O V hagi InfoSys OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes
Tsiviilasja hind
1500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: O V (isikukood: xxxx; xxxx; e-post: xxxx; telefon: xxxx) Kostja: InfoSys OÜ (registrikood: 10940618; Ahtri tn, 12, Tallinn; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt InfoSys OÜ hageja O V kasuks välja töötasu ajavahemiku 23.12.2019 - 27.01.2020 eest brutosummas 522,50 eurot. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
3.Jätta hageja menetluskulud 34,83% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 65,17% ulatuses hageja kanda.
Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata kulude puudumise tõttu. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-20-6339
EELNEV MENETLUS
1.Töövaidluskomisjon (edaspidi TVK) jättis 30.03.2020.a otsusega hageja avalduse rahuldamata.
2.Hageja sai TVK otsuse kätte 30.03.2020 ja esitas 29.04.2020.a Harju Maakohtule hagiavalduse. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et oktoobris 2019 leppis hageja kostja seadusliku esindaja E P suuliselt kokkulepitud hageja töötamine Infosys OÜ-s programmeerijana brutopalgaga 2000 eurot kuus, katseajal (kuni neli kuud) 1500 eurot kuus. Töölevormistamist segas asjaolu, et hageja oli registreerunud xxxx koolitusele, kuhu kvalifitseerumiseks pidi olema Töötukassas töötuna arvel. Koolitus oli kolmel päeval nädalas ja kestis novembri algusest kuni peaaegu jõuludeni. Töötukassa nõustaja pakkus tööpraktika meedet, millega maksti hageja nn. „juhendajale“ tasu 25€ päevas, et tundma õppida ettevõtte dokumenteerimata infosüsteeme ja parandada neis vigu. Koolituse kaks vaba päeva nädalas olid ettenähtud koolitusel õpitu kinnistamiseks ettevõtte praktikal.
2.Pärast tööpraktika lõppu (20.12.2019), esmaspäeval 23.12.20, E kinnitas hagejale, et tööleping sõlmitakse 2. jaanuaril 2020. Paraku aga ilmus ta tööle alles 06. jaanuari pärastlõunal. Hageja asus kiiruga e-arvete eksportimist realiseerima ning hiljem seda infosüsteemi HOTIS integreerima. Hageja tegi pärast tööpraktikat kuu aega tööd. Lisaks käis tööandja soovitusel ka kolmepäevasel Java koolitusel. Alles jaanuaris 2020 hakkas earvete ekspordi arendamine peale.
3.Hageja nõue on brutopalk 1500 eurot, kuid kostja peab tasuma sellelt ka Eesti Vabariigis kehtivad tööandja maksud.
4.Hageja palub mõista kostjalt välja saamata jäänud (katseaja) töötasu ajavahemiku 23.12.2019 - 27.01.2020 eest brutosummas 1500 eurot.
5.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja praktikajuhendaja R M lisas hiljem täiendavalt 23. detsembri rea aruandesse juurde ning hageja allkirjastas selle heauskselt.
6.Ärakuulamisel märkis hageja, et praktikal oli kostja juures novembrist 2020. Tööleping sõlmiti septembri lõpus. Hagejal oli hangete jaoks loodud firma xxxx OÜ, mille kaudu esitas kostjale arve, see oli kompromissina tehtud. Hageja sai aru, et neil rahadega kitsas. Töökoht oli xxxx tänaval, VI korrusel, programmeerija ametikoht. Täistööaeg, 9.00-17.00 oli tööajaks lepitud kokku. 23.12.2019 lahkusin, peale seda ütles kostja, et teeme lepingu. Soovisin töösuhte kirjalikult vormistada. Kuid kostja ütles, et olen tööpraktikal. 20.11.2019-20.12.2019 oli Töötukassa poolt pakutud tööpraktika.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Töölepingu sõlmimise tahe hagejaga, nii suuline kui ka kirjalik, ei ole põhjendatud. Ka TVK leidis oma otsuses (põhjendusi kokku 15 punkti), et töösuhe puudus.
8.O Vle anti XML eksportimise ülesanne juba novembri kuus, seega praktika ajal, mitte peale praktika lõppu. Seda kinnitab O V poolt koostatud tööpraktika osavõtuleht.
2-20-6339 Tööpraktika osavõtu lehe real 3. on märgitud kuupäevaks 21.11.2019 Ja tekst "Infosüsteemiga Hotis XML expordiga tutvumine". Nüüd, tagantjärgi uurides ja selgitades oleme leidnud, et InfoSys OÜ praktika juhendaja R M on teinud vea allkirjastades O V koostatud Tööpraktika osavõtulehed. Detsembri tööpraktika osavõtulehel on read 1, 2, 3 ja 8 valed. Oleksime pidanud juba siis aru saama, et tegemist ei ole ausa inimesega. Tegelikult oli nendel päevadel O V ülesandeks XML faili importimise tegemine. Seda, et tööpraktika osavõtulehel read 1, 2 ja 3 on valed, tõendab E P 10. detsembril O Vle saadetud e-kiri, kus on kirjeldatud Hooldekodu infosüsteemi tööülesanne. O V ei saanud Hooldekodu infosüsteemi vajadusi kaardistada, analüüsida ega ka pakkumise disaini projekteerida enne 10. detsembrit. Tal ei olnud selleks Hooldekodu infosüsteemi kirjeldust ja ka eelnevad ülesanded ei olnud Hooldekodu infosüsteemiga seotud. Tööpraktika osavõtulehe rida 8 on samuti vale, sest pakkumise vormistas ja saatis kliendile 20. detsembril E P.
9.20. detsembril lõppes ametlikult O V praktika. Praktikapäevikus ja Praktika aruandes on kirjas, et vaidlusalune Infosüsteemis HOTIS olev Raamatupidamissüsteemi HANSARAAMA arvete eksportimise funktsiooni teostav programmosa on muudetud Raamatupidamissüsteemi Merit tarbeks. InfoSys OÜ praktika juhendaja R M allkirjastas praktikapäeviku heas usus, et teadaolevad vead likvideeritakse järgnevatel päevadel. O V kinnitas korduvalt, et paari päeva pärast saab nimetatud programmiosa valmis ja saame selle üle anda kliendile. Katseaja juhendaja R M ja juhatuse liige E P eeldasid, et katseajaga tööle võtmise läbirääkimised algavad peale praktika ajal teostatud tööde kliendile korrektselt töötava programmi üle andmist, mida tõestaks ka allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt. Kuna ülalnimetatud programmiosa oli veel vigane ega võimaldanud ettenähtud funktsiooni täita, ei ole me O Vle pakkunud mingeid katseaja läbirääkimisi.
10.O V väide TVK eksitamine garantii osas ei pea paika, sest TVK otsus ei põhinenud garantiikorras tehtud töödel. TVK otsus põhines sellel, et tõendamata on endiselt töölepingu sõlmimise tahe, nii suuline kui ka kirjalik.
11.O V väide, et ta alustas 23. detsembril kiiruga e-arvete eksportimist realiseerima, ei pea paika. See tööülesanne oli talle antud juba 21.11.2019 Tööpraktika ajal. Need tööd on kirjas praktikapäevikus, mille koostas O V isiklikult ja heas usus InfoSys OÜ praktika juhendaja R M allkirjastas 27. detsembril.
12.InfoSys OÜ-l puudus töösuhe O Vga ja samuti litsents antud tööle (Autoriõiguse seadus, §13). Selle tõttu, ei saa ettevõte ilma kokkuleppeta antud tööd muuta, parandada või kasutada. Antud takistus oli põhjuseks, miks E P saatis 31. jaanuaril Arendusteenuse lepingu. Lisaks soovisime lepinguga saavutada ametlikku suhet O Vga ja et ta parandaks ning lõpetaks praktika ajal tehtud töö. Tegemist ei olnud sooviga saavutada kompromissi vaidluse osas. Tegemist oli sooviga korrektselt koostöö lõpetada ja anda ka InfoSys OÜ kliendile üle töötav tarkvara seaduslikul alusel. Sellest ettepanekust O V keeldus. Tähtis on siinkohal ära märkida, et antud töö osas oli kliendiga kokku lepitud töö hinnaks 550 eurot. See oli see hind, mis klient oli nõus maksma enda töö lihtsustamise eest. Arendusteenuse lepingu sõlmimise puhul O Vga oleks InfoSys OÜ kannatanud juba 250 eurot kahjumit. Samuti kaotasime me kliendi usalduse. Kliendi säilitamise tõttu olime sunnitud alates juunikuust loobuma kliendi poolt tasutavast igakuisest hooldustasust. Juhatuseliikmete otsusel oli see talutav, et viisakalt olukorda lahendada. Antud finantsiline
2-20-6339 fakt tõestab ka seda, et O V oskused ja töökiirus ei vastanud tarkvarasektori turuväärtusele. Nõudlus heade programmeerijate osas on tööturul ka tänasel päeval suur. Professionaalidena teame, et turuvajadustele vastavaid töötajaid, meie valdkonnas, palgatakse kiiresti.
13.On teada fakt, et e-arvete import peab juba 3 viimast aastat vastama Eestis e-arve standardile 1.2. See standard oli kinnitatud MERIT tarkvaras 2016 aasta juuni kuus. Vana (1.1) versioonile vastavuse kasutamine viitab tarkvaraarenduse töös ilmsele lohakusele. Siinkohal on arusaamatu, miks O V küsis kinnitust vana standardi 1.1 kohta tarkvarakonsultandilt M K. Hagiavalduse dokumentides on samuti olemas eraldi kinnitus e-kirjaga, mis saabus 4 päeva hiljem (31.01.2020) Merit Tarkvara Klienditoelt, et arvete importimine ei õnnestunud.
14.Vastuseks tõendite loetelu punktile 3, saadetud e-kiri E Pile 14. jaanuar 2020. Jääb segaseks, kuidas saab antud kiri tõestada, et tööpraktika päevikus tehtud tööd ei ole valmis. Esiteks, tööpraktika päeviku koostas O V isiklikult. Ta võttis sellele allkirja ja esitas praktika lõppu tõendavate dokumentide hulgas Töötukassale. Tööpraktika päevikus on selgelt öeldud: „Tööd on teostatud“.
15.Vastuseks tõendite loetelu punktile 5, programmi lähtekood PHP-s. Antud programmikood ei tõesta seda, et tööd tehti peale praktika aega. Samuti ei tõesta see töö lõpuleviimist peale praktikat. Jääb arusaamatuks, milleks see kood on esitatud tõendite loetelus.
16.Vastuseks tõendite loetelu punktile 6, HANSARAAMAsse tekstifailis arvete eksporti tegeva vana versiooni lähtekood. Tekib õigustatud küsimus. Millistel alustel on O V valduses hotellitarkvara HOTIS Express lähtekood. See lähtekood on ettevõtte InfoSys OÜ intellektuaalne omand. O Vle tagati praktika ajal töövahendid, mistõttu ei tohiks ta mingitel tingimustel kopeerida intellektuaalset omandit isiklikule andmekandjale. Sellejuures jääb samuti arusaamatuks, kuidas teiste arendajate programmikood tõestab O V panust ja oskusi?
17.Ärakuulamisel märkis kostja, et hageja tehtud tööle litsents puudub. Tarkvara, mis kliendile üle anti, ei sobinud. Oli praktikal, saadeti päevik ja aruanne, seal oli kirjas. Tehtud tööd aga üle ei antud, venitas terve kuu ja esitas oma firma poolt arve. Meil pole alust maksta. Tuli praktikale, praktika algas 20.12.2019. Meile ta ei sobinud. Kui juba kliendi juures usalduse kaotasime, saime aru, et sellise programmiga pole midagi teha. Vigade parandamise eest pole vaja tasuda. Meie xxxxe pole midagi programmeerinud ja tööle pole lubanud võtta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
18.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
2-20-6339
19.Pooled ei vaidle, et hageja oli kostja juures praktikal ajavahemikul 22.11.20 - 20.12.2019.
20.Hageja palub mõista kostjalt välja saamata jäänud (katseaja) töötasu ajavahemiku 23.12.2019 - 27.01.2020 eest brutosummas 1500 eurot. Kostja vaidleb hagile vastu. Poolte vahel on vaidlus selles, kas peale praktikasuhte lõppu oli poolte vahel töösuhe.
