Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
6. aprill 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-11886
Tsiviilasi
Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldus XX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a määrus
Menetlusosalised
Avaldaja – Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa Puudutatud isik I – XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II – YY (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada XX määruskaebus.
Tühistada Pärnu Maakohtu 30. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11886 ning teha uus määrus, millega jätta kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldus XX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks rahuldamata.
Jätta menetluskulud esimese ja teise astme kohtus kohtutäitur Rannar Liitmaa kanda. YY-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Määrata kindlaks XX-le hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kohtutäitur Rannar Liitmaalt välja XX menetluskulude katteks 825,50 eurot (kaheksasada kakskümmend viis eurot 50 senti).
Kohustada kohtutäitur Rannar Liitmaad tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 6; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Kohtutäitur Rannar Liitmaa on algatanud YY (sissenõudja) 28.04.2017 ja 21.04.2020 täitmisavalduste alusel XX (võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 175/2017/762). Täitedokumendiks on Pärnu Maakohtu 14.08.2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-35861, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 14.08.2013 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevus 2220 eurot perioodi 10.09.2012– 13.08.2013 eest. Sissenõudja palus 28.04.2017 täitmisavalduses võtta täitmisele elatise võlgnevus 5600 eurot ajavahemiku 01.01.2015–28.04.2017 eest ning 21.04.2020 täitmisavalduses elatise võlgnevuse 6849,05 eurot ajavahemiku 29.04.2017–21.04.2020 eest.
2.Kohtutäitur koostas võlgnikule 29.04.2020 hoiatuse õiguste peatamise ja sunniraha määramise kohta ning kohustas võlgnikku esitama vara ja kohustuste nimekirja. Võlgnik esitas 07.05.2020 vara ja kohustuste nimekirja.
3.Kohtutäitur esitas Pärnu Maakohtule 17.08.2020 avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ning väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Täitemenetluses täidetakse elatise võlgnevust kokku 12 449,05 eurot ajavahemiku 01.01.2015– 21.04.2020 eest. Laekumised nõude katteks on toimunud väikestes summades. Võlgnik esitas küll vara ja kohustuste nimekirja, kuid ei esitanud põhjendust, miks oleks õiguste peatamine ja nende andmise keelamine tema suhtes ebaõiglane. Võlgnik omab B-kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 06.11.2025. Võlgnik ei ole täitemenetluses näidanud üles vähimatki tahet elatise vabatahtlikuks tasumiseks. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Riigikohtu 19.06.2020 otsusest haldusasjas nr 3-18-562 tuleneva nõude Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) vastu loovutas võlgnik 26.06.2020 kolmandale isikule.
Võlgnik ja sissenõudja avalduse suhtes seisukohta ei esitanud.
177 lg 1 p 2 alusel võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse alates määruse jõustumisest tähtajatult ning keelas võlgnikule väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse andmise. Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (TMS § 1775 lg 1). Kohtumääruse jõustumisel on võlgnik kohustatud viie tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile (liiklusseaduse § 127). Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust ning ei ole esitanud kohtule vastuväiteid kohtutäituri avaldusele ega tõendeid elatise tasumise kohta. Seega ei ole võlgnik ka pärast kohtutäituri avalduse esitamist täitnud ühtegi TMS § 1774 lg-s 2 sätestatud tingimust. Vastupidi, võlgnik on kohustuse täitmise asemel 26.06.2020 vastutasuta loovutanud 1972 euro suuruse nõude PPA vastu kolmandale isikule. Senised meetmed ei ole ilmselgelt olnud piisavad ja lapsele elatise tasumise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav. Elatise eesmärk on kindlustada lapsele pidev ja vajalik ülalpidamine ning õigussüsteem peab selle ka tõhusalt tagama. Menetluskulud jäävad avalduse sisu arvestades TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. 2(6)
2-20-11886
