J. L.a (L.) hagi Eesti Vabariigi (Xxxxi kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise hüvitise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3333,47 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja J. L. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Ingridt Allemann Kostja Eesti Vabariik (Xxxxi kaudu; registrikood xxxx), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Xxxxi kaudu) taotlus vähendada töövaidluskomisjoni 18.02.2020 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2909/19 J. L.a kasuks TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetud hüvitist.
2.Jätta rahuldamata J. L.a hagi Eesti Vabariigi (Xxxxi kaudu) vastu TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks, mis koosneb ühe kuu keskmisest töötasust 1776,57 eurot (bruto) ja saamata jäänud tulust 1556,90 eurot (bruto).
3.Jätta menetluskulud J. L.a kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (23.03.2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel
juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.J. L. (hageja) esitas 19.12.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Eesti Vabariigi (Xxxxi (xxxx) kaudu; kostja) vastu, paludes järgmist: - tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 21.11.2019 avalduse alusel on tühine; - lõpetada tööleping alates 01.12.2019; - tuvastada diskrimineerimine kostja poolt; - välja mõista kostjalt hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel kokku 15 886,61 eurot (bruto), mis koosneb järgmistest komponentidest: - kolme kuu keskmise töötasu hüvitis 5329,71 eurot (bruto); - saamata jäänud tulu 1556,90 eurot (bruto); - mittevaralise kahju hüvitis seoses diskrimineerimisega 9000 eurot (bruto).
2.TVK tegi 18.02.2020 otsuse, millega rahuldas hageja avalduse osaliselt. TVK tuvastas, et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja 21.11.2019 avaldusega on tühine. TVK lõpetas poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 30.11.2019. TVK mõistis TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses kokku 3553,14 eurot. Ülejäänud osas jättis TVK rahuldamata hageja nõude hüvitise väljamõistmiseks. TVK tuvastas, et hageja ja kostja töölepingulistes suhtes ei esinenud diskrimineerimist soo, veendumuse või tööalase positsiooni alusel.
3.Hageja esitas 19.03.2020 hagi (täpsustatud 09.04.2020), kus palus välja mõista kostjalt hüvitis töösuhte lõpetamise eest TLS § 109 lg 1 alusel kokku 3333,47 eurot (bruto), mis koosneb järgmistest komponentidest: - hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1776,57 eurot (bruto); - saamata jäänud tulu 1556,90 eurot (bruto). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 27.04.2015 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juurde tööle xxxx kohale. Pooled sõlmisid korduvalt töölepingu muudatusi, millega nad muutsid hageja töökohta. Viimase, st 07.10.2019 sõlmitud muudatuse kohaselt asus hageja alates 14.10.2019 tööle xxxx töökohal. Kostja peadirektor allkirjastas 20.11.2019 käskkirja, millega kinnitati kostja teenistuskohtade koosseis uues redaktsioonis. Samal päeval saatis kostja hagejale allkirjastamiseks xxxx ametijuhendi, mille hageja allkirjastas 21.11.2019 hommikul. Kostja saatis 21.11.2019 õhtul hagejale avalduse, millega ütles töölepingu alates 01.12.2019 erakorraliselt üles TLS § 89 lg 1 alusel. Kostja märkis avalduses, et osakonna tegevus, kus hageja töötab, korraldatakse ümber, mille tulemusena kaob hageja töökoht ära. Kostja avaldas, et tal puudus võimalus pakkuda hagejale tööd tema eelmisele töökohale sarnaste ülesannetega. TVK tuvastas töölepingu erakorralise ülesütlemise. Hageja ei nõustunud TVK otsusega selles osas, kus komisjon jättis rahuldamata tema avalduse välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis ühe kuu keskmise töötasu 1756,57 eurot ulatuses ja saamata jäänud tulu 1556,90 eurot.
Hageja märkis, et TVK pidi välja mõistma hüvitise hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ja hüvitise saamata jäänud tulu eest. TVK ei ole piisavalt selgitanud, miks on põhjendatud välja mõista kostjalt hüvitis töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ja mitte kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, nagu hageja oli algusest peale taotlenud. TVK ei ole hüvitise määramisel arvestanud kostja käitumist. Komisjon ei ole põhjendanud, miks on õiglane välja mõista hüvitis kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitis ei ole hageja suhtes õiglane. Seadusandja on kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise maksmise ette näinud töötaja kui töösuhte nõrgema poole töö kaotuse hüvitamiseks, kindlustamaks talle selle näol sissetuleku ajaks, mil ta uut tööd otsib. Hageja leidis, et TVK ei ole põhjendanud saamata jäänud tulu 1556,90 eurot väljamõistmata jätmist. Märgitud tulu hõlmab perioodi alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest 01.12.2019 kuni hageja uuele tööle asumiseni 01.02.2020.
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Vastuses palus kostja vähendada TVK poolt hageja kasuks väljamõistetud hüvitist. Kostja märkis, et TVK on veenvalt põhjendanud, miks praegusel juhul on põhjendatud välja mõista hüvitis töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja on olnud töötu kaks kuud ja TVK poolt välja mõistetud hüvitis kattis kogu hagejal sellel perioodil saamata jäänud töötasu kujul tekkinud kahju. Kostja hinnangul on põhjendatud välja mõista hüvitis töötaja kolme kuu ulatuses või suuremas summas siis, kui töötaja on töötu kolm kuud või kauem. Kohtu põhjendused
5.Kohus jätab rahuldamata kostja taotluse vähendada TVK poolt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetud hüvitist. Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 sätestab, et kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. Sama sätte lg 4 näeb ette, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS § 59 lg 11 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas. Praegusel juhul rahuldas TVK osaliselt hageja nõude välja mõista kostjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. Hageja vaidlustas TvLS § 58 lg 3 alusel TVK otsuse osas, milles komisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses ja ei mõistnud kostjalt välja hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, st vaidlustatud on hüvitise väljamõistmata jätmine ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1776,57 eurot (bruto). Lisaks vaidlustas hageja TVK otsuse osas, milles komisjon jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt saamata jäänud tulu 1556,90 eurot (bruto). Kostja ei ole TVK otsust vaidlustanud. TVK otsus on vaidlustamata osas jõustunud TvLS § 58 lg-te 3 ja 4 ning § 59 lg 11 alusel. Kohus ei saa praeguses vaidluses TVK otsust vaidlustamata osas (st kostjalt hageja kasuks kahe kuu keskmise töötasu hüvitise 3553,14 eurot (bruto) väljamõistmine) muuta. Seetõttu ei ole kostja taotlus vähendada komisjoni poolt väljamõistetud hüvitist edukas. Praeguse vaidluse esemeks on see, kas hageja nõue välja mõista kostjalt hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1776,57 eurot (bruto) ja saamata jäänud tulu 1556,90 (eurot) on põhjendatud.
6.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
7.Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - hageja ja kostja sõlmisid 20.04.2015 tähtajatu töölepingu, mille alusel asus hageja alates 27.04.2015 kostja juurde tööle xxxx töökohal (dtl 791–793); - pooled sõlmisid 09.04.2019 töölepingu muudatuse, millega muutsid hageja töökohta selliselt, et hageja asus alates 01.05.2019 tööle xxxx töökohal (dtl 812); - pooled sõlmisid 07.10.2019 töölepingu muudatuse, millega muutsid hageja töökohta selliselt, et hageja asus alates 14.10.2019 tööle xxxx töökohal (dtl 814); - kostja ütles 21.11.2019 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles koondamise tõttu (TLS § 89 lg 1) alates 01.12.2019 (viimane tööpäev oli 30.11.2019; dtl 884-885); - TVK tuvastas 18.02.2020 otsusega, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu alates 01.12.2019 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses 3553,14 eurot (bruto; dtl 1275–1283).
8.Kostja ei ole TVK otsust vaidlustanud. Hageja vaidlustas TVK 11.02.2020 otsuse osas, milles komisjon jättis rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, st vaidluse all on hüvitise väljamõistmine ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 1776,57 eurot (bruto), ja saamata jäänud tulu detsembri 2019–jaanuari 2020 eest kokku 1556,90 eurot (bruto).
9.Hageja nõude aluseks on TLS § 109 lg 1, mis sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Riigikohtu praktika kohaselt hõlmab TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.3; Riigikohtu 21.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-15, p 28). TLS § 109 lg 1 teise lause järgi võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.2). Kohus leiab, et hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve.
10.Kostja ütles 21.11.2019 avaldusega töölepingu erakorraliselt üles koondamise tõttu. TLS § 89 lg 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv juhul, kui tööandja on pakkunud töötajale enne töölepingu ülesütlemist võimaluse korral teist tööd. TLS § 89 lg 3 sätestab, et enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
11.Kostja põhjendas oma 21.11.2019 avalduses hageja koondamist töö ümberkorraldamisega, mis oli tingitud assisteerimisega seotud ülesannete vähenemisest ning insenertehnilist kompetentsi nõudva töömahu kasvust. Kohus jagab TVK seisukohta, et kostja on komisjonis toimunud menetluses esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et töölepingu erakorraline lõpetamine töö ümberkorraldamise tõttu oli põhjendatud. Kohus nõustub TVK põhjendustega selle kohta, et kostja on tõendanud, et ta tegi diskretsiooniotsuse hageja töökoha koondamise kohta kaalutletult. Seejuures arvestas kostja seda, et hageja töökohal ei olnud võimalik tagada assisteerimisega seotud ülesannete ulatuses täistöökoormust. Kostja esitas tõendi oma väite kohta (dlt 1163-1164). Kostja väidet, et hageja töökohal ei olnud võimalik tagada täiskoormust kinnitab ka see, et hageja on täitnud lisaks oma töökohustustele täiendavaid ülesandeid. TVK-le esitatud hageja 19.12.2019 avaldusest nähtub, et ta on täitnud tööülesandeid kolleegide palvel (dtl 766–789). Hageja ei ole seejuures väitnud ületunnitöö tegemist. Hageja on TVK-s välja toonud, et ta täitis kolleegide palvel ülesandeid, mis ei kuulunud tema töökohustuste hulka, näiteks koostas kirjade mustandeid, projekte ja tegeles hankelepingute haldamisega, mis oli õigusosakonna ülesandeks. Asjaolu, et töötaja täidab vabatahtlikult kolleegide palvel enda töökohustustest väljuvaid ülesandeid, annab tööandjale õiguse hinnata, kas esineb vajadus töökoha säilimise järele. Kostja on TVK-s tõendanud, et hageja tööülesanded oli võimalik ümber korraldada. Kostja on TVK-s tõendanud, et ilmnes insenertehnilist kompetentsi nõudva töömahu kasv. Oma väite kinnitamiseks esitas kostja 10.02.2020 taotluse nii seitsme täiendava insenertehnilise koha saamiseks (dtl 1227–1229) kui ka Riigiteede teehoiukava 2020–2030 (dtl 1233–1258). Kuigi need dokumendid on esitatud pärast hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralist ülesütlemist, tõendavad need insenertehnilist kompetentsi nõudva töömahu kasvu. Olukorras, kus kostjal oli vajadus töö ümber korraldada, oli tal õigus otsustada, kuidas seda teha, sh otsustada, millised töökohad koondada. Kostja on TVK-s tõendanud vajadust töö ümber korraldada, mistõttu pidi ta vajalikuks hageja koondada, jagades hageja tööülesanded teistele töötajatele. Hageja ei ole hagis komisjoni järeldusi eeltoodud asjaolude kohta vaidlustanud.
