Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Allar Jõks, Advokaadibüroo Sorainen AS Kostja SA H S (likvideerimisel), registrikood XXX; asukoht XXX Kostja lepinguline esindaja Annika Grauberg Kirjalikku menetlusse määratud
26. jaanuar 2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Lugeda tuvastatuks, et SA H S ja K L vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus 22. juunist 2020.a. on tühine.
3.Lõpetada SA H S ja K L vahel sõlmitud tööleping alates 22.06.2020.a TLS § 107 lg 2 alusel.
4.Välja mõista SA H S K L kasuks hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 1 500 eurot.
Välja mõista SA H S K L kasuks viivised alates 23.06.2020.a. summalt 1 500 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 90,57 eurot.
6.Alates 26.03.2021.a. välja mõista SA H S K L kasuks viivised summalt 1 500 eurot kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Välja mõista SA H S K L kasuks hüvitis summas 1 800 eurot.
8.Välja mõista SA H S K L kasuks viivised alates 23.06.2020.a. summalt 1 800 eurot kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 109,08 eurot.
9.Alates 26.03.2021.a. välja mõista SA H S K L kasuks viivised summalt 1 800 eurot kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
10.Jätta rahuldamata K L nõue välja mõista SA H S hüvitis summas 9 000 eurot ja viivised nimetatud summalt alates 23.06.2020.a kuni kohustuse täitmiseni.
11.Jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
12.Saata otsus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.22.07.2020.a. esitatud hagis palus hageja K L tuvastada tema ja SA H S vahel sõlmitud töölepingu 22.06.2020.a. erakorralise ülesütlemise tühisus. Kostja, SA H S, on töölepingu ülesütlemise alusena märkinud TLS § 88 lg 1 punktid 5-7. Kostja heidab hagejale ette, et koolijuhina esitas hageja S ja -T SA-le taotluse ja küsis toetust treeneri tööjõukuludele valedel alustel, mistõttu nõudis sihtasutus kostjalt tagasi 945 eurot. Kostja väidetel lõi hageja sellise teoga kostjale süüliselt kahju tekkimise ohu, tekitas kolmandas isikus usaldamatuse kostja vastu ja põhjustas kostjale mainekahju. Ülesütlemisavaldusest ei selgu, millise töökohustuse rikkumist hagejale ette heidetakse. Kostja ei ole järginud TLS § 95 lg-s 2 märgitud põhjendamiskohustust. Hageja taotles sihtasutuselt toetust treeneri tööjõukuludele 2019.a. oktoobris uuele grupile, mis pidi alustama 2020 aastal. Toetus pidi osaliselt katma ka hageja juhendatava I-IV klasside treeningud, mis pidid algama 01.01.2020.a. Seoses ootamatute perekondlike sündmustega ei saanud hageja alustada treeningutega 2020 aasta jaanuaris ja veebruaris. Märtsis ja aprillis oli sporditegevus keelatud seoses eriolukorraga. Treeningute viibimine oli tingitud hagejast sõltumatutest asjaoludest, mida ei olnud teada toetuse taotlemise ja väljamaksmise ajal. Kuna treeninguid alustati hiljem, siis jäi kostjal kasutamata toetus summas 945 eurot. Toetuse kasutamata jätmisest teavitas hageja sihtasutust. Seega täitis hageja hoolsa direktori tööülesandeid ning tagas kostja ja sihtasutuse usaldusväärse koostöö.
Sihtasutusel on kohustus kasutamata jäetud toetused tagasi küsida. Toetus tagastati 03.06.2020.a. korralduse alusel. Selline tagastamine on praktikas levinud kui asjaolud pärast toetuse väljamaksmist muutuvad. Toetuse tagastamine ei tekitanud kostjale kahju ega loonud kahju tekkimise ohtu. Raha tagastamine ei tekitanud mainekahju, kuna raha tagastamine viitab eelkõige kostjale kui ausale ja usaldusväärsele koostööpartnerile, kes käitub õiguspäraselt. Eeltoodu alusel leiab hageja, et kostja tuginemine toetuse tagastamisele töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena on põhjendamatu.
2.Töölepingu ülesütlemisavalduse kohaselt kasutas hageja oma võimupositsiooni kui avaldas, et lapsed käivad hagejast treeneri grupis, kus nad tegelikult ei käinud ning puudus ka lastevanemate nõusolek. Tegemist on laste isikuandmete ebaseadusliku töötlemisega, millega võib kaasneda järelevalvemenetlus ja sanktsioonid isikuandmete kaitse reeglite rikkumise tõttu. Hageja lõi süüliselt kahju tekkimise ohu ja hageja selgitused ei ole vabandatavad. Hageja ei ole alusetult väitnud, et lapsed käivad tema treeninggrupis. Treeningute alustamist takistasid eriolukord ja hageja perekondlikud põhjused. Toetuse saamiseks tuleb avaldada laste nimed, kes hakkavad treeninggrupis osalema. Kui nimekirjas või tunniplaanis toimuvad muutused, siis tuleb taotluse andmeid muuta. Kostja oli teadlik, et laste nimed tuleb avaldada toetuse taotlemise taotluses. Lastevanemate nõusolekud olid olemas, kuna nendega on sõlmitud koolitusleping, kuhu märgitakse isikukood ning vanema nimi ja andmed, kes lapse nimel koolituslepingu sõlmib. Kostja on hagejaga põhjendamatult üles öelnud töölepingu, kuna hageja ei ole toime pannud vargust, pettust või sarnast tegu. Hageja ei ole põhjustanud kolmanda isiku usaldamatust tööandja vastu. Samuti ei ole hageja süüliselt ega olulisel määral tekitanud kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise ohtu.
3.Hiiumaa haridusregistri andmetel on hageja lapsed SA H S K õpilased. Kostja ei ole esitanud arveid laste treeningtöös osalemise eest. Arved on esitamata kahe aasta eest. Ühe õpilase kuutasu on 15 eurot, kahe lapse eest 30 eurot kuus. Arvete esitamata jätmisega on kostjale tekitatud kahju vähemalt 500 eurot eest kuus. Kostja etteheide arvete esitamata jätmise kohta, kui hageja töökohustuste rikkumisest, on ebaõige. Hageja ei tegele igapäevaselt arvete väljasaatmisega. Arvete koostamine on raamatupidamise ülesanne. Hageja ei ole andnud raamatupidajale korraldust oma laste treeningul osalemise eest arveid mitte välja saata. Hageja lapsed on kantud Hiiumaa haridusregistrisse. Kui lapsed on kooli vastu võetud, siis esitatakse arved treeningutel käimise eest. Hagi esitamise seisuga on tasutud ka maksmata jäänud arved.
4.Isegi kui eeldada, et hageja on kostja poolt etteheidetavad teod toime pannud, siis tulnuks kostjal hagejat hoiatada enne töölepingu ülesütlemist. Tööandja võib töölepingu üles öelda, kui on eelnevalt vastavalt TLS § 88 lg 3 töötajat hoiatanud. Eelnevat hoiatamist ei ole vaja, kui töötaja ei saa seda kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
Kuna hageja ei ole töölepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, siis puudus alus hoiatuse tegemiseks. Kui kohus leiab, et hageja on rikkunud oma kohustusi, siis ei ole tegemist kohustuste rikkumise erilise raskusega. Kuna väidetavad rikkumised on oma olemuselt kõrvaldatavad, siis ei saa tegemist olla eriliselt raskete rikkumistega. Kuna kostja on hageja jätnud hoiatamata, siis on ülesütlemine tühine vastavalt TLS § 104 lg-le 1.
5.Kostja oleks pidanud hagejale töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama vähemalt 30 kalendripäeva. Kostja seda ei teinud.
6.Poolde vahel sõlmitud töölepingu p 5.2. kohaselt on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist 6 kuu töötasu ulatuses töölepingu ülesütlemisel. Hageja nõuab hüvitist summas 9 000 eurot kuue kuu töötasu ulatuses.
7.Kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Hageja taotleb töölepingu lõpetamist alates 22.06.2020.a. TLS § 107 lg 2 järgi. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS §107 lg 2 juhul, siis tuleb kostjal tasuda hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 109 lg 1 järgi. Hageja taotleb hüvitise väljamõistmist summas 4 500 eurot.
8.Hageja nõuab kostjalt juhatuse liikme lepingu ülesülemise eest lepingu p 6.8. järgi hüvitist summas 1 800 eurot. Alusetu on kostja väide, et hagejale hüvitise maksmine on ebaõiglane ja hea usu põhimõttega vastuolus, kui leping on lõpetatud tulenevalt hageja süülise käitumise tõttu. Leping ei sea hüvitise maksmist sõltuvusse lepingu lõppemise põhjustest. Juhatuse liikme leping öeldi üles samadel põhjustel nagu poolte vahel sõlmitud tööleping. Hageja ei ole rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust ega kahjustanud kostja huvisid. Seega puudus alus lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kuna seadus ei keela korralist ülesütlemist, tuleb kostja avaldust tõlgendada korralise ülesütlemisavaldusena. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja seisukohad
9.Kostja esitatud hagi ei tunnista. TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab käituma tööandja suhtes lojaalselt ja hoiduma tegudest, mis võiksid kahjustada tööandja mainet või põhjustaksid usaldamatust tööandja suhtes. Kostja on ülesütlemisavalduses piisavalt põhjendanud hageja töökohustuste rikkumist, mistõttu ei ole kostja jätnud järgimata TLS § 95 lg 2. Hageja ei teavitanud kostjat asjaolust, et ootamatutest perekondlikest põhjustest tulenevalt ei saa hageja jaanuaris ja veebruaris 2020 juhendada rühma ja alustada treeninguid. Hageja rikkus TLS § 15 lg 2 p 8.
