Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
11. märts 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-715
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti avaldus kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Viru Maakohtu 27. novembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mürin määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): OÜ Mürin (registrikood 10054422), lepinguline esindaja Igor Sumarok Vastustaja (avaldaja): Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet, juhataja I. P. Kožanov
Maakohus selgitas, et puudutatud isikul on võimalik tasuda avaldaja kasuks väljamõistetud kahju kohtulahendis väljatoodud arveldusarvele. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks (TsMS § 623 lg 6). Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) puhul on tegemist kohtuga, mille kohtuotsust loetakse välisriigi kohtuotsuseks TsMS § 620 tähenduses. Maakohtule esitatud Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28. oktoobri 2014 otsusest asjas nr A56-41652/2014 nähtub, et puudutatud isik nõudega ei nõustunud, samas on puudutatud isik 8. veebruaril 2013 hüvitanud kahju osaliselt, summas 190 511,48 rubla ning 19. augustil 2013 on puudutatud isik garanteerinud kahju summas 571 534,47 rubla hüvitamise hiljemalt 1. detsembril 2013. Seega võib teha järelduse, et puudutatud isik on täielikult nõustunud varalise kahju hüvitamise nõudega. Seega on puudutatud isik saanud temalt kahju hüvitamise väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi. Kohtuotsus on jõustunud 27. veebruaril 2015. Puudutatud isik esitas vastuväite seoses aegumisega. Seoses viitega Brüssel I määrusele pidas kohus vajalikuks selgitada, et kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud õigusabileping ning Venemaa Föderatsioon ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis ei kuulu kohaldamisele Brüssel I määruse sätted, vaid primaarseks on pooltevaheline leping. Praegusel juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingust ja selle juurde kuuluvast
Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti-Vene õigusabilepingu art-st 56, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda, kui 1) taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas; 3) vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Kuna Eesti-Vene õigusabilepingu art 56 ei näe ette kontrollida aegumise vastuväidet, siis ei andnud maakohus sisulist hinnangut puudutatud isiku poolt esitatud aegumise vastuväitele. Puudutatud isik väidab, et arbitraažikohtu otsus on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Maakohus selgitas, et Eesti–Vene õigusabilepingus ei ole seda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alusena nimetatud. Seetõttu ei anna see alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata.
samuti jättis maakohus enne lahendi tegemist määramata pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi avalikult teatavakstegemise aja, mis on menetlusõiguse normi rikkumised.
Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa andmiseks selleks vajalike formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest keeldumise aluste mitteesinemist. Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kõik õigusabi lepingu ja selle juurde lisatud protokolli artiklis 52 nimetatud dokumendid koos tõlgetega. Sealhulgas on maakohus analüüsinud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatut ja leidnud, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud dokumendid olemas ning maakohtu järeldus selle kohta, et kohtulahendi täidetavaks mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes ei esine, on õige.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.