lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-3749/25

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-3749/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
07.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1699
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 7. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number

2-21-3749

Kohtuasi

Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX (X) paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. märtsi 2021. a määrus ja Harju Maakohtu 12. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 24. märtsi 2021. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Ravile paigutatav isik (puudutatud isik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 10. märtsi 2021. a määrus ja Harju Maakohtu 12. märtsi 2021. a määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

2-21-3749

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
1.Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 10. märtsil 2021. a Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks loa saamiseks. Puudutatud isik viibib SA PERH Psühhiaatriakliinikus alates 9. märtsist 2021. Kell 12.40 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse §-s 11 sätestatule. Raske psüühikahäire tõttu (paranoidne skisofreenia) on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik haiglaravil neljandat korda. 2005. aastal kolis puudutatud isik elama Inglismaale, kus kohtus kolm aastat hiljem oma abikaasaga. Koos koliti 2012. aastal elama USA-sse. 2013 aastal võttis patsient ühendust Arizona aukonsuliga ning väitis, et kannatab perevägivalla all ja soovib abi. Juhtunut uurima asunud konsulaat leidis, et patsient on vaimselt ebastabiilne ja vajab ravi. Patsiendi suhe abikaasaga katkes 2014. aastal, peale seda tegi juhitöid, elas varjupaikades, periooditi viibis ka haiglaravil psühhiaatriahaiglas.
31.jaanuaril 2020 jõudis patsient saatkonna abil USA-st Eestisse ning kokkuleppel SA PERH psühhiaatriakliinikuga suunati ta valvetuppa. Psühhiaatriakliiniku valvetoas avaldas patsient paranoilise sisuga luulumõtteid jälitusest ja tagakiusamistest. Puudutatud isik ei jätkanud antipsühhootilise raviga pärast haiglast vabanemist. Suve jooksul viibis puudutatud isik kolmel korral kainestusmajas. Talle kutsuti korduvalt koju politsei, sest käitus ebaadekvaatselt, häiris naabreid, karjus nii päeval kui öösel ja laamendas sotsiaalelamispinnal. Puudutatud isikul on diagnoositud HIV ja hepatiit. Puudutatud isikut on politsei korduvalt viinud kainestusmajja, viimati 1,5 nädalat tagasi. Puudutatud isik sattus Nõmme turvakodusse, kus teda külastas sotsiaaltöötaja, kellega kohtudes oli puudutatud isik ärritunud, rääkinud UFO-dest, et teda koguaeg jälitatakse, müüakse tema keha raha eest, vägistatakse, pekstakse, luud lagunevad. Valvetoas oli patsient valjuhäälne, ärritunud, avaldas, et laialdast süsteemset luulu, et on segatud maffiamängudesse seksuaalse eesmärgiga, et teda jälitatakse ja tahetakse vägistada.
3.Puudutatud isiku seisundi osas esitasid arvamuse psühhiaatrid IV ja KT. Maakohtu 10. märtsi 2021. a määrus
4.Harju Maakohus tegi 10. märtsil 2021. a määruse, millega rakendas puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 9. märtsist kuni 13. märtsini 2021. Maakohus määras paigutada puudutatud isik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega 4 päevaks alates 9. märtsist 2021 kuni 13. märtsini 2021 ning kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Maakohtu 12. märtsi 2021. a määrus
5.Maakohtu 12. märtsi 2021. a kohtumäärusega pikendas maakohus avaldaja taotluse alusel puudutatud isiku suhtes kohaldatavat tahtest olenematut ravi kuni 40 päevani.
6.Maakohus kuulas enne määruse tegemist ära puudutatud isiku, raviarsti ja puudutatud isikule määratud esindaja. Raviarst esitas 12. märtsil arvamuse, milles on seisukohal, et puudutatud isiku seisund ei ole muutunud.

