lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-335/16

Täitmine › Täituri taandamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 26.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-335/16
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Täituri taandamine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
26.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1534
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
NPM Silmet OÜ10294959

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 26. märts 2021

Tsiviilasja number

2-21-335

Tsiviilasi

NPM Silmet OÜ avaldus kohtutäitur Raigo Pärsi taandamiseks täiteasjas nr 158/2020/1192

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. veebruari 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

NPM Silmet OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): NPM Silmet OÜ (registrikood 10294959), vandeadvokaat Annika Jaanson

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

Vastustaja: kohtutäitur Raigo Pärs

1.Jätta NPM Silmet OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Viru Maakohtu 8. veebruari 2021. a määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebemenetluse menetluskulud NPM Silmet OÜ kanda. Kohtutäitur Raigo Pärsile hüvitatavad kulud puuduvad. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.NPM Silmet OÜ (avaldaja) esitas 10. jaanuaril 2021 Viru Maakohtule avalduse kohtutäitur Raigo Pärsi taandamiseks täiteasjas nr 158/2020/1192. Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur avaldaja suhtes 3. novembril 2020 Rhodia Operations S.A.S. (sissenõudja) täitmisavalduse ja Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-13011 alusel täitemenetluse täiteasjas nr 158/2020/1192. Avaldajal tekkis kahtlus kohtutäituri sõltumatuses ja erapooletuses. Viru Maakohtu menetluses on avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale tsiviilasjas nr 2-20-17692. Kohtutäitur on kinnitanud kohtumääruse nr 2-20-13011 ebaselgust. Kohtutäitur jättis tagamata avaldaja õigused täitetoimingute läbiviimisel ja väljus määruse piiridest. Kohtutäitur ei olnud ega ole erapooletu ja sõltumatu, sh võis olla ja on sissenõudja esindajate poolt mõjutatud ja on asunud selgelt sissenõudja poolele, loonud sissenõudjaga mitteformaalsed suhted. Avaldaja esitas 18. detsembril 2020 kohtutäiturile taotluse taandamiseks, mille kohtutäitur jättis
31.detsembri 2020. a otsusega rahuldamata. Samuti jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja taotluse täitemenetluse raames kogutud tootenäidiste üleandmiseks teisele kohtutäiturile. Kohtutäitur on jätnud ennast ebaõigesti taandamata, mistõttu tuleb kohtul kohtutäitur taandada.
2.Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu. Täitur on oma tööd teinud erapooletult ja sõltumatult ning taandamiseks puuduvad õiguslikud alused. Vastuse kohaselt on kõik täitetoimingud tehtud ja täitemenetlust enam läbi ei viida. Kohtutäitur algatas menetluse oma siseveendumuse põhjal, mitte kellegi mõjutustest tingituna. Täituril on diskretsiooniõigus kas menetlus algatada või mitte. Praegusel juhul leidis täitur, et kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud ja menetluse saab algatada. Täitur peab algatama täitemenetluse kui täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea ja tal ei ole õigust kontrollida materiaalõiguslikke asjaolusid. Kõik protokollis märgitud andmed, kogutud info, mis on kirja pandud menetlustoimingu protokolli/akti, on kirja pandud ainult täituri enda poolt. Ainus isik, kes täiturile juhiseid andis, oli kohtu poolt määratud ekspert A.A.. Vaatamata täitemenetluse lõppemisele, ei lõppe tootenäidiste hoiustamise kohustus. Nimetatud kohustus saab lõppeda ainult juhul, kui kohus teeb uue määruse ja kohustab täiturit andma tootenäidised üle selleks ettenähtud isikule. Seda ei saa otsustada ei sissenõudja, ega võlgnik.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3.Viru Maakohus jättis 8. veebruari 2021. a määrusega avalduse kohtutäituri taandamiseks täiteasjas nr 158/2020/1192 rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 9 lg 1 p 6 sätestab, et kohtutäitur ei või täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui ta on otse või kaudselt huvitatud sundtäitmisest või kui on muid asjaolusid, mis tekitavad kahtlust tema erapooletuses. TMS § 9 lg 4 sätestab, et kui kohtutäitur taotluse alusel ei taandu, võib taotluse esitaja taandamisest keeldumise otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul esitada kohtutäituri taandamise avalduse kohtule. TMS § 9 lg 5 teise lause kohaselt, kohus lahendab taanduse määrusega. Maakohus leidis, et kohtutäituri taandamiseks alus puudub ning täitemenetluse läbiviimine täiteasjas nr 158/2020/1192 kohtutäituri poolt on teostatud seaduslikult ning erapooletult. Täitur on käitunud vastavalt Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-20-13011. Avalduses märgitud asjaolud ei viita kohtu hinnangul kuidagi kohtutäituri erapoolikusele, sellele ei osunda ka ainuüksi suhtlus täitemenetluse osalistega. Avaldaja väited kohtutäituri erapoolikuse kohta on põhjendamata ja alusetud.

