Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) avaldus juurdepääsutee määramiseks
Tsiviilasja hind
7 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu; Valge 4, 11413 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Mare Nappir (telefon: xxxxxxxx, e-post: xxx) Puudutatud isik I: C (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, e-post: xxx); Puudutatud isiku I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Mark Uska (Advokaadibüroo Tepper & Partnerid; Lelle 24, 11318 Tallinn; e-post: [email protected]) Puudutatud isik II: Viimsi vallavalitsus (registrikood: 75021250; Nelgi tee 1, Viimsi alevik, 74001 Harjumaa; e-post: [email protected]; telefon: 602 8800) ; Puudutatud isiku II esindaja: Gunnar Kender (Viimsi Vallavalitsuse õigusosakonna peaspetsialist; Nelgi tee 1, Viimsi alevik; 74001 Harju maakond; telefon 602 8803; e-post: [email protected]); Alar Mik (isikukood xxxxxxxxxxx) Puudutatud isik III: Q (isikukood xxxxxxxxxxx); Puudutatud isik IV: W (isikukood xxxxxxxxxxx); Puudutatud isik V: H (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
15.01.2021 ärakuulamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada avaldus osaliselt.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus
kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda olemasolevat Hiireotsa teed pikkusega 49,59 m ja laiusega maksimaalselt 3 m, mis on tähistatud määrusele lisatud plaanil punasega joonega.
3.Määrata, et avaldaja poolt kavandatavate pinnasevedude, sh registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistul paikneva radarmasti renoveerimise või uue radarmasti rajamiseks tehtavate vedude eelduseks on tee kandevõime tõstmise ennetusmeetmeid rakendava plaani alusel antav pädeva teedeinseneri heakskiit, mis kinnitab punktis 2 sätestatud teelõigu pinnasekatte ja registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul paikneva hoone samaväärsuse säilimist.
4.Punktis 3 nimetatud ennetusmeetmete plaani ja sellele pädeva teedeinseneri poolt antud kirjalikku heakskiitu tuleb registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule tutvustada vähemalt 2 nädalat enne punktis 3 nimetatud vedudega alustamist.
5.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 365 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta
1.märtsiks.
6.Kohustada C andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 11162302 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: „Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnisturaamatusse registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on tähistatud kohtumääruse nr 2-20-3259 lisaks 1 oleval plaanil.“ Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
7.Lugeda käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulude jaotus
8.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldajate nõue
1.Avaldaja on Leppneeme radarmast-päevamärgi (katastritunnus 89001:003:0045) kinnisasja omanik. Nimetatud kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kinnistul asub radarmast, mille eesmärk on tagada: avaldaja poolt laevaliikluse korraldamise teenuse osutamine, võimaldades laevaliikluse ohutuse tagamiseks tuvastada ilma transpondrita liikuvaid laevu ja tagada laevade ohutu lahknemine; Politsei- ja Piirivalveameti poolt
piirirežiimi jälgimine ja otsingu ning päästeoperatsioonide korraldamine; Mereväele radaripilt riigi kaitse ja julgeoleku tagamiseks. Avaldajal kui riigivara valitsema volitatud asutusel on põhimäärusest ja meresõiduohutuse seadusest (MSOS 11. peatükk) tulenev kohustus tagada radarmasti ööpäevaringne tõrgeteta töötamine.
2.Kuni käesolevani on avaldaja juurdepääsuna oma kinnistule kasutanud puudutatud isikule kuuluvat teelõiku, mis on u 50 meetri pikkune tee ala Hiireotsa teest, suulise kokkuleppe alusel tasuta. Radarmasti hooldus näeb ette objekti teenindamist vähemalt üks kord kuus, kuigi oleme viimasel ajal objekti teenindanud vähem ja sedagi kasutanud peamiselt möödapääsmatus olukorras avarii ennetamiseks.
3.09.10.2019 tegi avaldaja kirjalikult puudutatud isikule ettepaneku servituudi ala vormistamiseks (lisad 3-4). 21.10.2019 saatis puudutatud isik avaldajale e- kirja, milles teatas, et ei ole nõus seadma servituuti (lisa 5). Pooled ei ole vaidlusküsimuses kompromissi saavutanud. Avaldaja soovib seni kasutatud juurdepääsu ala, mis on näidatud lisas 4, seadustada. Juurdepääsu ala pikkus on u 50 meetrit, laius 6 meetrit, pindala 300 m2.
4.Juurdepääsu seadmine annaks avaldajale õiguse kasutada teenivat kinnisasja ulatuses, mis on vajalik juurdepääsuks Leppneeme radarmast-päevamärk teenindamiseks sõidukiga või muu transpordivahendiga. Avaldaja on huvitatud tähtajatu juurdepääsu seadmisest. Hiireotsa tee on ainuke juurdepääsu tee puudutatud isiku kinnistust mere poole jäävatele kinnistutele juurde pääsemiseks sh avaldaja omale. Tavapäraselt on avaldajal vajadus radari korrapäraseid hooldustöid teha üks kord kuus, kuid radarisüsteemi rikke korral peab avaldaja rikke kõrvaldama võimalikult kiiresti. Radari rikkeid on toimunud 17 aasta jooksul alla kümne. Üks kord 15 kuni 17 aasta jooksul on vajalik radari kapitaalremont või välja vahetamine, milliseid töid tehakse tööajal tavaliselt mõne päeva jooksul. Seetõttu ei ole võimalik määratleda täpsemalt juurdepääsu tee kasutamise sagedust ja avaldaja palub juurdepääsuõigust ilma kindlatele päevadele viitamata ja ilma kellaajaliste piiranguteta koos õigusega kasutada juurdepääsuks sõidukit või muud transpordivahendit. Avaldaja on nõus teealal enda tekitatud kahjustused parandama või hüvitama. Avaldaja ei kasuta juurdepääsu igapäevaselt ja seetõttu ei kahjusta see puudutatud isiku kui omaniku õigusi. Radarmast on püstitatud aastal 2002 ning avaldaja on Hiireotsa teelõiku seaduslikult vormistatud kokkuleppeta sellest ajast saati kasutanud. Seetõttu ei muutu juurdepääsu vormistamisega faktiline olukord puudutatud isiku jaoks.
5.Avaldaja nõustub tasuma juurdepääsuõiguse eest üks kord aastas 50 eurot. Kuna üldjuhul hakkab avaldaja teed kasutama mitte rohkem kui üks kord kuus, teostab avaldaja täiendavalt makstavale tasule tee korrashoidu vastavalt oma vajadustele ning parandab enda tekitatud kahjustused teelt.
6.Avaldaja palub: määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda Hiireotsa teed ja on avalduse lisas 4 oleval plaanil tähistatud punase joonega: ala pikkus 50 meetrit, laius 6 meetrit, pindala 300 m2; määrata juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 50 eurot aastas, mis tuleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa 11162302 sisse kantud kinnistu igakordsele omanikule iga jooksva aasta 1. märtsiks. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr
3485302 sisse kantud kinnistu omanik parandab enda tekitatud kahjustused juurdepääsuteelt ja teostab juurdepääsutee korrashoidu vastavalt oma vajadusele; kohustada puudutatud isikut C andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 11162302 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnisturaamatusse registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda Hiireotsa teed ja on avalduse lisas 4 oleval plaanil tähistatud punase joonega: ala pikkus 50 meetrit, laius 6 meetrit, pindala 300 m2. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega; jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
7.15.05.2020 avalduses on avaldaja täpsustanud olemasoleva juurdepääsutee suurust ja võimalusi. Avaldaja eesmärk ei ole saada 300 m2 ala juurdepääsuks, vaid soov kasutada olemasolevate mõõtmetega puudutatud isikule I kuuluvat Hiireotsa teelõiku. Avaldaja ei soovi olemasoleva juurdepääsutee ehitamist laiemaks. Olemasoleva juurdepääsutee kasutamine on võimalik sh maakorralduslikult, kuna seal on tee (tänav) ajalooliselt paiknenud. Juurdepääsu maakorraldusliku võimaluse osas märgib avaldaja, et ei eelda, et juurdepääsu teed hakatakse rekonstrueerima avalikult kasutatava tee eesmärkidel. Olemasolev juurdepääsutee on piisava kandevõimega, asfaltkattega ja kõik kahjustused, mis teele tekivad avaldaja kasutamise tõttu, parandab avaldaja. Sellisena säilitatakse olemasolevat juurdepääsuteed samaväärses või paremas olukorras ja avaldaja avaldusest lähtuvalt ei ole mingit vajadust hakata avaldajale juurdepääsu lubamise tagajärjel käsitlema teed avalikult kasutatava teena. Praegusel juhul, juurdepääsutee määramisel, ei ole tegemist ehitusseadustikus § 92 lg 5 mõistes avalikult kasutatava tee kasutamisega, vaid tehingu või kohtulahendi alusel tekkiva kinnisomandi eraõigusliku kitsendusega ning sellest tuleneva kasutusõigusega. Seetõttu aruanne (puudutatud isiku arvamuse lisa 11), mis toetub ehitusseadustikus avalikult kasutatavale teele esitatud nõuetele, ei välista olemasoleva juurdepääsutee kasutamiseks määramist kokkulepitud või kohtu poolt määratud kasutamise tingimustega.
8.Puudutatud isiku I nõue (p. 4.1.), et olemasolevat juurdepääsutee kasutamist peaks piirama sõidukitele kogumassiga 1,7 tonni (mis on väike sõiduauto, keskmine sõiduauto kogumass on tavapäraselt suurem) ja enam liigniiskel ja külmal perioodil, ei ole põhjendatud. Kaalupiirang ei kehtiks ka elutähtsate teenuste osutamiseks vajalikele sõidukitele. Avaldaja vajadus juurdepääsu teed kasutada on tagada radari toimimine, mis on samaväärne elutähtsate teenuste mh avaliku korra tagamise eesmärgil. Autode massipiirang ei ole kindlasti põhjendatud sõidukitele, mis teenindavad avaldaja kinnistut, muul juhul võib avaldaja kinnistu eesmärgipärane kasutamine saada takistatud. Hiireotsa teel sõidab lisaks piirkonna elanikele ka prügiveoauto, mis kasutab teed vähemalt kaks korda kuus. Samas avaldaja tekitatud koormus, tavaolukorras üks kord kuus autoga, ei tekita sellist liikluse ülekoormust teele, mis puudutatud isiku esindaja oma arvamuses kirjeldab.
9.Avaldaja ei nõustu puudutatud isiku I poolt pakutava alternatiivse juurdepääsuga (arvamuse p. 4.3.). Arvestades avaldaja tee kasutamise väga väikest sagedust (avaldajal ei ole elamukrunt, mis vajaks igapäevast teenindamist) ja juurdepääsu vajaduse olulisust, milleks on vajadus hoida töös avalikkusele vajalikku radarit, on otstarbekas ja vähem kulukas määrata juurdepääs mööda olemasolevat Hiireotsa tee 2/Pihlaka kinnistut läbivat teed. Avaldaja nõustub puudutatud isiku I arvamusega (p 4.3.3.) selles osas, et kui tulevikus valla planeeringute vm arenduste raames tehakse teine juurdepääs, mis võimaldab avaldaja
kinnistule juurde pääseda, tuleb olemasolev juurdepääs üle vaadata. Asjaolude muutumise või juurdepääsu vajaduse äralangemise korral ei ole välistatud juurdepääsu lõppemine või juurdepääsu mujalt määramine.
10.Täpsustamist vajaks puudutatud isiku I arvamuse punktis 4.2. korrashoiuga seotud tegevused. Millised on need tegevused, mida puudutatud isik I soovib juurdepääsutee korrashoiu teostamise ja sellega seotud kulude katmise kohustuse panemisel. Avaldaja on nõus puudutatud isiku I arvamuse punktis 4.3. soovitud hüvitise suurusega.
11.Avaldaja muudab juurdepääsu parameetrite osas 16.03.2020 kohtule esitatud avalduse punkti 3 alapunkte 3.2 ja 3.4 sõnastades need järgnevalt: „ p 3.2 Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda Hiireotsa teed ja on avalduse lisas 4 oleval plaanil tähistatud punase joonega: ala pikkus 49,11 meetrit“. „p 3.4. Kohustada puudutatud isikut C andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 11162302 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 3485302 sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnisturaamatusse registriossa nr 11162302 sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis kulgeb mööda Hiireotsa teed ja on avalduse lisas 4 oleval plaanil tähistatud punase joonega: ala pikkus 49,11 meetrit. Asendada tahteavaldus kohtumäärusega“.
12.Olemasoleva juurdepääsutee kasutamise õiguse andmine avaldajale ei piira puudutatud isiku I õigusi ülemäära ega ole koormavam juba praegu kehtivast olukorrast. Samuti jääb avaldajale arusaamatuks, kuidas avaldajale juurdepääsu lubamine teeb täiendavaid takistusi teemaa kasutamisel elamumaana, kui Hiireotsa 2 teelõigule on juba seatud kehtivad teeservituudid. Puudutatud isik I on sõlminud teeservituudi kinnistute nr 7686102 (Nle, kes on koostanud ka aruande tee pinnakatte kohta ja 10336102 kasuks). Käesoleva kohtumenetluse ajal, 15.08.2020 .a. on puudutatud isik I sõlminud võlaõigusliku lepingu puudutatud isikutega IV ja V olemasoleva Hiireotsa teelõigu kasutamiseks, kasutustasuga 50 eurot aastas, sh tee hooldus- ja parandamiskohustust rakendamata ja kasutustasule maamaksu lisamata. Pooled on leppinud kokku sõidukite 1,7 tonnise täismassi piirangu rakendamises, millest ei pea kinni pidama tee omaniku kirjalikul loal. Puudutatud isiku III osas, kes samuti teed kasutab, selline kokkulepe puudub. Avaldaja seisukohalt on selline sõidukite täismassi piirangu rakendamine valikuline, mis ühe tee kasutaja suhtes kehtib, teise tee kasutaja osas ei kehti, mistõttu ei ole sellel mingit seost tee pinnasekatte tegeliku olukorraga. Ükski tee kasutaja ei saa tagada oma kinnistul tavapärast arendust ja normaalset elu toimimist nimetatud massipiirangust kinnipidamisel. Seega paratamatult oleks selline piirang näiline teed kasutavate elanike suhtes, millest võib kõrvale kalduda.
13.Puudutatud isiku I poolt esitatud eratee katendi uuringu aruanne (edaspidi aruanne) on vastuoluline ja ebaselge. Avaldaja ei pannud avaldusse tee laiust kirja, kuna aruandest ei olnud võimalik aru saada, kuidas nii ebaühtlaste mõõtmeteni on jõutud, tavapäraselt teele ulatuva muldkeha äärest tee laiust ei mõõdeta. Juurdepääsutee ja selle tingimuste määramiseks ei ole tee laius vajalik, piisab kui näidatakse tee paiknemine kaardil. Aruandes ei ole selgitatud sõidukite 1,7 tonnise täismassipiirangu kehtestamise vajadust. Aruandes
esitatakse valed andmed keldrivalgustuse ja ventilatsiooni õhuliini kohta. 30.09.2020 toimunud paikvaatlusel selgus, et neid ei ole. Paikvaatlusel selgus, et teekattel esinevad defektid, kuid teelõik on pigem heas ja keskmises seisukorras kui halb. Teelõigu säilimise ja olukorra parandamise seisukohalt on palju olulisem, et tee kasutajad proportsionaalselt jaotatud kuluna teed parandaksid. Miks aruande koostaja visuaalsel vaatlusel nendib, et väiksemad sõiduautod täismassiga 1,7 tonni võiksid ainult teed kasutada, jättes arvestamata sõidukite teljekoormuse mõjuga, jääb arusaamatuks ning ei ole millegagi põhjendatav. Kui sellest piirangust lähtuda, kas on võimalus ka järelkäru kasutada ja teljekoormus ümber arvutada. Avaldaja leiab, et selliseks meelevaldseks sõiduki täismassiga 1,7 tonni piirangu kehtestamiseks, mis ühe tee kasutaja suhtes kehtiks ja teise tee kasutaja suhtes ei kehtiks ja millest võib tee omaniku suva alusel mööda minna ning millel ei ole seost teekatendi tegeliku olukorraga, ei ole alust. Samuti puuduvad aruandes alusandmed ja kokkuvõttes järeldus, millest võiks järeldada sõidukitele täismassi piirangu kehtestamist. Tegemist on heas seisukorras oleva Viimsi vallas asuva erateega, viimast kinnitas ka Viimsi Vallavalitsuse esindaja 30.09.2020 toimunud paikvaatlusel.
14.Puudutatud isik I heidab avaldajale ette, et avaldaja tahab teostada pinnasevedu. Avaldaja ei ole seda kordagi varjanud ja on ise esitanud puudutatud isikule I sellekohased dokumendid. Avaldaja on sõlminud kokkuleppe puudutatud isikuga III geoloogiliste uuringute läbiviimiseks võimaliku tulevase juurdepääsu ala määratlemiseks ja tellinud hinnangu saamiseks projekti. Samas sellest kokkuleppest tulenevat kehtivat juurdepääsu kokkulepet radarmastile käesolevani sõlmitud ei ole. Kuid avaldaja ei saa välistada, et tulevikus mingeid kokkuleppeid, millega võib kaasneda ka pinnasevedu, ei sõlmita. Pinnasetäite vedu võib vaja minna radari kinnistule juurdepääsemiseks sellest olenemata, kuna avaldaja kinnistuni käesolevalt sõidukiga juurde ei pääse. Kuid need veosed on tehtavad ennetusmeetmeid rakendades, mis tagavad tänapäevaste ennetusmeetmete rakendamisel olemasoleva tee praegusel kujul säilimise.
15.Avaldaja on alati kasutanud juurdepääsuks soovitavat Hiireotsa tee 2 teelõiku, muud võimalust Kiigemäe tee pealt maha sõita ei ole ja ei ole kunagi olnud. Avaldaja leiab, et Riigikohtu 20.12.2001. a. otsuses nr 3-3-1-15-01 toodud asjaolud ei ole praegu asjakohased. Olukorras, kus avaldaja vajab radarmasti hooldamiseks juurdepääsu üldjuhul üks kord kuus ja olemasolev Hiireotsa tee on keskmises seisukorras, on ebaproportsionaalne ja kulukas panna ainuüksi avaldajale kohustust ehitada uus tee, mis saaks alguse Kiigemäe teelt.
16.Koormuspiirang sõidukitele täismassiga 1,7 või 2,5 tonni ja kõrgusega maapinnast üle 2,6 m, on avaldaja suhtes põhjendamatu, kuna avaldaja on nõus parandama kõik oma tehtud kahjustused teelt, mille kohustust naaberkinnistute omanikel, kes teed kasutavad, ei ole. Takistusi, mis tingiksid sõidukitele kõrguspiirangu määramise, ei eksisteeri. Avaldajal ei ole võimalik eelpool nimetatud piirangutest radarmasti hooldamisel 100% kinni pidada. Avaldaja veendumuse kohaselt pole ühelgi tee kasutajal seda tegelikult võimalik teha.
17.Radarmasti varustust, seadmeid kui ka pinnasevedu on võimalik korraldada erinevaid lahendusi arvestades. Isegi kui sõidukitele täismassi piirangut rakendada, mille rakendamist avaldaja ei pea põhjendatuks, saab piirangust suuremad veosed korraldada ennetusmeetmeid kasutades, nagu tee kandevõime tagamiseks kummimattide, plaadite paigaldamine teele, millega tagatakse 100% olemasoleva tee pinnasekatte ja hoonete praegusel kujul säilimine. Eeltoodud meetmega välistatakse igasugune kahtlus, et veostest tulenev vibratsioon saaks mingilgi määral kahjustada elamu vundamenti või olemasolevas
korras teelõiku. Tee kandevõime ja säilimise tagamiseks tuleb sel juhul tellida pädevalt teedeinsenerilt ennetusmeetmete plaan, mida järgides tagatakse meetmed olemasoleva teelõigu ja hoone vundamendi samaväärseks säilimiseks ja mis seega täielikult võtaks arvesse olemasolevat teelõigu olukorda. Puudutatud isiku I poolt esitatud aruanne on puudulikult koostatud, ei arvesta erinevaid meetmeid ja sellega ei saa arvestada avaldajale juurdepääsu tingimuste määramisel. Avaldaja on nõus suuremad veosed eelnimetatult korraldama. Avaldaja ei nõustu, aruandes toodud kokkuvõttega, et tee parandamine on ebamõistlikult kulukas. Selline seisukoht on hinnanguline, ei põhine tegelikel arvutustel ja aruandes seda üldse ei uurita. Avaldaja on selgitanud, et ei vaja juurdepääsuks teekatte laiendamist. Liiklusohutuse tagab teelõigule kiirusepiirangu kehtestamine, millega avaldaja nõustub.
18.Avaldaja ei ole nõus teelõigu hooldusega sh lumekoristus ja libedustõrjega regulaarselt tegelema. Sellise kohustuse panemine avaldajale ei ole põhjendatud, sest keskmiselt kasutab avaldaja teed üks kord kuus. Samuti selgub, et ühelgi tee kasutajal, kes teed igapäevaselt kasutavad, ei ole tee korrashoiu ega parandamise kohustust. Kõik tee kasutajad teevad tee hooldust oma vajadustest lähtuvalt. Avaldajat ei saa teistest tee kasutajatest erinevalt kohelda. Avaldaja ei vaja regulaarselt hooldatud teed. Avaldaja jääb oma 16.03.2020 avalduse p-s 3.3 juurde ja teeb tee korrashoidu sh lume lükkamist enda vajadusest lähtuvalt.
19.Avaldaja ei ole teelõigu ainukasutaja ja seega on põhjendamatu nõuda, et avaldaja võtaks vastutuse kõikide kahjude eest, mis võivad tekkida Cle või Hiireotsa tee 2 kinnistu igakordsele omanikule või kolmandatele isikutele tee kasutusest. Avaldaja jääb oma 16.03.2020 avalduse p-s 3.3 juurde ja on nõus parandama teelõiku, kui tema ise või temaga seotud isikud on tee seisundit kahjustanud.
20.Puudutatud isiku I poolt soovitav hüvitis teelõigu kasutamise eest on 250 eurot aastas. Avaldaja ei pea põhjendatuks märgitud hüvitise väljamõistmist ainult avaldajalt. Puudutatud isik I on sõlminud hiljuti kokkuleppe tee kasutamiseks 50 eurot kasutaja kohta aastas. Avaldaja palub arvestada, et määratakse tasu, võttes arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osi tuleb eelduslikult lugeda võrdseteks. Eeltoodust lähtudes peaks avaldajale määratav tasu tee kasutamise eest olema avaldaja 16.03.2020. a. avalduse p-s 3.3 järgne, mis on 50 eurot aastas, sh maamaks.
21.Juhul kui kohus rahuldab puudutatud isiku I 13.04.2020. a. esitatud Arvamuse Veeteede Ameti avalduse kohta juurdepääsu määramiseks punktis 4.1 tingimuse ja määrab, et juurdepääs on tagatud tähtajatult liikumiseks jalgsi ja sõidukiga, mille kogumass ei ole suurem kui 1,7 tonni ning kõrgus ei ole suurem kui 2,6 m, siis määrata täiendavalt alljärgnev tingimus: Kehtestatud sõiduki täismassi ja kõrguse piirangust suuremad veosed tehakse tee kandevõime tõstmise ennetusmeetmeid rakendava plaani alusel teedeinseneri heakskiidul, mis kinnitab olemasoleva tee pinnasekatte ja hoone samaväärsuse säilimise.
22.Ärakuulamisel märkis avaldaja, et pinnasevedude eelselt tellitakse ennetusmeetmete plaan ja käitutakse vastavalt. Kui plaan näeb ette, et ei saa seda teha, siis ei tee. Juurdepääs on põhjendatud igal juhul, isegi kui massipiirangut rakendada. Kui massipiirangut ei rakendata, siis ennetuskava alusel saaksime ainult neid veoseid korraldada, kui peaks vaja minema. Kogu perioodi planeerida, mida võiks kinnistul vaja minna, ei saa teha. Puudutatud isiku I seisukoht
23.Puudutatud isik I märgib, et ei nõustu avaldusega. Hiireotsa 2 kinnistu ei sobi Ameti juurdepääsuks ning see kahjustaks ülemääraselt C huve. Radari kinnistu juurdepääs tuleb määrata mujalt.
24.Faktiliselt on teelõigu kaudu tagatud avalikult kasutatavale Leppneeme teele juurdepääs lisaks Radari kinnistule veel ka Hiire kinnistul (katastritunnus 89001:003:1745, registriosa nr 13116802); Hiireotsa tee 9 kinnistul (katastritunnus 89001:003:1891, registriosa nr 13444802); Hiireotsa tee 14 kinnistul (katastritunnus 89001:003:1892, registriosa nr 13458402); Hiireotsa tee 15/1 kinnistul (katastritunnus 89001:003:1479, registriosa nr 12103802); Hiireotsa tee 15/2 kinnistul (katastritunnus 89001:003:1502, registriosa nr 12489602); Hiiresaba kinnisasjal (katastritunnus 89001:001:1566). Kõigile eeltoodud kinnisasjadele on võimalik saada avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs ka üle Hiire kinnistu, mis piirneb Kiigemäe teega. Kiigemäe tee kuulub Viimsi vallale ehk tegemist on kohaliku teega Ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 7 tähenduses.
25.C leiab, et tänaseks ilmnenud asjaoludel on põhjendatud Radari kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele määrata mitte üle Hiireotsa 2 kinnistu, vaid üle Hiire kinnistu.
26.Juurdepääs üle Hiireotsa 2 kinnistu ei vasta maakorralduse nõuetele (MaaKS § 5 lg 1 ja 2). Seda kinnitab Tuulekaru OÜ volitatud teedeinseneri N poolt 06.04.2020. a koostatud uuringu aruanne. Teelõik ei ole ehitatud arvestades tänase faktilise kasutamise tingimusi ning ei ole selleks sobiv. Nagu juba märgitud, kasutavad Teelõiku faktiliselt lisaks Ametile veel Hiire, Hiireotsa 9 ja Hiireotsa 14, Hiireotsa 15/1, Hiireotsa 15/2 ja Hiiresaba kinnisasjade omanikud. Hiireotsa tee on ehitatud Pihlaka talu taluteena ehk ühe majapidamise teenindamiseks. Tegemist on kergkattega teega, mis ei ole mõeldud paljude elamute igakülgseks teenindamiseks. Tänaseks on Hiireotsa tee kasutus selle ehituse ajaga võrreldes mitmekordistunud ning väga tõenäoliselt suureneb kasutus tulevikus veelgi. Samuti ei saa olla vaidluse all, et Hiireotsa tee möödub sõna otseses mõttes Hiireotsa 2 elamu akende alt, eraldades seejuures Hiireotsa 2 elamu selle juurde kuuluvast keldrist. Juurdepääsutee läbib seega sisuliselt õuemaad. Seega on Teelõik ilmselgelt Hiireotsa 2 kinnistu omanikku liigselt koormav ning juurdepääsuteed ei õigusta iseenesest asjaolu, et seda on pikaaegselt kasutatud. Aruande kohaselt Teelõik on lagunenud, kusjuures selle rekonstrueerimine on majanduslikult ebamõistlik.
27.Avaldusega taotletud juurdepääs kahjustab C huvisid ülemääraselt. Aruande kohaselt Teelõik on 49,11 m pikkune ning 1,9–2,16 m laiune ehk pindalaga vahemikus 93,31– 106,08 m2. Teelõigu kasutamine paljude kinnisasjade juurdepääsuteena riivab oluliselt C omandipõhiõigust, kuivõrd see välistab märkimisväärse osa (ca 400 m2) maatüki sihtotstarbekohase kasutamise elamumaana (nt õueala, aiamaana). Kuigi Hiireotsa tee pindala on vahemikus 93,31–106,08 m2, siis lisaks on piiratud Hiireotsa 2 elamust üle Teelõigu asuva maa-ala tavapärane kasutamine. Lähtudes Maa-ameti hoonestamata elamumaa tehinguhindadest Vallas (keskmine mediaanhind 48,09 m2), on C jaoks Teelõigu tõttu takistatud ca 20 000 eurot maksva maa-ala kasutamine.
28.Radari kinnistu juurdepääs tuleb määrata üle Hiire, Hiiresaba ja Hiireotsa 14 kinnisasjade. Avaldusest võib jääda ekslik mulje, et Amet soovib tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult siduvalt vormistada, samas kui tegelikult soovib Amet Teelõiku kasutada senisest teistsugustel tingimustel, sh intensiivsemalt ja C huvisid enam kahjustavalt. Ameti esindaja avaldas Cle nii telefoni kui e-kirja teel, et Ametile on juurdepääsu vormistamine vajalik uue juurdepääsutee ehitamiseks Hiire kinnistule. Amet
saatis 09.04.2020. a vastusena C teabenõudele dokumendid, millest nähtub, et Amet ja Q on sõlminud 13.05.2019. a kokkuleppe, mille alusel selgitatakse välja Radari kinnistu juurdepääsu asukoht üle Hiire, Hiiresaba ja Hiireotsa 14 kinnisasjade (vt lk 6 – ekraanitõmmis Ameti ja Q 13.05.2019. a kokkuleppe lk-lt 2). OÜ Reaalprojekt on koostanud 29.08.2019. a põhiprojekti „Leppneeme radarmast-päevamärgi juurdepääsuala pinnase tihendamine“ (töö nr 19005), mis sisaldab ka juurdepääsutee täpsustatud asukohta. C on seisukohal, et antud asjaoludel on põhjendatud määrata juurdepääs Radari kinnistule avalikult kasutatava Kiigemäe teelt üle Hiire, Hiiresaba ja Hiireotsa 14 kinnisasjade. Olukorras, kus Amet kavandab uue juurdepääsutee ehitust, mis kätkeb mahukaid ehitustöid, oleks juurdepääsu säilitamine üle Hiireotsa 2 kinnistu selgelt poolik lahendus. Teelõigu seisund ja sellest tulenevad piirangud ei võimalda Teelõiku kavandatava ehitustegevuse teenindamiseks kasutada. Ehitustööde teostamine on käsitletav Teelõigu kasutamise tingimuste muutmisena, mis ei kaalu ühelgi juhul üles sellest tulenevaid kahjulikke mõjusid Hiireotsa 2 elanikele. Käesolevas menetluses on põhjendatud arvestada ka Teelõiku kasutavate kinnistute ettenähtavat arendustegevust. Eeltoodut arvestades tuleb määrata Alternatiivne juurdepääs. Projektile vastavate tööde (kasvupinnase koorimine, süvendi tihendamine, truubi rajamine, täitekihi (50 cm) ja kruusakatte (20 cm) paigaldamine jne) teostamine ei ole võimalik sõidukite ja tehnikaga, mis ei ületaks Teelõigu lubatud koormusi (kuni 1,7 tonni) ja kõrguspiirangut (kuni 2,6 m). Samuti on tööde teostamiseks kasutatavad sõidukid tõenäoliselt laiemad kui Teelõigu laius, mis tähendaks, et tööde käigus rikutakse tõenäoliselt Teelõigu äärne haljastus. Teelõigu rekonstrueerimine kahjustab Hiireotsa 2 omaniku õigusi ja huve enam kui uue juurdepääsutee ehitamine Hiire kinnistu omaniku õigusi ja huve. Aruandes on leitud, et nõuetele ja normidele vastava juurdepääsutee ehitamine ei ole Hiireotsa 2 kinnistul üldse võimalik. Isegi kui see oleks võimalik, siis ei saaks seda teha Hiireotsa 2 asuvaid hooneid ohtu seadmata. Aruandes on leitud, et Hiireotsa tee rekonstrueerimine nõuab elamu ja keldri toestamist vaiadega. Vajadus taoliste ehitustehniliste lahenduste järele osutab mõistlikult sellele, et Teelõigu rekonstrueerimine on Hiireotsa 2 asuvatele hoonetele ohtlik. Hiire kinnistul hooneid ei ole, mistõttu oleks juurdepääsutee ehitamine Projekti kohaselt ehitatava tee ja Hiireotsa tee planeeritud ristumiskohast Hiire kinnistul kuni Kiigemäe teeni ilmselgelt ohutum kui Teelõigu rekonstrueerimine Hiireotsa 2 kinnistul.
29.Tulevikus tuleb alternatiivne juurdepääsutee kindlasti rajada. Viimsi Vallavolikogu 11.01.2000. a otsusega nr 1 kehtestatud „Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu“ (Üldplaneering) kaardi kohaselt on Hiire kinnistu Hiireotsa teest põhjapoolne osa „Perspektiivne väikeelamute maa hajaasustusviisil“ ja lõunapoolne osa detailplaneeringu koostamise kohustusega „Tihehoonestusala“ ja „Väikeelamute maa“. Ülplaneeringuga määratud ruumilise arengu põhimõtetest ja suundumustest lähtudes on põhjendatud arvestada sellega, et tulevikus vajavad juurdepääsu ka Hiire kinnistule arendatavate elamute elanikud. Hiire kinnistu omaniku soov Hiire kinnistut arendama asuda nähtub Projekti seletuskirja p-st 1.1, mille kohaselt „Juurdepääsuala ja piirnevate kinnistute vaheline ala peab olema vähemalt 6600m2, et selle saaks hiljem kaheks 3300m2 elamukrundiks jagada“. Kui Hiireotsa tee ehituse ajal esinenud tee kasutamise intensiivsus on tänaseks juba mitmekordistunud, siis oleks mõeldamatu, et olemasolevat Hiireotsa 2 asuvat Teelõiku hakkavad kasutama ka kõik juurdetulevad elanikud. Olemasolev Hiireotsa tee laius, seisund ning asukoht ei ole selleks sobivad. Alternatiivse juurdepääsuga sarnase
lahenduse on välja töötanud ka vald, mis kinnitab täiendavalt, et Radari kinnistu juurdepääs avalikult kasutatavale teele tuleb määrata vastavalt Alternatiivsele juurdepääsule.
30.Avalduses toodud juurdepääsu tingimused ja tasu on põhjendamatud. Juhul, kui kohus asub siiski seisukohale, et ameti juurdepääs tuleb määrata Hiireotsa 2 kinnistu kaudu, tuleb juurdepääsule seada piirangud ning määrata juurdepääsu tasuks suurem summa kui 50 eurot/aastas. Amet on Avalduses taotlenud juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahenditega. Kohtupraktika järgi on AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu võimalik määrata üksnes juhul, kui see ei kahjusta koormatavat kinnisasja. Seega on põhjendatud piirata Teelõigu kasutamist sõidukitega, mille kogumass on kuni 1,7 tonni (v.a elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikud sõidukid) ja kõrgus kuni 2,6 m. C on seisukohal, et Ameti poolt pakutud juurdepääsu tasu 50 eurot/aastas on selgelt ebapiisav, arvestades ainuüksi hüvitist omandiõiguse riive eest, mida arvutatakse lähtuvalt maa hinnast. Viimsi valla mereäärsed maatükid kuuluvad hinnataseme poolest üldteadaolevalt Eesti kallimate hulka. Amet on teinud avalduses ettepaneku maksta tasuna 50 eurot/aastas 300 m2 suuruse juurdepääsuala eest ehk (50 / 300 =) ca 0,17 eurot/m2 . C on seisukohal, et nimetatud summa on põhjendamatult madal. Kohtupraktikas on AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud hüvitis omandiõiguse riive eest arvutatud lähtudes Vabariigi Valitsuse 14.06.2017. a määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 8 lg 1 p-st 3, mille kohaselt on põhjendatud kasutustasu suurus 5% aastas kasutusse antava kinnisasja või kinnisasja osa harilikust väärtusest. Ameti poolt taotletav juurdepääsu õigus hõlmab osa Hiireotsa 2 kinnistust, mille sihtotstarve on elamumaa. Asjaomase kohtupraktika järgi tuleb elamumaa harilik väärtus arvutada Maa-Ameti hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhinnast. Hiireotsa 2 asub Harjumaal Viimsi vallas Leppneeme külas53, millega võrreldavate külade ja alevike elamumaa ruutmeetrimediaanhind on Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringu kohaselt 48,09 eurot/m2. Seega on juurdepääsust tulenevale omandiõiguse riivele vastav põhjendatud hüvitis (48,09 * 5% =) 2,41 eurot/m2. Amet on valmis tagama Teelõigu korrashoiu, millega C nõustub, mistõttu moodustub Teelõigu kasutamise tasu juurdepääsuala maamaksust ja hüvitisest omandiõiguse riive eest. C peab põhjendatuks, et Amet tasub iga aasta 1. märtsiks Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud maksuteate alusel Hiireotsa 2 kinnistu eest tasumisele kuuluvast maamaksust juurdepääsualale vastava proportsionaalse osa ning hüvitise määraga 2,41 eurot/m2 iga juurdepääsuala ruutmeetri eest. Kokkuvõtlikult, juhul kui kohus jätab p-s 3 toodud taotluse rahuldamata ning määrab Leppneeme radarmast-päevamärk kinnistu (katastritunnus 89001:003:0045, registriossa nr 3485302) juurdepääsu üle Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistu (katastritunnus 89001:003:1381, registriosa nr 11162302), siis määrata juurdepääs alljärgnevatel tingimustel: • juurdepääs on tagatud tähtajatult liikumiseks jalgsi ja sõidukiga, mille kogumass ei ole suurem kui 1,7 tonni ning kõrgus ei ole suurem kui 2,6 m. • Leppneeme radarmast-päevamärk kinnistu (katastritunnus 89001:003:0045, registriossa nr 3485302) igakordne omanik on kohustatud parandama Leppneeme
•
radarmast-päevamärk kinnistu (katastritunnus 89001:003:0045, registriossa nr 3485302) omaniku poolt tekitatud kahjustused juurdepääsuteelt ja teostama juurdepääsutee korrashoidu, sh kandma kahjustuste kõrvaldamise ja korrashoiuga seotud kulud. Leppneeme radarmast-päevamärk kinnistu (katastritunnus 89001:003:0045, registriossa nr 3485302) igakordne omanik kohustub tasuma Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistu (katastritunnus 89001:003:1381, registriosa nr 11162302) igakordsele omanikule juurdepääsu eest iga aasta 1. märtsiks tasu, mis koosneb kohtu poolt kindlaksmääratud juurdepääsualale vastavast proportsionaalsest osast Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud maksuteatise alusel Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistu (katastritunnus 89001:003:1381, registriosa nr 11162302) eest tasumisele kuuluvast maamaksust ning hüvitisest määraga 2,41 eurot/m2.
31.Ameti poolt Avalduse Muudatuse taotluspunktis 3.2 taotletav juurdepääsuõigus on samas määratud üksnes Olemasoleva Teelõigu pikkusega, kuid mitte laiuse ja pindalaga. C on seisukohal, et Ameti vastav taotlus on ainuüksi sel põhjusel jätkuvalt põhjendamatu. Kohus ei saa Ameti asjaomast taotlust rahuldada, kuivõrd sellele vastav resolutsioon ei oleks ilma lahendi muu tekstita selgelt arusaadav ja täidetav (TsMS § 442 lg 5).
32.Eksitav on Ameti väide, et Olemasoleva Teelõigu kasutamine juurdepääsuna on võimalik. Avalduse Muudatuse kohaselt taotleb Amet jätkuvalt juurdepääsu Radari kinnistule Olemasoleva Teelõigu kaudu „nii jalgsi kui igat liiki sõiduvahendiga“, sõltumata „sõiduvahendi" massist, teljekoormusest, mõõtmetest, kategooriast vmt-st. C on esitanud tõendina Aruande, millest tuleneb, et Olemasolev Teelõik on lagunenud, mille põhjuseks on eeldatavalt ebapiisav kandevõime. Olemasolevat Teelõiku ei ole ka võimalik rekonstrueerida selliselt, et see oleks liiklusohutu. Olemasoleva Teelõigu kasutamine kõrgema kui 2,6 m-se sõidukiga võib kahjustada olemasolevat keldrivalgustuse ja ventilatsiooni õhuliini. Avalduse Muudatuses toodud paljasõnalised väited, et Olemasoleval Teelõigul on piisav kandevõime ning, et Aruandes toodud kogumassi piirang on põhjendamatu, eeltoodut ümber ei lükka.
33.C ei nõustu ka Ameti ja Valla põhjendusega, et juurdepääsu määramist õigustab asjaolu, et Hiireotsa tee on seal ajalooliselt paiknenud. Ajalooliselt on tegemist Pihlaka talu taluteega, mitte 3 majapidamise ning Ameti hallatava radari juurdepääsuteega.
34.Ka asjaolu, et Alternatiivne juurdepääs tuleb välja ehitada, ei välista selle kindlaksmääramist. Riigikohtu praktika kohaselt ei eelda AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu nõude rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas paikneks tee. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. Projekti alusel rajatava uue juurdepääsutee pikkus on 263 m. Uue juurdepääsutee ja Hiireotsa tee ristumiskohast Kiigemäe teeni on enam kui 2,5x korda lühem maa. Ameti jaoks ei kaasneks seega Alternatiivse juurdepääsu rajamisega ülemäära suur lisakulu.
35.Uue juurdepääsutee välja ehitamine teenib eelkõige Q huve. Uue juurdepääsutee ehitamise tulemusel kaob Ametil, aga ka Hiireotsa 15/1 ja 15/2 kinnistute omanikel vajadus kasutada oma kinnistutelt avalikule Leppneeme teele juurdepääsuks Qle kuuluval Hiireotsa 9 kinnistul asuvat teelõiku, mis (analoogselt Olemasoleva Teelõiguga) kulgeb samuti läbi elamu hoovi. Uue juurdepääsutee asendiplaanilt nähtub, et mh on kavandatud mahasõit Hiireotsa 15/1 ja 15/2 kinnistute juurde. Samas on Qle kuuluva Hiireotsa 9 kinnistu registriosa III jakku kantud märkus avalikule teele juurdepääsu kokkuleppe kohta Hiireotsa
15/1 ja 15/2 kinnistute omanike kasuks. Uue juurdepääsutee väljaehitamise korral tekiks Ql vaieldamatult alus nõuda AÕS § 156 alusel kindlaksmääratud juurdepääsu muutmist selliselt, et Radari ega Hiireotsa 15/1 ja 15/2 kinnistute omanikel pole õigust Hiireotsa 9 kinnistul asuvat teelõiku juurdepääsuna kasutada. Kuivõrd Amet kohustub ka eraõigussuhetes lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest, tuleb täiendavalt projekteerida ja ehitada uus juurdepääsutee kuni Kiigemäe teeni selliselt, et kaob vajadus kasutada Hiireotsa 2 kinnistul asuvat Olemasolevat Teelõiku. Alternatiivset juurdepääsu toetavad Hiireotsa 15/1 ja 15/2 kinnistute omanikud ning ka Vald peab seda võimalikuks. Vaieldamatult oleks uue juurdepääsutee täiendav projekteerimine ja ehitamine kuni Kiigemäe teeni ka Q huvides, sest kui Q soovib Hiire kinnistul arendustegevust läbi viia, siis tuleks Ameti poolt taotletav juurdepääs uuesti üle vaadata. Poolte huvidega on enam kooskõlas, kui käesolevas tsiviilasjas määratakse kindlaks pikaajalise perspektiiviga juurdepääs.
36.C omandas Hiireotsa 2 kinnistu arvestusega, et Olemasoleva Teelõigu asemel rajatakse Q, W ja H jaoks alternatiivne juurdepääs. Tähtsusetu on asjaolu, et Pihlaka II detailplaneering nägi ette praeguse Hiireotsa 2 kinnistu koosseisu kuuluva maatüki osast transpordimaa krundi moodustamise. Detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Ql, Ametil ega muudel isikutel ei saa olla planeeringulahenduse püsimajäämise ja realiseerimise vastu õigustatud ootust. Kõnealusest lahendusest on Vald ühemõtteliselt loobunud, kuivõrd Ule tagastati Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2006. a korraldusega nr 75 kogu praegu Hiireotsa 2 kinnistu koosseisu kuuluv maatükk, sh ka see osa maatükist, millest Pihlaka II detailplaneering näeb ette transpordimaa krundi moodustamise. Õigustatud ootus detailplaneeringu lahenduse püsimajäämise ja realiseerimise suhtes väheneb ajas. Pihlaka II detailplaneering kehtestati 08.10.2004. a ehk ligikaudu 16 aastat tagasi ning selle realiseerimise võimalus langes ära Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2006. a korraldusega nr 75 ehk ligikaudu 14,5 aastat tagasi. PlanS § 140 lg 1 p-s 1 toodud üldreegli järgi kestab õigustatud ootus 5 aastat. Viimsi Vallavalitsuse 10.02.2006. a korraldus nr 75 on asjakohatu, kuivõrd see ei kohusta C vaid endist omanikku U ehk sama isikut, kes kinnitas mh Cle, et Olemasoleva Teelõigu asemele rajatakse alternatiivne juurdepääsutee. Ka projekteerimistingimuste eelnõu tingimus ei saa enam kehtiv olla. Q väited puudutavalt 30.06.2020. a seisukoha lisasid 1–3 on vastuolulised ja eksitavad. Nimelt on Q Hiireotsa 2 kinnistu endise omaniku Uiga 12.09.2005. a kokku leppinud uue rajatava juurdepääsutee perspektiivses asukohas, mis olulises osas kattub C poolt välja pakutud Alternatiivse juurdepääsuga. Eelnev selgitab, miks U kinnitas Cle, et Olemasoleva Teelõigu kasutus lõppeb. Q on seega Alternatiivset juurdepääsu aktsepteerinud ning vastupidised väited on pahausksed.
