Avalikult teatavakstegemine Tsiviilasja number ja hagi ese
Hagihind Kohtunik
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 23. veebruar 2021 nr 2-20-9526 K. V. hagi BAKCOS OÜ vastu töölepingu erakorraline ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamiseks ning hüvitise väljamõistmiseks 2590,53 eurot Silvi Maiste
Hageja Hageja lepingulised esindajad
K. V. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX) jurist T. R. ja jurist B. R. (XXX Õigusbüroo OÜ; e-post XXX)
Kostja
BAKCOS OÜ (registrikood 14658789; aadress Koidu tn 13, Viljandi linn, Viljandi maakond; e-post [email protected]) T. A. (e-post XXX)
Kostja lepinguline esindaja
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Lugeda tuvastatuks, et K. V. (V.) ja BAKCOS OÜ vaheline töösuhe ei ole lõppenud tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega XXX töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel on tühine.
3.Lugeda K. V. ja BAKCOS OÜ vaheline töösuhe lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel XXX.
4.Välja mõista BACKOS OÜ-lt hageja K. V. kasuks hüvitis brutosummas XXX eurot.
Välja mõista BACKOS OÜ-lt hageja K. V. kasuks XXX kuu töötasu brutosummas XXX eurot.
6.Välja mõista BACKOS OÜ-lt hageja K. V. kasuks puhkusehüvitis brutosummas XXX eurot.
7.Jaotada menetluskulud ning jätta menetluskulud kostja kanda.
8.Välja mõista BACKOS OÜ-lt hageja K. V. kasuks hageja poolt kantud menetluskulud summas 2484 eurot.
9.Välja mõista BACKOS OÜ-lt hageja K. V. kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2484 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele. Edasikaebamisekord
TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega. TsMS § 632 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hagiavaldus XXX.a sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu töölepingu nr XXX. Töölepingu punkti 2.1 kohaselt asus hageja kostja juurde tööle XXX.a XXX ametikohale. Töölepingu punkti 4.1. kohaselt oli hageja bruto töötasu XXX eurot kuus, millele lisandub lisatasu kui on täidetud sise-eeskirjad, ettenähtud ja planeeritud tööd õigeaegselt täidetud. Töölepingu punkti 4.4. kohaselt toimus töötasu maksmine üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 15. kuupäeval ülekandega töötaja pangakontole. XXX.a tegi tööandja töötajale hoiatuse, mille kohaselt ei ole töötaja teatanud tööandjale tööle mitte ilmumisest ja ei ole võimalik saada ühendust töötajaga. Hoiatuses ei ole välja toodud olulisi asjaolusid, sh millal töötaja tööle ei ilmunud, kuhu oleks pidanud töötaja ilmuma tööülesannete täitmiseks ja kuidas või mille kaudu töötajaga ühendust ei saanud. Seega ei ole tööandja hoiatuses piisavalt selgitanud töötajale tema rikkumisi. Hoiatus on oluliste puudustega ja hagejal ei olnud võimalik hoiatuse alusel oma rikkumisest aru saada ega seetõttu ka oma käitumist korrigeerida. Ka pärast hoiatust ei tulnud kostjalt hagejale juhiseid töökorralduse osas. XXX.a, s.o samal päeval pärast hoiatuse saamist esitas hageja kostja hoiatusele vastuväite, mille kohaselt viitas hageja töölepingu kokkulepitud kodus töötamise võimalusel ja asjaolule, et tööandja ei ole kunagi palunud töötajal töötada kontoris. Samuti tegi hageja kostjale etteheite, et tema töö e-posti aadressidele on ligipääs piiratud ning tööandja saab töötajaga kontakteeruda tema isikliku e-posti kaudu. XXX.a s.o 10 päeva hiljem ütles tööandja töötajaga töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel põhjendades asjaoluga, et hoolimata korduvatest hoiatustest, ei ole töötaja tööle ilmunud ega tööandjat teavitanud tööle mitte ilmumisest. Sellega on töötaja rikkunud lojaalsuskohustust ja jätnud täitmata tööandja korraldused ehk töölepinguseaduse §-st 15 tulenevad kohustused. Tööleping lõpetati ilma etteteatamise tähtajata ehk töölepingu ülesütlemise päeval. Hageja kostja erakorralise