OÜ Viker kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2021 otsuse tühistamiseks ja Eesti Advokatuuri kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus uuesti läbi või Eesti Advokatuuri aukohtu 12.07.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Viker, volitatud esindaja vandeadvokaat Heidi Rajamäe-Parik Vastustaja – Eesti Advokatuur, volitatud esindaja vandeadvokaat Andres Aavik Kolmas isik – vandeadvokaat Enno Heringson
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta asjale juurde järgmine dokument: „Kodukord“.
2.Jätta rahuldamata vandeadvokaat Enno Heringsoni taotlus OÜ Viker kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
Jätta OÜ Viker kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.06.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kolmanda isiku ja advokaadibüroo nimi tähemärkidega.
1.OÜ Viker (kaebaja) ja Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ (advokaadibüroo) sõlmisid 01.11.2019 käsunduslepingu1. Lepingu kohaselt kuulus Neticom OÜ-le 100 000 Rävala Büroohoone AS-i aktsiat, mis olid panditud kaebaja kasuks, tagamaks kaebaja poolt Neticom OÜ-le antud laenu. Neticom OÜ ei olnud laenu tähtaegselt tagastanud ja nõue oli muutunud sissenõutavaks. Kaebaja deponeeris nimetatud aktsiad advokaadibüroo väärtpaberikontole, et advokaadibüroo viiks läbi nimetatud aktsiate avaliku enampakkumise ja sõlmiks kaebaja nimel enampakkumise võitjaga ostu-müügi lepingu. Advokaadibüroo võimaldas enampakkumise läbiviimisel kasutada oma arveldusarvet deposiitkontona. Lepingu lahutamatuks lisaks oli advokaadibüroo juhataja 27.01.2016 otsusega kinnitatud kliendi vara hoidmise juhend.
2.Eesti Advokatuuri (vastustaja) aukohus tunnistas 20.07.2020 otsusega2 vandeadvokaat Enno Heringsoni (kolmas isik) süüdi distsiplinaarsüüteos, mis seisnes Eesti Advokatuuri eetikakoodeksi (eetikakoodeks) § 8 lg-te 1 ja 2, § 14 lg 4 ja § 15 esimese lause ning advokatuuriseaduse (AdvS) § 44 lg 4 rikkumises. Kolmas isik viis läbi aktsiate enampakkumise ja võõrandas aktsiad kaebaja tahte vastaselt OÜ-le Linaleo, kuigi kaebaja oli korduvalt enne enampakkumise läbiviimist kolmandat isikut teavitanud käsundi muutmisest ja enampakkumise tühistamise soovist, sest Neticom OÜ oli oma võla kaebajale tasunud. Seejuures ei olnud kolmas isik kaebaja ehk kliendi jaoks kättesaadav ning vältis teadlikult temalt teabe ja dokumentide vastuvõtmist. Kolmas isik ei kontrollinud enne aktsiate müügilepingu sõlmimist, kas ta oli õigustatud müügilepingut sõlmima, mis tõi kaasa kliendi huvide rikkumise. Kolmas isik jätkas kliendi huvidega vastuolus olevat käitumist ka pärast seda, kui sai kliendi soovist teadlikuks.
3.Kaebaja esitas 09.03.2021 vastustaja aukohtule kaebuse3 kolmanda isiku ja advokaadibüroo tegevuse peale. Vaatamata kaebaja korduvale nõudmisele, ei ole kolmas isik edastanud kaebajale käsunduslepingu lisaks olevat kliendi vara hoidmise juhendit. Samuti ei ole täidetud kaebaja 27.02.2021 antud juhist kanda OÜ Linaleo poolt advokaadibüroo deposiitkontole kantud tagatisraha 50 000 eurot tagasi OÜ-le Linaloe. Rikutud on eetikakoodeksi § 4 lg-t 1, § 9 lg-t 1, § 14 lg-d 3 ja 4.
