Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohustusi võlgniku suhtes, saata teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Ixxxx Txxxxxxxx esitas 01.03.2021. a Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajja avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul lasuvad rahalised kohustused kasvanud määras, et võlgnik ei suuda neid enam täita. Ixxxx Txxxxxxxx kaotas töökoha ning tema ajutiseks sissetulekuks on töötu abiraha 205 eurot. Viimati töötas Ixxxx Txxxxxxxx AS-is xxxxxxx dispetšerina, kus olid 24-tunnised vahetused. Võlgniku tervis ei pidanud sellisele graafikule aga vastu ja ta lahkus omal soovil töölt. Varasemalt on võlgnik töötanud Soomes ehitusobjekti koristajana Võlgnikul on kohustused järgmiste võlausaldajate ees:    

Folkefinants AS Eesti filiaal (nõue loovutatud Julianus Inkasso OÜ-le) ees nõude jääk 252,91 eurot; TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (nõue loovutatud OK Incure OÜ-le) ees nõude jääk 2271,09 eurot; IPF Digital AS (nõue loovutatud OK Incure OÜ-le) ees nõude jääk 1838,55 eurot ning PlusPlus Capital AS ees on nõude jääk 16 749,89 eurot (3 erinevat laenulepingut). Võlgnevused kokku 21 112,44 eurot, millele lisanduvad täiturite tasud.

Laenud on võetud perioodil, mis Ixxxx Txxxxxxxx omas sissetulekut ja soovis paremini elada. Võlgnik leiab, et tegi vigu, kuna võttis üha uusi laene, et tasuda varasemaid võlgnevusi. Võlgnikule ei kuulu vara. Tal on üksnes igapäevased tarbeesemed. Abielu on lahutatud 2016.a. Ülalpeetavaid ei ole. Võlgnik on töötuna arvel ning on alustanud töö otsimist. Ixxxx Txxxxxxxx omab arvelduskontosid SEB Pank AS-is ja Nordea Pangas. Ixxxx Txxxxxxxx avaldus saadeti tööjaotusplaani alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Kohus kogus andmeid registritest: kinnistusraamatust, millest nähtub, et võlgniku nimele kinnisasju ei ole registreeritud. Samuti ei ole võlgnikul osalusi äriühingutes. Töötamiste registri andmetel võlgnik ei tööta. Täitemenetluse registri andmetel on Ixxxx Txxxxxxxxx rahalisi kohustusi kokku 18 912,33 euro ulatuses ning lisanduvad kohtutäiturite tasud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et Ixxxx Txxxxxxxx pankrotiavaldus on võimalik menetlusse võtta.

Kohtu hinnangul vastab avaldus seaduses võlgniku pankrotiavaldusele esitatud nõuetele. Võlgnik on avalduses põhistanud oma maksejõuetust ning on märkinud võlanimekirjas võlausaldajate andmed, täitmata nõuded ja nõuete suurused, samuti andmed enda vara kohta. Kohus ei tuvastanud pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid PankrS § 14 lg 1 järgi. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Ixxxx Txxxxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Antud juhul on pankrotiavalduse esitanud võlgnik, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Pankrotiavalduses esitatud andmete kohaselt on avaldajal kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 21 112,44 eurot. Avaldaja teatel puudub tal igasugune vara. Võlgniku kinnitusel on ta töötukassas arvel ning elab käesolevalt töötutoetusest. Seega saab teha järelduse, et Ixxxx Txxxxxxxxx sissetuleku puudumine ei võimalda tal võlgade tasumist. Kohus kontrollis valikest registriandmetest, et Ixxxx Txxxxxxxxx puudub osalus äriühingutes ja kinnisvara. Ülalpeetavaid ei ole. Arvestades esitatud ja kogutud andmeid, hindab kohus, et avaldaja ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võlausaldajate nõudeid rahuldada ning see suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja vastu on teadaolevaid nõudeid kokku vähemalt 21 112,44 euro ulatuses. Avaldajal puudub käesoleval ajal vara või sissetulek, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 24 kuu jooksul. Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha ligikaudu 880 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on maksevõimet ületavate rahaliste kohustuste võtmine, oma võimalustega mittearvestamine rahaliste kohustuste võtmisel. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Küllike Mitti, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse

nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. PankrS § 35 lg 2 kohaselt on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus PankrS § 171 lg 1 alusel pärast haldurilt aruande saamist pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu või lõpparuande kinnitamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.