Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi
Tsiviilasja hind Asja läbivaatamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad
2-21-19808 10. juuni 2024, Narva Tamara Šabarova OÜ MÜRIN hagi Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti vastu välisriigi 28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 3500 eurot Kirjalikus menetluses Hageja Osaühing MÜRIN (registrikood 10054422, epost [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Igor Sumarok (e-post [email protected]) Kostja Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet (aadress Bolšaja Graždanskaja 5, Kingisepp, Leningradi oblast, 188480, Venemaa Föderatsioon, e-post [email protected], [email protected]) Kosta esindaja I. P. Kožanov
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ MÜRIN hagi.
2.Tunnistada Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014 sundtäitmine OÜ MÜRIN suhtes lubamatuks.
3.Jätta menetluskulud Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet`i kanda.
Rahuldada OÜ MÜRIN avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
5.Mõista Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet`ilt (aadress Bolšaja Graždanskaja 5, Kingisepp, Leningradi oblast, 188480, Venemaa Föderatsioon, e-post [email protected], [email protected]) välja OÜ MÜRIN (registrikood 10054422, e-post [email protected]), kasuks menetluskulud summas 1175 eurot.
6.Mõista Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet`ilt välja OÜ MÜRIN kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1175 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1(8)
2-21-19808
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.OÜ MÜRIN (hageja) esitas 19.12.2021 Viru Maakohtule Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti vastu hagi, milles palus tunnistada Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014 (edaspidi otsuses ka arbitraažikohtu otsus) sundtäitmine hageja suhtes lubamatuks (dtl 13-16).
2.Hagiavalduse kohaselt Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliamet (avaldaja) esitas 15.01.2020 Viru Maakohtule avalduse välisriigi kohtulahendi Eestis tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks tsiviilasjas nr 220-715. Selles menetluses tugines OÜ MÜRIN vastuväitele, et nõue on Venemaa Föderatsiooni territooriumil aegunud ning seda ei saa seal täita, siis ei saa seda aegumise tõttu täita ka Eesti Vabariigis. Viru Maakohus 27.11.2020 määrusega rahuldas avalduse. Määrusega tunnustati ja tunnistati Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr A56-41652/2014 (arbitraažikohtu otsus). Määrus jõustus 20.10.2021 Riigikohtu määrusega. Hageja palub tunnistada kohtuotsuse sundtäitmine hageja suhtes lubamatuks. Venemaa Föderatsiooni Arbitraažikohtu otsus on Venemaa Föderatsiooni õiguse alusel ei ole koduriigis täidetav selle täitmise tähtaja möödalaskmise tõttu ja seega ei kuulu täitmisele ka Eestis.
2(8)
2-21-19808
Hageja põhjendab oma seisukohta järgnevalt. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping) artikli 54 järgi täitmise korda reguleeritakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega rakendub Venemaa arbitraažikohtu otsuse täitmisele Eesti õigus. Täitedokumendi, s.h Eestis täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtu lahend, täitmise menetlust reguleeritakse Eestis täitemenetluse seadustikuga (TMS). TMS § 221 lg 1 ls 1 järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Ehkki sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on võimalik esitada üldjuhul alustatud täitemenetluses, leidis Riigikohus 28.04.2010 tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 tehtud otsuses, et TMS § 221 lg 1 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks võimalik täitemenetluse alustamist juba enne takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses (p 19). Hageja leiab, et täitemenetluse alustamine kõnealuse arbitraažikohtu otsuse alusel on lähitulevikus vältimatu, vastasel juhul ei oleks kostja taotlenud selle tunnustamist Eestis. Seetõttu peab hageja antud juhul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi lubatavaks enne täitemenetluse algatamist. Riigikohus leidis 20. oktoobri 2021 lahendis (p 13) tsiviilasjas nr 2-20-715, et pärast välisriigi täitedokumendi Eestis täitmisele pööramist saab puudutatud isik vajaduse korral esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221), tuginedes asjaolule, et välisriigi õigusest tulenev täitedokumendi täitmisele pööramise tähtaja möödumine välistab täitedokumendi täitmise selle päritoluriigis. Kolleegium on varem leidnud, et TMS § 221 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks mh olla ka asjaolu, et nõue on aegunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31.01.2008 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.04.2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-9803, p 12). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul. Kolleegium leiab, et välisriigi kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaja hindamisel ei pea kohus lähtuma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud tähtajast juhul, kui see tähtaeg on pikem välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtajast. Vajaduse korral peab puudutatud isik kohtule tõendama asjaolu, et välisriigi täitedokumenti (sh täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtulahendit) ei saa välisriigis sealse õiguse kohaselt enam täita (vt TsMS § 234). Hageja väidab, et arbitraažikohtu otsus ei saa Venemaal enam täita täitmisele pööramise tähtaja möödalaskmise tõttu. Arbitraažikohtu otsus jõustus 27.02.2015. Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. Hageja arvates on tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Tsiviilasjas nr 2-20-715 kostja poolt esitatud dokumentidest selgub, et arbitraažikohtu otsust ei ole pööratud Venemaa Föderatsioonis täitmisele. Kuna kostja ei ole täitelehte saanud ega täitemenetlust Venemaal alustanud, siis 28.10.2014 arbitraažikohtu otsuse täitmine ei ole enam Venemaal võimalik, kuna seda loetakse aegunuks ja ei kuulu täitmisele.