MÄÄRUSKAEBUS

4.Avaldaja esitas määruskaebuse maakohtu määruse peale, milles palub tühistada maakohtu määrus täies ulatuses ning teha uus määrus, millega rahuldada avaldus kohtutäituri taandamiseks täiteasja nr 158/2020/1192 menetlusest, anda täiteasi nr 158/2020/1192 koos asjas kogutud tootenäidistega üle teisele kohtutäiturile avaldaja esindaja juuresviibimisel ja kooskõlastada üleandmise aeg avaldaja esindaja vandeadvokaat Annika Jaansoniga. Avaldaja palub jätta kõik menetluskulud kohtutäituri kanda ning mõista avaldaja menetluskulud kohtutäiturilt välja. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus avaldaja väiteid ja tõendeid hinnanud. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud TMS § 9 lg 1 p 6 leides, et kohtutäituri taandamiseks puudub alus. Täitemenetluse seadustik ei reguleeri detailsemalt, mida kohtutäituri erapooletuse all on mõeldud. Seetõttu tuleks TMS § 9 lg 1 p 6 sisustada koosmõjus muudest õigusaktidest tulenevate nõuetega kohtutäituri erapooletusele ja sõltumatusele. Avaldaja hinnangul väljenduvad vastavad nõuded kohtutäituri seadustiku ja kohtutäiturite hea ametitava sätetes. Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, kas need õigusnormid ja avaldaja õiguslikud seisukohad on maakohtu hinnangul asjakohased ja kohaldatavad või mitte. Kohtutäitur alustas täitemenetlust ja viis läbi täitetoiminguid ebaselge kohtumääruse alusel, olles ise kinnitanud kohtumääruse ebaselgust. Kohtutäitur viis menetlust läbi ja koostas menetlusprotokolli vastavalt sissenõudja esindajate juhistele. Kohtutäitur jättis tagamata avaldaja õigused täitetoimingute läbiviimisel. Kohtutäitur ei selgitanud avaldajale, millised õigused avaldajal üldse on, kuigi eelnev on otseselt kohtutäituri kohustuseks. Kohtutäitur võimaldas täitetoimingute läbiviimise juurde ka sissenõudja esindajad, kuigi vastavalt TMS § 28 lg-tele 1 ja 2 ei olnud sissenõudja esindajatel seda õigust. Kohtutäitur ei andnud avaldaja esindajale määruse ärakirja, vaid võimaldas sellega üksnes põgusalt ja ebapiisavalt tutvuda ning keeldus ärakirja andmisest enne täitetoimingute läbiviimist, kuigi vastav kohustus tuleneb TMS § 28 lg-st 4. Kohtutäitur väljus määruse piiridest. Kohtutäitur lubas erinevalt Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrusest ning erinevalt oma esialgsest seisukohast kõiki täitetoiminguid läbi viia ja tõendeid koguda A.A.l. Kohtutäitur edastas sissenõudja esindajatele oluliselt rohkem informatsiooni, kui oli Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määruse alusel lubatud, kuigi avaldaja oli kohtutäituri tähelepanu juhtinud selle lubamatusele. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kohtutäituri ja sissenõudja esindajate suhtlus ei viita kohtutäituri erapoolikusele. Kohtutäitur ei lahendanud avaldaja kaebust kohtutäituri tegevuse

peale erapooletult. Sissenõudja andis kohtutäiturile juhiseid seoses avaldaja kaebusega. Avaldaja ei olnud vastavasse mitteametlikku kaebuse lahendamisesse kaasatud.