2-21-3749

7.Raviarst KT selgitas ärakuulamisel, et puudutatud isik on olnud pikalt haige. Isikul on paranoia, et teda vägistatakse ja kasutatakse ära. Isiku viibimiskoht oli vahepeal sotsiaaltöötajatele teadmata. Isik ei võta AIDS-i ravimeid. Isik on ohtlik teistele ja iseendale, ahistab mehi.
8.Ärakuulamisel puudutatud isik ütles, et ta teab, et on Tallinnas haiglas. Puudutatud isik arvab, et tal on peavigastus. Arvab, et tal on PTSD, mis diagnoositi Ameerikas. Puudutatud isik selgitas, et tal varastati dokumendid ära, talle valetatakse dokumentide kohta. Isik rääkis selgelt, kuid segaselt. Isik arvas, et tegemist on poistemänguga. Puudutatud isiku hinnangul toodi ta haiglasse, et muuta diagnoosi. Tal on internatsionaalne töökoer, kellega ta reisis Ameerikast Eestisse. Isik ei ole nõus haiglasse vabatahtlikult jääma. USA saadab talle HIV ravimeid. Isik ei ole nõus ravimeid võtma, sest ta väidab, et tal on valediagnoos. Isik väidab, et tal ei ole skisofreeniat ning räägib, et tal pole kunagi olnud luulusid peas, esinevad vaid traumapildid.
9.Puudutatud isikule määratud esindaja toetas taotlust.
10.Kohtu hinnangul ei ole isiku seisund pärast esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist paranenud, mistõttu esinevad alused esialgse õiguskaitse kohaldamise pikendamiseks. Puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire, millest tulenevalt ei suuda ta hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust. Isiku käitumine on ebaadekvaatne. Ravita ja tavapärases keskkonnas võib ta olla ohtlik endale ja teistele. Puudutatud isiku käitumine on juhitud haiguslikust seisundist ning seetõttu kontrollimatu ja ettearvamatu. Puudutatud isik on ohtlik teistele, sest ta ahistab mehi tänaval ja varjupaigas ning ei tarvita HIV ravimeid). Oma seisundist tulenevalt on isik võimetu otsustama ravi vajaduse üle. Kuna ravi läbiviimine pole muul viisil võimalik, tuleb tema suhtes pikendada esmase õiguskaitsevahendi kohaldamist TsMS § 534 lg 5 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
11.Puudutatud isik esitas 24. märtsil 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määrused tühistada.
12.Puudutatud isik avaldas esindajale, et tal on peavigastus ja ta toodi haiglasse, et muuta selles haiglas pandud diagnoosi. Kaebaja ei soovi siinseid ravimeid, sest need ei ole õiged. Ta võtab USA-st saadetuid. Kaebaja hinnangul ei ole maakohtu 10. ja 12. märtsi määrused seaduslikud. Kaebaja leiab, et tal on korduvate seksuaalsete rünnakute tagajärjel tekkinud posttraumaatiline psühhoos. Varasemalt on talle seksuaalsete rünnakute käigus süstitud heroiini ja tal sellest HIV viirus, C-hepatiit. Kaebaja teab, et tal on ilmsed leukeemia nähud tekkinud. Ta ei saanud vajalikke ravimeid võtta, sest Kristjan võttis need ära, viskas ta välja ja vägistas. Tal on pooleli asjad FBI-ga, aga sellest ei saa ta rääkida. Kaebajal on vajalik taastada dokumendid ja ta soovib minna Saaremaale turvakodusse, et olla lähemal perele.
13.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Psühhoosielamustest lähtuvalt ei ole puudutatud isik võimeline viibima püsivalt ühes elukohas, võtma vastu temale vajalikku meditsiinilist ja sotsiaalabi. Patsient seab end pidevalt ohtu otsides juhusuhteid öömaja ja elatusvahendite leidmiseks, mille käigus on teda korduvalt rünnatud ka füüsiliselt. Arvestades patsiendil esinevaid nakkusi (HIV; viirushepatiit) seab ta ohtu ka ümbritsevaid isikuid. Ravita jäädes ohustab ta oma käitumisega nii iseend kui ümbritsevaid.