3.Viru Maakohus 04.01.2022 võttis hagi menetlusse. Hagimaterjalid koos määrusega toimetati kostjale kätte 25.10.2022 Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu poolt. Kättesaamise kinnitus laekus Viru Maakohtule 20.02.2023.
3(8)
2-21-19808
4.Kostja esitas 02.12.2022 Viru Maakohtule vastuse hagile (selgitused), milles ei nõustu hagiga (dtl 96-98). Eesti Vabariigi kohtud tsiviilasjas nr 2-20-175 tuvastasid, et SanktPeterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu otsus vastavalt ÜRO Välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni artiklile V (sõlmitud New Yorgis 1958. aastal) samuti Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi vahelisele lepingule õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (allkirjastatud Moskvas 26.01.1993. a, ratifitseeritud Venemaa Föderatsiooni poolt föderaalseadusega nr 20-FZ 05.08.1994. a) SanktPeterburi ja Leningradi oblasti arbitraažikohtu 28.10.2014. a otsus asjas nr A56-41652/2014 kuulub täitmisele Eesti Vabariigi territooriumil. OÜ MÜRIN nõuded on olnud menetluses tsiviilasjas nr 2-20-175 ja ei kuulu rahuldamisele. Tuginedes Eesti tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 ja § 434 taotleb kostja menetlus lõpetada ja keelduda hageja nõuete täies ulatuses rahuldamisest. Hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
5.Viru Maakohus 28.03.2024 määras mõlema poole nõusolekul asja lahendamise kirjalikus menetluses. Kohus määras tähtajad esitada avaldused ja seisukohad ja menetluskulude nimekirjad ning määras kohtulahendi tegemise aja. Kohus selgitas õiguslikku olukorda ja tegi kostjale ettepaneku selgituste ja tõendite esitamiseks vaidlusaluse asjaolu (kohtulahendi täitmise aegumine) kohta, s.o et Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr A56-41652/2014 on Venemaa Föderatsiooni õiguse kohaselt täidetav.
6.Hageja esitas 20.05.2024 omapoolse seisukoha ja menetluskulude nimekirja. Hageja jääb oma varasemate seisukohtade ja nõuete juurde ning palub hagi rahuldada. Hageja menetluskulud on summas 1725 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista ja mõista viivised VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates käesoleva asja lahendava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Kostja ei esitanud omapoolseid seisukohti, avaldusi ega vastuväiteid hageja menetluskuludele.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
9.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4(8)
2-21-19808
11.Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.Hageja nõudeks on tunnistada lubamatuks Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburgi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu 28.10.2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014 sundtäitmine Eesti Vabariigi territooriumil.
13.Kohus tuvastas, et Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) 28.10.2014 otsusega asjas nr A56-41652/2014 mõisteti OÜ-lt MÜRIN välja Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks materiaalse kahju hüvitis Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks kogusummas 598 515 rubla ja 66 kopikat (tõlge eesti keelde dtl 42-44). Arbitraažikohtu tõendi kohaselt kohtuotsus jõustus 27.02.2015 ja kuulub täitmisele (tõlge eesti keelde dtl 45). Arbitraažikohtu otsus on Viru Maakohtu 20.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-715 tunnustatud ja tunnistatud täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil.
14.Hageja vaidlustab arbitraažikohtu otsuse sundtäitmist põhjendusel, et arbitraažikohtu otsuse täitmine on aegunud. Kohtuotsust ei ole võimalik täita Venemaa Föderatsioonis, seega pole võimalik ka täita Eesti Vabariigis.
15.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sama paragrahvi lg 2 alusel on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Riigikohus 28.04.2010 kohtuotsuses asjas nr 3-2-1-31-10 (p 19) väljendas seisukoha, et TMS § 221 lg 1 järgse hagi esitamine ei ole välistatud ka enne täitemenetluse alustamist, kui seda võib lähitulevikus eeldada. Selliselt oleks võimalik täitemenetluse alustamist juba enne takistada ja hagi rahuldamata jätmise korral ei kaasneks viivitust täitemenetluses. Riigikohus 20.10.2021 määruses kohtuasjas nr 2-20-715 (p 13) märgib, et kolleegium on varem leidnud, et TMS § 221 järgi võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks mh olla ka asjaolu, et nõue on aegunud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. jaanuari 2008 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 11 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. aprilli 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-16-9803, p 12). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise puhul.
16.Hageja tugineb hagiavalduses eelmärgitud Riigikohtu seisukohtadele ning taotleb arbitraažikohtu otsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist enne täitemenetluse algatamist. Hageja leiab, et täitemenetluse alustamine kõnealuse arbitraažikohtu otsuse alusel on lähitulevikus vältimatu, vastasel juhul ei oleks kostja taotlenud selle tunnustamist Eestis.
17.Riigikohus 20.10.2021 määruses kohtuasjas nr 2-20-715 on selgitanud, et välisriigi kohtulahendist tuleneva nõude aegumistähtaja hindamisel ei pea kohus lähtuma tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-s 1 sätestatud tähtajast juhul, kui see tähtaeg on pikem välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtajast. Vajaduse korral peab puudutatud isik kohtule tõendama asjaolu, et välisriigi täitedokumenti (sh täidetavaks tunnistatud välisriigi kohtulahendit) ei saa välisriigis sealse õiguse kohaselt enam täita (vt TsMS § 234). 5(8)
2-21-19808
18.Hageja (kohtuasjas nr 2-20-715 puudutatud isik) tugineb sellele, et arbitraažikohtu otsus jõustus 27.02.2015. Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. Tsiviilasjas nr 2-20-715 esitatud dokumentidest selgub, et kohtuotsust ei ole pööratud Venemaa Föderatsioonis täitmisele.
19.Kostja esitatud vastuväidete kohaselt on hagi aluseks olev nõue lahendatud tsiviilasjas nr 2-20-715. Kohus oli selgitanud kostjale 28.03.2024 määruses, et ei nõustu kostja väitega. Tsiviilasjas nr 2-20-715 ei andnud kohus sisulist hinnangut aegumise vastuväitele, kuna EestiVene õigusabilepingu art 56 ei näe ette kontrollida aegumise vastuväidet ning see ei anna alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata (dtl 130-133). Kohus jääb selle seisukoha juurde. Muid väiteid ega asjaolusid ei ole kostja esitanud.
20.TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on kümme aastat.
21.Praeguses asjas on vaidluse all Venemaa Föderatsiooni arbitraažikohtu otsuse sundtäitmise lubamatus Eesti Vabariigi territooriumil. Tulenevalt Riigikohtu 20.10.2021 määruses antud selgitustest olukorras, mil välisriigis ettenähtud kohtulahendi täitmise tähtaeg on lühem, kui TsÜS § 157 lg 1 sätestatud tähtaeg, peab lähtuma välisriigis kohtulahendi täitmise regulatsioonist.
22.Hagiavalduse kohaselt Venemaa Föderatsiooni 02.10.2007 föderaalseaduse nr 229-ФЗ „Täitemenetluse kohta“ § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohtulahendite alusel väljaantud täiteleht olla esitatud täitmiseks kolme aasta jooksul kohtulahendi jõustumise päevast arvates. Kostja pole eelnimetatule vastu vaielnud ega esitanud menetluses andmeid, et Venemaa Föderatsioonis kehtib muu aeg kohtulahendi täitmisele pööramiseks ning et arbitraažikohtu otsus on Venemaa Föderatsiooni õiguse kohaselt oleks täidetav. Selliselt on kostja võtnud omaks asjaolu, et jõustunud kohtulahendi Venemaa Föderatsioonis sundtäitmisele pööramise ajaks on kolm aastat kohtulahendi jõustumisest.
23.Seega on 27.02.2015 jõustunud arbitraažikohtu 28.10.2014 otsus asjas nr A56-41652/2014 Venemaa Föderatsiooni seaduse järgi täitmisele pööratav kolme aasta jooksul jõustumisest ehk kuni 27.02.2018.
24.Viru Maakohtu 27.11.2020 määrusest tsiviilasjas nr 2-20-715 nähtub, et kostja avaldus välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks saabus Viru Maakohtule 15.01.2020 (dtl 5-10). Kohtulahendi tunnustamiseks esitatud dokumendid on notariaalselt tõestatud 19.11.2019 (dtl 49) ja edastatud tähitud postiga Viru Maakohtule (dtl 50).
25.Kohus loeb ka tõendatuks, et kostja on hilinenud arbitraažikohtu otsuse täitmisele pööramisega. Kohtulahend jõustus 27.02.2015, dokumendid kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitati Viru Maakohtule 15.01.2020 ehk hiljem kui 3 aastat kohtulahendi jõustumisest. Enne seda polnud arbitraažikohtu otsust täitmisele pööratud. Arbitraažikohtu tõendist nähtub, et 28.04.2014 otsust asjas nr A56-41652/204 Venemaa Föderatsiooni territooriumil ei täidetud (dtl 47).
26.Kuivõrd eelnevaga on tuvastatud, et kostja hilines arbitraažikohtu otsuse täitmisele pööramisega ja täitmisele pööramise tähtaja möödumine välistab täitedokumendi täitmise 6(8)
2-21-19808
selle päritoluriigis, mis omakorda välistab kohtulahendi täitmist Eesti Vabariigis, siis leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Arbitraažikohtu otsusest tuleneva nõude täitmine on aegunud.
27.Kõik menetlusosaliste poolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks ning jätab hagiavalduse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud hageja kanda.
29.Tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
30.Kohus, tutvunud hageja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks, leiab, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 alusel on tõlgikulu asja läbivaatamise kuludeks.
31.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 300 eurot, esindajakulu 1175 eurot ja dokumentide tõlkimise kulud 250 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 2021. aastal 100 eurot ja 2024. aastal 125 eurot (käibemaksuta). Kokku menetluskulud 1725 eurot (käibemaksu ei lisandu).
32.Kohus leiab, et riigilõiv on hageja vajalik ja põhjendatud menetluskulu TsMS § 138 lg 1 alusel.
33.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.
34.Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu summas 100 eurot ja 125 eurot on mõistliku suurusega.
35.Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha kohaselt peaks asja materjalidega ning menetluse käigus tehtud kohtulahenditega tutvumisele ning nende õiguslikule analüüsile, aga ka kliendiga suhtlemisele, nõupidamistele, telefonivestlustele, büroosisestele nõupidamistele vms kuluv aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad 7(8)
2-21-19808
menetlusosalised kohtule. Seega arvestab kohus menetluskulude väljamõistmisel eelkõige sellega, millises ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o. kohtule menetlusdokumentide esitamisega.
36.Hageja esitas menetluses hagiavalduse (sisuliselt 3 lehekülge) koos lisadega, menetlusdokumentide tõlked, menetluskulude nimekirja ning peale kirjaliku menetluse määramist hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
37.Kohus on seisukohal, et tulenevalt asja keerukusest ja sisu mahust on hageja lepingulise esindaja ajakulu seonduvalt dokumentide esitamisega on põhjendatud järgnevalt: hagiavalduse esitamisele põhjendatud ajakulu mitte rohkem kui 5 tundi (kohus märgib, et tsiviilasjas nr 2-20-715 esindas OÜ MÜRIN sama lepinguline esindaja ja ta on asjaga kursis), hageja seisukoha ja menetluskulude nimekirja esitamisele 0,5 tundi. Kohus peab põhjendatuks ka hageja lepingulise esindaja ajakulu 15.01.2024 kohtunõudega tutvumisele, tõlke hankimisele ja kohtule esitamisele 0,5 tundi. Hageja esindajakulu on põhjendatud summas 625 eurot. Hageja on esitanud kohtule dokumentide tõlked (edastamiseks kostjale). Tõlkekulu summas 250 eurot on põhjendatud hageja menetluskulu. Ülejäänud osas tuleb jätta hageja avaldus rahuldamata.
38.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1175 eurot (300 + 625 + 250) ja mõista menetluskulud 1175 eurot kostjalt välja hageja kasuks.
39.Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.