10.Toetuste taotlemine on prognoos. Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, siis kool peab need muutma elektroonilises keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. 10.01.2020.a. teavitati hagejat toetuse esimese
väljamakse tegemisest. Ka siis ei viinud hageja toetuse taotlemise elektroonilises keskkonnas sisse muutusi ning veel 03.03.2020.a. kinnitas hageja taotluses esitatud andmete kehtivust. Ka 18.06.2020a. kinnitas hageja taotluse andmete kehtivust. Seega ei järginud hageja kultuuriministri määrust, millega on sätestatud treeneri tööjõukulude toetuse määramise tingimused. S ja -T SA poolt esitatud tagasimaksmise nõue ei viita, et hagejal oleks olnud usaldusväärne koostöö sihtasutusega. Lisaks on sihtasutusel võimalus jätta järgmise aasta taotlus rahuldamata.
11.Hageja, olles SA H S direktor, omas ligipääsu kõigile sihtasutuse dokumentidele ja andmebaasidele. Hageja täitis ka andmekaitsespetsialisti ülesandeid. Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaselt on igaühel õigus oma andmete kaitsele. Laste isikuandmed vajavad erilist kaitset ja laste isikuandmete kasutamine nõuab vanemliku vastutaja nõusolekut. Ka Andmekaitse Inspektsioon toob välja, et hageja puhul oli tegemist juhtival kohal olnud isiku tahtliku rikkumisega. Hageja töötles laste isikuandmeid ilma vanemate nõusolekuta. Kostja leiab, et koolituslepingut ei saa käsitleda lapse esindaja poolt antud nõusolekuna lapse treeninggruppi lisamiseks. Koolituslepingu lisaks on lapse esindaja poolt valitud eriala õppekava. Treeninggruppide koosseisud kinnitatakse direktori käskkirja alusel. Hageja treeninggrupi kohta direktori sellekohane käskkiri puudub.
12.Hageja palus 15.11.2019.a kanda oma lapsed SA H S kantselei juhil Hiiumaa Haridusregistrisse. Haridusregistrisse kantakse lapsed siis, kui lapse esindaja ja spordikooli vahel on sõlmitud koolitusleping. Hageja laste suhtes koolituslepingut sõlmitud ei ole ja puuduvad käskkirjad nende arvamise kohta treeninggruppidesse. Kostja ei saa aru, miks lapsed kanti Haridusregistrisse.
13.Kostja leiab, et hageja rikkumised on nii olulised, et tema eelnev kostjapoolne hoiatamine ei olnud vajalik. Hoiatamine ei ole vajalik, kui seda ei saa eeldada rikkumise erilise raskuse korral. Sellise rikkumisega on hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p 2-4 nimetatud asjaolud. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamisest etteteatamata jätmine on kooskõlas VÕS § 196 lg-ga 2.
14.Poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine. Hageja pani toime teo, millega põhjustas usalduse kaotuse enda vastu ning kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu. Riigikohus on seisukohal, et töölepingu võib lõpetada ka siis kui töötaja teod on tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse. Arvestades hageja ametikohta on piisav ainuüksi kahju tekkimise võimaluse loomine. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on põhjendatud, kui töötajat ei ole võimalik usaldada ja töösuhte jätkamine võib kaasa tuua palju suurema varalise kahju või mainekahju. Kuna hageja vastutas kostja vara säilimise ja kasutamise eest, siis oli põhjendatud töölepingu lõpetamine TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses.
15.Hageja on tekitanud kahju tööandja varale ja loonud kahju tekkimise ohu. Kostja edastas 18.06.2020.a. PPA-le kirja kuriteost teavitamise kohta. Lisaks tagasimakse nõudele on S ja -T SAl võimalik jätta järgmise aasta taotlus rahuldamata. H Sile makstav toetussumma on vähemalt 22 050 eurot, mille mittemääramisel tekib kostjale oluline rahalise vahendite puudujääk. Kahju ja selle tekkimise oht on hageja poolt põhjustatud süüliselt. Tegemist on olulise kahjuga, kuna kostja rahaliste vahendite näol on tegemist maksumaksja raha kasutamisega, siis selle kasutamine peab olema sõltumatu ja kontrollitav.
16.Võlasuhtele ei kohaldata seadusest või lepingust tulenevat, kui see on hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Arvestades, et kostja eelnevad lepingud olid sõlmitud nii, et seal puudusid hüvitise maksmist sisalduvad kokkulepped, siis on tühised kokkulepped poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.2 ja juhatuse liikme lepingu p 6.8. osas, mille järgi pidi kostja tasuma hüvitist kuue kuu töötasu ja juhatuse liikme tasu ulatuses.
17.Hageja on rikkunud juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustust, kahjustas kostja huvisid ning seetõttu oli kostjal õigus juhatuse liikme leping erakorraliselt lõpetada VÕS § 631 alusel. Kuna poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.8 on tühine, siis ei ole alust hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused
18.Esmalt lahendab kohus töölepinguga seotud nõuded (I.), seejärel juhatuse liikme lepinguga seonduvad nõuded (II.), määrab hagihinna (III.) ja jaotab menetluskulud (IV.). I.
19.Hageja K L ja kostja SA H S vahel on sõlmitud tööleping, mille p 1.1. kohaselt asus hageja tööle alates 01.08.2015.a. direktori ametikohale /I kd tl 11-13/. Poolte vahel sõlmitud töölepingu ütles kostja erakorraliselt üles 22.06.2020.a. töötajast tulenevatel põhjustel TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 7, Erakooliseaduse § 20 lg 1 ja SA H S põhikirja p 3.2.2.1 ja 3.2.4.9. alusel. Tööleping öeldi üles alates 22.06.2020.a. /I kd tl 27-28/. Hageja on vaidlustanud kõik kolm ülesütlemise aluseks olevat põhjendust.
20.TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda töötajast tulenevat mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on põhjustanud usalduse kaotuse enda vastu, on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu, on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kostja heidab hagejale ette, et kostja pidi maksma tagasi enamtasutud toetuse summas 945 eurot. Sellega lõi hageja kahju tekkimise ohu. Tagasinõude esitamise fakt on tekitanud kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu ja oluliselt rikkunud kostja mainet.
21.Hageja esitas taotluse kultuuriministri 26.11.2019 määruse nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi Kord) alusel treeneri tööjõukuludeks. Korra § 8 lg 1 kohaselt tuleb taotlus esitada järgnevaks kalendriaastaks läbi elektroonilise keskkonna ajavahemikul 01. oktoober kuni 31. oktoober. Hageja taotles toetust kostja esindajana 2019 oktoobris hageja enda poolt juhendatavale uuele grupile 2020. aastaks /I kd tl 4/. Hageja väidetel oli kostja teadlik, et ta ei saanud perekondlikest põhjustest tulenevalt rühma
treeningutega alustada 2020 jaanuaris ja veebruaris /I kd tl 4/. Kostja kinnitusel ei olnud ta eelpool nimetatud asjaoludest teadlik /I kd tl 72/. Seega lasub asjaolu, et kostja oli teadlik hageja raskest perekondlikust olukorrast, tõendamine vastavalt TsMS § 5 lg-le 2 hagejal. Hageja oma väidet tõendanud ei ole. Hageja on seisukohal, et ta ei saanud seoses perekondliku olukorraga grupiga alustada. Samas väidab hageja, et kuna temaga ei sõlmitud töölepingut püsivalt treeneritöö tegemiseks, oli vaid käsundusleping treeningute asendamiseks, siis tal puudus kohustus kostjat informeerida asjaolust, et treeninggruppidega ei alustata /I kd tl 121-122/. Kohus nõustub kostjaga, et TLS § 15 lg 2 p 8 kohaselt pidi hageja kostjat teavitama, et treeninggruppi ei avata. Tegemist oli olulise asjaoluga, sest taotletud oli toetust avatavale grupile. Poolte vahel oli töösuhe, mis eeldab, et olulisi asjaolusid, millest sõltub lepingu täitmine teavad mõlemad pooled. Hageja jätab tähelepanuta, et toetust ei taotlenud ta eraisikuna, kellel ei ole sõlmitud töölepingut püsivalt treeneritöö tegemiseks. Hageja enda väidetel ja ka Korra § 8 lg 2 kohaselt esitab taotluse spordialaliit, spordiklubi või spordikool. Kohus leiab, et hageja, kooli direktori ja allkirjaõigusliku isikuna, kes esitas vastavalt Korrale taotluse treeneri tööjõukulude katmiseks, pidi kostjat teavitama alljärgnevatest olulisest asjaoludest. Treeninggruppi tegelikult ei avatud mitmete kuude jooksul ning treeneril, kellele toetust taotleti so hagejal, puudus tööleping vastavalt Korra § 5 lg-le 5. Hageja ei ole selgitanud kuna temaga pidi sõlmitama tööleping treeneritöö tegemiseks, et ta vastaks Korra § 5 lg-le 5, mis on toetuse õiguspärase kasutamise eelduseks.
22.Kuna toetust taotletakse järgnevaks kalendriaastaks mitu kuud ette, siis ei pruukinud hageja teada reaalset olukorda, mis on alates jaanuarist 2020.a. Kuid jaanuaris-veebruaris 2020 oli hagejal teada, et tema juhendatavat gruppi ei avata ning ta ei vasta treeneri nõuetele, mis on sätestatud Korra § 5 lg-s 5. Seetõttu ei saa väita, et hageja teadlikult taotles toetust oktoobris 2019 valedel alustel. Hiljemalt jaanuaris 2020, kui tehti toetuse esimene väljamakse, pidi hageja mõistma, et tema poolt taotluses esitatud andmed ei ole õiged.
23.Kostja on ülesütlemisavalduses märkinud, et enamtasutud toetus summas 945 eurot tagastati, eelarvelist kahju ei tekkinud, kuid direktor lõi süüliselt kahju tekkimise ohu. Milles seisneb direktori poolt tekitatud süüline kahju tekkimise oht ülesütlemisavaldusest ei selgu. Nimetatud osas ei vasta ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg-le 2.
24.Kostja on ülesütlemisavalduses seisukohal, et tagasinõude esitamise fakt tekitas kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu ja rikkus oluliselt kostja mainet. S ja -T SA (Sihtasutus) 03.06.2020.a. korraldusega kohustati kostjat kandma tagasi toetus summas 945 eurot /I kd tl 31-32/. Korralduse aluseks on kostja teatis, selgitused ja dokumendid. Hageja on esitanud enda päringu S ja -T SA-le 27. maist 2020 /I kd tl 33/. Hiiumaa Vallavalitsus on kostjale esitanud järelepärimise treeneri tööjõukulude osas 20.05.2020.a /I kd tl 86-87/. Esitatud tõenditest tuleneb, et hageja teavitas S ja -T SA, et treeningutega ei alustatud pärast Hiiumaa Vallavalitsuse päringu edastamist kostjale. Kostja nõustus, et hageja käitumine oli adekvaatne Sihtasutuse teavitamisel 27. mail 2020 /I kd tl 195/.
25.Toetuse suuruse muutmine ja tagasinõudmine on ettenähtud Korraga. Kuna regulatsioon toetuse tagasinõudmiseks on olemas, siis ainuüksi toetuse tagasinõude fakt saa ei tekitada usaldamatust kostja vastu ega rikkuda oluliselt kostja mainet. Kohtule esitatud kirjalikes
seisukohtades leiab kostja, et hageja tegu on eelkõige tekitanud usaldamatuse tekkimise võimaluse kostja vastu /I kd tl 169/. Kostja ei ole TsMS § 5 lg 2 kohaselt tõendanud ega põhistanud, et Sihtasutus kaalub rakendada Korra § 12 lg 2 1 kostja suhtes. Taotlust saab jätta rahuldamata, kui eelnevalt on eelmiseks kalendriaastaks Korra nõuete rikkumise eest juba toetust korduvalt vähendatud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, milline on hagejale etteheidetav tegu, et kostja suhtes saaks kaaluda tulenevalt hageja tegevusest Korra § 12 lg 21. Sihtasutuse elektronkiri kinnitab, et Korra § 12 lg 21 kohaldamine on diskretsiooniotsus, mitte aga vältimatult kohaldatav iga rikkumise puhul /I kd tl 140-141/. Kohus jääb seisukoha juurde, et tagasinõude esitamise fakt iseenesest ei tähenda Sihtasutuse usaldamatust kostja vastu ega kostja maine olulist rikkumist.
26.Kohus loeb tõendatuks, et hageja ei ole Korra § 14 lg-s 2 sätestatud tähtajal muutnud andmeid toetuse taotlemise elektroonilises süsteemis. Kostja ei ole esitanud asjaolusid, kuidas ainuüksi andmete õigeaegse muutmise esitamata jätmine tekitas kolmanda isiku usaldamatuse kostja vastu ja rikkus oluliselt kostja maine. Kahtlemata on kostjal põhjendatud eeldada, et töötaja täidab alati oma tööülesandeid korrektselt, ei esine eksimusi. Kui tööandja leiab, et eksimus on sedavõrd ränk, et selle tulemusena tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tulenevatel põhjustel, siis tuleb kohtule esitada ka asjaolud, millest tulenevalt tööandja leiab, et konkreetne töötaja tegu võis põhjustada usaldamatuse kostja vastu ja rikkus oluliselt tööandja maine. Kostja ei ole menetluses ega ülesütlemisavalduses esile toonud asjaolusid, millest lähtuvalt ta leiab, et maine on oluliselt rikutud. Seetõttu ei vasta avaldus selles osas TLS § 95 lg-le 2.
27.Ülesütlemisavalduse kohaselt hageja, täites andmekaitsespetsialisti ülesandeid avaldas lastevanemate nõusolekuta, et lapsed osalevad tema treeninggrupis, kus nad tegelikult ei osalenud. Kostja leiab, et tegemist on laste isikuandmete ebaseadusliku ja loata töötlemisega. Kuna rikkumine võib kaasa tuua sanktsiooni ka juriidilisele isikule siis lõi hageja kooli juhina süüliselt kahju tekkimise ohu ja võib tekkida kolmandate isikute usaldamatus kooli töökorralduse turvalisuse osas isikuandmetega töötlemisel. Kohtule on esitatud H S sisseastumisavaldus /I kd tl 144-146/. Allkirjastades sisseastumisavalduse annab lapsevanem loa kostjale andmete töötlemiseks /I kd tl 145/. Koolituslepingu p 5.1.2. järgi on lepingu lisaks valitud eriala õppekava /I kd tl 39-41/. Kostja on selgitanud, et ebaseaduslik isikuandmete töötlemine seisneb selles, et laste seaduslikud esindajad ei märkinud sisseastumisavalduses ära, et lapsed osalevad treeningutes /I kd tl 171/. Kostja leiab, et koolituslepingut ei saa käsitleda lapse treeninggruppi lisamise nõusolekuna ilma lapse esindaja nõusolekuta lapse määramiseks konkreetsesse treeninggruppi /I kd tl 74/. 25.11.2020.a. esitatud seisukohades leiab kostja, et hageja moodustas Sihtasutuselt toetuse küsimiseks treeninggrupi õpilastest, kelle seaduslikud esindajad ei olnud andnud nõusolekut laste treeninggruppi lisamiseks /II kd tl 8/.
28.Vaidluse lahendamisel peab kohus lähtuma erakorralisest ülesütlemisavaldusest. Ülesütlemisavalduse punktis 2 heidetakse hagejale ette, et omades juurdepääsu laste isikuandmetele avaldas hageja, et lapsed osalevad treeninggrupis, kus nad tegelikult ei osalenud. Lastevanemate nõusolek puudus. Ülesütlemisavalduses ei heideta hagejale ette, et hageja moodustas Sihtasutuselt toetuse küsimiseks fiktiivse treeninggrupi õpilastest, kelle seaduslikud esindajad ei olnud andnud nõusolekut lapse lisamiseks treeninggruppi. Kui kostja sooviks oli hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjusel, et laste
isikuandmeid kasutades on hageja moodustanud fiktiivse treeninggrupi, siis tulnuks seda ka ülesütlemisavalduses märkida ja põhjendada. Kohus saab lähtuda TLS § 95 lg 2 alusel põhjendustest, mis on ülesütlemisavalduses ega saa väljuda põhjenduste raamidest, mis on märgitud ülesütlemisavaldusse.
29.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2016 määruse nr 2016/679 artikkel 7 punktid 1 ja 2 sätestavad, et kui töötlemine põhineb nõusolekul, peab vastutaval töötlejal olema võimalik tõendada, et andmesubjekt on nõustunud oma isikuandmete töötlemisega. Kui andmesubjekt annab nõusoleku kirjaliku kinnitusena, mis puudutab ka muid küsimusi, esitatakse nõusoleku taotlus viisil, mis on muudest küsimustest selgelt eristatav, ning arusaadaval ja lihtsasti kättesaadaval kujul, kasutades selget ja lihtsat keelt. Kohtule esitatud sisseastumisavaldusest on üheselt ja selgelt arusaadav, et kui lapse esindaja täidab avalduse, siis annab ta loa spordikoolile lapse andmete töötlemiseks. Avaldusest ei nähtu, et luba andmete töötlemiseks antakse osaliselt. Näiteks, kui avaldusel on märkimata eriala, siis andmeid töödelda ei tohi. Koolituslepingu p 1.2. kohaselt kantakse peale lepingu sõlmimist õpilane lepingu tingimustel kooli õpilaste nimekirja. Lastevanemate elektronkirjadega on tõendatud, et vähemalt kuus lapsevanemat ei ole avaldanud soovi lapse osalemiseks treeninggrupis /II kd tl 12-17/. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid, et koolitusleping on sõlmitud lastevanemate ja kostja vahel. Seega, kui vanemad on esitanud sisseastumisavalduse ja nendega on sõlmitud koolitusleping, siis on kohtu hinnangul vanemad andnud nõusoleku kostjale lapse andmete töötlemiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 27.04.2016 määruse nr 2016/679 artikkel 7 punkt 2 sätestab põhimõtte, et andmete töötlemiseks nõusoleku küsimine peab olema selge, lihtne ja arusaadav. Sisseastumisavalduse allkirjastamisel annab vanem üheselt mõistetava ja arusaadava nõusoleku andmete töötlemiseks isegi juhul, kui mõni sisseastumise avalduse punkt on täitmata.
30.Kostja ei ole vaidlustanud, et sisseastumisavaldused oli esitatud ja koolituslepingud sõlmitud. Seega on lapsevanemad andnud nõusoleku lapse andmete töötlemiseks, mistõttu ei ole tõendatud, et hageja töötles andmeid nõusolekuta. Puudub vaidlus, et hageja on tegutsenud eesmärgiga parandada olukorda Hiiumaal /I kd tl 122-123, 171/. Kostja ei ole tõendanud, et hageja märkis teadlikult taotluse esitamisel Sihtasutusele lapsed treeninggruppi, mida tegelikkuses avada ei kavatsetutki.
31.Ülesütlemisavalduse põhjusena on märgitud, et hageja lapsed YY YY ja ZZ ZZ osalesid kooli õpilastena treeningtöös, kuid kool nende osalemise eest arveid ei esitanud. Kahe lapse peale kokku on õppetasu 30 eurot kalendrikuus. Viimase kahe aasta jooksul on esitamata arvete osas tekitatud kahju vähemalt 500 eurot koolile. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, milline on hagejale etteheidetav tegu. Kostja vastuse kohaselt ei ole spordikooli ja hageja vahel sõlmitud ühtegi koolituslepingut ja hageja laste treeningtöös osalemise kohta puuduvad käskkirjad, kust nähtuks kuhu gruppi on lapsed arvatud. Hageja lapsed on kantud Hiiumaa Haridusregistrisse seisuga 15.11.2019.a Kostja ei ole vaidlustanud hageja seisukohta, et tema tööülesanded ei hõlma arvete esitamist. Arved esitab raamatupidamine, kui lapsed on kantud Hiiumaa Haridusregistrisse. Kohus saab
lähtuda ülesütlemisavalduses toodud põhjendustest. Ülesütlemisavalduses ei heideta hagejale töölepingu rikkumisena ette, et ta on jätnud oma laste osas koolituslepingud sõlmimata ja vormistamata käskkirjad, mille alusel on lapsed konkreetsesse treeninggruppi arvatud. Kuna lapsed on Hiiumaa Haridusregistrisse kantud ning kostja ei ole vaidlustanud, et hageja tööülesanneteks ei olnud arvete esitamine, siis ei vastuta hageja arvete esitamata jätmise eest. Hageja töötas direktori ametikohal. Seega ülesütlemisavaldusest peab nähtuma, milline on hageja rikkumine, et kool hageja laste eest arveid ei esitanud. Seega ei vasta ülesütlemisavaldus ka nimetatud osas TLS § 95 lg-le 2.
32.Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole teadlikult esitanud taotlust valedel alustel treeneri tööjõukulude toetuse saamiseks. Samas on hageja mõistlikul ajal jätnud Korra kohaselt andmete muutmisest teavitamata ja vastavad toimingud tegemata. Sellega rikkus hageja oma tööülesandeid vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu punktile 1.4. ja 6.1. Hageja rikkumine on süüline, kuid see ei ole kaasa toonud kahju tekkimise ohtu ega põhjustanud kolmanda isiku usaldamatust tööandja vastu ega rikkunud oluliselt kostja mainet. Hageja poolt õigeaegne andmete muutmata jätmine võis põhjustada tööandja usalduse kaotuse hageja vastu TLS § 88 lg 1 p 5 tähenduses. Kohtu hinnangul ei ole tegemist sellise raskusastmega rikkumisega mille tõttu ei saaks oodata, et pooled jätkavad lepingut. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et tegemist oli hageja korduva rikkumisega. Hageja töötas direktori ametikohal alates 2015 aastast. Esmakordne rikkumine, mille tagajärjel ei ole tekkinud kahju, ei anna alust asuda seisukohale, et välistatud on töösuhte edaspidine jätkamine. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja poolt on poolte vahel sõlmitud tööleping üles öeldud seadusest tuleneva aluseta.
33.Vaidlust ei ole, et kostja on TLS § 88 lg 3 kohaselt jätnud hageja eelnevalt hoiatamata. Kostja on kinnitanud, et hageja reageering oma rikkumisele oli adekvaatne, kui hageja pöördus Sihtasutuse poole andmete muutmiseks. Hageja reageeris 20.05.2020 päringule ilma tööandja hoiatuseta /I kd tl 86-87/. Kohus nõustub hagejaga, et kui tööandja leiab rikkumise olevat eriliselt raske, mis välistab töösuhte jätkumise, siis ei oota mõistlik tööandja rohkem kui kuu aega lepingu lõpetamisega.
34.Kohus ei ole tuvastanud hageja poolt laste isikuandmete ebaseaduslikku ja loata töötlemist. Tõendamata on hageja poolt oma tööülesannete täitmata jätmise tõttu kostjale kahju tekitamine summas 500 eurot esitamata arvete näol.
35.Hageja on rikkunud töölepinguga võetud kohustust, kõrvaldanud esmakordse rikkumise, mis ei olnud raske tagajärjega peale järelepärimist. Tööandja ei ole töötajat hoiatanud enne lepingu erakorralist ülesütlemist. Kostja ei ole järginud TLS § 97 lg 2 p 2 sätestatud etteteatamistähtaega. Nimetatud asjaoludel leiab kohus, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine hagejast tingitud põhjustel on tühine TLS § 104 lg 1 alusel seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu ja seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu. Kohus rahuldab hageja nõude töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõudes.
36.TLS § 107 lg 1 ja 2 alusel rahuldab kohus hageja nõude lõpetada kostja ja hageja vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.06.2020.a.
37.TLS § 109 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 1 kuu keskmise töötasu so 1 500 euro ulatuses. Kohus arvestab, et kostja ei ole hagejat hoiatanud enne töölepingu ülesütlemist, kuigi hageja töötas kostja juures peaaegu viis aastat, mis annab aluse arvata, et tegemist on töötajaga, kelle tööle varasemalt etteheiteid ei olnud. Järgimata on etteteatamistähtaeg. Samas on hageja oma töökohustusi rikkunud, mistõttu ei saa hageja eeldada, et töökohustuste rikkumisel on tal õigus hüvitisele maksimaalses ulatuses so kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
38.Viivisnõude summalt 1 500 eurot so ühe kuu keskmiselt töötasult alates 23.06.2020.a kuni kohustuse täitmiseni rahuldab kohus VÕS § 113 lg 1 teise lause ning VÕS § 100, 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 alusel. Kohtuotsuse tegemise seisuga so 25.03.2021.a. on väljamõistetav viivis summas 91,57 eurot /II kd tl 57/.
39.Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 9 000 euro väljamõistmiseks ja viivise väljamõistmiseks nimetatud summalt. Poolte vahel sõlmitud töölepingu p 5.2. kohaselt töölepingu ülesütlemisel tööandja poolt makstakse töötajale hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Hageja on nõude esitamisel jätnud arvestamata, et ta on ise pöördunud kohtusse ja vaidlustanud töölepingu ülesütlemise tööandja poolt. Kohus on hageja nõude rahuldanud ja tuvastanud, et ülesütlemine on tühine. Kohtu hinnangul ei saa hüvitise nõuet rahuldada, kui töötaja ise vaidlustab ülesütlemise ning leping lõpetatakse töötaja taotlusel. Kui ülesütlemine on tühine, siis ei saa maksta hüvitist nii nagu kehtiva ülesütlemise korral. Seega on hageja poolt esitatud nõuded vastuolulised. Kuna tööleping ei ole lõppenud ülesütlemisega tööandja poolt vaid töötaja taotlusel, siis tuleb esitatud nõue jätta rahuldamata. Seetõttu puudub vajadus töölepingu p 5.2. hindamiseks asjaoludel, kas nimetatud säte on tühine või mitte. II.
40.Juhatuse liikme lepingu p 6.8. kohaselt lepingu lõpetamisel Sihtasutuse poolt makstakse juhatuse liikmele hüvitist kuue kuu tasu ulatuses. Juhatuse liikme tasu on 300 eurot vastavalt lepingu p 3.1 /tl 21-23/. Juhatuse liikme leping on erakorraliselt üles öeldud Sihtasutuse poolt /I kd tl 26/. Hageja ei ole vaidlustanud erakorralist ülesütlemist, mistõttu puudub vajadus hinnata ülesütlemise seaduslikkust. Kostja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud lepingu p 6.8 on tühine, kuna kostjat lepingu sõlmimisel esindanud isikud sõlmisid kostja jaoks lepingu ebasoodsatel tingimustel /II kd tl 10/. Hea usu põhimõttega on vastuolus, et hageja saab hüvitist isegi siis, kui leping lõppeb erakorralise ülesütlemisega. Selline soodne leping hagejale sõlmiti ajal, kui hageja abikaasa oli Hiiumaa vallavanem / I kd tl 197/. Juhatuse liikme leping on poolte vahel sõlmitud 24.08.2015.a. VÕS § 630 sätestab käsunduslepingu korralise ülesütlemise ja § 631 erakorralise ülesütlemise. Seega oli kostjale lepingu sõlmimise ajal teada, et lepingut saab lõpetada nii korraliselt kui ka erakorraliselt. Ainuüksi asjaolu, et hageja abikaasa oli ajal, mil temaga sõlmiti juhatuse liikme leping, ei too kaasa hüvitise maksmise sätte tühisust. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et lepingu p 6.8 on sõlmitud Korruptsioonivastase seaduse § 5 lg 1 sätteid rikkudes. Kohus leiab, et kui kostja nimetatud asjaolule tugineb, siis tuleb esitada ka vastavad tõendid. Vastasel juhul on tegemist paljasõnalise seisukohaga. Kostja poolt esitatud varasema juhatuse liikme leping, mis oli sõlmitud tähtajalisena perioodiks 02.03.2015 kuni 31.07.2015.a., ei tõenda, et hagejaga sõlmitud lepingu p 6.8. on tühine /II kd tl 23-26/.
Kohus on seisukohal, et kui pooled on sõlminud lepingu, siis vaidluse tõusetumine ei too kaasa lepingu mõne sätte tühisust, mis ühele või teisele poolele ei ole meelepärane. Kui pool on võtnud endale lepinguga kohustuse siis VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustust täita. Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, millest kohus saaks järeldada, et kostja võttis ette mõistlikke samme lepingu p 6.8 muutmiseks, kui leidis, et leping rikub kostja huve. Arvestada tuleb seejuures, et leping on sõlmitud augustis 2015.a. ja leping lõpetati juunis 2020.a. Seega oli kostjal ligi viis aasta aega, mõislike sammude astumiseks, kui ta leidis, et leping rikub tema huve. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hageja nõude ja mõistab välja hüvitise kuue kuu tasu ulatuses summas 1 800 eurot lepingu p 3.1., 6.8 ja VÕS § 76 lg 1 alusel.
41.Viivise summalt 1 800 eurot VÕS § 113 lg 1 määras alates 23.06.2020 kuni kohustuse täitmiseni rahuldab kohus VÕS § 100, 101 lg 1 p 6 ja TsMS § 367 alusel. Kohtuotsuse tegemise seisuga so 25.03.2021.a. on väljamõistetav viivis summas 109,08 eurot /II kd tl 58/. III.
42.Kohus ei nõustu hageja poolt märgitud hagihinnaga /I kd tl 8-9/. See, et Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 loetleb vaidlused, kus riigilõivu ei võeta, ei tähenda, et nõudeid ei tuleks arvestada hagihinna määramisel.
43.Käesolevas tsiviilasjas on ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise nõue mittevaraline nõue, mille hind on 3 500 eurot vastavalt TsMS § 132 lg 1. TsMS § 134 lg 1 ja 3 sätetel tuleb arvestada ainult varalise nõudega. Rahaliste nõuete puhul tuleb arvestada TsMS § 124 lg 1 ning rahalised nõuded on kokku summas 16 623,52 (4 500+9 000+1 800+viivisnõuded summas1 323,52 € ) eurot. Kokku hagihind 16 623,52 eurot. IV.
44.TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad menetluskulud täielikult poolte endi kanda, kuna kohus rahuldab hagi osaliselt.
45.Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel pärast kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.