ülesütlemise avaldusega ei nõustu ja leiab, et see on õigustühine, kuna ülesütlemiseks alused puuduvad. Töötaja töötas kogu töösuhte perioodil kodukontoris. Töölepingu punkti 6.2 oli poolte vahel lepitud kokku võimalus töötada kaugtöö korras ja kodukontoris. Hageja ei ole kunagi oma tööülesandeid täitnud tööandja kontoris. Seda ei ole kostja ka kunagi nõudnud. Kostja poolt XXX.a tehtud hoiatusest ei ole võimalik aru saada, et kostja on hagejat teavitanud või hoiatanud asjaolust, et kostja ei ole nõus hageja töötamisega kodukontoris nagu kostja oma vastuses hagile väidab. Lisaks piiras kostja hageja e-posti kasutamise võimalust võttes hagejalt ligipääsu e-posti aadressidelt [email protected] ja XXX. Sellega on kostja tahtlikult tekitanud olukorra, kus hageja kättesaadavust ja töö tegemist piirati. Tööandja on kunstlikult loonud olukorra
töölepingu lõpetamiseks. Tööandja ei ole andnud töötajal ka töötelefoni, mille kaudu oleks saanud suhelda. Ka TVK on tuvastanud, et pooled on mõlemad kinnitanud, et töötajal oli alates XXX piiratud ligipääs töövahenditele (e-post). Ülesütlemine on tühine ning sellest tulenevalt taotleb hageja kohtult töölepingu lõpetamist alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu kahju hüvitamist ühe kuu palga ulatuses, s.o XXX eurot. Vastavalt töölepingu punktile 4.1 on hageja ühe kuu töötasu XXX eurot (bruto). Kostja on alates töösuhte algusest olnud järjepidevalt töötasu maksmistega viivituses. Kostja on olnud hagejale kogu aeg võlgu. Kostja ei ole tasunud hagejale XXX töötasu. Töölepingu alusel on hageja ühe kuu töötasu XXX eurot vastavalt töölepingu punkrile 4.1. Hageja esitab nõude saamata jäänud XXX.a töötasu osas. Kostja on küll teostanud hageja kontole kande XXX summas XXX eurot, kuid see on eelnevate perioodide võla katteks. Hageja esitab kontoväljavõtte tõendamaks, et ta ei ole saanud XXX.a töötasu. Hagejale sai teatavaks, et kostja ei ole tasunud tema töötasult seaduses sätestatud makse. Seega on kõik riiklikud maksud maksmata ja seetõttu on hageja jäänud ilma sotsiaalsetest hüvedest. Lisaks esitab hageja tööandja vastu puhkusehüvitise nõude. Hageja ei ole saanud töösuhte perioodil puhkust. Vastavalt töölepingu punktile 7.1 on töötaja iga aastane puhkus 28 kalendripäeva. Hageja arvestab puhkust alates tööle asumise ajast XXX kuni töölepingu lõpetamiseni XXX.a on puhkuse hüvitis XXX eurot (bruto): - XXX eurot (1 kuu brutopalk) x4kuud (töötatud aeg)= XXX eurot (4kuu brutopalk kokku); - kalendripäevade arv kokku XXX 135 päeva; - riigipühasid jääb antud perioodi (XXX) sisse 4; 135-4=131päeva 131*28/365=10,049 puhkepäeva; - Kuna hageja töötas alla kuue kuu ja tal oli kindel kuupalk, siis on arvutus järgmine valem: puhkusetasu=(kuupalk/kuu tööpäevade arv)*puhkuseperioodi tööpäevade arv - Puhkusetasu arvutuskäik: XXX eurot bruto. Lähtuvalt eeltoodust on hageja nõuded kostja vastu järgmised: tuvastada kohtul töölepingu tühisus, lõpetada tööleping, mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis XXX eurot, saamata jäänud XXX.a töötasu XXX eurot ja puhkusehüvitis XXX eurot. Tööandjal tulnuks tasuda töötajale töötasu ja puhkusehüvitis töölepingu lõppemisel. Tööandja on oma kohustust rikkunud. Hageja ei ole seni saanud XXX.töötasu XXX eurot ega puhkusehüvitist XXX eurot. Hageja palub:
1.Tuvastada XXX.a töölepingu erakorraline ülesütlemise avalduse tühisus ning lõpetada hageja K. V. ja kostja Backos OÜ vaheline tööleping;
2.Mõista kostjalt Backos OÜ hageja K. V. kasuks välja hüvitis brutosummas XXX eurot;
3.Mõista kostjalt Backos OÜ-lt hageja K. V. kasuks välja XXX kuu töötasu brutosummas XXX eurot;
4.Mõista kostjalt Backos OÜ-lt hageja K. V. kasuks välja puhkusehüvitus brutosummas XXX eurot; 5.. Kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja Backos OÜ kanda. Rahuldatud menetluskuludelt nõuda kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni. Kostja vastus
Kostja et tunnista enese vastu esitatud nõudeid ja vaidleb hagile vastu kogu ulatuses. Kostja ei ole samas kunagi välistanud võimalust lahendada asja kompromissiga või muul viisil kokkuleppega. Kõik hagiavalduses toodud väited ei kummuta hageja poolset töökohustuse rikkumise fakti ja asjaolu, et kostja on hagejapoolsetele korduvatele töökohustuste rikkumisele reageerinud vastavalt Töölepingu seaduse sätetele. Lisaks sellele pidi esmase hoiatuse järgselt töötaja olema teavitatud asjaolust, et tööandja käesoleval ajal ei ole nõus töötaja töötamisega kodukontoris. Töölepingu p . 6.2. eeldab, et töötaja peab tööandjat teavitama kodukontoris töötamise kavatsusest ja tööandja vastavalt kas annab nõusoleku kodus töötamiseks või keelab selle. Käesoleval juhul tööandja kodukontoris töötamiseks hagejale nõusolekut andnud ei ole ja selle teemaline vaidlus on täielikult ainetu. Käesoleval juhul välistas tööandja hageja suhtes kodukontoris töötamise kahel põhjusel : 1. Kostjale teadaolevalt puudusid hagejal kodus vajalikud tehnilised vahendid ( arvuti jms.), 2. Kodus töötamise korral ei saanud kostja olla kindel, et hageja ei edasta seoses tööülesannete täitmisega temale teatavas saanud informatsiooni kolmandatele isikutele, sealhulgas tööandja konkurentidele. Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et K. V. hagi BAKCOS OÜ vastu kuulub rahuldamisele.
2.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3.Kuivõrd kohtusse on esitatud hagiavaldus nii töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes ning rahalistes nõuetes, lahendab kohus esmalt küsimuse, kas poolte vahel sõlmitud tööleping on öeldud üles kehtivalt. I
4.Töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
5.Vaidlust ei ole, et K. V. (edaspidi nimetatud ka hageja või töötaja) ja BACKOS OÜ (edaspidi nimetatud ka kostja või tööandja) vahel on sõlmitud XXX tööleping nr XXX, millise punkti 2.1 kohaselt asub töötaja tööandja juurde tööle XXX XXX ametikohale (tl 18). Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostjal esines alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Vaidlust ei ole, et kostja edastas hagejale XXX hoiatuse, mille kohaselt ei ole töötaja teatanud tööandjale tööle mitte ilmumisest ja ei ole võimalik saada ühendust töötajaga (tl 20). Vaidlust ei ole ka asjas, et kostja edastas hagejale XXX teatise töölepingu erakorralisest ülesütlemisest TLS § 88 lg 1 p 3 alusel (tl 22).
6.Kohtule esitatud seisukohtadest nähtub, et pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kostja poolt esitatud hoiatus hagejale oli põhjendatud ning kas erakorraline töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane.
7.TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
8.Kostja tugines ülesütlemisavalduses TLS § 88 lg 1 p 3, mille kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
9.Kostja seisukohtadest väljendub hageja töökohustuste rikkumine asjaoludes, et tööandjale ei ole ette teatatud tööle mitteilmumisest ning töötajaga ei ole võimalik saada ühendust. Tööle mitteilmumine seisnes asjaolus, et töötaja ei ilmunud tööle kontorisse.
10.Hageja vaidleb hoiatusele vastu, leides, et sellel ei ole alust, sest töötaja ei ole tegelikult töökohustusi rikkunud. Samuti ei ole hoiatuses välja toodud olulisi asjaolusid, sh millal töötaja tööle ei ilmunud, kuhu oleks pidanud töötaja ilmuma tööülesannete täitmiseks ja kuidas või mille kaudu töötajaga ühendust ei saanud. Seega leiab hageja, et tööandja ei ole hoiatuses piisavalt selgitanud töötajale tema rikkumisi. Hoiatus on oluliste puudustega ja hagejal ei olnud võimalik hoiatuse alusel oma rikkumisest aru saada ega seetõttu ka oma käitumist korrigeerida.
11.Kohus on küsinud asja lahendamiseks tsiviilasja materjalide juurde ka töövaidluskomisjoni lahendamise materjalid tulenevalt TvLS § 58 lg 6.
12.Töövaidluskomisjoni poolt esitatud asja lahendamise materjalidest nähtub, et töövaidluskomisjoni poolt korraldatud istungil tunnistas kostja, et poolte vahel oli kodukontoris töötamise kokkulepe. Sama sisuline kokkulepe on kirjas ka hageja töölepingu punktis 6.2., mille kohaselt tööandja teadmisel võib töötaja teatud tööülesandeid täita kaugtöö korras ja kodukontoris (tl 18 pöördel).
13.Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks hagejale ette heitnud töö tegemise kohta ning kohustanud hagejat tööd tegema kontoris kohapeal, mitte kaugtööna. Kostja poolt hagejale edastatud hoiatuses on napisõnaliselt märgitud vaid, et töötaja ei ole tööandjale ette teatanud tööle mitteilmumisest. Kostja on jätnud hoiatusele märkimata, millistel aegadel ja kuhu jättis hageja tööle ilmumata. Samas ei ole kostja ka tõendanud, et oleks palunud hagejal üldse tööle tulla kontorisse kohapeale. Kostja lubas korduvalt oma väidete tõendamiseks esitada e-kirju ja muid tõendeid, kuid jättis need siiski esitamata (tl 65).
14.Kohus asub seisukohale, et poolte vahel oli kokkulepe hageja töötamiseks kodukontoris ning kostja ei saa töölepingu lõpetamisel tugineda asjaolule, et hageja ei ilmunud tööle kontorisse.
15.Hoiatusele on lisatud ka asjaolu, et töötajaga ei ole võimalik ühendust saada. Ka siin ei ole tööandja märkinud, millistel päevadel, millistel kellaaegadel või milliseid sidevahendeid kasutades tal ei olnud võimalik töötajaga ühendust saada. Töövaidluskomisjonis kinnitas kostja ka ise, et hagejal oli alates XXX piiratud ligipääs töövahenditele (e-post) (tl 16).
16.TLS § 88 lg 3 sätestatud hoiatuse eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada ning rikkumisi heastada. Kostja ei ole hoiatuses väljatoonud konkreetseid rikkumisi, sest sellest ei ole aru saada, millal hageja tööle ei ilmunud.
17.Kohus on seisukohal, et kostja etteheited hagejaga mitte ühenduse saamise kohta on paljasõnalised ning tõendamata. Kohus juhib ka kostja tähelepanu asjaolule, et kui kostja ise piirab hageja juurdepääsu töövahenditele (e-post), siis ei saa kostja teha hagejale etteheiteid, et hageja ei ole tööülesandeid nõuetekohaselt täitnud või, et hagejaga ei olnud võimalik ühendust saada.
18.Kohus tuvastab, et kostjal puudus seadusest tulenev alus töösuhte erekorraliseks ülesütlemiseks töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 p 3 alusel.
19.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte XXX loeb kohus töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 kohaselt alates XXX. II
20.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme
kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
21.Hageja palub kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise brutosummas XXX eurot.
22.Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule on töötaja ühe kuu töötasu XXX eurot (bruto). Tulenevalt kokkulepitud töötasust ja TLS § 109 lg-st 1 on põhjendatud rahuldada hageja taotlus kostjalt välja mõista hüvitis brutosummas XXX eurot.
23.Hageja palub kostjalt välja mõista XXX kuu saamata jäänud töötasu brutosummas kokku XXX eurot. Hageja on avaldanud, et kostja on alates töösuhte algusest olnud järjepidevalt töötasu maksmistega viivituses. Kostja ei ole tasunud hagejale XXX töötasu. Kostja on küll teostanud hageja kontole kande XXX summas XXX eurot, kuid see on eelnevate perioodide võla katteks. Hageja on esitanud kohtule tõendina kontoväljavõtte, millest nähtub, et hageja ei ole saanud XXX a. töötasu (tl 23).
24.Kostja vaidleb hageja töötasu nõudele vastu. Kostja leiab, et hagejale on töötasu välja makstud. Kostja on esitanud kohtule hageja 4 kuu 2019. a. töötasu arvestuse, millega soovib tõendada palga maksmist (tl 67).
25.TLS § 1 lg 1 teise lause kohaselt maksab tööandja töötajale töö eest tasu. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt on töötasu tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule.
26.Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja palk oli vastavalt töölepingule XXX eurot kuus. Kostja poolt esitatud töötasu arvestusest ei nähtu, et kostja oleks hagejale ükski kuu maksnud kokkulepitud palka. Kohtule jäävad kostja vastuväited hageja saamata jäänud töötasu nõudele arusaamatuks, sest kostja enda tõend viitab selgelt asjaolule, et kostja ei ole hagejale maksnud kokkulepitud palka. Kostja on teinud küll hagejale XXX ülekande summas XXX eurot, kuid makse selgituseks on märgitud töötasu asemel arveldused töötajatega, seega ei ole üheselt tõendatud, et XXX eurot oleks makstud XXX töötasu eest. Kostja poolt esitatud töötasu arvestusest nähtub hoopis, et XXX kuus oli hageja puhkusel XXX. Samas on kostja märkinud töötasu panka maksmise, mitte puhkusetasu. Kostja enda esitatud tõend on vastuoluline ning ei tõenda ühtegi kostja väidet.
27.Samuti on kostja märkinud teiste ülekannete selgitusse „kulude katteks“, „ülekanne“ ning „lähetuskulud“. Ka selliseid ülekandeid ei saa käsitleda palga maksetena. Riigikohus on 07.06.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-43-11 punktis 15 selgitanud, et lähetuskulu hüvitis ei ole käsitatav palgana.
28.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud tõend hageja töötasu arvestamise kohta (tl 67) ei ole usaldusväärne ning ei tõenda, et kostja oleks hagejale tasunud kokkulepitud töötasu või kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitist.
29.Kohus on seisukohal, et hageja taotlus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu XXX kuu eest brutosummas XXX eurot tuleb rahuldada.
30.Hageja palub kostjalt välja mõista puhkusehüvitis brutosummas XXX eurot.
31.TLS § 55 kohaselt eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti.
32.Vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingu punktile 7.1. on töötajal iga aastane puhkus 28 kalendripäeva. Hageja arvestab puhkust alates tööle asumise ajast XXX kuni töölepingu lõpetamiseni XXX.
33.TLS § 71 alusel töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks.
34.Kohtule esitatud tõenditest (hageja kontoväljavõte tl 23 ja kostja töötasu arvestus tl 67) ei nähtu, et kostja oleks tasunud hagejale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse eest hüvitist.
35.Kostja on seisukohal, et hageja on puhkusehüvitise kätte saanud. Samas ei ole kostja selgitanud, millises summas ning millal on kostja väidetava puhkusehüvitise välja maksnud hagejale.
36.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja ei ole usaldusväärselt tõendanud hagejale puhkusehüvitise tasumist. Kuna kostja rohkem omapoolseid arvestusi ning muid selgitusi puhkusehüvitise kohta ei ole esitanud, lähtub kohus hageja poolt esitatud arvutuskäigust, mille kohaselt on saama jäänud puhkusehüvitise suuruseks XXX eurot XXX puhkusepäeva eest (tl 12 pöördel).
37.Hageja nõude kostja vastu puhkusehüvitise väljamõistmiseks brutosummas XXX eurot tuleb rahuldada.
38.Kõige eeltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et K. V. nõue kostja vastu on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus loeb BACKOS OÜ ja K. V. vahel XXX sõlmitud töölepingu nr XXX TLS § 107 lg 2 alusel XXX lõppenuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise brutosummas XXX eurot, saamata jäänud töötasu brutosummas XXX eurot ning puhkusehüvitise brutosummas XXX eurot.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus
40.Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3).
41.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
42.Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.
43.Hageja on esitanud 11.08.2020 ja 03.02.2021 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja menetluskuludeks on õigusabikulud summas 2484 eurot (koos käibemaksuga).
44.Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale tähtaegselt vastuväidet esitanud.
45.TsMS § 175 lg 1 ning lg 11 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks ebamõistlikult suured.
46.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see on põhjendatud ning ei ole ebamõistlikult suur.
47.Kohtu hinnangul on hageja esindaja tunnihind 138 eurot (koos käibemaksuga) aktsepteeritav. Hageja esindaja on oma menetluskulude nimekirjas väljatoonud, et kokku kulus tal 16,25 tundi hageja menetlusdokumentide koostamiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hageja menetluskulud taotletud ulatuses on mõistlikud ning hageja esindaja ajakulu kokku 16,25 tundi ei ole ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud hagejale hüvitada õigusabikulud 16,25 tunni ulatuses, kokku 2484 eurot (koos käibemaksuga).
48.Hageja on taotlenud ka rahuldatud menetluskuludelt nõuda kostjalt hageja kasuks alates lahendi jõustumisest viivist VÕS § 113 lg 1 kehtivas määras kuni nende täieliku tasumiseni.
49.Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2484 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
50.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
51.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.