5.Kohtutäitur palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Täitur on käitunud vastavalt Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määrusele tsiviilasjas nr 2-20-13011. Ainuüksi suhtlus täitemenetluste osalistega ei näita kohtutäituri erapoolikust. Täitemenetlust hetkel läbi ei viida, sest kõik täitetoimingud on tehtud. Kohtutäitur ei ole täitemenetlust lõpetanud põhjusel, et avaldaja on esitanud kaebuse täituri tegevuse peale tsiviilasjas nr 2-20-17692. Avaldaja soovib kahes erinevas menetluses (kaebus täituri tegevusele tsiviilasjas nr 2-20-17692 ja avaldus täituri taandamiseks praeguses tsiviilasjas) kohtu hinnangut samadele toimingutele. Avaldaja ei ole välja toonud mitte ühtegi selgitust, miks täitur ei tohiks tootenäidiseid enam hoida.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Menetluskulud määruskaebemenetluses jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.
7.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses esitatud seisukohaga, et maakohus ei ole määruse põhjendustes kõikidele avaldaja väidetele vastanud. Nimetatud menetlusõiguse rikkumine ei ole aga ringkonnakohtu hinnangul maakohtu määruse tühistamise aluseks. Avaldaja on vaidlustanud tsiviilasjas nr 2-20-17692 kohtutäituri poolt täitetoimingu läbiviimist. Sisuliselt kattuvad tsiviilasjas nr 2-20-17692 esitatud väited ja etteheited täiturile käesolevas asjas esitatud väidetega. Avaldaja väited, mis puudutavad täitedokumendiks oleva kohtumääruse ebaselgust, avaldaja õiguste rikkumist täitetoimingu läbiviimisel ja kohtutäituri poolt täitedokumendiks oleva määruse piiride ületamist, hinnatakse avaldaja kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse peale tsiviilasjas nr 2-20-17692.
8.Avaldaja palub kohtutäitur taandada, anda täiteasi koos asjas kogutud tootenäidistega üle teisele kohtutäiturile avaldaja esindaja juuresviibimisel ja kooskõlastada üleandmise aeg avaldaja esindajaga. Pooled ei vaidle selle üle, et täiteasjas nr 158/2020/1192 on täitedokumendiks Harju Maakohtu
23.oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-13011, millega maakohus algatas eeltõendamismenetluse tõendite kogumiseks. Vaidlus puudub ka selle üle, et täitur tegi määruses kirjeldatud toimingud 4. novembril 2020. a. TMS § 9 lg 1 kohaselt ei või kohtutäitur täitemenetlust läbi viia ja peab ennast otsusega taandama, kui esinevad sama paragrahvi lg 1 p-des 1-6 sätestatud alused. Avaldaja hinnangul peab täitur ennast taandama TMS § 9 lg 1 p 6 alusel, sest täitur ei ole erapooletu. Ringkonnakohus leiab, et selles sättes nimetatud aluseid ei ole asja menetlemisel tuvastatud. TMS § 9 lg 6 kohaselt antakse kohtutäituri taandamise korral täitedokument sissenõudja avalduse alusel üle teisele kohtutäiturile. Viidatud sätte järgi on täitedokumendi üleandmise eesmärk täitemenetluse jätkamine. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et tavapärast täitemenetlust ega sundtäitmist täiteasjas nr 158/2020/1192 ei toimu. Kohtutäitur on teinud konkreetsed täitedokumendiks olevas määruses nimetatud toimingud ning täitemenetlust saab lugeda sellega lõppenuks.

Avaldajad ei ole esitanud ühtegi põhjust, miks läbiviidud menetlustoimingu kaudu kogutud tootenäidiseid ei saa täitur enam hoida ning miks tuleks neid üle anda teisele täiturile. Tootenäidiste hoidmine ei ole samastatav täitemenetluse läbiviimisega, s.t aktiivseid täitetoiminguid avaldaja suhtes või avaldajat kohustavaid toiminguid kohtutäitur läbi ei vii.

9.Kuigi kohtutäitur palus vastuses määruskaebusele jätta menetluskulud poolte endi kanda, otsustab kohus menetluskulude jaotuse tulenevalt seadusest. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1, § 172 lg 10). Ringkonnakohtu hinnangul analoogselt kaebuse lahendamisel kohtutäituri otsuse peale tekkinud kuludega ei kuulu kohtutäituri kulud hüvitamisele ka täituri taandamise taotluse lahendamisel (TsMS §175 lg 31). Ringkonnakohus lahendas käesoleva asja kirjalikus menetluses ning vastuse avaldaja kaebusele esitas kohtutäitur ise. Seega ei ole täituril eelduslikult kulusid tekkinud. Kohtutäiturile hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium