V. T. hagi H. T. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks H. T. vastuhagi V. T. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 7000 eurot Vastuhagihind 7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): V. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Hageja (vastuhagis kostja) lepingulised esindajad: vandeadvokaat Ott Saame ja advokaat Helen Hääl (Advokaadibüroo Concordia, e-post [email protected]; [email protected]); Kostja (vastuhagis hageja): H. T. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (e-post [email protected]).
Asja läbivaatamine
16.02.2021 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud menetlusosalised
Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Saame ja advokaat Helen Hääl, kostja H. T., kostja lepinguline esindaja Kaimo Räppo
Juures viibis
Sekretär Anita Pilviste
Resolutsioon
1.Rahuldada V. T. hagi H. T. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks.
2.Lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, viisil, mille kohaselt kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadavast summast saab 50% V. T. ja ülejäänud 50% arvelt tasutakse esmalt Xxxx AS-i ees olev laenukohustus, mille tagamiseks on kinnistule registriosa numbriga xxxx seatud hüpoteek, ja seejärel järgijääva summa saab H. T..
3.Jätta rahuldamata H. T. vastuhagi V. T. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Menetluskulud
4.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja vastuväited vastuhagile
1.Hageja ja kostja on vennad, kes omandasid 23.02.2012 aastal kinkelepingu alusel oma vanemalt vennalt kinnistu ning otsustasid rajada kinnistule kahepereelamu kummalegi vennale koduks. Kinnistusraamatu kohaselt kuulub hagejale ja kostjale Xxxx kinnistu, Xxxx (registriosa number xxxx). Kuivõrd kohalik omavalitsus ei võimaldanud rajada kinnistule kahepereelamut (paarismaja), otsustasid vennad esitada taotluse üksikelamu ehitusloa väljastamiseks, kuid ehitada maja kahele perele. Seega maja on ehitatud selliselt, et kummagi pere elamu osa vahele on rajatud sein. Selliselt on kummalgi perel oma sissekäik, oma köök, pesemisruumid jms.
2.Hageja on ehitaja ning ehitusettevõtte omanik ning suure osa ehitustöödest teostas hageja isiklikult. Kostja võttis enda osa finantseerimiseks ning materjalide soetamiseks laenu. 2014. aastal kolis hageja elama xxxx ning omab endiselt ehitusettevõtet ja ehitab xxxx. Kostja jäi elama majja koos oma perega.
3.Hageja leiab, et poolte kaasomand on mõistlik jagada selliselt, et müüa kinnistu avalikul enampakkumisel. Esiteks ei saa hageja lähtuvalt Riigikohtu juhistest nõuda, et kostja peaks omandama enda ainuomandisse kinnistu, see viiks sundomandamiseni ning oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega. Teiseks on hagejal kahtlus, et kuivõrd kostjal on panga ees märkimisväärne võlgnevus, ei pruugi tal olla rahalisi vahendeid omandada hageja kaasomandi osa ning selline sundomandamine võib põhjustada kostjale raskeid tagajärgi.
4.Seoses vastuhagiga on hageja avaldanud, et tal puudub igasugune huvi omandada vastuhagis talle pakutud kinnistu osa. Hagejal ei ole mitte mingit huvi ega soovi enda
omandisse jätta ei Xxxx kinnistut ega Xxxx kinnistu tagahoovi. Arvestades pooltevahelisi suhteid, ei ole ka kuidagi otstarbeks ega mõistlik ega kaasomanike huvides lõpetada kaasomandit asja reaalosadeks jagamise teel. Lisaks sellele, et hagejal puudub igasugune huvi vastuhagis talle pakutava kinnistu omandamise vastu, tuleb rõhutada, et sellist kinnistut ei eksisteeri ning igasuguse kinnistu moodustamiseks peab olema täidetud väga palju eelduseid, sh peab seal olema kohaliku omavalitsuse kooskõlastus. Samuti tuleks reaalosadeks jagamise korral kostjal tasuda hagejale rahaline tasaarvestus kinnistu turuväärtuselt. Hageja on veendunud, et kostjal puudub rahaline võimalus taotleda kinnistu jätmist enda ainuomandisse hüvitise maksmise vastu. Hageja palub kohtul jätta vastuhagi rahuldamata.
5.Hageja palub lõpetada kinnistu registriosa numbriga xxxx kaasomand viisil, et Xxxx kinnistu, Xxxx (registriosa number xxxx) müüakse avalikul enampakkumisel täitemenetluse reeglite kohaselt kohtutäituri vahendusel ja kinnistu müügist saadud summad jagatakse alljärgnevalt: kanda hagejale 50% kinnistu müügist saadud summast; täita kostja müügitulu arvelt kostja laenukohustus täies ulatuses (hüpoteegiga tagatud nõue) Xxxx panga ees ning ülejäänud summa kanda kostja kontole. Alternatiivselt jätta Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx kantud Xxxx kinnistu kostja ainuomandisse kohustusega tasuda hagejale 50% kinnistu turuväärtusest. Kohustada kostjat tarvilike tahteavalduste andmiseks. Hageja palub lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kostja saab kinnisasja ainuomanikuks, kuid hageja on kohustatud andma tahteavalduse kinnistusraamatu kande muutmiseks üksnes juhul, kui hagejale omandi kaotuse eest ettenähtud hüvitis on hagejale tasutud või kandud notari deposiitkontole. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagis esitatud nõue
6.Kostja nõuab kaasomandi lõpetamist AÕS § 77 lg 2 alusel selliselt, et lõpetatakse kaasomand kinnistule, mis on poolte kaasomandis, viisil, mille kohaselt kinnistu jagatakse reaalosadeks. Ülaltoodud viisil kaasomandi lõpetamine arvestaks kostja hinnangul enim poolte seniseid suhteid ja läbisaamist. Samuti oleks nimetatud viisil kaasomandi lõpetamine kõige õiglasem, kuna annab mõlemale kaasomanikule võimaluse säilitada kinnistu osa osas omandiõigus, saades oma kindlalt piiritletud kinnistu osa suhtes ainuomanikuks.
7.Kostja kinnitab, et tal on isiklik huvi kinnistu vastu, kuna tegemist on tema vennalt kinke teel saadud kinnistuga, millele ta on oma rahast ja vaba ajast püstitanud elumaja, kus elab käesoleval ajal koos perega. Mingil juhul ei ole põhjendatud kinnistu avalikul enampakkumisel müümine. Kostja on vaidlusalusele kinnistule ehitanud maja oma vahendite arvelt, mistõttu hagejale 50% hoonestatud kinnistu väärtusest hüvitamine ei ole mingil juhul põhjendatud.
8.Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja nõuded on osaliselt või täielikult põhjendatud ning hagejale tuleb hüvitada 50% kinnistu väärtusest, siis palub kostja need tasaarvestada hageja nõuetega kostja vastu (116 500 eurot). Kostja kulutused kinnistu suhtes on kokku vähemalt 185 342,26 eurot. Kinnistu turuväärtuse eksperthinnangu järgi on kinnistu turuväärtus 233 000 eurot. Seega on õiglane maksta hagejale hüvitisena 23 828,87 eurot.
9.Kostja palub lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, asukohaga Xxxx, viisil, mille kohaselt kinnistu koos selle oluliste osadega jagatakse reaalosadeks, ning hageja kohustamist asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja vajalike tahteavalduste andmiseks.
Kohtuotsuse põhjendused
10.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja vastuhagiga ning asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
11.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja on Xxxx kinnistu asukohaga Xxxx (registriosa number xxxx) kaasomanikud. Nii hagejale kui kostjale kuulub 1⁄2 mõttelist osa kinnistust, mis nähtub ka kinnistusraamatu väljavõttest (dtl 29). Pooled ei vaidle küsimuses, et kaasomand tuleks lõpetada, kuid pooltel on erimeelsus kaasomandi lõpetamise viisi osas. Hageja soovib kaasomandi lõpetamist viisil, et kinnistu pannakse avalikule enampakkumisele või alternatiivselt kinnistu jätmist kostja ainuomandisse tingimusel, et kostja tasub hagejale õiglase hüvitise omandi kaotuse eest. Kostja leiab vastuhagis, et kaasomand tuleks lõpetada viisil, mille kohaselt kinnistu jagatakse reaalosadeks.
12.Kohus märgib, et kooskõlas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kohus ei pea tuvastama kaasomandi lõpetamise nõude põhjust. Kõnealust seisukohta on väljendanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-45-06. AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Asjaõigusseaduse § 76 lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistav asjaolu üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus käesoleval juhul tuvastanud, nagu ka muid piiranguid, mis takistaksid kaasomandi lõpetamist, seega on kaasomandi jagamise nõude materiaalõiguslikud eeldused täidetud.
13.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-65-10 p-st 21 tulenevalt peab kaasomandi lõpetamine toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kohtul on võimalik kaasomand lõpetada üksnes hagis või vastuhagis taotletud viisil. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud lõpetada kaasomand hageja poolt hagis esimese alternatiivina nimetatud viisil, s.o kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel.
14.Kohus leiab, et kaasomandit ei ole võimalik lõpetada kinnistu jätmisega kostja ainuomandisse, kuna kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal on võimalik hagejale tasuda õiglane hüvitis omandi kaotuse eest. Nimelt on kohus pooltele 09.09.2020 e-kirjas selgitanud, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-17 asunud seisukohale, et kui asja või õigust soovib üks kaasomanik (ühisomanik), peab kohus enne eseme temale jätmise otsustamist selgeks tegema ka hüvitise määra, mida kaasomanik (ühisomanik) on valmis ja võimeline teisele kaasomanikule (ühisomanikule) maksma. (p 25) Jättes asja või õiguse ühele kaas- või ühisomanikule, asendatakse kohtulahendiga teiste tahteavaldused omandi üleandmiseks TsÜS § 68 lg 5 ja TMS § 184 lg 1 kohaselt. Kui seda teha hüvitise maksmise kohustuse vastu, mida omandaja maksta ei jaksa, tekib olukord, kus otsus võib jäädagi huvi (raha) puudusel täitmata. Seda juhul, kui raha maksmise kohustus pannakse omandajale omandi saamise
tingimusena, st teiste kaasomanike (ühisomanike) tahteavaldused asendatakse tingimusel, et omandaja maksab neile omandamise eest kohtulahendiga ette nähtud hüvitise. Sel juhul on tegemist tahteavalduste andmiseks kohustatud kaasomanike (ühisomanike) õigusega keelduda tahteavalduste andmisest raha saamiseni VÕS § 110 lg 5 mõttes. (p 25.1.) Kui hüvitis mõistetakse aga teise kaasomaniku (ühisomaniku) kasuks välja, võib hüvitist saama õigustatud kaasomanik (ühisomanik) alustada teise vastu raha saamiseks täitemenetlust, mille käigus võõrandatakse lõpuks hüvitist maksma kohustatule jäetud ese ja halvemal juhul (kui ese hinnati kohtumenetluses tegelikust väärtusest kallimaks või kui selle väärtus vahepeal langeb) ka muu vara ning lõppkokkuvõttes võib kaasomandi (ühisomandi) jagamine viia eseme omandamiseks mittejõukohastel tingimustel kohustatud isiku maksejõuetuseni. Selline kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viis võib seega koormata üht kaasomanikku (ühisomanikku) ebaproportsionaalselt. Eelkirjeldatud olukordade vältimiseks peaks kohus, kui ta leiab, et eseme omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule (või ühisomanikule), vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka alternatiivselt esitatud. Kui enampakkumise nõuet ei ole esitatud ja muid mõistlikke alternatiive ei ole, peaks kohus jätma kaasomandi (ühisomandi) selles olukorras lõpetamata. Seda peaks kohus pooltele ka enne selgitama ja võimaldama neil esitada enampakkumise nõue alternatiivselt juhuks, kui kohtu arvates tuleks eseme omandamise eest maksta rohkem, kui omandamist soovija on valmis ja võimeline tegema. (p 25.2.-25.3.) Eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) jättes tuleks temalt samal ajal hüvitis teise kasuks (täitedokumendina) välja mõista eelkõige siis, kui eseme omandamist soovinud kaasomanik (ühisomanik) on ise nõudnud asja endale hüvitise väljamõistmise vastu või vähemasti nõustunud temalt raha väljamõistmisega . Sel juhul tuleks hüvitise sissenõudmine siduda otsuse resolutsioonis vastastikku omandamiseks vajalike tahteavalduste andmisega (TMS § 21), vältimaks nii eseme omandamist hüvitist maksmata kui hüvitise sissenõudmist omandi üleminekut tagamata.
