Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 30. jaanuari 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30. jaanuari 2020 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.
3.Määrus kätte toimetada menetlusosalistele (sh määruskaebuse esitajale isiklikult). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas 29. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse
rakendamiseks (taotlus), millega taotles XX (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja selle ravi pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks.
2.Puudutatud isik ilmus 27. jaanuaril 2021 ootamatult psühhiaatriakliiniku valvetuppa pidulikus riietuses, päikeseprillidega. Käitus bravuurselt. Tahtis minna haigla klubimajja, et saada oma autasu filmimiste eest. Palus oma dokumendi vahetamist nime muutmisega (YY). Nõudis et saaks koheselt haiglas uue dokumendi. Väitis, et võttis enne haiglasse tulekut pokaali šampust, mida üks näitleja ikka võib endale enne esinemist lubada. Selgitustest sisukohaselt aru ei saanud. Tuvastati haiguse ägenemine, äge psühhootiline seisund ning tehti otsus paigutada puudutatud isik haiglaravile. Sellest teada saades muutus puudutatud isik rahutuks, karjus, ropendas, avaldas paranoilist luulu oma mehe ja poja suhtes. Spontaanselt karjumist ei lõpetanud. Seetõttu võeti 27. jaanuaril 2021 kell 21.37 puudutatud isiku suhtes vastu tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi rakendamise otsus.
3.Psühhiaatrite IV ja KT arvamusest nähtub puudutatud isiku haigestumise ja haiguse kulgemise kohta järgmine.
3.1.Puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia. Ta haigestus 2003. aastal, haiguse ägenemise tõttu on vajanud statsionaarset ravi psühhiaatriakliinikus 15 korda, sh valdavalt tahtest olenematult kohtumääruse alusel. Haiguspildis avalduvad mõttekäiguhäired, käskiva ja kommenteeriva sisuga kuulmismeelepetted, paranoidne jälitus-, tähendusluul, suurusluul enda erilisusest. Psühhoosist juhituna on ta korduvalt käitunud agressiivselt, teinud suitsiidkatseid. Ravisoostumus pole hea, haigusteadvus puudub. Raviga haiglas suudetakse äge haigussümptomaatika kupeerida, kuid kodus ravi katkeb või on ebakorrapärane ja seisund halveneb. Toetusravi kontrollimiseks püütud manustada antipsühhootikumi igakuiste depoosüstidega, aga ta ei käi süstidel regulaarselt.
3.2.Peale aastast vahet tuli puudutatud isik ootamatult polikliinikusse süstile
6.jaanuaril 2021. Käitus konfliktselt, jäi mulje haiguse ägenemisest, suunati arsti vastuvõtule. Psühhiaatri visiidil 19. jaanuaril 2021 avaldas paranoilisi mõtteid tervishoiusüsteemi kohta, soovis tutvuda oma haiguslooga. Selgus, et oli kuritarvitanud alkoholi. Kinnitus haiguse ägenemine psühhoosi aktiveerumisega. Haiglasse suunamiseks akuutset vajadust ei öelnud, motiveeriti korrektselt toetusravi jätkama, anti uus aeg süstile kuu pärast.
3.3.Puudutatud isik ilmus 27. jaanuaril 2021 psühhiaatriakliiniku valvetuppa. Tuvastati haiguse ägenemine, äge psühhootiline seisund ja otsustati paigutada ta haiglaravile. Puudutatud isik muutus rahutuks ja ta suunati palatisse, kus ta käitus jätkuvalt agressiivselt, karjus ja ähvardas. Keeldus oma riideid haigla riiete vastu vahetamast. Nii enda kui teiste ohutuse tagamiseks ja rahustava ravimi manustamiseks puudutatud isikut ohjeldati nii medikamentoosselt kui mehaaniliselt eralduspalatis. Ravi foonil mõnevõrra rahunes, ohjeldus lõpetati järgmisel hommikul. Puudutatud isik on väliselt rahulikum, agressioonita, kuid jätkuvalt situatsioonis ei orienteeru, seesmiselt pinges, düsfooriliselt meelestatud, kõrge konfliktivalmidusega. Püsib paranoidne ja suurusluul, haigust endal ei tunnista, keeldub haiglaravist ja igasugusest koostööst.
3.4.Puudutatud isik põeb rasket psüühikahäiret paranoidne skisofreenia (F20.02), mis on ägenenud. Tema käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuvalt ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida, mistõttu on psühhiaatrilise haiglaravita ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele.
4.Puudutatud isiku raviarst leidis, et puudutatud isik vajab pikalt ravi.
5.Ärakuulamisel puudutatud isik haiglasse jäämise põhjusest aru ei saanud. Kinnitas, et võtab kodus ravimeid, aga süstile õigeks ajaks ei tulnud. Jutt oli segane ja teemad vaheldusid kiiresti. 2 (5)
6.Puudutatud isiku esindaja toetas puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevaks.
