohta ning hageja ja kostja vaheliste tehingute kohta saada hageja selgitust. Hageja ei vastanud kostja juhatuse liikmete telefonikõnedele. Hageja reageeris kostja töötaja D Z kutsele. Hageja ei soovinud kostja uute juhatuse liikmetega rääkida. Hageja ütles, et ta pole ka kostja juures töötamisest huvitatud kui V. P seal pole.
13.Kostja on seisukohal, et hageja rikkus lojaalsuskohustust, millest tulenevalt oli kostjal õigus tööleping üles öelda. Kostja ei leidnud, et oleks pidanud hagejat eelnevalt hoiatama, kuna usalduse kaotuse põhjustanud töötaja töökohustuste rikkumise korral ei saa tööandjalt oodata töösuhete jätkamist. Hageja puhkusel oleks ei mängi rolli, kuna hageja võttis aktiivselt osas kostja tegevusest ja usalduse kaotust põhjustanud teo osas võib tegu toimuda ka väljaspool tööaega.
14.Kui kohus peaks leidma, et töölepingu ülesütlemine oli siiski tühine, siis palub kostja vähendada hüvitise summat nullini. Hageja ühe kuu keskmine töötasu on 526,11 eurot, seega on kolme kuu keskmine töötasu 1578,33 eurot.
Hageja seisukoht
15.Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemise avalduses puudusid ülesütlemise asjaolud, millele tööandja oma kostja vastuses tugineb, seega ei ole need asjakohased. Hageja sõitis 22.07.2020 oma elukohast Vaivinasse asuvasse tallu ja möödus kostja asukohast. 22.07.2020 asus hageja kostja territooriumil maksimaalselt 30 – 40 minutit. Hageja pole ühtegi asja territooriumilt välja viinud ja pole ka kedagi selles aidanud. Samuti ei ole ta näinud, et keegi vara välja viiks. Hageja oli sel päeval puhkusel ning kostja ei olnud talle varasemalt teatanud, et ta peaks kõigest, mis kostja territooriumil toimub, teatama.
16.Kostja äriregistri märgitud juhatus ei teavitanud ei 22.07 ega ka 29.07 hagejat millestki, mis oleks võinud olla aluseks töölepingu ülesütlemiseks.
17.29.07.2020 öeldi üles ka V P tööleping ning selles on kirjas, et V P koos I J viis omavoliliselt ära kostja vara. Seega on nimetatud dokument vastuolus kostja seisukohtadega. Kostja ei ole täpsustanud, millist abi hageja osutas ja millist vara ta kostja territooriumilt välja viis. Seega ei saa hageja oma seisukohti ka kaitsta.
09.03.2021 istung
18.09.03.2021 istungil kinnitas kostja, et välja viidud vara osas on kokkuleppele jõutud. Kostja oli seisukohal, et hageja toetas V. P. Asjaolu, et V. P viis asju ära on tõendatud. Kui valvuri vastu on usaldamatus, siis ei saa lasta tal edasi tööd teha. Hageja teod on kirjeldatud tunnistaja Z kirjades. Sel ajahetkel, kui tööleping üles öeldi arvati, et on toime 4/8
2-20-18451 pandud õigusvastane tegu ja on piisavalt tõendeid, et hagejaga tööleping lõpetada. Hageja viitas hüvitise osas asjaolule, et ta on olnud töötu.
23.03.2021 istung
19.Hageja on istungil esitatud kohtukõnes rõhutanud, et kostja esitatud asjaolud on tõendamata ning paljasõnalised. Hageja on alati ausalt tööd teinud ning varasemalt sellisel viisil temaga lepingut lõpetatud ei ole. Hageja on eakas inimene, kuid ei ole veel pensioniikka jõudnud. Hagejal ei ole olnud võimalik uut tööd leida ja samuti ei ole ta saanud töötuskindlustushüvitist. Lisaks oleks pidanud kostja muutma oma otsust, kui nad said 30.07.2020 teada, et nende juhatuse liikmetel ei olnud volitusi. Hageja töötasu alates 1.01.2020 oli 584 eurot, hageja oli töötu 5 kuud, seega jäi tal saamata 2920 eurot. Põhjendatud on maksta hagejale kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Hageja palub lugeda tuvastatuks töölepingu ülesütlemise tühisus alates 29.07.2020, lõpetada tööleping alates 29.07.2020 TLS § 107 lg 2 alusel ja mõista välja hüvitis summas 2037 eurot (bruto).
20.Kostja ei nõustu keskmise töötasu arvestusega ning viitab oma raamatupidaja arvestusele. Kostja viitab, et tunnistaja seletuskirjad annavad aluse hagejaga töölepingu lõpetamiseks. Hüvitise suurust tuleb vähendada.
KOHTU PÕHJENDUSED
21.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
22.Poolte vahel ei ole vaidlust, et: a. hageja ja kostja vahel on 01.09.2019 sõlmitud tööleping (dtl 23, tõlge dtl 154); b. kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles alates 29.07.2020 (dtl 22, dtl 100).
