Tartu Ringkonnakohus
Kohtunik
Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
26. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-8664
Tsiviilasi
Andres Alamaa kaebus Viljandi kohtutäituri Janek Pooli (Pool) 1. juuni 2020. a otsuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 20. novembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Alamaa määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (võlgnik): Andres Alamaa (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Maris Kure Puudutatud isik: Viljandi kohtutäitur Janek Pool Puudutatud isik (sissenõudja): Eesti Vabariik (Keskkonnaameti kaudu), volitatud esindaja Annika Kruus
kohtutäitur Janek Pooli 1. juuni 2020. a otsus ning kohustada kohtutäitur Janek Pooli Andres Alamaa 20. mai 2020. a kaebust uuesti läbi vaatama.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 47 lg 3 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 järgi üksnes juhul, kui võlgniku ülejäänud sissetulekud vastavad TMS § 132 lg-s 1 sätestatud alammäärale. Ebaõiged on täituri andmed, et avaldaja töötab X-s (X) ja saab töötasu. Avaldaja töötas töölepingu alusel alates 2. aprillist 2018 kuni 31. märtsini 2020. Samas ei ole täitur põhjendanud, miks ta ei arestinud sel ajal avaldaja töötasu või ei teinud ettepanekut maksegraafiku sõlmimiseks.
Sissenõudja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
kohta, kui kohus peaks kaebuse rahuldama. Väljamakse tegemine võlgnikule või kohtutäiturile toimub esialgse õiguskaitse tühistamise korral. Samas võib pensionist kinnipidamiste tegemise peatamine tingida olukorra, kus sissenõudjal ei ole võimalik enda nõude täitmist nõuda selle aegumise tõttu aprillis 2021. Avaldaja väitel on pension tema ainus sissetulek. Avaldajaga seotud Xi 2020. a 1–3 kvartali käibest nähtuvalt on äriühing jätkuvalt tegutsev. Töötajaid on olnud üks. Seega on X nn ühemeheosaühing. Tähtsust ei ole sellel, kas isik on saanud juhatuse liikme tasu või dividende, tegemist on siiski sissetulekuga. Avaldaja esitatud andmed tulude ja kulude kohta ei ole usaldusväärsed. Avaldaja pension on X eurot X senti, kuid väidetavad igakuised kulud keskmiselt 519 eurot 33 senti. Kui makseid teevad ka avaldaja lähikondsed, võivad nad aidata sissenõudja ees olevat võlga tasuda. Avaldaja ei ole aastate vältel pidanud vajalikuks nõudeid vastavalt sissetulekule täita. TMS § 131 lg 12 kohaldamise esimene eeldus ei ole muu vara puudumine, vaid asjaolu, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud nõude täielikule rahuldamisele. Seetõttu on avaldaja pensioni arestimine 20% ulatuses asjakohane meede. Etteheide, et täitur ei ole arestinud avaldaja juhatuse liikme tasu, on asjakohatu. Kuivõrd avaldaja enda tööandjana ei ole töötasust kinnipidamisi teostanud, siis ei tee ta seda ka juhatuse liikme tasust. Täitur on avaldaja kontod arestinud 22. septembril 2003. Seetõttu kannab avaldaja enda sissetulekud A.A. (avaldaja abikaasa) kontole. Abikaasad on 8. oktoobril 2009 sõlminud abieluvaralepingu, mille kohaselt abikaasade kontodel olev raha jääb selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele on see registreeritud. Sotsiaalkindlustusametist makstav pension on võlgniku lahusvara, millele saab sissenõude pöörata. Praegusel juhul puudub veendumus, et täitur teeks kaebuse uuel läbivaamisel teistsuguse otsuse, kuna võlgnik ei ole uusi põhjendusi ega tõendeid esitanud. Avaldajal suureneksid üksnes õigusabikulud.
arvates ei ole täitur teinud mõistlikke pingutusi avaldaja muu vara arvelt nõude rahuldamiseks ning täitur ega maakohus ei ole hinnanud avaldaja toimetulekut.
tuleks mh seda, kas pensioni TMS § 132 lg 12 järgses maksimaalses määras arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Selleks tuleb mh võtta arvesse võlgniku kulutused eluasemele, toidule, riietele, ravimitele, transpordile jms (vt Riigikohtu 5. juuni 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4480, p 19.3). Asja materjalidest võib järeldada, et täituri ja ka maakohtu arvates on praeguses asjas avaldaja riikliku pensioni arestimine 20% ulatuses põhjendatud seetõttu, et avaldajal ei ole muud vara, millele sissenõuet pöörata, ning täitemenetlus on kestnud üle 20 aasta. Samas ei ole võlgniku toimetulekut hinnanud. Ringkonnakohus sellise lähenemisega ei nõustu. Ainuüksi muu vara puudumine ja täitemenetluse kestvus (võlgniku olukorda analüüsimata) ei võimalda teha järeldust, millises TMS § 132 lg-s 12 sätestatud määras oleks õiglane võlgniku pensionile sissenõue pöörata. Neid asjaolusid võib arvesse võtta koosmõjus muude asjaoludega.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.