12.Kohus nõustub TVK seisukohaga, et kostja on rikkunud hageja töölepingu erakorralisel lõpetamisel kohustust pakkuda hagejale teist töökohta (TLS § 89 lg 3). Hageja koondamise ajal olid kostjal vabad järgmised töökohad: Xxxx turundus- ja kommunikatsioonijuhi teenistuskoht; eksamineerija ametikoht; Xxxx taristu haldamise osakonna teeregistri halduri ametikoht ja ennetustöö osakonna juhataja. Viimase töökoha täitmiseks korraldatud konkursist võttis hageja osa, kuid saamata tagasisidet konkursi kohta tühistas hageja kandideerimise juba pärast töölepingu erakorralise ülesütlemise kättesaamist. Kohtupraktikas märgitakse, et töötajale teise töö pakkumise kohustust ei saa asendada konkursi korraldamisega vabadele töökohtadele. Teise töö pakkumine tähendab, et tööandjal on kohustus pakkuda omal initsiatiivil töötajale konkreetseid töökohti, millel ta võimaldaks töötajal ilma töökohale kandideerimata töötamist jätkata. Teise töö pakkumise kohustuse eesmärgiks on anda töötajale võimalus jätkata töötamist sama tööandja juures. See eesmärk on täidetud, kui töötajale pakutakse sobivat tööd. Tööandja kohustus pakkuda töötajale teist tööd ei saa piirduda erialase töö pakkumisega. Vältimaks töölepingu lõpetamist, tuleb tööandjal kaaluda võimalust pakkuda töötajale muud tööd, mida töötaja on võimeline tegema. Olukorras, kus töösuhtes olev töötaja ei sobi vabale töökohale, ei ole tööandjal kohustust töötajale seda tööd pakkuda. Tööandjal on kohustus pakkuda töötajale kõiki töökohti, mis on töölepingu ülesütlemise hetkel vabad ja seotud tööga, mida töötaja on võimeline tegema. Tööandjal on õigus otsustada, kas ta täidab olemasolevad vabad ametikohad. Lisaks on tööandjal õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Tööandjal ei ole õigust mitte pakkuda vaba kohta, juhul kui ei esine eeltoodud mõjuvaid põhjuseid (Riigikohtu 21.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p-d 17.1-17.2).
Kostja on väitnud TVK menetluses, et hagejal puudusid vajalikud teadmised ja oskused töökohtade jaoks, mis olid vabad töölepingu lõpetamise ajal. TVK toimikust nähtuvalt hindas kostja hageja teadmisi ja oskusi hageja CV alusel. Kohus leiab, et töötaja oskuste hindamine CV alusel ei ole piisav selleks, et hinnata, kas töötaja on võimeline muul vabal töökohal töötama. Hageja on töötanud kostja juures alates 20.04.2015 ja täitnud selle aja jooksul ka selliseid ülesandeid, mis ei olnud tema ametijuhendis sätestatud. Kostja oleks pidanud välja selgitama, kas hagejal on piisavalt oskusi ja teadmisi töö tegemiseks vabal töökohal ka siis, kui vastavad andmed puudusid hageja CV-s. Kostja väitis, et teeregistri haldurilt eeldatakse GIS programmide oskust (dtl 489). Hageja väitis TVK 11.02.2020. a istungil, et tal on GIS programmidega töötamise kogemus (dtl 638–646). Seega ei ole välistatud, et hageja võinuks sobida teeregistri halduri töökohale. Kui hagejal jäi oskustest ja teadmistest puudu, näiteks halduri töö tegemiseks, siis ei ole kostja põhistanud, et hagejale täiendusõppe korraldamine oleks põhjustanud talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Eeltoodust nähtuvalt on kohus seisukohal, et kostja rikkus töölepingu lõpetamisel kohustust pakkuda hagejale teist töökohta TLS § 89 lg 3 alusel. Seetõttu on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 alusel, nagu põhjendatult leidis TVK.
13.Kuigi kostja eksis töölepingu lõpetamisel TLS § 89 lg-s 3 sätestatud kohustuse vastu, ei ole kohus tuvastanud, et kostja on tegutsenud eesmärgiga hagejaga tööleping lõpetada. Kohus nõustub TVK seisukohaga, et kostja ei ole hagejat töösuhte ajal diskrimineerinud. Hageja ei ole hagis TVK seisukohta diskrimineerimise puudumise kohta vaidlustanud. Kohus ei ole TVK toimiku materjalide alusel tuvastanud, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus möönab, et kostja on käitunud vastuoluliselt, kui ta saatis hagejale päev enne töösuhte lõpetamist uue ametijuhendi allkirjastamiseks, kuid märgitud asjaolu ei näita, et kostja on hageja suhtes pahatahtlikult käitunud.