23.Pooled vaidlevad selles osas, kas töölepingu ülesütlemine oli tühine ja kas hagejal on õigus TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisele ning milline peaks olema hüvitise suurus.
Töölepingu ülesütlemise tühisus
24.TLS § 88 lg 1 p 5 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 1 p 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist kui töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. 5/8
2-20-18451
25.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tõenditest nähtub, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ei ole tingimuslik (TLS § 95 lg 1) (dlk 22, dtl 100). Ülesütlemisavaldusest nähtub tööandja tahe vabastada töötaja töölt vastavalt TLS § 88 lg 1 p-dele 5 ja 7. Pooled ei vaidle, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 29.07.2020. Seega on kostja töölepingut erakorraliselt üles öeldes järginud TLS § 95 lg 1 formaalseid tingimusi. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida kostja esindajate esindusõigust, kuna isegi kui dokumendi allkirjastanud isikutel ei oleks olnud esindusõigust, siis on kostja töölepingu ülesütlemise hiljem heaks kiitnud.
26.Järgnevalt analüüsib kohus, kas töölepingu ülesütlemine vastab materiaalõiguslikele normidele. Tööandja väidab, et usalduse kaotus ja kahju tekitamine on tingitud asjaolust, et 22.07.2020 tuli kostja endine juhatuse liige V P koos oma sõbraga I J kostja territooriumile ning viis ära omavoliliselt kostja vara. Kostja süüdistab hagejat selles, et alates 19.07.2020 oli kostjal uus juhatus, kes palus viivitamatult teatada kõigest, mis toimub kostja territooriumil. Hageja ei ole seda teinud ning samuti aitas hageja viia välja kostjale kuuluvat vara (dtl 22, dtl 100). Kohus leiab, et kostja poolt etteheidetud teod ei ole kohtumenetluse käigus tõendamist leidnud. Tõendamata on nii asjaolu, kas hageja teadis kostja juhatuse liikmete vahetusest, kui ka see, et kostja uus juhatus oleks andnud korralduse hagejal teatada kõigest, mis territooriumil toimub. Pooled ei vaidle ka selles osas, et hageja oli 22.07.2020 puhkusel, seega ei saanud ta sellel kuupäeval üldse oma töökohustusi täita (dtl 160, dtl 153). Tõendamata on ka asjaolu, et hageja oleks midagi kostja territooriumilt varastanud või tekitanud kahju või ohu kahju tekkimiseks. Kostja on väitnud, et töölepingu ülesütlemise otsustamisel on tuginenud D. Z selgituskirjadele (dtl 83, dtl 84, tõlked dtl 147, 148), samas istungil on tunnistaja D. Z selgitanud, et kirjutas need seletuskirjad uue juhatuse liikme dikteerimisel (dtl 212). Samuti ei näinud tunnistaja, et hageja oleks midagi varastanud (dtl 212). Kohus leiab, et olukorras, kus kostja esindajad on seletuskirju dikteerinud ning muud tõendid puuduvad, siis ei ole kuidagi võimalik väita, et oleks tõendatud usalduse kaotamine või hageja poolt kahju tekitamine.
27.Lisaks sellele ei olnud hagejale tehtud ühtegi hoiatust. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on selgitanud, et: „Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2)“. (16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).
28.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna hageja tegevuses ei ilmne TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 7 sätestatud tegu, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ja mille kohta kostja oleks esitanud tõsikindlaid tõendeid. 6/8
2-20-18451
29.Kohus lõpetab poolte vahel 01.09.2019 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 29.07.2020. TLS § 109 lg 1 hüvitis
30.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). Hageja palub kostjalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise. Kostja on palunud hüvitise summat vähendada.
31.Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“
32.Pooled vaidlevad hageja keskmise töötasu osas. Kostja on esitanud keskmise töötasu arvestuse (dtl 156). Hageja on esitanud oma konto väljavõtte (dtl 180) ja tuludeklaratsiooni (dtl 185 jj). Pooled ei ole esitanud tööaja arvestust s.h haiguspäevade arvu.
33.Kohus on seisukohal, et arvestades kostjale makstud töötasu suurust, asjaolu, et kostja ütles lepingu üles ilma etteteatamistähtaega järgimata ja ka seda, et hageja ei ole mitme kuu jooksul tööl käinud (dtl 185), siis leiab kohus, et põhjendatud hüvitise suuruseks on 1800 eurot (bruto).
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
35.Seega leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus tuvastab, et A P ja Hooneühistu Horizont-Sillamäe vahel 01.09.2019 sõlmitud töölepingu ülesütlemine on 7/8
2-20-18451 tühine ja lõpetab poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 29.07.2020. Kohus mõistab Hooneühistult Horizont-Sillamäe A P kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 1800 eurot (bruto).
Menetluskulude jaotus
36.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
37.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldatakse osaliselt, tuleb kohtukulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega 88% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda ja 12% hageja menetluskuludest jääb hageja enda kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja kanda.
38.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
8/8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.