21.Hageja märgib, et pooled sõlmisid suulise töölepingu. Samas on hageja esitanud vastuolulisi väited selle kohta, millal tööleping sõlmiti – ühelt poolt väidab hageja, et leping sõlmiti 2019. a septembri lõpus, teisalt jälle, et leping sõlmiti oktoobris 2019. a. Kohtu hinnangul on suulise töölepingu sõlmimise fakt tõendamata. Riigikohus on lahendi nr 2-16-5811/34 p-is 12 märkinud järgmist: „Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga, et TsÜS § 83 lg 1 ja TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt ei ole tööleping vormipuuduse tõttu tühine üksnes juhul, kui töötaja on asunud kirjalikku lepingut sõlmimata tööle. TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Kolleegium leiab, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehing seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. TLS § 4 lg-st 4 tulenevalt ei too TLS § 4 lg-s 2 sätestatud vorminõude järgimata jätmine kaasa töölepingu tühisust. Kolleegium leiab, et TLS § 4 lgt 4 tuleb tõlgendada selliselt, et töölepingu sõlmimine on võimalik ka muus vormis kui kirjalikult või töötaja tööle asumisega. Kohtud leidsid valesti, et kui hagejat tööle ei lubatud ja töölepingut kirjalikult ei sõlmitud, siis ei saa olla tegemist muus vormis sõlmitud töölepinguga, mille täitmine on pooltele kohustuslik. Ringkonnakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuvastada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes.“ 05.12.2019 päevikus (tlk 52) on praktikajuhendaja poolt ette nähtud, et hageja teostab järgmise aruandlusperioodi jooksul „majutusasutuste tarkvarale Hotis XML väljundi loomise, liidestamaks raamatupidamise tarkvaraga Merit Aktiva, võimaldab müügiarvete kandmist Meritisse“. Tööpraktika osavõtulehelt (tlk 52 pöördel) nähtub, et 23.12.2019 on hageja nimetatud ülesandega tegelenud. Samas pooled ei vaidle, et nimetatud kuupäevaks oli praktika lõppenud. Samuti nähtub 27.12.2019 päevikust (tlk 53), et järgmise aruandlusperioodiks on planeeritud tegevusena XML-i sisendi ja väljundi loomine liidestamaks xxxx hotelli saabuva kliendi registreerimiskaardi kandmist reserveerimiskeskkonda booking.com ning Infosüsteemi Boger andmebaaside ümberstruktureerimine. Jällegi pooled ei vaidle, et nimetatud kuupäevaks oli praktika lõppenud. Kostja väited, et juhendaja on päevikud ekslikult allkirjastanud, ei ole eluliselt usutavad ega kooskõlas muude asjas esitatud tõenditega.
2-20-6339
Kostja esindaja on TVK-le esitatud vastuse märkinud, et praktikant tegeles ajavahemikus 23.12.2019 – 27.01.2020 praktikal tehtud töö parendamisega garantii raames. Kostja lisas, et „tarkvara loomine või muutmine kuulub Intellektuaalse töö valdkonda ja on seadusandja poolt sätestatud, et Tarkvara (antud juhul programmi) arendamisel või parandamisel annab arendaja töö vastuvõtjale vähemalt kuuekuulise garantii. Seadusandja on sätestanud garantiiajal tehtava töö maht ja aeg ei kuulu tasustamisele kui pole kokkulepitud teisiti“. Kostja on TVK-le 25.03.2020 esitatud seisukohas märkinud täiendavalt: „Tööpraktika käigus O V ei tõestanud oma oskuseid töötamaks programmeerija ametikohal InfoSys OÜs. Andsime talle teise võimaluse ja selle pärast käiski ta jaanuaris 2020 kontoris, et tööpraktika ajal tehtud tarkvara vead ära parandada. Selles osas ta ka ebaõnnestus. See tähendab, et kogu tema jaanuaris tehtud töö sisuks oli praktika ajal teostatud töö parandamine.“ Seega eeltoodust nähtub, et hageja tegutses ajavahemikus 23.12.2019 – 27.01.2020 kostja huvides, jätkates praktikal tehtud töö parandamisega. Puudub vaidlus, et hageja ei teinud nimetatud ajal tööd pikendatud tööpraktika raames ning tööpraktika oli selleks hetkeks lõpetanud. Kostja kinnitab, et hageja käis kostja kontoris. TVK toimikusse on esitatud ka hageja poolt 17.01.2020 ja 27.01.2020 peetud kirjavahetust M K (vt kostja 20.03.2020 esitatud seisukoht TVK-le), mis puudutas hagejale antud ülesannet. Samuti on hageja 21.01.2020 pidanud nimetatud tööülesande osas kirjavahetust oma endise praktikajuhendaja ja kostja töötaja R Muga (vt kostja 25.03.2020 seisukoht TVK-le). Seega on asjakohatu TVK otsuses märgitud temaatika, mille kohaselt ei olnud hagejal töökohale juurdepääsu ega kostja nõusolekut vastavate tööde tegemiseks. Hageja käis kontoris kostja heakskiidul ning tegeles tööde parandamisega kostja nõusolekul. Asjakohased ei ole hageja väited, et hageja käis tööandja soovitusel Java koolitusel. Töövaidluskomisjonile 13.02.2020 esitatud tõendist nähtub, et koolitus kestis 11.12.2019 – 13.12.2019, s.o ajal, mis hageja oli alles praktikal. Kohtule esitatud tõenditest (tlk 51 pöördel kuni 53, praktika osavõtulehed ja -päevikud) nähtub, et hageja viibis kostja juures praktikal ning teostas selle raames erinevaid töid. Asjakohased ei ole kostja väited, mille kohaselt oli hagejal kohustus kõrvaldada praktika ajal tehtud tööl esinevad puudused, kuna seadusest tuleneb põhimõte, mille kohaselt annab arendaja töö vastuvõtjale vähemalt kuuekuulise garantii. Kostja ei ole viidanud, millisest seadusest vastav põhimõte tuleb. Kohus vastava seaduse olemasolust teadlik ei ole. Lisaks ei ole kostja viidatu ka asjakohane. Kostja ei olnud hageja poolt praktika raames tehtava töö tellija või vastuvõtja. Hageja ei olnud arendaja, vaid kostja praktikant. Praktika eesmärgiks on kogemuste kogumine ning teadmiste täiendamine, mitte praktikandi poolt juhendajale nõuetelevastava tarkvaraarenduse tegemine ning klienditeenindus. Seega puudus hagejal kohustus väidetavaid puudusi parandada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooltevaheline tööleping tuleb TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks alates 23.12.2019, mil hageja asus kostja juures tööle tarkvaraarendajana ning kostja sellele vastu ei vaielnud. Tarkvaraarendaja töökoht on kohtu hinnangul selline, mis eeldab tasu maksmist. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud mõni muu võlaõiguslik leping. Seega tuleb eeldada, et poolte vahel oli tööleping.
2-20-6339
22.Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli kokku lepitud töötasu suuruseks 1500 eurot brutotasuna katseajal. TLS § 29 lg 1 sätestab, et kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. TLS § 29 lg 2 sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Riigikohus on lahendi nr 2-18-6908/47 p-is 17 märkinud järgmist: „Kolleegium on seisukohal, et kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 115 ja § 117) ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (vt ka Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 31-32). Seega juhul, kui tööandja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.“ Tööandja ei ole tõendanud töötasu suurust. Samas ei ole ka hageja tõendanud, milline on sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu (nt Statistikaameti andmebaasis sisalduvate andmetega). Kuivõrd kostja puhul on tegemist tarkvara arendamisega tegeleva ettevõttega, siis eelduslikult teevad kostja palgatöötajad sarnast tööd, mida tegi kostja juures hageja. Hageja on tõendanud (tlk 8), et kostja keskmine hinnanguline töötasu suurus 2019. a II kvartal kuni 2020. a I kvartal oli keskmiselt 522,50 eurot ((780 + 585 + 465 + 260) / 4). Kohus leiab, et nimetatud tõendist on võimalik töötasu suuruse väljaselgitamisel lähtuda. Hageja on esile toonud, et töötas täistööajaga. Kostja ei ole nimetatud väitele vastu vaielnud, mistõttu kohus sellest ka lähtub.
23.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja töötasu ajavahemiku 23.12.2019 - 27.01.2020 eest brutosummas 522,50 eurot.
24.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 34,83% ulatuses, mistõttu tuleb hageja menetluskulud jätta 34,83% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 65,17% ulatuses hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
2-20-6339 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
27.Pooled ei ole kohtule menetluskulude nimekirju esitanud. Kohtutoimikust ei nähtu, et pooltel oleks menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata kulude puudumise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.