15.Antud juhul on riiklikult tunnustatud eksperdi 13.07.2020 koostatud ekspertiisiaktiga (dtl 306-336) tuvastamist leidnud, et kaasomandisse kuuluva kinnistu väärtus on 233 000 eurot. Seega märkis kohus 09.09.2020 e-kirjas, et kostjal tuleb tõendada, et tal on majanduslikult võimalik hüvitada hagejale omandi kaotamise eest ettenähtud summa, s.o 1⁄2 kinnisasja väärtusest , mis on 116 500 eurot. Kohus märkis, et nimetatud asjaolu on kostjal võimalik tõendada dokumentidega, millest nähtub, et kostjal on koheselt olemas vastavad rahalised vahendid (näiteks pangakonto väljavõte), või et mõni krediidiasutus on kinnitanud, et ta on valmis kostjale vastavas summas laenu andma.
16.Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest ilmneks, et kostjal on majanduslik võimekus tasuda hagejale omandi kaotuse eest õiglane hüvitis, s.o 116 500 eurot, mistõttu kohus leiab kooskõlas Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-14-17 väljendatud seisukohtadega, et kohtul ei ole võimalik lõpetada kaasomandit hagiavalduses nimetatud alternatiivsel viisil, mille kohaselt kaasomandisse kuuluv kinnistu jääks kostja ainuomandisse.
17.Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta ka vastuhagis esitatud nõue kaasomandi lõpetamiseks, s.o kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Kohus on 09.09.2020 e-kirjas kostjale selgitanud, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-61-12 p-s 12 asunud seisukohale, et kinnisasja jagamisel tuleb arvestada maatüki olemust ja maakorralduse nõudeid
(vt Riigikohtu 15. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-03, p 26). Kohtud on õigesti märkinud, et kinnisasi on MaaKS § 13 lg 4 kohaselt jagamatu, kui jagamise tulemusena muutub võimatuks kinnisasja kasutamine vastavalt sihtotstarbele või kui ei ole võimalik moodustada katastriüksust. Kolleegium leiab, et kaasomandis olevat kinnisasja saab koos oluliste osadega jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. Ehitise kui kinnisasja olulise osa reaalosadeks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ja põhjendatud eksperdiarvamust. Samas ei ole ka eksperdiarvamusel TsMS § 232 lg 2 kohaselt kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Maakohtu otsuse kohaselt on eksperdi arvamuse järgi ehitustehniliselt võimalik jagada kinnisasjal asuvad ehitised reaalosadeks. Samas ei selgu maa- ega ringkonnakohtu otsusest, kas pärast kaasomandis oleva kinnisasja reaalosadeks jagamist säilitaksid ehitise osad oma komplekssuse ning kasutusotstarbe ka juhul, kui ehitise üks osadest näiteks häviks. Seega ei ole kindlaks tehtud, kas pärast kinnisasja reaalosadeks jagamist saavad ehitise osad eksisteerida ilma kummagi poole osata. Kolleegium leiab, et kohtud ei ole piisavalt põhjendanud, miks tuleb kaasomand lõpetada asja reaalosadeks jagamisega, rikkudes sellega TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut. Kohtud on kaasomandi reaalosadeks jagamist põhjendanud asjaoluga, et sellisel juhul säiliks mõlemal kaasomanikul võimalus hooneid kasutada. Kolleegium leiab, et sellest asjaolust lähtumine ei pruugi olla kaasomanike huvides. Kuigi kaasomandi lõpetamiseks ei ole vaja olulist põhjust (vt nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 19), saab kohus kaasomandi lõpetamise viisi valikul arvestada mh poolte suhete ja senise läbisaamisega. Olukorras, kus pooled ei ole saavutanud kinnisasja kasutamise kokkulepet, võib asja reaalosadeks jagamine olla ebamõistlik ja kaasomanike huvide vastane. Täiendavalt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-61-12 p-s 13 märkinud, et kinnisasja jagamine eeldab jagatava kinnisasja piiride kindlaksmääramist. Kinnistamisavaldusele tuleb lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid. Kinnistu jagamisel esitatakse KRS § 36 lg 1 kohaselt kinnistusosakonnale riigi maakatastri pidaja väljastatud kinnistu plaani koopia või skeem, kui see on vajalik kande mõistmiseks.
18.Kohus selgitas 09.09.2020 e-kirjas, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest tuleb kostjal esitada tõendid selle kohta, et kinnistu reaalosadeks jagamine on võimalik lähtuvalt maatüki olemusest, maakorralduse nõuetest ja kinnistul asuvast ehitisest. Eelkõige tuli kostjal esitada tõend selle kohta, et kohalik omavalitsus annab nõusoleku kinnistu reaalosadeks jagamiseks. Kohus märgib, et vaatamata kohtu selgitustele ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kaasomandisse kuuluva kinnistu reaalosadeks jagamine on võimalik lähtuvalt maatüki olemusest, maakorralduse nõuetest ja kinnistul asuvast ehitisest. Seega asub kohus seisukohale, et vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna kostja ei ole tõendanud vastava nõude rahuldamise eelduseid. Samuti on kohus seisukohal, et kaasomandi lõpetamine kinnistu reaalosadeks jagamise teel ei oleks mõistlik, kuna nähtuvalt menetluses esitatud asjaoludest ei ole hageja ja kostja vahel heanaaberlikud suhted.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaasomandit on võimalik lõpetada üksnes hagiavalduses I alternatiivina nimetatud viisil, s.o avaliku enampakkumise teel. Kinnistu müümisel avalikul enampakkumisel saavad mõlemad kaasomanikud enda omandiosa suurusele vastava õiglase hinna. Seega tuleb lõpetada kaasomand kinnistule, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, viisil, mille kohaselt kinnistu, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx, müüakse avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadavast summast
saab 50% hageja ja ülejäänud 50% arvelt tasutakse esmalt Xxxx AS-i ees olev laenukohustus, mille tagamiseks on kinnistule registriosa numbriga xxxx seatud hüpoteek, ja seejärel järgijääva summa saab kostja.
20.Kohus selgitab, et leiab, et kinnistu müügist saadava tulemi jaotus eeltoodud viisil on põhjendatud lähtuvalt asjaolust, et kinnistule seatud hüpoteek tagab üksnes kostja poolt sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi (dtl 10-14). Seega tuleb just kostjale ettenähtud kinnistu müügist saadava tulemi arvelt hüvitada Xxxx panga ees olevad kohustused.
21.Kostja on käesolevas menetluses esitanud hageja suhtes ka tasaarvestuse avalduse. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus märgib, et kohus ei ole käesolevas lahendis tuvastanud, et hageja on kohustatud tasuma kostjale rahasumma, mistõttu ei ole täidetud VÕS § 197 lg-s 1 sätestatud eeldused, ning kostja tasaarvestuse avaldus tuleb rahuldamata jätta. Täiendavalt märgib kohus, et kohtul puudus ka alus lähtuda kostja tasaarvestamise avaldusest analüüsides küsimust, kas kostjal on võimalik tasuda hagejale omandi kaotuse eest õiglast hüvitist, kuna kostja ei ole tasaarvestamise avalduses nimetatud nõuet ühegi tõendiga korrektselt tõendanud. Nimelt on kohus kostja 25.09.2020 tasaarvestamise avaldusega seoses esitatud tõendid jätnud 21.12.2020 määrusega tähelepanuta kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-141-13, kuna kostja ei selgitanud, milliste tõenditega kostja milliseid asjaolusid tõendab.
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 1, lg 4 p 4 alusel on hagihind 7000 eurot ja vastuhagihind 7000 eurot. Menetluskulud
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi ning jätab vastuhagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. (digitaalselt allkirjastatud) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.