14.Kostja käitumise puhul tuleb arvestada, et kostja on töölepingu erakorralisel ülesütlemisel maksnud hagejale koondamise hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 1) ja hüvitist vähem etteteatatud päevade eest (TLS § 100 lg 5). TVK menetluse kestel on kostja tasunud hagejale vähemmakstud koondamishüvitise (dtl 1199–1201). Kohus nõustub hagejaga, et hüvitiste maksmisel täitis kostja seadusest tulenevat kohustust, kuid hüvitise määramisel TLS § 109 lg 1 alusel tuleb arvestada kõiki asjaolusid kogumis, mh seda, et kostja on vabatahtlikult temal lasuvaid kohustusi täitnud.
15.TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) 7. peatüki sätteid (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.3). VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Eeltoodust nähtub, et TLS § 109 lg 1 järgse hüvitise maksmise eesmärgiks on hüvitada töötajale tulu, mis jäi tal saamata töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu. Hüvitise maksmise eesmärgiks on tagada töötajale sissetulek sealhulgas ajal, mil ta uut töökohta otsib. Otsustamaks hüvitise suuruse üle on oluline tuvastada, kui kaua töötaja on töötu olnud. Praegusel juhul on hageja olnud töötu kaks kuud: detsember 2019 ja jaanuar 2020. Hageja asus uuele tööle alates veebruarist 2020.
16.Hüvitise määramisel TLS § 109 lg 1 alusel tuleb arvestada, et hageja on töötanud kostja juures tähtajatu lepingu alusel alates 20.04.2015. Kostja on tõendanud, et tal oli alus hageja koondada töö ümberkorraldamise tõttu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt 21.11.2019 avaldusega on küll tühine, sest kostja rikkus kohustust hagejale teist töökohta pakkuda, kuid kohus ei ole tuvastanud kostja heade kommete vastast käitumist töösuhte lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud kostja pahatahtlikku või diskrimineerivat käitumist hageja suhtes töösuhte kestel,
töösuhte lõpetamisel ja selle järel. Töösuhte lõpetamisel ja sellele järgnenud vaidluses on kostja maksnud hagejale koondamise hüvitist. Töölepingu ülesütlemise järel on hageja olnud töötu kaks kuud. Hageja töötasu kostja juures töötades oli 1525 eurot (bruto) kuus (dtl 812), mistõttu jäi tal perioodil detsember 2019 – jaanuar 2020, mil hageja oli töötu, saamata tulu 3050 eurot (bruto; 1525 eurot x 2 kuud). Töötuna arvel oleku ajal on hageja saanud töötuskindlustushüvitist 635,95 eurot (bruto) detsembri 2019 eest ja 857,15 eurot (bruto) jaanuari 2020 eest (lk 31). TVK ei arvestanud töötuskindlustushüvitist kostjalt hageja kasuks väljamõistetud hüvitisest maha. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis nõustub kohus TVK seisukohaga, et praegusel juhul on põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses. TVK tuvastas, et hageja keskmine töötasu oli 1776,72 eurot (dtl 1275– 1283). Seega moodustab hüvitis kokku 3553,14 eurot (bruto; 1776,72 eurot x 2 kuud). Hüvitise väljamõistmine kahe kuu keskmise töötasu ulatuses katab hageja kahju (saamata jäänud tulu), mis tal tekkis töölepingu ebaseadusliku ülesütlemise tõttu alates töösuhte lõpetamisest 01.12.2019 kuni hageja uuele töökohale asumiseni 01.02.2020. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
17.Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. Märgitud säte näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu kohus eeldab, et kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud. Kuna kostja ei ole menetluskulusid kandnud, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata.
18.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.