4.Vastustaja aukohus lõpetas 13.05.2021 otsusega4 aukohtumenetluse kolmanda isiku tegevuse suhtes, sest tema tegevuses ei tuvastatud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohtu pädevuses ei ole hinnata, kellele kuulub advokaadibüroo deposiitkontol oleva raha omandiõigus. Tegemist on tsiviilvaidlusega. Tallinna Ringkonnakohus on määruses asjas nr 220-15412 asunud seisukohale, et see raha ei kuulu kaebajale. Kuna tegemist ei ole kaebaja varaga, puudub kaebajal õigus anda selles osas advokaadibüroole mingeid korraldusi. Neil asjaoludel puudub advokaadibürool kohustus väljastada kaebajale kliendi vara hoidmise juhendit, kuna mistahes kaebaja vara kaebuse esitamise hetkel advokaadibüroo valduses ei ole. Ülejäänud kaebaja kaebuses esitatud etteheiteid on aukohus juba hinnanud samade osapoolte vahel sama käsunduslepinguga seoses tehtud aukohtu 20.07.2020 otsuses, kus kolmas isik tunnistati distsiplinaarsüüteos süüdi. Seetõttu ei pea aukohus vajalikuks neid asjaolusid uuesti käsitleda ega seisukohta võtta.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja aukohtu 12.07.2021 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja kaebus uuesti läbi või vastustaja aukohtu 12.07.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Põhjendused:
Kaebuse lisa 3. Kaebuse lisa 9.
Kaebuse lisa 1.
Kaebuse lisa 2.
2(7)
3-21-1856
5.1.Kaebaja kaebuses aukohtule ei ole toodud ühtegi sellist kolmandale isikule etteheidetavat tegu, mida oleks käsitletud vastustaja 20.07.2020 otsuses.
5.2.Kaebaja ei kaasatud aukohtumenetlusse. Teda teavitati vaid menetluse alustamisest ja otsusest. Sellega rikuti haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg-d 1 ja 3. Kaebajale ei tehtud teatavaks kolmanda isiku täiendavat vastust kaebusele ega antud võimalust sellele vastata (HMS § 40 lg 1). Kaebus vaadati läbi istungil, kuid kaebajat sellest ei teavitatud ega tagatud tema õigust sellel osaleda (HMS § 45 lg 3). Otsuse põhjendused on järgimatud ja põhjendamatud. Sellega on rikutud kaebaja õigust õiglasele haldusmenetlusele (HMS § 54 lg 1, § 55 lg 1, AdvS § 17 lg 5). Igasugune advokaadi seadusevastane tegevus taandub eetikakoodeksi rikkumisele. Kaebaja subjektiivsete õiguste kaal on suur, sest kolmas isik valdab siiani kaebaja nimel ja eest hoitavat rahasummat.
5.3.Haldusmenetluse normide rikkumised tõid kaasa ebaõige otsustuse (HMS § 58), sest kaebaja oleks saanud juhtida aukohtu tähelepanu sellele, et advokaat peab täitma kliendi juhiseid vara osas, mida ta hoiab kliendi nimel ja eest. Käsunduslepingus nimetatud kliendi varade hoidmise juhendi väljastamata jätmine ja rahaülekande tegemata jätmine on vastuolus eetilise, väärika ja ausa käitumise kohustusega. Lisaks on ebaväärikas ja ebaaus kolmanda isiku kirjade sisu, milles püütakse jätta muljet, et kaebaja pöördumine ei ole mõistetav ega täidetav. Nimetatud kohustusi oli kolmas isik kohustatud täitma ka seaduse alusel (võlaõigusseaduse § 6, § 621 lg 1, § 1015).
5.4.Ebaõige on aukohtu otsuse käsitlus, et kolmas isik ei pidanud kõnealust rahasummat vastavalt kaebaja juhisele OÜ-le Linaleo kandma. Vaidlust ei ole selles, et see rahasumma ei kuulu kaebajale, vaid OÜ-le Linaleo. Tegemist on kaebaja kui kliendi nimel ja eest hoitava varaga. Sel põhjusel on ebaõige ka aukohtu otsuse käsitlus, et kolmas isik ei pidanud väljastama kaebajale kliendilepingu lisa, st kliendi vara hoidmise juhendit. Kolmanda isiku enda põhjendused kohustuse täitmata jätmiseks on asjakohatud.
