Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 02.09.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-12533
Kohtuasi
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus esialgse õiguskaitse korras X.H-le tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus (esialgse õiguskaitse rakendamine) Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus (esialgse õiguskaitse pikendamine)
Kaebuse esitaja ja liik
X.H määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (registrikood 90006399) psühhiaatriakliiniku valvearst KT Puudutatud isik X.H (isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X.H määruskaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus muutmata. Jätta Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus muutmata. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb
2-25-12533 määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst KT (avaldaja) esitas 04.08.2025 Harju Maakohtule taotluse kohaldada X.H-le (puudutatud isik) esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 03.08.2025 ning samal päeval kell 23.27 rakendati tema suhtes tahtest olnematut ravi. Puudutatud isik on psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.
2.Psühhiaatrite 04.08.2025 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (maania psühhootiliste sümptomitega F30.2). Ta on Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus ravil kolmandat korda. Puudutatud isik ründas 25.04.2022 naisterahvast, lüües teda käega seljale ja kaks korda kummikuga pähe. Ta toimetati kinnipidamisasutusse, kus ta käitus ebaadekvaatselt ja lärmakalt ning ähvardas end tappa. Sealt edasi toimetati puudutatud isik valvetuppa, kus ta oli lärmakas ja ärritunud, kõneles monoloogina, süüdistas politseinikke pahatahtlikkuses ja vägivallas ning oli igasuguse kriitikata toimepandud vägivalla suhtes. Talle tehtud analüüsid näitasid positiivset tulemust kannabinoididele. Puudutatud isik hospitaliseeriti 25.04.2022. Tema seisund paranes raviga ja tal kujunes haiguskriitika ning ta lubati 13.05.2022 ambulatoorsele ravile. Pärast seda pöördus puudutatud isik psühhiaatri vastuvõtule kaks korda ja lõpetas toetusravi. 29.10.2024 toodi puudutatud isik valvetuppa politsei saatel. Ta oli viibinud baaris, kus käitus agressiivselt, sõimas ja loopis asju. Baaris tekkis kaklus, mille käigus löödi puudutatud isikut näkku. Politsei saabudes oli puudutatud isik politseinike suhtes agressiivne, mistõttu ohjeldati ta käeraudadega. Tal mõõdeti ka alkoholijoove. Puudutatud isik hospitaliseeriti 29.10.2023 ning kõrge vägivallariski tõttu suunati ta eralduspalatisse ja ta vajas mehaanilisi ohjeldusmeetmeid. Vestlusel oli puudutatud isiku mõttekäik kiirenenud ja jälgimatute seostega ning ta avaldas paranoilist luulutaju ja oli teiste suhtes süüdistav. Ravi tulemusel puudutatud isiku seisund paranes ja ta oli nõus jätkama meeleolu stabiliseeriva raviga. Viimati ostis ta ravimi välja 2023. a-l. Alates maist 2025 on esinenud korduvaid kiirabikutseid, mille põhjuseks on puudutatud isiku konfliktne käitumine, traumad (kaelavigastus, erinevad haavad, küünarliigese trauma), ning tuvastatud on alkoholijoovet. Praegusel juhul pöördus puudutatud isik valvetuppa kainestusmajast, kuhu ta oli viidud politsei poolt. Puudutatud isik oli joobes ja ähvardas tänaval võõraid. Valvetoas oli puudutatud isiku mõttekäik kiirenenud, laialivalguv, vastuoluliste selgitustega ja ajas muutuv ning ta kõneles monoloogina. Puudutatud isiku meeleolu oli düsfooriline ja tahteaktiivsus tõusnud. Ta oli ajas desorienteeritud ning tundis sündmuste tõlgendamisel ohtu enda ja pere elule. Puudutatud isik avaldas, et kaks meest, kelle nimesid ta ei saa ohtlikkuse tõttu nimetada, tahtsid teda järve uputada. Seda vaatas pealt 50 inimest, kuid keegi ei reageerinud. Puudutatud isiku väitel ajasid ka eelmisel nädalal kuus meest teda taga ja ründasid teda. Ta jooksis selle peale autosse peitu, kuhu politsei lasi pipragaasi, kuid hiljem nad vabandasid ja läksid ära. 2
2-25-12533 Puudutatud isiku seisund ei ole praeguseks paranenud. Tema rahutus on taandunud, kuid ta ei tunnista enda agressiivset käitumist, eitab provotseerimist ning tal esinevad paranoilised kahjustus- ja jälitusmõtted. Puudutatud isik tunneb, et teda jälgitakse, aetakse taga ja temast tahetakse lahti saada. Sellest tingituna on ta tegutsenud impulsiivselt. Puudutatud isik eitab meelepetteid, kuid on veendunud kellegi kättemaksus, suutmata selgitada selle põhjuseid. Puudutatud isikul ei ole haiguskriitikat ega ravisoostumust. Tema käitumine on täiel määral haigusseisundist juhitud ning ta ohustab sellega nii ennast kui ka teisi. Ta ei ole võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Puudutatud isiku seisundit arvestades ei ole tõenäoline tema paranemine ja iseseisev ohutu toimetulek haiglavälistes tingimustes neljapäevase haiglaravi järel. Seetõttu tuleks jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning lubada manustada meeleolu stabiliseerivaid, rahustavaid, und soodustavaid ja muid vajalikke ravimeid haiglatingimustes kuni 40 päeva.
3.Harju Maakohus kuulas puudutatud isiku, tema raviarsti ja talle määratud esindaja ära. Puudutatud isik ei osanud öelda, miks ta on haiglas. Tema väitel on ta käsi katki ja kipsis, sest ta tahtis paadisillal hüpata peakat ja libises joostes. Ta ütles ühele mehele, et see on talle 1900 eurot võlgu, mille peale hakkas mees teda Kloogal taga ajama ning kaks meest uputasid teda. Seda nägi pealt 50 last. Siis tulid vene mehed ja päästid ta ära. Politsei tuli ja pani tal käed raudu ning kips väänati selja taha. Need, kes püüdsid teda uputada, andsid valetunnistusi ja seepärast ei teinud politsei nendega midagi. Oli üks teine kord, kui kuus meest tulid talle kallale. Ta peitis end elukaaslase autosse ning politsei lasi kohale tulles auto pipragaasi täis, nii et kõik haiseb ja autole on vaja teha suurpuhastus. Raviarst avaldas, et puudutatud isiku hospitaliseerimisele on alati eelnenud vägivaldne käitumine. Kiirabikaardist on näha, et tal on viimasel ajal olnud mitmeid vigastusi, kuna tema käitumine on impulsiivne ja agressiivne. Puudutatud isikule määratud esindaja toetas avaldust. Harju Maakohtu 04.08.2025 määrus
4.Harju Maakohus kohaldas 04.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku neljaks päevaks alates 03.08.2025 kell 23.27 psühiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 07.08.2025 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire (maania psühhootiliste sümptomitega), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab ta nii ennast kui ka teisi ning tema ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Tema mõtlemine ja käitumine on psühhoosist juhitud, ebaadekvaatne, agressiivne ja ettearvamatu ning ei ole tegelikkusega kooskõlas. Ravi läbiviimine muul viisil ei ole võimalik ja ta vajab hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib ta haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ebaõnnestumise. See ei ole puudutatud isiku huvides.
3
2-25-12533 Puudutatud isik vajab ravimite manustamist ja ravi, mistõttu tuleb anda luba talle ravimite manustamiseks ja tema suhtes vajalike ravimeetodite rakendamiseks, kui ta ei peaks ravimeid vabatahtlikult manustama ja/või ravimeetoditega nõustuma. Arvamus esialgse õiguskaitse pikendamise kohta
5.Puudutatud isiku raviarst esitas 06.08.2025 arvamuse, mille kohaselt ei ole puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul ei ole jätkuvalt koostöövalmidust raviks ning ravita jätmisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Harju Maakohtu 06.08.2025 määrus
6.Harju Maakohus pikendas 06.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 40 päevani alates 03.08.2025 kell 23.27, ning andis loa talle vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks. Maakohus märkis, et tahtest olenematu ravi loetakse lõpetatuks 12.09.2025 või varem, kui raviasutus teeb otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks. Maakohus tugines PsAS § 11 lg-le 1, § 13 lg-tele 1 ja 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5 ning leidis, et esinevad alused esialgse õiguskaitse pikendamiseks. Maakohus jäi 04.08.2025 määruse põhjenduste juurde. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu 04.08.2025 ja 06.08.2025 määrused tühistada ning vabastada ta viivitamatult haiglast. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused täidetud. Puudutatud isikul on küll raske psüühikahäire, kuid ta ei ole endale ega teistele ohtlik ning võimalik on tema kodune ravi. Puudutatud isiku suhtes on esitatud valesüüdistused ja ta ei ole politseist abi saanud. Vastupidi, tema autosse lasti pipragaasi ja väänati tema kipsis kätt. Puudutatud isiku haiglasse sattumine on täielik eksitus ja sündmuste vale tõlgendamine.
8.Avaldaja jäi vastuses psühhiaatrite 04.08.2025 arvamuse juurde. Avaldaja lisas, et puudutatud isiku haiguspildis on haiguse ägenemisperioodidel olnud kõrgenenud meeleolust tulenev ümbritseva ebaadekvaatne taju, vaenulikkus teiste suhtes ning kanepi ja alkoholi tarbimine, mille mõjul kaotab ta kontrolli oma käitumise üle. Ta käitub konfliktselt ja agressiivselt, ohustades nii teisi kui ka ennast, sh provotseerides endavastast vägivalda. Praegusel juhul puudutatud isiku seisund halvenes ja tema käitumine muutus tasakaalutuks juba maikuus. Hospitaliseerimisele eelnevalt ähvardas ta tänaval mitmeid kordi võõraid isikuid ning viibis küünarliigese trauma tõttu erakorralise meditsiini osakonnas ja joobe tõttu kainestusmajas. Haiglasse saabumisel õigustas ta enda agressiivset ja ebaadekvaatset käitumist, süüdistas teisi vaenulikkuses ega tunnistanud ravivajadust. Osakonnas oli ta jätkuvalt kõrgenenud meeleolus, luulumõtetest hõivatud ja oma käitumist õigustav. Ta ei tunnistanud psüühikahäire esinemist ja vaidlustas iga päev haiglaravivajadust. Menetluse edasine käik
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
4
2-25-12533
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu määruste seaduslikkuses ja põhjendatuses.
11.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1 kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku esmalt kuni neljaks päevaks psühhiaatriakliinikusse ja pikendas seejärel tähtaega kuni 40 päevani. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kolleegiumi arvates asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isiku puhul olid ilmselt täidetud isiku kõigepealt kuni neljaks päevaks ja seejärel kuni 40 päevaks esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele psühhiaatrilisele ravile paigutamise tingimused TsMS § 534 lg 1 p 1 ja PsAS § 11 lg 1 tähenduses. Samuti on isiku tervislikku seisundit kinnitavad psühhiaatrite arvamused küllaldased TsMS § 534 lg 1 p 2 tähenduses, et kohaldada isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja seda pikendada. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruste põhjendustega ega korda neid.
12.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud seda, et tal on raske psüühikahäire, kuid ta leiab, et ta ei ole endale ega teistele ohtlik ning piisab kodusest ravist. Kolleegiumi arvates asja materjalid seda ei kinnita. Puudutatud isikul on maania psühhootiliste sümptomitega ( F30.2), mida saab pidada raskeks psüühikahäireks, mis piirab ägenemisel puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 mõttes. Puudutatud isik on seetõttu ka varem tahtevastasel ravil viibinud. Psühhiaatrite 04.08.2025 arvamusest, raviarsti 06.08.2025 arvamusest, puudutatud isiku ja raviarsti ärakuulamisel avaldatust ning avaldaja määruskaebusele esitatud seisukohast nähtub, et puudutatud isik on hõivatud paranoilistest kahjustus- ja jälitusluulumõtetest. Ta tunneb, et teda jälgitakse, aetakse taga ja temast tahetakse lahti saada, ning ta tajub ohtu nii enda kui ka pere elule. Sellest tingituna käitub ta konfliktselt, impulsiivselt ja agressiivselt. Tema seisund on halvenenud ja käitumine muutunud tasakaalutuks alates maist 2025, sh on esinenud korduvaid kiirabikutseid, mille põhjuseks on puudutatud isiku konfliktne käitumine, traumad ja erinevad haavad. Vahetult enne hospitaliseerimist ähvardas puudutatud isik tänaval võõraid isikuid. Puudutatud isiku käitumine on seega ebaadekvaatne ja ettearvamatu ning ta ei ole võimeline oma käitumist kontrollima. Varem on puudutatud isik haiguse ägenedes teist inimest füüsiliselt rünnanud ning sattunud kaklusesse, mille käigus teda löödi näkku. Haiglas on puudutatud isik olnud 5
2-25-12533 jätkuvalt luulumõtetest hõivatud, kõrgenenud meeleolus, oma käitumist õigustav ja teisi süüdistav. Seda arvestades oli pigem kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik on esialgse õiguskaitse kohaldamata ja selle pikendamata jätmise korral ka edaspidi endale ja teistele ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses. Kolleegiumil ei ole alust arvata, et puudutatud isikule oleks olnud piisav muu psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Puudutatud isikul ei olnud psühhiaatrite 04.08.2025 arvamuse järgi haiguskriitikat, ta ei olnud võimeline mõistma oma ravivajadust ning tal ei olnud valmidust ravikoostööks. Puudutatud isiku raviarsti 06.08.2025 arvamusest esialgse õiguskaitse pikendamise kohta nähtub, et puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks. Puudutatud isikule ei olnud seega võimalik tema seisundi kontrolli alla saamiseks osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut ravi osutades. Seda kinnitab ka asjaolu, et varem on puudutatud isik pärast hospitaliseerimist toetusravi lühikese aja möödudes katkestanud. Ravi jätkamiseks teadvustatud nõusoleku andmine või ravi ambulatoorne jätkamine saab kõne alla tulla puudutatud isiku seisundi stabiliseerumise ja ravisoostumuse korral.
13.Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid ilmselt täidetud ja puudutatud isik tuli paigutada esialgu kuni neljaks ja seejärel kuni 40 päevaks või kuni ravivajaduse äralangemiseni haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest olenematut ravi. Seetõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused muutmata.
14.Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
15.Määruse peale, millega ringkonnakohus lahendab määruskaebuse maakohtu esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamise määruse peale, saab TsMS § 543 lg 2 järgi esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 esimese lause järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.