7.Maakohus rakendas 29. jaanuari 2021 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset alates 27. jaanuarist 2021 kuni 30. jaanuarini 2021 koos vajadusel tahtevastase ravimite manustamisega.
8.Puudutatud isiku raviarst teavitas 29. jaanuaril 2021 maakohut sellest, et puudutatud isik ei ole piisavalt paranenud ja vajab jätkuvalt haiglaravi.
MAAKOHTU MÄÄRUS
9.Maakohus pikendas 30. jaanuari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset 40 päevani, paigutas puudutatud isiku psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega kuni 7. märtsini 2021 või mõne nimetatud tähtpäevale eelneva päevani, kui psühhiaatriahaigla on teinud otsuse tahtest olenematu psühhiaatrilise haiglaravi lõpetamiseks. Ühtlasi andis maakohus loa puudutatud isiku suhtes kohaldada tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sealhulgas vajadusel tahtevastast ravimite manustamist.
9.1.Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
9.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest ning pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
9.3.Avaldusest ja selle lisatud arvamusest järeldas maakohus, et puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psüühilisest haigestumisest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel maakohus veendus, et puudutatud isiku käitumine on psüühilisest haigestumisest mõjutatud. Puudutatud isikul on diagnoositud paranoidne skisofreenia (F20.02), mis on ägenenud. Ta ei orienteeru situatsioonis ning on agressiivsusele kalduv. Tal puudub haiguskriitika ja ei mõista ravivajadust.
9.4.Puudutatud isikul esinev raske psüühikahäire piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ning seda juhtida ja haiglaravita jätmisel ohustab puudutatud isik psüühikahäire tõttu eelkõige teda ümbritsevaid isikuid. Eeltoodust tulenevalt on kinnisesse asutusse paigutamise tingimused täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii patsiendile endale kui ümbritsevatele. Esitatud on psühhiaatri arvamus, mis kinnitab esialgse õiguskaitse pikendamise vajadust. Puudutatud isik ei tervenenud esialgse õiguskaitse tähtaja lõppemise päeval.
9.5.Taotlusest nähtuvalt vajab puudutatud isik ravi ja ravimite manustamist. Seetõttu tuleb anda luba puudutatud isikule tahtevastaselt psühhoosivastaste, meeleolu stabiliseerivate ja
3 (5)
rahustava toimega ravimite manustamiseks ning vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
10.Puudutatud isik esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Puudutatud isik on veendumusel, et ta ei ole ohtlike ei endale ega teistele. Ta saab kodus hakkama ja suudab ravi järgida ning teeb õigeaegselt vajalikud depoosüstid. Puudutatud isik möönab, et alates septembrist oli olukord hullem. Talle tundus, et temast tehakse filmi ja sunnitakse näitlejaks, kes ta ei ole tegelikult. Talle pannakse lihtsalt sõnad suhu. Haiglas ta seda ei kuule, kuid on kodus sellega harjunud ja arvab, et see teda rohkem ei häiri. Haiglas tunneb end lihtsalt ahistatuna. Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatu ja seega esialgse õiguskaitse pikendamine kuni neljakümne päevani tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamisega ei ole põhjendatud.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
17.veebruaril 2021.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Maakohus asus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Maakohus kuulas ära raviarsti, puudutatud isiku enda ja talle määratud esindaja. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul paranoidne skisofreenia (F20.02). Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ei ole ohtlik ega vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei saa olla määravaks PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.
14.Puudutatud isiku ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatrite arvamusest nähtub, et puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuvalt ettearvamatu ja ebaadekvaatne. Puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust ega suuda oma käitumist kontrollida, mistõttu on psühhiaatrilise haiglaravita ohtlik nii enesele kui ümbritsevatele.
15.Määruskaebuse vastusest selgub, et hoolimata haiglaravist ei ole puudutatud isikul arusaamist enda käitumise kohatusest ja vajadusest pideva toetusravi kasutamiseks. Puudutatud isikul on kujunenud identsushäire, suurusluul, mis mõjutab tugevalt tema käitumist ning põhjustab segadust ja agressiivset käitumist. Puudutatud isik eitab igasuguse ravi vajadust psühhiaatriliste ravimitega. Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu
14.veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Määruskaebuse vastusest nähtuvalt puudub puudutatud isikul haiguskriitika ning ta ei tunnista oma agressiivset käitumist. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Samuti ei ole puudutatud isiku suhtes muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Puudutatud isiku varasemast käitumisest nähtub, et kodus ta
4 (5)
ravimeid võtma ei hakka. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei ole võimeline ise ennast väljaspool raviasutust ravima.
16.Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks. Seega jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
17.Määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus.
18.TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.