6.Võlgnik esitas maakohtu määruse peale 01.12.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 19.01.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Võlgnik palub 01.12.2020 määruskaebuses maakohtu määrus tühistada ning jätta kohtutäituri avaldus rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtutäituri avaldus on põhjendamata ja sellest võlgnikule tulenevad tagajärjed ebaõiglased, mistõttu rahuldas kohus avalduse alusetult. Võlgnik ei ole olnud kohtumenetlusest teadlik ega saanud avalduse suhtes esitada oma seisukohta. Menetlusdokumendid toimetati kätte võlgniku alaealisele lapsele, kes ei ela temaga koos ja kes jättis info edastamata. Võlgnik ei ole elatise maksmisest kõrvale hoidnud. Võlgnik kandis aastatel 2016–2019 vanglakaristust, mille ajal tasus igakuiselt elatist vastavalt võimalustele. Enne kinnipidamist kuulus võlgnikule Pärnus kaks korterit, millest ühe kinkis ta majanduslike raskuste tõttu poja emale ja teist korterit pakkus ta tütre emale, kes aga pakkumisest keeldus ja nõudis kohtutäiturilt korteri müümist. Lapse ema sai hindamisakti järgi 50 000 eurot väärt olnud korteri eest kiirmüügi tulemusena ca 6000 eurot. Võlgniku õiguste piiramise normistiku eesmärk on lapse elatise sissenõudmise tõhustamine, mitte võlgniku karistamine. Võlgniku õiguste piiramise eesmärk on tagada lapsele igakuine elatis, mitte nõuda sisse elatise võlgnevus. Juhtimisõiguse piiramine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane, sest tal oli elatise mittemaksmiseks mõjuv põhjus ning juhtimisõiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (TMS § 1771 lg 1 p 3). Eesti Töötukassa 11.05.2018 otsusega on võlgnikul tuvastatud osaline töövõime kuni 05.04.2021 (esineb mõõdukas tegevuspiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on kõrgvererõhutõbi, liigesehaigus ja vigastuste jääknähud). Alates 2019. a sügisest on võlgniku ainus sissetulek igakuine töövõimetuspension ca 250 eurot, mille kohtutäitur on seadusest tulenevas määras juba arestinud. Võlgnik lõi 2019. a-l koostöös Eesti Töötukassaga ettevõtte, mille tegevus oli suunatud Ida-Euroopa tööjõu vahendamisele Eestisse ja Skandinaaviasse. Praegust olukorda arvestades ei ole seda ärimudelit võimalik rakendada. Võlgnikul on kaks alaealist last ning ta asus 2020. a oktoobris osalise tööajaga tööle X OÜ-s varustajana, kuid juhtimisõiguse kaotuse korral ei oleks tal võimalik töötamist jätkata. Juhtimisõiguse peatamine on ebaõiglane, sest võlgnik ei ole elatist tasunud sissetulekute puudumise tõttu, mille on omakorda tinginud tema tervislik seisund. Juhtimisõiguse peatamine takistaks võlgnikul ka lastega suhtlemist. Pärnu Maakohtu 03.09.2020 määrusest nr 2-19-17014 tulenevalt peab võlgnik korraldama tütre transpordi ema juurde tagasi. Võlgnik elab Tallinnas, kuid sissenõudja elab Vändras. Maakohus ei ole sisuliselt analüüsinud, kas rakendatav abinõu on kohane ja aitab saavutada taotletavat eesmärki.
8.Kohtutäitur palub 15.01.2021 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes oma 17.08.2020 avalduses toodu juurde. Võlgnik ei ole näidanud täitemenetluses üles vähimatki tahet elatist vabatahtlikult tasuda. Sissenõudja 03.12.2020 e-kirjast nähtuvalt tegi võlgnik viimase vabatahtliku elatise makse summas 50 eurot 03.12.2020, millest järeldub, et võlgnik ei tasu jätkuvalt elatist ja võlgnevus aina kasvab. Eesti Töötukassalt laekuvad võlgnevuse katteks igakuiselt väga väikesed summad. Võlgnik oleks saanud 26.06.2020 loovutatud nõude arvelt vähendada elatise võlgnevust, kuid kahjustas nõude loovutamisega teadlikult sissenõudja huve. Sama täitedokumendi alusel on kohtutäitur nõudnud elatise võlgnevust sisse ka täiteasjas nr 175/2013/561, mille raames pöörati sissenõue võlgnikule kuulunud korteriomandile Pärnus. Kohtutäitur müüs korteriomandi koos hüpoteegiga hinnaga 18 600 eurot (arestimise alghind oli 3(6)
2-20-11886 28 000 eurot) ning sellest laekus elatisvõlgnevuse katteks 5820 eurot. Täitemenetlus lõpetati 05.01.2015. Kuna võlgnik jätkuvalt elatist ei tasunud, esitas sissenõudja 28.04.2017 uue täitmisavalduse elatise sissenõudmiseks alates 01.01.2015. Võlgnik asus 31.09.2020 tööle (töötasu 470 eurot kuus) ja kohtutäitur arestis 07.12.2020 aktiga võlgniku sissetuleku, kuid seni ei ole kinnipidamisi toimunud. Pärast tööle asumist on võlgnik tasunud sissenõudjale üksnes 03.12.2020 üle kantud 50 eurot. Seega ei toeta võlgniku töösuhe ja juhtimisõigus ülalpeetavate toimetulekut. Puuduvad ka andmed, et võlgnik oleks oma ettevõttest kunagi tasu saanud, mille arvelt olnuks võimalik elatise nõuet tasuda. TMS § 1772 lg-s 2 sätestatud eeldused õiguste piiramiseks olid täidetud. Võlgnikul puudub elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus ning õiguste piiramine ei takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Võlgnikule oli kohtumenetluses tagatud õigus olla ära kuulatud, sest dokumendid toimetati talle pereliikme kaudu kätte 07.09.2020, kuid ta ei esitanud avalduse suhtes oma seisukohta. Kuna võlgnik ei ole tähtaegselt vastuväiteid esitanud, siis on ta selle õiguse minetanud ja 01.12.2020 vastuväited tuleb jätta tähelepanuta.
9.Ringkonnakohus palus kohtutäituril 15.02.2021 kohtunõudes teatada, kas vaidlusaluses täiteasjas on täitmisel üksnes elatise võlgnevuse nõuded ajavahemike 01.01.2015–28.04.2017 ja 29.04.2017–21.04.2020 eest või ka jooksva elatise nõue. Kohtutäitur märkis 17.02.2021 vastuses. et täitmisel on eelkõige jooksva elatise nõue. Ringkonnakohus selgitas 17.02.2021 e-kirjas, et 28.04.2017 ja 21.04.2020 täitmisavaldustest ei nähtu, et sissenõudja oleks kooskõlas TMS § 23 lg-ga 45 palunud pöörata täitmisele ka tulevikus sissenõutavaks muutuva ehk jooksva elatise nõude, samuti ei nähtu jooksva elatise nõude täitmist muudest dokumentidest ega ka täitemenetlusregistrist. Ringkonnakohus palus kohtutäituril esitada tõendid, mis kinnitavad, et täitmisel on ka jooksva elatise nõue, samuti tõendid, millest nähtub, milliste kuude jooksul on võlgnik jätnud jooksva elatise korrapäraselt maksmata. Kohtutäitur vastas 22.02.2021 e-kirjaga, et talle jääb arusaamatuks, miks kahtleb ringkonnakohus jooksva elatise nõude täitmises, kuna erinevad võlgnevuste perioodid (01.01.2015–28.04.2017; 29.04.2017–21.04.2020) tõendavad, et kohtutäitur ei ole nende suhtes algatanud uut täitemenetlust, vaid lisanud tasumata jooksva elatise senisele võlgnevusele juurde. Kohtutäitur kordas, et täitmisel on eelkõige jooksva elatise nõue.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.TMS 81. ptk (§-d 1771–1775) näeb kohtutäiturile sissenõudja nõusolekul ette võimaluse pöörduda kohtusse lapse elatise võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse või muu TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguse piiramiseks, kui võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja seda ei ole õnnestunud sisse nõuda võlgniku vara arvelt ning sissenõudja ei täida seejärel 30 päeva jooksul vähemalt ühte kohtutäituri eelnevas hoiatuses märgitud seaduses ette nähtud tingimust juhtimisõiguse piiramise vältimiseks. Korrapärase elatise maksmise all peetakse silmas seda, et võlgnik tasub jooksvat elatist. Õiguste piiramise eesmärk ei ole karistada võlgnikku elatise tasumata jätmise eest, vaid see on käsitatav mõjutusvahendina, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa. Võlgniku õiguste piiramise kui meetme eesmärgiks on tagada lapsele igakuine elatis, mitte kogunenud võlgnevuse sissenõudmine (vt Riigikogu XII koosseisu 803 SE seletuskiri, lk-d 11–12). TMS 81. ptk-s sätestatud meetmete kohaldamiseks peab seega olema täitmisel jooksva elatise nõue ehk tulevikku suunatud elatise tasumise nõue (vt ka Justiitsministeeriumi 2019. a analüüs „Elatise sissenõudmise erimeetmete rakendamise menetluslikud kitsaskohad“, lk 5).
4(6)
2-20-11886
11.Jooksva elatise nõuet tuleb eristada elatise võlgnevuse nõudest. Varasemalt kogunenud ja võlgnevusena täitmisele esitatud elatisenõude puhul on tegemist tavalise rahalise sissenõude, mitte perioodilise (jooksva) elatise sissenõudega (vt Riigikohtu 31.03.2011 määrus nr 3-2-114-11, p 11). Kui täitmisele on esitatud ainult elatise võlgnevuse nõue, ei saa rääkida kahe kuu jooksul elatise korrapärasest maksmisest, kuna elatise võlgnevust ei tule maksta kuude kaupa. TMS § 1771 lg-t 1 ei ole võimalik tõlgendada nii, et TMS 81. ptk-s sätestatud meetmeid saaks kohaldada ka olukorras, kus täitmisel on küll üksnes elatise võlgnevuse nõue, kuid võlgnik on täitemenetluse väliselt jätnud tasumata ka jooksva elatise, sest meetmete rakendamiseks peab olema ebaõnnestunud kahe kuu jooksva elatise sissenõudmine täitemenetluses võlgniku vara arvelt. Võlgniku õiguste piiramine sellises täitemenetluses, milles on täitmisel ainult elatise võlgnevuse nõue, ei aitaks lisaks saavutada õiguste piiramise eesmärki ehk sundida võlgnikku korrapäraselt tasuma igakuist elatist, vaid võlgniku õiguste piiramine saaks võlgnikku sundida tasuma üksnes kogunenud elatise võlgnevust.
12.Täiteasjas nr 175/2017/762 on täitedokumendiks Pärnu Maakohtu 14.08.2013 otsus nr 2-12-35861, millega mõisteti võlgnikult sissenõudja kasuks välja igakuine elatis 200 eurot alates 14.08.2013 kuni sissenõudja täisealiseks saamiseni ning elatise võlgnevus 2220 eurot ajavahemiku 10.09.2012–13.08.2013 eest. Sissenõudja palus 28.04.2017 täitmisavalduses pöörata täitmisele elatise võlgnevus 5600 eurot ajavahemiku 01.01.2015–28.04.2017 eest, kuid ei taotlenud kohtutäiturilt jooksva elatise nõude täitmisele pööramist. Alates 01.01.2017 kehtiv TMS § 23 lg 45 näeb ette, et kui täitedokument sisaldab nõudeid, mis muutuvad sissenõutavaks tulevikus, märgib sissenõudja, kas ta soovib nende nõuete täitmist samas täitemenetluses. Kuna 28.04.2017 täitmisavaldus sellist märget ei sisalda, tuleb järeldada, et sissenõudja on täitmisele esitanud üksnes täitmisavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud elatise nõude ehk elatise võlgnevuse nõude. Seda kinnitab lisaks asjaolu, et sissenõudja esitas 21.04.2020 uue täitmisavalduse, milles palus pöörata täitmisele elatise võlgnevus 6849,05 eurot ajavahemiku 29.04.2017–21.04.2020 eest. Kui juba 28.04.2017 oleks täitmisele esitatud ka jooksva elatise nõue, siis ei oleks sissenõudja pidanud 21.04.2020 esitama uut täitmisavaldust ajavahemikul 29.04.2017–21.04.2020 tasumata jäetud elatise sissenõudmiseks.
13.Ka 21.04.2020 täitmisavalduses ei ole sissenõudja TMS § 23 lg 45 kohaselt märkinud, et soovib samas täitemenetluses jooksva elatise nõude täitmist, vaid esitas täitmisele üksnes uue ajavahemikuga seonduva elatise võlgnevuse nõude. Asjaolu, et vaidlusaluses täiteasjas ei ole täitmisel jooksva elatise nõuet, kinnitab täiendavalt kohtutäituri 15.01.2021 seisukohale lisatud laekumiste väljavõte 15.01.2021 seisuga (lisa 9), sest kui täidetaks ka jooksva elatise nõuet, siis peaks toimiku lõppsaldo olema igakuiselt lisanduva tasumata elatise arvelt märkimisväärselt suurem. Asjaolu, et kohtutäitur on ajavahemiku 29.04.2017–21.04.2020 eest tasumata elatise võlgnevuse nõuet asunud täitma sama täitemenetluse raames, milles täidetakse ka ajavahemiku 01.01.2015–28.04.2017 eest tasumata elatise võlgnevuse nõuet, ei muuda seda jooksva elatise nõude täitmiseks. Kui tagantjärele esitatakse täitmisele ainult kindla perioodi elatise võlgnevus, ei ole võimalik rääkida jooksva elatise täitmisest, sõltumata sellest, et täitedokumendiga on võlgnikult välja mõistetud igakuine elatis.
14.Kuna täiteasjas nr 175/2017/762 ei täideta jooksva elatise nõuet, siis ei olnud selles täitemenetluses võimalik kohaldada TMS 81. ptk-s sätestatud meetmeid, sh peatada võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivust ning keelata temale väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse andmist. Olukorras, kus sissenõudja oli 28.04.2017 ja 21.04.2020 täitmisavaldustes avaldanud soovi piirata võlgniku õiguste ja lubade kehtivust, pidanuks kohtutäitur sissenõudjale selgitama, et selleks tuleb tal täitmisele esitada ka jooksva elatise nõue. Võlgniku määruskaebus tuleb selle põhjendustest olenemata rahuldada. Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et võlgniku 5(6)
2-20-11886 TsMS § 660 lg-st 3 tulenev õigus esitada määruskaebus (koos omapoolsete vastuväidetega maakohtu määrusele ja kohtutäituri avaldusele) ei sõltu sellest, kas tal oli võimalik esitada oma vastuväited juba esimese astme kohtumenetluses või mitte.
15.Eelneva põhjal ja TsMS § 667 lg 2 ls 1 alusel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab Pärnu Maakohtu 30.10.2020 määruse. Ringkonnakohus teeb asjas ise uue määruse, millega jätab kohtutäituri 17.08.2020 avalduse rahuldamata.
16.Kuna ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 ls 1 kohaselt muuta menetluskulude jaotust. Kuna kohtutäituri avaldus jääb rahuldamata, on õiglane jätta esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel kohtutäituri kanda. Sissenõudja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja tema poolt menetluskulude kandmist ei nähtu ka kohtutoimikust.
17.Võlgnik palub 02.03.2021 taotluses mõista kohtutäiturilt tema menetluskulude katteks välja 825,50 eurot (sh määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindajakulud 775,50 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud kokku 7,05 tundi tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta). Kohtutäitur vaidleb 08.03.2021 seisukohas taotlusele vastu, leides, et lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot on vaidluse asjaolusid arvestades ebamõistlikult suur ja õigusabikulude koosseis ei vasta tsiviilasja materjalidele. Asi ei ole keeruline ja selle maht on keskmisest väiksem. Asja materjalidega tutvumine ei ole tõendatud ja sellele kulunud aega ei saa arvestada. Menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud ega vajalik (Riigikohtu 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12).
18.TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindaja tunnitasu 110 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seejuures ei sõltu esindaja tunnitasu üldjuhul mitte asja mahust ja keerukusest, vaid mahukama ja keerukama asja läbitöötamiseks kuluks esindajal lihtsalt rohkem aega. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku lepingulise esindaja kulud on olnud tervikuna põhjendatud. Kuigi tegemist ei ole mahuka ega keeruka vaidlusega, tuleb arvestada, et esindaja on osalenud üksnes määruskaebuse menetluses (st pidi määruskaebuse koostamiseks viima ennast kurssi kõige asjas varem toimunuga). Arusaamatuks jääb kohtutäituri vastuväide, et pole mõistetav, milliste ühikute alusel on märgitud õigusteenuse kogus tundides. Arusaadavalt tähistab kogus 5,75 tundi mitte 5 tundi ja 75 minutit (mida võib järeldada kohtutäituri viitest, et 5,75 tundi on 6 tundi ja 15 minutit), vaid 5 tundi ja 45 minutit. Esindajakulude põhjendatust ei mõjuta see, et ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse selle põhjendustest olenemata, sest võlgniku õiguste kaitseks oli määruskaebuse esitamine vajalik. Põhjendatuks tuleb pidada ka võlgniku esindaja tutvumist ringkonnakohtu poolt kohtutäiturile esitatud 15.02.2021 ja 25.02.2021 kohtunõuetega ning neile antud vastustega, sest kuigi need ei olnud suunatud võlgnikule, pidi esindaja olema menetlustoimingute sisuga kursis. Uuema kohtupraktika kohaselt on põhjendatud ja vajalik ka kulu menetluskulude nimekirja ja taotluse koostamiseks (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrus nr 2-18-7550, p 15). Kokku tuleb mõista kohtutäiturilt võlgniku menetluskulude katteks välja 825,50 eurot (esindajakulu 7,05 × 110 eurot + riigilõiv 50 eurot). Vastavalt võlgniku taotlusele kohustab ringkonnakohus kohtutäiturit tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls-s 2 ettenähtud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.