5.5.Juhul, kui kohus leiab, et tühistamiskaebus ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, siis on kindlasti kaebajal vähemalt õiguslik huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, sest praegune aukohtu otsus riivab ka kaebaja õigusi. Kolmanda isiku poolt kaebaja õiguste rikkumine on kestev. Aukohtu lahenditel ei ole ainult advokaatide karistamise ja järelevalve funktsioon, vaid need on olulised ka isikutele, kes advokaadi väära käitumise tõttu kannatavad ja eriti, kui need kannatused ajas kestavad. Sellisel juhul on aukohtu otsusel väga praktiline ja konkreetne funktsioon kutsuda advokaati korrale ja õigusrikkumine kliendi suhtes lõpetada. Sellist järelevalvet nimetatakse üheks advokaatide tagatiseks, millega advokaadiameti usaldusväärsust propageeritakse. Praegusel juhul saab kolmas isik esitada kõikvõimalikes kohtumenetlustes väite, et tal ei ole seaduse ega teiste õigusnormide järgi mingeid kohustusi kliendi nimel ja eest hoitava vara suhtes ning vastava kinnituse on talle andnud ka vastustaja.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vaidlustatud otsus on õiguspärane ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Aukohus kontrollis kaebuses toodud asjaolusid, tutvus kolmanda isiku kirjalike selgitustega ja uuris asjas esitatud tõendeid ning jõudis järeldusele, et kolmanda isiku tegevuses puuduvad distsiplinaarsüüteo tunnused, mille tõttu aukohtumenetlus lõpetati.
6.2.Käesoleval juhul ei tulene kolmanda isiku tegevuses distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest kaebajale ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei piirata kaebaja vabadusi. Seega puudub kaebajal kaebeõigus (HKMS § 44 lg 1). Aukohtumenetluse algatamine on aukohtu kaalutlusotsus. Ühestki õigusaktist ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse algatamist või konkreetse sisuga otsuse tegemist. Kaebajal puudub õigus nõuda advokaadi
3(7)
3-21-1856
distsiplinaarsüüteos süüditunnistamist ja kohtupraktikas väljendatud seisukohaga.
karistamist.
Tegemist
on
väljakujunenud
6.3.Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et teda ei kaasatud menetluse ega kuulatud piisaval määral ära. Kaebaja ei ole selgitanud, milline määr oleks piisav. Küll aga möönab kaebaja ka ise, et ta oli menetluse kaasatud. Arvestades kaebaja poolt kolmandale isikule esitatud etteheiteid, puudus vajadus tema täiendavaks ärakuulamiseks ning kaebaja ja kolmanda isiku istungil ärakuulamiseks. Menetluse käigus ei kaldutud kõrvale kaebaja poolt esitatud andmetest ja puudus vajadus lisaandmete saamiseks (HMS § 40 lg 3 p 2). Tsiviilasjas nr 2-20-15412 tehtud määruse sisu oli kaebajale teada, kuna ta oli antud asjas menetlusosaline ja tema esindajaks oli sama vandeadvokaat, kes esindab teda ka praeguses asjas.
6.4.Kaebaja õigusi ei ole aukohtumenetluses rikutud. Kaebaja sai esitada aukohtule kaebuse, vastustaja algatas menetluse, mille käigus kontrollis kaebuses toodud etteheiteid, kogus täiendavad tõendid ja tegi nende alusel kaalutletud otsuse. Otsuse vaidlustamise õigus on advokaadil, kelle suhtes on otsus tehtud. Kaebajal selline õigus puudub.
Kolmas isik palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Põhjendused:
7.1.Kohtud on asunud pikaajalise praktika käigus seisukohale, et asjaolu, kas aukohtumenetlus algatada ja milline otsus menetluse käigus teha, on aukohtu kaalutlusõigus. Seadusest ega ühestki teisest õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Sellest tulenevalt on kohtud asunud järjepidevalt seisukohale, et kaebused, kus nõutakse aukohtumenetluse algatamist või advokaati õigeks mõistva otsuse ümbervaatamist, jäetakse menetlusse võtmata. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi sellega rikutakse, eelkõige advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud. Huvitatud isikul on võimalik aukohtu otsuseid vaidlustada üksnes piiratud ulatuses. Advokaadi suhtes distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamata jätmine ei saa rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi. Seejuures ei loo advokaadi karistamine kaebaja jaoks mingeid objektiivseid õigusi juurde, mida viimane saaks kuidagi realiseerida. Aukohtu otsus ei saa olla kaebaja jaoks ei soodustav ega kohustav haldusakt, seega ei saa see kaebaja õigusi puudutada. Aukohtumenetluse läbiviimine ei ole ette nähtud huvitatud isiku subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid tegemist on advokatuuri internse kontrolliga oma liikmete üle.