2-21-3749

14.Saku Vallavalitsus vaidles määruskaebusele vastu. Vallavalitsusele laekus 17. detsembril 2020 politseilt teade, et puudutatud isik oli tekitanud alkoholijoobes varalise kahju, lõhkudes hotelli vara ning käitudes ebaadekvaatselt ja agressiivselt. Seejärel kadus puudutatud isik kohaliku omavalitsuse vaateväljast kuni märtsini 2021 kui hakkasid tulema teated tema tegutsemise kohta Tallinnas. 8. märtsil 2021 toodi isik peale korduvat politsei sekkumist ning pahandusi Tallinna kainestusmajast Ema ja Lapse turvakoju Nõmmele, kes teavitas kohalikku omavalitsust. Ema ja Lapse turvakodu töötaja andis Saku Vallavalitsusele kirjalikult teada, et isik on segadusseisundis, ärritunud ning kardab, et sõjavägi kiusab teda ja soovib tema surma. Puudutatud isik väitis turvakodu töötajale, et „need mehed“ on teda korduvalt peksnud ja varastanud ära tema dokumente ja muid isiklike asju, samas on tekkinud meestest järjekord, kes teda seksuaalselt ihaldavad ning naudivad temaga pornostaari staatust. Terje ei saa öösiti magada, sest „need mehed“ käivad terroriseerimas elektripüstolitega, millest tema aju plahvatama hakkab ning veresooned paisuvad. Isik tundis muret turvalisuse pärast turvakodus ning oli väga nördinud, et ei turvakodu ega eesti riik teda FBI ja teiste meeste eest ei kaitse. Turvakodu töötaja sõnul olid turvakodu teised elanikud hirmul Terje agressiivsest pealetükkivast käitumisest ning seosetust jutust. Kohaliku omavalitsuse esindaja vestles puudutatud isikuga 9. märtsil 2021 Ema ja Lapse turvakodus. Isik oli vestlusel ärritunud, rääkis ebaadekvaatset, vastandlikku ja seosetut juttu. Ka oli ta veendunud, et talle on pandud valediagnoos. Puudutatud isikul olid silmade all verevalumid, politsei jutu järgi leiti ta kortermaja trepikojast joobeseisundis kaklemas ja räuskamas. Peale viimast statsionaarsel ravil viibimist ei ole käinud isik temale määratud ambulatoorsetel vastuvõttudel. Perearsti sõnul ei ostnud isik välja ka psühhiaatrilisi ravimeid, mistõttu oli isik ravita.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15.Kolleegium leiab, et maakohtu 10. märtsi 2021. ja 12. märtsi 2021 määrused on seaduslikud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruste tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu määrused muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
16.Ringkonnakohus lahendab puudutatud isiku määruskaebuse Harju Maakohtu 10. märtsi 2021. ja 12. märtsi 2021 kohtumäärusele ühe (käesoleva) määrusega.
17.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Maakohus on vastavate eelduste olemasolu oma 10. märtsi 2021. ja 12. märtsi 2021 määrustes kolleegiumi hinnangul piisavalt analüüsinud. Isiku ettearvamatu, ebaadekvaatne ning agressiivne käitumine väljendus asja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikul nii 8. märtsil, kui peale korduvat politsei sekkumist toodi isik Tallinna kainestusmajast Ema ja Lapse turvakoju Nõmmele, turvakodus viibides 9. märtsil 2021 ning hiljem raviasutuses, kus isik käitus ebaadekvaatselt, avaldas tagakiusamis- ja luulumõtteid, keeldus ravist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut.

2-21-3749

18.TsMS § 537 lg 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatri arvamust. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isiku tervisliku seisundi osas väljendanud arvamust psühhiaatrid IV ja KT.
19.Kooskõlas TsMS § 536 lg-ga 1 kuulas maakohus ära ka puudutatud isiku enda ja veendus isiku seisundis.
20.Tulenevalt eelmainitust on maakohus kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et täidetud olid PsAS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud tingimused. Määruskaebus pole seega põhjendatud ja jääb rahuldamata.
21.Puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise ja sellega seotud menetluse kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium