S. T. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise tuvastamiseks, kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks ja mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Hageja: S. T. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, telefon XXX).
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat R. N. (XXX, e-post: XXX). Kostja: Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) (registrikood: 70000898, Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122 Harju maakond, esindaja T. V. jurist T. M., e-post: XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg
26. jaanuar 2021. a.
Protokollija
Istungisekretär Katre Voog
RESOLUTSIOON
1.Jätta S. T. hagi Eesti Vabariigi (Justiitsministeeriumi kaudu) vastu ebakvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise tuvastamiseks ja ravi kohustamiseks läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata S. T. hagi Eesti Vabariigi vastu (Justiitsministeeriumi kaudu) mittevaralise kahju väljamõistmiseks.
Vabastada S. T. ekspertiisikulude ja riigilõivu riigituludesse maksmise kohustusest ja jätta ekspertiisikulud summas 1875 eurot ja riigilõiv 270 eurot riigi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (I kd, tlk 75-77, 107, II kd, tlk 62-65).
1.Hagiavalduse kohaselt on hagejal XXX tema raviarsti dr S. A. poolt diagnoositud XXX haigusena XXX – XXX, mida kostja ei ole kohaselt ravinud. XXX ravimata jätmisel suureneb oht teiste XXX kujunemisele, XXX ainete kasutamisele ja ühiskonnast väljalangemisele.
2.Hageja on jäänud ilma kvaliteetsest arstiabist ja kostja tegevusetuse tõttu on halvenenud tema XXX tervis ja see halveneb ravita jätmisel järjepidevalt veelgi. Kostja süülise käitumisega on hagejale tekitatud mittevaraline kahju, mis seisneb tema elukvaliteedi languses väljendununa kiires ja kergesti XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX. Kostja ei ole tellinud XXX meditsiiniosakonnale ravimeid, mida kasutada hagejal diagnoositud XXX haiguste raviks ja hageja tervislik seisund on seetõttu halvenenud.
3.Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX. a otsusega on hageja XXX tulenevalt temal diagnoositud haigustest hinnatud XXX aastaks alates XX.XX.XXXX. a kuni XX.XX.XXXX. a.
4.Hageja palub kohtul tuvastada, et XXX ei ole hagejal diagnoositud XXX ravitud, alternatiivselt, et see ei ole olnud kvaliteetne ja kohustada kostjat hagejal diagnoositud XXX XXX ja XXX ravima vastavalt XXX ravijuhistele. Mittevaralise kahjuna palub hageja tema kasuks kostjalt välja mõista õiglane hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE (I kd, tlk 136-138, II kd, tlk 75-76).
5.Kostja vaidleb esitatud hagile vastu.
6.Tulenevalt VÕS § 762 lg-st 1 võib raviveaga olla tegemist siis, kui ravi ei vasta vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele ja/või tervishoiuteenuse osutaja ei ole patsiendi ravimisel olnud hoolas. Arstiteaduse üldise taseme selgitamisel lähtutakse esmalt ravijuhistest. Hageja polt kohtule esitatud ravijuhisest nähtub, et XXX on XXX, mida diagnoositakse lapse- ja noorukieas. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et temal on lapse- või noorukieas diagnoositud XXX-d.
7.Hageja viitab küll XXX 25.08.2014. a dr. S. A. pandud diagnoosile XXX, kuid jätab siiski avaldamata, et tegemist on diagnoosiga, mis on pandud hageja ütluste alusel. Seega on tegemist hüpoteetilise diagnoosiga. Hageja XXX diagnoos ei kinnistu hilisemates, käesoleva vangistuse jooksul pandud diagnoosides. XXX psühhiaater dr. S. K. on eeltoodut hagejale ka kirjalikult selgitanud, sama on teinud ka Tartu Vangla meditsiiniosakonna juhataja I. M. XXX ei ole pidanud vajalikuks teostada uuringuid hageja XXX diagnoosi kinnistamiseks.
8.Hageja põhidiagnoos on XXX XXX. Käesolevalt ravitakse hagejal XXX kaasnevaid emotsionaalseid sümptomeid ja hageja saab sümptomaatilist ravi. XXX häiret võib küll täiskasvanueas diagnoosida, kuid kui on lisandunud XXX ainete kuritarvitamine, hagejal XXX sõltuvus, tuleb diagnoosida seda, mitte eelnevalt olnut. Kostja hinnangul vastab XXX hagejale osutatud ravi arstiteaduse üldisele tasemele. Rohte ei saa määrata vastavalt patsiendi soovile ja hageja ei ole tõendanud, et kostja on seoses ravimite XXX või XXX määramata jätmisega osutanud ebakvaliteetset teenust või olnud hooletu.
9.Hagejale XXX osutatud XXX ravi kvaliteedi osas on Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon XX.XX.XXXX. a andnud hinnangu, et hagejale tehtud vajalikud uuringud ja analüüsid ning ravi on olnud kvaliteetne.
KOHTU SEISUKOHT
10.Hageja on palunud lisaks mittevaralise kahju nõudele tuvastada, et kostja ei ole temal diagnoositud XXX-d ravinud ning alternatiivselt on hageja palunud, et kostjat kohustataks teda ravima vastavalt ravijuhistele.
11.Hagiavaldusest nähtuvalt ei osutanud kostja hagejale lepingust ega seadusest tulenevatele nõuetele vastavat tervishoiuteenust, kuna ei määranud hagejale XXX ravijuhisele vastavat ravi ning XXX ravimata jätmine on põhjustanud hagejale terviserikked, teiste XXX kujunemise ning sellest tulenevalt mittevaralise kahju. Seega kostja väidetavad rikkumised on üheks kahju hüvitamise nõude eelduseks, mida kohus peaks asja lahendamisel hindama ning seega puudub hagejal iseseisev tuvastushuvi. Kuna kohus on nõude ebaõigesti menetlusse võtnud, siis jätab kohus hageja nõude tuvastada, et XXX ei ole hagejal diagnoositud XXX-d ravitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 järgi läbi vaatamata.
12.Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 49 lg-st 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 1 lg-st 21 jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi läbi vaatamata hageja kohustusnõude, kuna hageja kohustusnõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 5 sätestab, et mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
14.Tuvastatud asjaoludel on poolte vahel VÕS § 758 lg 1 mõttes tervishoiuteenuse osutamise leping, mille rikkumisele hageja tugineb. VÕS § 758 lg 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse lepingu täitmisel, eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega seotud tegevus.
15.Nõuded osutatavale tervishoiuteenusele sätestab VÕS § 762, mille kohaselt tervishoiuteenus peab vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega.
16.VÕS § 770 lg 1 kohaselt vastutavad tervishoiuteenuse osutaja ja käesoleva seaduse § 758 lõikes 2 nimetatud isik üksnes oma kohustuste süülise rikkumise eest, eelkõige diagnoosi- ja ravivigade ning patsiendi teavitamise ja tema nõusoleku saamise kohustuse rikkumise eest. Sama paragrahvi lõike 4 järgi, kui tegemist on diagnoosi- või raviveaga ja patsiendil tekib terviserike, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida, eeldatakse, et kahju tekkis vea tagajärjel. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et kostja kui tervishoiuteenuse osutaja saab vastutada eelkõige patsiendi kui lepingu teise poole ees lepingurikkumisega viimasele tekitatud mittevaralise kahju eest ning seejuures on patsiendile hüvitatav üksnes selline mittevaraline kahju, mis on seotud temal terviserikke tekkimisega tingituna diagnoosi- või raviveast, mida oleks saanud tavapärase raviga ilmselt vältida.
17.VangS 49 lg 1 ja TTKS § 1 lg 21 kohaselt korraldatakse tervishoidu vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid erisusi. TTKS § 2 lg 1 esimese lause kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. VangS § 52 lg 2 järgi arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid.
18.Vastavalt TsMS § 230 lg 1 esimese lausele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 770 lg 3 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja ja VÕS § 758 lg-s 2 nimetatud isiku vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendama patsient, välja arvatud juhul, kui patsiendile tervishoiuteenuse osutamine on jäetud nõuetekohaselt dokumenteerimata. Kuivõrd kostja on hagejale tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerinud, tuleb tervishoiuteenuse osutaja vastutuse aluseks olevat asjaolu tõendada hagejal. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus kohustust, ta on süüdi kohustuse rikkumises, hagejal on tekkinud mittevaraline kahju ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
19.Tervishoiuteenuse osutamisel tehtud diagnoosi- või raviviga peab olema põhjustanud patsiendile kahju, st ilma selle veata ei oleks patsiendil kahjulikke tagajärgi saabunud, sh diagnoosi- või raviveata ei oleks patsiendil füüsilist ega hingelist valu ega kannatusi kui mittevaralist kahju tekkinud
20.Kohus hinnanud kohtule esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et kohtus ei leidnud tõendamist asjaolu, et hagejale vanglas osutatud tervishoiuteenus (ravi) ei olnud nõuetekohane. Dr S. A. on hageja tervisekaardile märkinud hageja diagnoosiks 11.06.2014. a XXX – XXX – XXX, kaasuvana XXX XXX (I kd, tlk 139; II kd, tlk 27).
21.Hagejal on perioodil 07.08.2017. a – 30.10.2017. a ja 30.01.2018. a – 01.03.2018. a; (I kd, tlk 11-13, 24-25) diagnoositud XXX XXX isiksus, kaasneb XXX + XXX. 17.07.2017. a, 07.08.2017. a, 04.10.2017. a, 30.10.2017. a on diagnoositud uuesti XXX XXX isiksus (I kd, tlk 37 pöördel, 38 pöördel). Ka haigusjuhtude väljavõttest (I kd, tlk 145- 146) nähtuvalt on hagejale põhidiagnoosina märgitud XXX – XXX isiksus ning XXX diagnoosi ei ole hagejal hilisemalt diagnoositud.
22.Tartu Vangla on selgitanud hagejale 02.04.2019. a nr XXX, 22.03.2019. a ja 12.04.2019. a; nrXXX, XXX; XXX (I kd, tlk 147, II kd, tlk 50, 113, 122), et kuigi hagejal on diagnoositud 11.06.2014. a XXX ning 25.08.2014. a XXX, siis nimetatud kuupäevadel tehtud sissekannetes XXX seisundi kirjeldused ei kinnita eelnimetatud XXX esinemist. Ei varem ega hiljem ei ole neid XXX diagnoositud ning hagejal esinev XXX, XXX isiksus, on püsiva iseloomuga ning selle süvenemine ega paranemine ei ole võimalik. Vaid hageja veendumus, et tal need XXX esinevad, ei põhjenda vajadust hagejat ravida XXX.
23.Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt 21.03.2019. a (II kd, tlk 77-78) antud hinnangu kohaselt on hagejat ravitud vastavalt hageja terviseseisundile. Kinnipeetavale on tehtud vajalikud uuringud ja analüüsid. XXX ei ole määratud meditsiiniliste vastunäidustuste esinemiste tõttu ja hagejale osutatud XXX ravi on olnud kvaliteetne.
24.Samuti nähtub tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni protokollist, et hageja tervisekaardis on dokumenteeritud 31.10.2013. a, et hageja on tarvitanud XXX ainetest XXX. Hageja raviarst S. K. on vastuses kohtule (II kd, tlk 72) märkinud, et kuivõrd hagejal on sõltuvus XXX, siis ei saa talle määrata ravimeid, mille toimeaineks on XXX, sest stimulaatorite kasutamine raviks on XXX puhul vastunäidustatud.
25.Ka kohtu poolt määratud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia ekspertiisi käigus on eksperdid ekspertiisiaktis nr XXX (III kd, tlk 36) jõudnud järeldusele, et hageja on saanud vanglas asjakohast ravi. Eksperdid on ekspertiisiaktis märkinud, et hagejal võisid esineda lapseeas täpsustamata XXX, mis tõenäoliselt mõjutavad mingil määral S. T. XXX seisundit käesoleva ajani. XXX esinemise kohta S. T. lapseeas pole objektiivseid tõendeid. Teismelise east hakkas S. T. kuritarvitama regulaarselt XXX aineid, mis on mõjutanud tema edasist XXX arengut. S. T. puudub igasugune kriitika psühhoaktiivsete ainete tarvitamise osas, ta tarvitab erinevaid ained jätkuvalt igapäevaselt. Vanglas viibimise ajaks XXX oli S. T. kujunenud välja raskekujuline sõltuvus mitmetest XXX ainest ja XXX, mille leevendamiseks sai ta vanglas asjakohast ravi. Eksperdid on seisukohal, et S. T. XXX seisund vastab käesolevalt Rahvusvaheline Haiguste Klassifikatsioon versioon 10 (RHK-10) kohaselt järgmiste XXX
diagnostilistele kriteeriumitele: XXX XXX, XXX XXX mitmetest XXX ainetest, aine pidev tarvitamine. Samuti on eksperdid märkinud, et vabaduses ei ole S. T. järginud ravisoovitusi ja on jätkuvalt kuritarvitanud XXX aineid, mis halvendavad jätkuvalt tema XXX seisundit ja raskendavad talle psühhiaatrilise abi ja rehabilitatsiooniteenuste osutamist.
26.Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et ekspertide komisjoni poolt antud arvamus kinnitab varasemalt Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poolt antud arvamust, samuti hageja raviarsti seisukohta hagejale määratud ravi kohta. Seega leidis kohtus tõendamist, et hagejale osutatud tervishoiuteenus vastas vajalikule tasemele ja hageja sai kostjalt tervishoiuteenust tavaliselt oodavast hoolsusest lähtuvalt. Esitatud tõenditega on ümberlükatud hageja väide, et ta vajaks teistsugust ravi kui talle oli määratud.
27.Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud, et kostja tervishoiuteenuse osutajana rikkus VÕS §-st 762 tulenevat kohustust, mistõttu tuleb hagi mittevaralise kahju väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
28.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
29.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
30.Kuivõrd kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, siis eeldatavasti tal menetluskulusid tekkinud ei ole.
31.TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
32.Hageja on 28.02.2019. a kohtumäärusega (I kd, tlk 120-121) vabastatud osaliselt, so summas 270 eurot riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja tasus riigilõivu 30 eurot.
33.Hagejale on kohtu 14.01.2018. a määrusega antud riigi õigusabi korras advokaat. Kohus on 08.03.2021. a määrusega määranud vandeadvokaat R. N tasu ja kulude suuruseks hageja esindamise eest 1465,20 eurot (sh käibemaks). Kuna hagejale on antud riigi õigusabi riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 8 p-s 1 sätestatud viisil s.o kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, jäävad hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
34.07.11.2019. a määrusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus osaliselt, hageja vabastati ekspertiisikulude ettemaksmisest osaliselt ning kohustati teda tasuma ekspertiisikulude katteks 30 eurot, mille hageja on tasunud. 29.10.2020. a määrusega on kohus määranud kohtuarstliku ekspertiisi tasu ja kulu suuruseks 1905 eurot ning eelnimetatud summa eksperdile välja maksnud. Seega tuleks hagejalt TsMS § 190 lg 4 alusel välja mõista riigituludesse ekspertiisikulud summas 1875 eurot.
35.Kohus vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel majanduslikku seisundi tõttu ekspertiisikulude ja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest ning jätab ekspertiisikulud summas 1875 eurot ja riigilõivu summas 270 eurot riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.