7.2.Kaebaja kaebeõiguse aluseks saab olla vaid aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine. Kui huvitatud isik on saanud realiseerida oma subjektiivse õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Kohus ei saa huvitatud isiku kaebuse lahendamise käigus aukohtu poolt menetlusnormide järgimise kontrollimisel asuda tuvastama, kas aukohus on väidetava distsiplinaarsüüteo asjaolud tuvastanud õigesti või mitte. Praegusel juhul algatas aukohus sisulise menetluse. Mõlemad pooled said võimaluse oma seisukohti avaldada. Seejärel tegi aukohus asjas sisulise otsuse, kus analüüsis poolte esitatut. Kaebaja on saanud aukohtult ammendava vastuse. Asjaolust, et kaebaja on aukohtust erineval seisukohal, ei järeldu menetlusnormide rikkumist. Seega puudub kaebajal kaebeõigus.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kolmas isik esitas taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus ei nõustu kolmanda isikuga, et praegusel juhul esineb alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus nõustub kolmanda isiku viidetega kohtupraktikale, mille kohaselt on huvitatud isiku võimalused aukohtu otsust vaidlustada piiratud. Selle praktika kohaselt saab huvitatud isik vaidlustada aukohtu otsust vaid menetlusnormide rikkumisele tuginedes, mitte
4(7)
3-21-1856
aga sisuliselt. Praegusel juhul ongi kaebaja tuginenud aukohtu poolsele menetlusnormide rikkumisele. Seetõttu tuleb kaebus sisuliselt läbi vaadata.
9.Küll aga jätab kohus asja lahendamisel tähelepanuta kaebaja põhjendused aukohtu otsuse sisulise õigusvastasuse kohta. Olenemata sellest, kas kohus peaks lahendama tühistamis- või tuvastamisnõude, ei saa halduskohus hinnata huvitatud isiku kaebuse alusel algatatud kohtumenetluses aukohtu otsuse sisulist õiguspärasust. Kohus saaks seda teha vaid juhul, kui aukohtu otsuse oleks vaidlustanud menetlusalune advokaat, praegusel juhul kolmas isik. Kui kaebaja leiab, et kolmas isik on tema õigusi rikkunud või ei täida temaga sõlmitud lepingut, on tal võimalik pöörduda vastava avaldusega maakohtu poole. Tegemist on lepingulise vaidlusega, mida on pädev sisuliselt ja siduvalt lahendama maakohus. Aukohtu ülesanne on teostada internset kontrolli oma liikmete üle, et säilitada advokatuuri ja selle liikmete usaldusväärsust ja mainet. Kaebajal ei ole õigust nõuda advokaadi suhtes aukohtumenetluse algatamist ega advokaadi distsiplinaarkorras karistamist, sest see ei kaitse kuidagi tema õigusi. Maakohus peab vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud ise tuvastama ega ole seotud aukohtu hinnanguga advokaadi käitumisele (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 03.12.2014 määrus asjas nr 3-14-52251, p 11). Seega puudub kaebajal kaebeõigus vaidlustada aukohtu otsuse sisulist külge, st hinnangut, et kolmas isik ei ole distsiplinaarsüütegu toime pannud. Kohus ei kontrolli, kas kolmas isik on rikkunud kaebajaga suheldes eetikakoodeksit või seadusest tulenevaid norme.
10.Sellest tulenevalt kontrollib kohus vaid kaebaja etteheiteid menetlusnormide rikkumise osas. Kaebaja heidab ette seda, et aukohus ei kaasanud teda menetlusse, kaebajale ei edastatud kolmanda isiku täiendavat vastust ega antud võimalust sellele vastata, samuti ei kutsutud kaebajat istungile.
11.Tallinna Ringkonnakohus selgitas 03.12.2014 määruses asjas nr 3-14-52251 (p 14), et aukohtumenetluses ei ole taotleja roll võrdne kaebaja rolliga halduskohtumenetluses või taotleja rolliga haldusmenetluses ning menetlust reguleeritakse eelkõige karistatava isiku õiguste tagamise seisukohast. Huvitatud isikut, kelle taotluse alusel distsiplinaarmenetlus algatatakse, ei saa pidada isikuks, kelle õigusi või kohustusi aukohtumenetluse tulemusel antav haldusakt saab muuta. AdvS § 17 lg-st 3 ei saa järeldada, et huvitatud isiku roll oleks samasugune nagu menetlusosalisel kohtumenetluses või haldusmenetluses. Asjaolust, et AdvS § 17 lg 7 näeb ette HMS-i kohaldamise aukohtumenetluses ulatuses, milles AdvS ega advokatuuri kodukord seda menetlust ei reguleeri, ei saa teha vastupidist järeldust. Aukohtumenetluses ei otsustata huvitatud isiku taotluse lahendamisel viimase õiguste või kohustuste üle, mistõttu ei saa tema seisundit selles menetluses samastada menetlusosaliste seisundiga haldusmenetluses. Huvitatud isiku õigused tulenevad seetõttu eelkõige AdvS-ist ja advokatuuri kodukorrast.
12.Kohus selgitab, et erinevalt menetlusalusest advokaadist, kellel on aukohtumenetluses laiaulatuslikud menetluslikud õigused ja kohustused (vt AdvS § 17 lg 2, Eesti Advokatuuri üldkogu 24.04.2013 otsusega vastu võetud ja viimati 18.06.2021 otsusega nr 1 muudetud Eesti Advokatuuri kodukorra5 (kodukord) § 55), ei ole samasuguseid õigusi ette nähtud aukohtumenetluse algatamise taotluse esitanud isikule. See on selgitatav asjaoluga, et aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaitsta taotleja õigusi, vaid teostada kutseühingu sisest kontrolli oma liikmete üle. Sellega tuleb arvestada kaebaja menetluslike õiguste võimaliku riive hindamisel.
13.Kodukorra § 52 lg 2 teise ja kolmanda lause kohaselt teeb asja arutamist ettevalmistav aukohtu liige eesistujale ettepaneku advokaatide ja teiste asjakohaste isikute kutsumiseks aukohtu istungile. Eesistuja kutsub aukohtu istungile välja advokaadid ja teised asjakohased isikud.
Kohtu poolt juurde võetud dokument „Kodukord“.
5(7)
3-21-1856
Kodukord ei näe ette, et taotleja tuleks alati istungile kutsuda. Tegemist ei olnud kaebaja õigusi puudutava menetlusega, seetõttu ei olnud tema osalemine istungil tingimata vajalik. Taotleja kutsutakse istungile juhul, kui tema osalemine on menetluse lahendamise seisukohalt vajalik, nt vastuoluliste või ebaselgete asjaolude väljaselgitamiseks. Kuna kaebajat istungile ei kutsutud, siis järelikult ei vajanud aukohus kaebajalt asja lahendamiseks täiendavalt teavet. Õigusliku hinnangu distsiplinaarsüüteo asjaoludele annab aukohus ise. Kaebajalt oodati vaid faktiliste asjaolude väljatoomist. Kaebaja ei ole põhjendanud, millised faktilised asjaolud jäid tal istungil osalemise tõttu aukohtule edastamata ja mille välja toomata jäämine võis mõjutada aukohtu poolset asja otsustamist. Lisaks ei ole kaebaja ise oma 09.03.2022 taotluses aukohtule avaldanud soovi istungil osaleda (AdvS § 17 lg 3). Ka Tallinna Ringkonnakohus on 03.12.2014 määruses asjas nr 3-14-52251 (p 18) leidnud, et kuna aukohtumenetluse eesmärgiks ei ole kaitsta kaebaja subjektiivseid õigusi, ei ole kaebaja korduv ärakuulamine põhjendatud. Kaebaja on oma väited advokaadi tegevuse kohta saanud esitada aukohtule edastatud pöördumises. Istungi pidamine ja huvitatud isiku kutsumine sellele ei ole aukohtumenetluse algatamise otsustamiseks nõutavad.
14.Samale seisukohale jääb kohus ka kaebajalt täiendavate selgituste küsimata jätmise osas. Kaebaja sai tema jaoks olulised asjaolud ja seisukohad välja tuua aukohtule esitatud kaebuses. Kaebajale ei tule anda aukohtumenetluses korduvalt võimalust oma seisukohti avaldada. Kaebaja ei ole toonud ka kohtumenetluses välja neid uusi asjaolusid, mis jäid tal täiendava ärakuulamata jätmise tõttu aukohtule edastamata. Kaebaja õiguslik hinnang väidetava distsiplinaarsüüteo asjaoludele ei ole aukohtule siduv, aukohus annab sellise hinnangu ise, sõltumata kaebaja hinnangust.
15.Kaebaja heitis ette seda, et aukohtu otsuse põhjendused on järgimatud ja põhjendamatud. Nagu kohus juba eespool selgitas, ei hinda kohus praeguse asja raames aukohtu otsuse sisulisi põhjendusi. Kohus ei nõustu kaebajaga, et otsuse põhjendused oleksid sellised, et neist ei oleks üldse võimalik otsuse kujunemisest aru saada. Aukohus ei ole soovinud hakata analüüsima seda, kellele advokaadibüroo deposiitkontol olev raha kuulub ja kes saab teha selle osas tahteavaldusi. Need asjaolud tuleb välja selgitada tsiviilkohtumenetluses. Aukohtu pädevuses ei ole selliseid suhteid reguleerida. Õigusliku olukorra keerukuse tõttu ei pidanud aukohus põhjendatuks kolmandale isikule distsiplinaarsüüteo toime panemist ette heita. See, et kaebaja otsuse põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et põhjendused oleksid järgimatud. Aukohtu otsuse põhjendused ei takista kaebajal oma õigusi vajadusel tsiviilkohtus kaitsta.
16.Kuigi kaebaja ei ole sellele tuginenud, peab kohus vajalikuks juhtida vastustaja tähelepanu aukohtu otsuse vorminõuete mittejärgimisele. Kodukorra § 57 lg 3 järgi tuleb aukohtu otsuse sissejuhatavas osas välja tuua otsuse tegemise aeg. Praegusel juhul (ja ka mitmetel teiste juhtudel) ei ole aukohtu otsuses otsuse tegemise aega välja toodud, ainult asja läbivaatamise aja. Otsuse tegemise aeg selgub otsusele lisatud digiallkirjadest. Kohtu arvates tuleks senist praktikat korrigeerida.
17.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
18.Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ega kolmas isik pole taotlenud nende menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tähtaegselt menetluskulu dokumente, seetõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/
6(7)
3-21-1856
Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega
Rahuldada OÜ Viker apellatsioonkaebus osaliselt.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. mai 2022. a otsuse haldusasjas nr 3-21-1856 resolutsiooni punktid 3 ja 4. Teha tühistatud osas asjas uus otsus, millega rahuldada OÜ Viker kaebus osaliselt, tühistada Eesti Advokatuuri aukohtu 12. juuli 2021. a otsus osas, mis puudutab kaebust vandeadvokaat Enno Heringsoni tegevuse peale seonduvalt 13. jaanuari 2021. a ja 8. märtsi 2021. a elektronkirjadega, ning kohustada Eesti Advokatuuri aukohut vaatama OÜ Viker 9. märtsi 2021. a kaebuse seonduvalt vandeadvokaat Enno Heringsoni 13. jaanuari 2021. a ja 8. märtsi 2021. a elektronkirjadega uuesti läbi. Ülejäänud osas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
Mõista Eesti Advokatuurilt OÜ Viker (registrikood 10993806) kasuks välja haldusasjas nr 3-21-1856 kantud menetluskulude katteks 154,70 eurot (ükssada viiskümmend neli eurot 70 senti).
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud esimese ja teise astme kohtus nende endi kanda.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.