37.Olemasoleva Teelõigu kasutus võib kahjustada ka Hiireotsa 2 kinnistul asuvaid hooneid, sh on elamu vundamendi paksus ebapiisav raskeveokitest tuleneva vibratsiooni talumiseks. C õiguste ja huvide kahjustamine on vägagi reaalne arvestades Ameti poolt kavandatavat ja Qga kooskõlastatud ehitustegevust. C on seisukohal, et AÕS §-s 156 sätestatud juurdepääsu nõudeõiguse lahendamisel tuleb ennekõike lähtuda Olemasoleva Teelõigu seisundist Avalduse lahendamise ajal.
38.Paljasõnalised on väited Aruande koostaja N erapoolikuse kohta. Puuduvad mistahes põhjendused, millest võiks isegi kaudselt järeldada, et N on olnud Aruande koostamisel erapoolik või et selles toodud järeldused on kallutatud. Samas ei ole tõendatud Q pädevus anda hinnanguid Olemasoleva Teelõigu seisundi kohta. Ka Q kinnistute kaudu kindlaks määratud juurdepääs8 W ja H kinnistutele on piiratud sõidukite täismassiga. Kui piirang oli vajalik ca 10 aastat tagasi, siis seda enam on see vajalik täna, kuivõrd juurdepääsutee
seisund saab ajas üksnes halveneda. Seejuures on põhjendatud võtta piirangu kindlaksmääramisel aluseks ajakohane ja pädeva isiku poolt koostatud Aruanne. Lisaks on C seisukohal, et Q väide, et Olemasolevat Teelõiku asfalteeriti 30 aastat tagasi, toetab iseenesest ka Aruande järeldust, et Olemasolev Teelõik on amortiseerunud. C on sõlminud W ja Hga lepingu, milles Olemasoleva Teelõigu kasutust on piiratud sõidukite täismassiga kuni 1,7 tonni. C on seisukohal, et kui kohus otsustab määrata Ameti juurdepääsu Olemasoleva Teelõigu kaudu, siis tuleks lähtuda mh samast piirangust. Põhjendamatu on tagada Ametile ulatuslikum juurdepääsuõigus, kui see on teistel Olemasolevat Teelõiku kasutavatel isikutel.
39.C täpsustab, et keldrivalgustuse ja ventilatsiooni õhuliini sõitis katki prügiauto, kuid C soovib selle taastada.
40.30.12.2020 T eksperdiarvamus nr TR 1993/2020 tõendab järgmisi asjas tähtsust omavaid asjaolusid: • Hiireotsa 2 kinnistul asuv juurdepääsutee on olulises ulatuses deformeerunud (asfaltkattes on nähtavad ulatuslikud pikipraod, kate on kulunud, sajuvesi ei valgu teekattelt ära ning on tekkinud lombid) (eksperdiarvamuse p 3.6), mis mh lükkab ühemõtteliselt ümber avaldaja meelevaldse ning eriteadmistel mittepõhineva hinnangu, et "teelõik on pigem heas ja keskmises seisukorras kui halb". • avaldaja poolt kavandatav pinnastee ehitus eeldab suuremahulisi veotöid (Eksperdiarvamuse p 4.3), mille tagajärjel ei ole Hiireotsa 2 kinnistul asuva elamu kasutamine enam ohutu (eksperdiarvamuse p-d 6.1 ja 6.2). • tavapärasest kergliiklusest oluliselt suurem liikluskoormus põhjustab muutusi kandetarindites (eksperdiarvamuse p 6.2), mis tõendab, et juhul, kui avaldajale määratakse juurdepääs Hiireotsa 2 kinnistu kaudu, siis tuleb igal juhul kindlaks määrata koormuspiirangud. • ajutiste meetmete rakendamine ei taga ehitise ohutust ja püsivust (eksperdiarvamuse p 6.2), mis tõendab, et põhjendamatud on avaldaja 13.10.2020 seisukoha põhjendused, et avaldajale peaks olema tagatud juurdepääsutee kasutamine ka koormus- ja kõrguspiirangut ületavate sõidukitega, kui selleks kasutatakse ennetusmeetmeid. Puudutatud isik II
41.Viimsi vald kinnitab, et Hiireotsa tee on ajalooliselt väljakujunenud tee ja hetkel ainuke võimalik juurdepääsutee avaldaja kinnistule. Puudutatud isik I esitab vastuväiteid, kuna Hiireotsa tee kulgeb tema kinnistul kahe hoone vahelt, puudutatud isikud IV ja V pakuvad välja, et Radari kinnistu juurdepääs tuleks määrata Kiigemäe teelt. Viimsi vald märgib, et avaldaja kinnistule juurdepääsu määramine tulevikus mujalt kui Hiireotsa tee sõltub avaldaja kinnistut ümbritsevate kinnistute omanike ja avaldaja kokkulepetest. Puudutatud isik III
42.Avaldus tuleks rahuldada ja määrata piiranguteta juurdepääs üle Hiireotsa tee 2 / Pihlaka kinnisasja olemasoleva Hiireotsa tee teekaudu.
43.Hiireotsa tee on ajalooline tee. C väide, et tegemist on olnud ainult Pihlaka talu teenindava teega, on vale. Tee on paiknenud samas kohas ammu enne endise PIHLAKA 143-a maaüksuse moodustamist. PIHLAKA 143-a on hilisem kitsas väljalõige endisest MIKU-143 kinnistust, mis külgnes HIIRE 142 kinnistuga. Tee oli ja on siiani merega piiratud endise HIIRE 142 maaüksuse juurdepääsutee. Maareformi tulemusel on endise HIIRE 142
maaüksuse maast moodustatud Hiire, Hiireotsa tee 9, Hiireotsa tee 14, Hiireotsa tee 15-1 ja 15-2 ning Radarmasti kinnistud. Hiireotsa tee 9 kinnistul on minu ja minu esivanemate põline elukoht. Hiireotsa tee Pihlaka maaüksuse teelõiku on kasutatud tavaõiguse alusel tänaseni. Endise PIHLAKA 143-a maaüksuse merepoolsele osale algatati detailplaneering. Detailplaneering kehtestati 2004. a. Kehtestatud detailplaneeringus jagati maa kolmeks krundiks: kaheks elamumaa krundiks ja üheks (438 m2 suuruseks) transpordimaa ehk avalikult kasutatava tee krundiks. Elamumaa krundid vormistati Hiireotsa tee 1 ja Hiireotsa tee 3 kinnistuteks. Transpordimaa krundi jättis aga endine õigusjärgne omanik U eraldi kinnistuks vormistamata. 2005. aastal müüs U elamumaa kinnistud praegustele omanikele. Kuna detailplaneeringu järgset transpordimaa kinnistut ei moodustatud, tagastati antud teemaa 2006. aaastal maaüksus PIHLAKA I 2933 m2 koosseisus Ule. Pihlaka I tagastamise korraldus nr 75 (10.02.2006.a) punkt 4 kohustab mh.: ,,tagada piirnevate teede kaitsevööndite korrashoid ning moodustatavat maaüksust läbiva avalikult kasutatava Hiireotsa tee avalik kasutus.,, Kuigi transpordimaa kinnistu jäi vormistamata, on teemaa koos sellel paikneva asfaltteega planeeringus määratud kujul ja asukohas looduses siiani selgelt määratav ja piiritletud. Teemaa on mõlemast küljest piiratud aiaga. Hiireotsa tee 2 /Pihlaka kinnistu hooneid ja õueala eraldab teest võrkaed ning vastas on Hiireotsa tee 1 ja Hiireotsa tee 3 kinnistud eraldatud teemaast puitaedadega.
44.Detailplaneeringu olemasolu ei ole küll kinnisasja seadusjärgne kitsendus, kuid võib eeldada, et kui detailplaneeringus on konkreetses kohas ette nähtud avalik juurdepääs teistele kinnisasjadele, siis on see koht ka maakorralduslikult parim juurdepääsu võimalus. Detailplaneering annab ka signaali planeeringuala ümbritsevatele ja planeeringu lahendusest otseselt sõltuvatele kinnisasjade omanikele olemasoleva või rajatava juurdepääsu vm mõjuteguri lahendusest. Väikse ala kinnistute kasutusvõimalusi lahendataksegi läbi detailplaneeringu, mitte üldplaneeringuga. Sellest tulenevalt annab kehtestatud detailplaneering õiguspärase ootuse ja kindluse, et ühendus avalikult kasutatava Leppneeme teega säilib endises kohas. 2011. aastal oli endine omanik U sunnitud müüma Hiireotsa tee 2 / Pihlaka kinnistu. Kinnistut ähvardas sundmüük. 2011 aastal ostsid Hiireotsa tee 2 / Pihlaka kinnistu Z ja C Minule nad kinnitasid, et mingeid takistusi tee kasutamiseks ei tehta.
45.2014. a. esitasid C Z Viimsi Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks üksikelamu laiendusprojekti koostamiseks. 2014. a Väljastas vald projekteerimistingimuste eelnõu ning selle p19.5 kohustas: Tagada läbipääs Hiireotsa tee 2 // Pihlaka talu kinnistul paiknevat Hiireotsa tee lõiku kasutatavate Hiire 6, Hiireotsa tee 9, Vana-Hiire, Hiireotsa tee 15-1 ja – 15-2 kinnistute omanikele. Sõlmida vastavasisuline asjaõigus (reaalservituudi) leping eelnimetatud kinnisasjade omanikega või esitada dokument, mis kajastab eelnimetatud kinnistutele juurdepääsu võimaldamist läbi Hiireotsa tee2 // Pihlaka talu kinnistu. Projekteerimistingimuste eelnõu p.19.7 kohustas eelnõu kohta esitama naaberkinnisasjade Hiireotsa tee 1; Hiireotsa tee 3 ja Hiire 6 (praegune Hiire) maaüksuse omanike kirjalikud nõusolekud. Minu kirjaliku nõusoleku C Z said ja lubasid sõlmida ka notariaalse servituudilepingu. Kuid peale seda keeldus C kategooriliselt servituudilepingu sõlmimisest.
46.Kinnistut ei osteta pimesi. Juba sellega tutvudes oli ilmselge, et kinnistu ääres on tee (rajatis), et kinnistul asuv tee on juurdepääsuks teistele kinnistutele. Hiireotsa tee 1 ja Hiireotsa tee 3 kinnistute kasuks oli juba seatud reaalservituut. Cl ei olnud kohustust osta antud kinnistut. Elamu ehitamine tee äärde ja sellest tulenevad väidetavad ebamugavused olid tema vaba valik.
47.C tellis seisukoha tee sobivuse üle Tuulekaru OÜ teedeinsener N käest. Aruande kohaselt on teelõik: lagunenud, täiesti amortiseerunud ja tee, mida ei ole võimalik rekonstrueerida! Tee on ebaühtlase laiusega, laius 1,9 kuni 2,16 meetrit. Aruanne tuleb jätta tähelepanuta. Tegemist on ilmselge vale ja liialdustega, eksitav. Aruande koostaja on erapoolik. Hiireotsa teelõiku Pihlaka kinnistul on endise omaniku poolt tugevdatud (selle kaudu veeti raskekalluritega täitematerjali Hiireotsa tee 1 ja Hiireotsa tee 3 kruntide täitmiseks ja tõstmiseks). Teelõigul on piisav kandevõime. 1990 a. asfalteerisin tee Hiireotsa tee 9 kinnistust kuni Leppneeme teeni ja tulenevalt nõukogudeaegse asfaldilaoturi mõõtudest on asfaltkatte laius teel 3 meetrit. Teed on endise omaniku U ja minu poolt korra pinnatud. Peale Hiireotsa tee 1 ja Hiireotsa tee 3 kinnistutel elamute valmimist asfalteerisid samade kinnistute omanikud oma kinnistutega piirneva Hiireotsa tee lõigu uuesti (s.h. N). Hiireotsa tee 1 omanik on algusest peale N ja tema ongi koostanud eelneva hävitava hinnangu tee seisukorrale! Kui tee on tema hinnangul täielikult amortiseerunud, siis kuidas ta sellisel teel veel sõita saab ja miks ta antud teelõigul reaalservituuti ja selles määratud teehoolduskohustust omades koos tee omanik C teed korda ei tee. Pihlaka maaüksuse Hiireotsa teeosal on mikropraod ja üks väike auk. Tee on igat liiki sõiduvahendiga ja jalgsi läbitav ilma mingi teest tuleneva takistuse või ohuta. Talvist teehooldust (lume lükkamist) kuni Leppneeme teeni olen teinud ainult mina ja sellega seotud kulusid kandnud ainult mina. Teed kasutavate sõiduautode laius on kuni 2 meetrit, prügiauto laius on umbes 2,5 meetrit ja mõlemad mahuvad sõitma mööda asfaltkatet. Prügivedu katkestataks koheselt, kui vedajal on mingigi takistus tee kasutamisel. Tee asfaldiosa tundub kitsam kui 3 meetrit mitte probleemidest asfaltkattega, vaid tee äärde (Pihlaka õueala piirava võrkaia ja tee vahele ehk teemaale) istutatud põõsastele, millel lastakse nimme kasvada, et juurdepääsuala kitsam tunduks. Samuti ahendab juurdepääsu Hiireotsa tee 3 ja Hiire maaüksuste nurgas olev maakelder, mille juba eelmine omanik pidi lammutama. Teemaal asuva vana ja kasutusest väljas maakeldri lammutamine võimaldaks majaseinast kaugemalt mööduda. Teehooldust Hiireotsa 2 / Pihlaka kinnistu omanikud ei tee ja kulutusi sellega seoses ei kanna, sest nad ise seda teelõiku ei kasuta ega vaja. Nende hoonetele ja õuealale on omaette juurdepääsutee otse Leppneeme teelt, sest Hiireotsa tee 2 / Pihlaka kinnistu külgneb ka riigimaantee-11252 Leppneeme tee kinnistuga. Hiireotsa teelõiku kasutavale transpordile soovib C seada ka kõrguspiirangu 2,6 meetrit, kuna kõrgemad sõidukid võivad kahjustada: ,,olemasolevat keldrivalgustuse ja ventilatsiooni õhuliini“. See väide on vale, mingisugust õhuliini keldril ei ole (ka mujal tee kohal ei ole), kõrguspiirang 2,6 meetrit on põhjendamatu.
48.Mida endine Hiireotsa tee 2 omanik uutele omanikele kokku lubas, ei ole teada ja ma ei ole ka nende lubaduste eest vastutaja.
49.Hiireotsa tee ei ole ligipääsuks karjäärile vm. rasketehnikat igapäevaselt kasutavale kinnistule, seetõttu puudub vajadus väiksema massipiirangu seadmisele, kui seda on prügiautol ja oluline on mitte niivõrd täismass vaid teljekoormus. Tee ja selle ääres nüüd C elamuks ümberehitatud saun-suvemaja on välja kannatanud radariehituse - mööda teed liikusid betooniveokid. Senise tee kaudu toimus Hiireotsa tee 1 ja 3 kinnistute pinna oluline tõstmine. Suur hulk täitepinnast veeti kalluritega kinnistutele (selgelt näha Hiireotsa tee 3 ja Hiire kinnistu merepoolsel piiril, kus maapind tõuseb järsult mitme meetri võrra). Senise tee kaudu toimusid C eramu vundamenditööd. Senise tee kaudu toimub igakuine prügivedu. Tee sissesõidul on „Õueala” liiklusmärk. Märk ei luba sõita kiiremini kui 20 km/h või jalakäija kiirusel. Kiirus 20 km/h ei saa tekitada vundamendile ohtlikku vibratsiooni.
50.15.08.2020.a C, H ja W vahel sõlmitud leping on näiline. H kasutatava Chrysler Voyager tühimass on ca. 1,8 tonni. Tema tütre Mercedes-Benz tühimass on üle 2 tonni ja matkabussi
tühimass ca. 3 tonni. W sõidukiks on Volkswagen Passat, mille tühimass on ca 1,7 tonni. Lisaks külaliste džiibid ja perioodiliselt sõitvad kaubabussid. Nimetatud on tühimassid ilma juhita, kaassõitjata ja tühja pagasiruumiga. Kuidas täidetakse 1,7 tonnise massipiirangu nõuet? Ka mina kasutan sama teed. Minu elamu ja hooned paiknevad 2,3 ha suurusel kinnistul. Lisaks hoonetele on kinnistul mitmed rajatised. Kõik vajab hooldust, mis nõuab ehitus- või kaevetöid, pinnase vedu jpm. Kas ma pean labidaga kraave puhastama ja aiakäruga üle C teeosa omale vajalikke materjale ja seadmeid vedama? Kas ma ei tohi traktoriga enam C teeosa hooldada?
51.Kelder on ammusest ajast kasutusest väljas, arvatavasti ka kasutuskõlbmatu ning vajalik ainult tee kaudu juurdepääsu takistamiseks ja juurdepääsu võimatuse tõendamiseks. Et kelder variseb, tõestas ka (30.09.2020) paikvaatluse käigus tehtud mõõtmine, mis näitas, et keldri kõrval ei ole tee asfaltkate enam kolme meetri laiuselt vaba, vaid osa asfaldist on keldri muldkeha all. 2000.a varustati kõik kinnistud TELIA sidekaabliga. Kaabel kulgeb Hiireotsa tee kõrval. C kinnistul kaevati kaabel keldri ja tee vahel maasse teed rikkumata. Tee ja keldri vahel oli vaba ruum, et kaablikraavi kaevata. Kelder tuleks lammutada, see võimaldab elamust kaugemalt mööduda, et mitte ohustada elamu vundamenti. Puudutatud isikud IV ja V
52.Puudutatud isikud IV ja V toetavad puudutatud isiku I seisukohta ning leiavad, et Hiireotsa tee ei ole sobiv juurdepääs avaldaja taotletud eesmärgi saavutamiseks. Juurdepääs avaldaja kinnistule tuleb määrata algselt planeeritud Kiigemäe teelt. Kohtumääruse põhjendused
53.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada osaliselt.
54.Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusolekute andmiseks kohustamist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
55.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
56.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18015, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22; 21. mai 2008. a otsus
tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1406, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16). Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
57.Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr 3485302 kantud Leppneeme radarmast-päevamärk kinnistu asukohaga Leppneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa (tlk 4, kinnistusraamatu väljavõte). Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldaja kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Selle üle menetlusosalised ka ei vaidle.
58.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-1406 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 32-1-45-04, p 16).
59.Kohus märgib, et käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, kas avaldajal on avalikult kasutatavale teele juurdepääsuks olemas teiste asjakohaste kinnistuomanike nõusolek. Käesolev vaidlus keskendub üksnes sellele, kas juurdepääs peaks toimuma mööda olemasolevat Hiireotsa teed (sh üle puudutatud isiku I kinnistu) avalikult kasutatavale Leppneeme teele või võiks see kulgeda üle puudutatud isiku I kinnistute avalikult kasutatavale Kiigemäe teele.
60.Kohus leiab, et juurdepääs avaldajale kuuluvale kinnistule avalikult kasutatavalt Leppneeme teelt (11252 Leppneeme tee) tuleb määrata üle puudutatud isikule I kuuluva Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistu (89001:003:1381; registriosa nr 11162302; tlk 5 – kinnistusraamatu väljavõte). Kohus leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et: • juurdepääs avaldaja kinnistule on alates radarmasti rajamisest mööda kõnealust teed toimunud ja tegemist on väljakujunenud tavaga. Avalduse rahuldamine ei tähenda puudutatud isikule I täiendavat riivet, vaid selle tulemusel sisuliselt jätkub senine elukorraldus; • nimetatud juurdepääsuteed (ja sellest johtuvalt mh puudutatud isiku I omandis olevat kinnistut läbivat teeosa) juba kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks Hiire, Hiireotsa tee 9, 14, 15/1 ja 15/2, mistõttu oleks avaldaja teistsugune kohtlemine ebavõrdne; • tegemist kõige lühema juurdepääsuvariandiga; • kõnealuses kohas on sobilik kõvakattega tee juba olemas, kusjuures vaatlusel kogetu põhjal on kohtu hinnangul tee olukord piisavalt hea, et võimaldada liiklemist erinevate sõidukitega aastaringselt (I kd, tlk 163-167, 170 pöördel - fotod). Tee olemasolu tähendab, et puudub vajadus teha täiendavaid investeeringuid uute juurdepääsude
•
• •
•
rajamiseks ning jääb ära ka selle eelduseks olev asjaajamine. Olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust, puid, võsa (vt I kd, tlk 171-172, 176-177, 196199 – fotod Hiire kinnistul paiknevast metsatukast, aiast ning rohumaast) ega muutma või ehitama teerajatisi (Hiire kinnistul need puuduvad); nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistu omanikku liigselt. Kohus saab kinnistu koormamisega seotud riivet kompenseerida tasu määramisel. Elamumaa sihtotstarbega Hiireotsa tee 2 kinnisasjal ei saa avaldajast tulenev tavapärane liiklus (tavaliselt 1x kuus, ajutiselt pinnaseveo või radari kapitaalremondi või asendamise ajal mõnevõrra suurem) olla sedavõrd intensiivne, et olulisel määral oleks (kestvalt) häiritud kinnisasja tavapärane kasutamine. Tavapärasel perioodil ca 1x kuus sõiduauto, maasturi või väikekaubikuga liiklemine ning erakorralise radarmasti renoveerimise või vajalike pinnasevedude ajal mõned korrad päevas teel edasi-tagasi liikumine ei ole sellise tihedusega liiklus, mis puudutatud isiku I elukorraldust ja kinnistu kasutamisvõimalusi muudaks, kinnistul paiknevaid ehitisi kahjustaks või keldri kasutust takistaks või tema huve muul viisil ebaproportsionaalseks riivaks; avaldaja on nõustunud korvama mistahes tema tegevuse tulemusel tekitatud kahjud korvama, mistõttu on minimeeritud (või koguni välistatud) avaldaja tegevuse tulemusel puudtatud isikule I tulenev kestev varaline riive; puudutatud isik I oli tee olemasolust kinnistut soetades teadlik ning pidi arvestama asjaoluga, et seda kasutatakse tema kinnistu taha (st idapoole) jäävate kinnistutele pääsemiseks (vt mh I kd, tlk 152, 08.02.2011 lepingu p 2.1.8). Seetõttu pidi puudutatud isik I olema teadlik ka mõningatest ebamugavustest, mida tema kinnistut läbiv tee põhjustada võib; nimetatud juurdepääs on kooskõlas avaldaja ja puudutatud isiku III vahel 13.05.2019 sõlmitud lepinguga (I kd, tlk 87) ja selle raames kavandatud juurdepääsuga radarile.
61.Puudutatud isik I on vaidlustanud tee sobivuse ja vastupidavuse avaldaja eeldusliku kasutuse tarbeks. Selle tõendamiseks on esitatud Tuulekaru OÜ eratee katendi uuringu aruanne nr 010-20 (I kd, tlk 77-80). Tõendist tuleneb, et teekate on peaaegu lagunenud, esineb rohkelt võrkpragusid. Kohus, olles tutvunud kõnealuse tee seisukorraga vaatlusel ning samuti juhendiga „Teekattel esinevate defektide inventeerimisjuhend“, nõustub, et teelõigul esineb pikipragusid ning mõni üksik väiksem ebatasasus, kuid hinnangust ei ole võimalik tuvastada aukude (kogus), pikipragude (täismeetrid, kogus, kitsas/lai) ning võrkpragude (pindala, kogus) tegelikku inventeerimist. Hinnangule lisatud fotod ei ole selleks piisavad, puudub selge ülevaade teekatte defektidest ja nende omadustest. Kohus, omamata valdkonnas eriteadmisi ja lähtudes vaatlusel osalenud isikute selgitustest, on vaatluse protokollis küll märkinud, et teel esineb mh auke ja võrkpragusid, kuid see ei tähenda, et nimetatud defektid ka tegelikult esinevad. Võrkpragude olemasolu on tõendamata, hinnangust nähtuvad võrkpragude fotod (tlk 79 pöördel, foto 2 ja 3) võimaldavad nimetatud defekte inventeerida ka laiade pikipragudena või murenemisena, mitte võrkpragudena (vt võrkprao näidisfotosid juhendi lk 16, pilt 1.4.9 ja 1.4.10). Aukude olemasolu on samuti tõendamata, kuna juhendi kohaselt on auk teekattest mineraalmaterjalide eraldumisel tekkinud pealmist katendi kihti läbiv (tavaliselt teravate servadega) või sügavusega üle 2,5 cm tühimik. Hinnangust nähtuv augu foto (tlk 79, foto 1) ei võimalda tuvastada, et see oleks teekatendit läbiv või et selle sügavus oleks üle 2,5cm. Samuti tõendab foto üksnes ühe ebatasasuse esinemist, mitte eksperdi väidet, et teekattes on mitmeid auke. Kohtu hinnangul võib tegemist olla seega murenemisega, mis juhendi kohaselt on progresseeruv teekatte mineraalmaterjali osakeste eraldumine teekatte pinnalt sügavusega kuni 2,5 cm ning mis võib olla põhjustatud bituumensideaine vananemisest, sideaine mitteküllaldasest nakkest mineraalmaterjalidega või mittevastavate omadustega
mineraalmaterjalide kasutamisest segus (vt hinnangu lk 19, sh pildid 1.4.13 – 1.4.15). Vaatlusel tehtud fotod (I kd, tlk 163-167, 170 pöördel) kinnitavad, et teel esineb üksnes mõni pikipragu ning üks ebatasasus. Eeltoodu ei võimalda asuda seisukohale, et tee on lagunenud ja kasutuskõlbmatu. Ekspert on märkinud, et kõige enam oli uuritaval teelõigul probleeme kitsaste pikipragudega, mille tekkepõhjuseks on tee ebapiisav kandevõime ja liiklusele mittevastav katend (I kd, tlk 80, eelviimane lõik). Juhend seevastu märgib mh, et pikipragude põhjustajaks võivad olla sesoonsed temperatuurimuutused (juhendi lk 10, viimane lõik). Juhend ei viita, et pikipraod võiksid põhjustatud olla ebapiisavast kandevõimest (nagu seda on võrkpraod). Ekspert on märkinud, et teelõigu elastsusmoodul on 110 MPa (väidetavalt norm 180 MPa), kuid hinnangust ei ole võimalik tuvastada, kuidas nimetatud tulemusele jõutud on, st kuidas ekspert on tee elastsusmooduli tuvastanud. Kohtule arusaadavalt ei ole ekspert mõõtmisi (LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega) teostanud. Seega on väited tee elastsusmooduli ebapiisavusest ja sellest johtuvalt ka kandevõime ebapiisavusest täielikult paljasõnalised. Seetõttu on paljasõnaline ka eksperdi järeldus, et teed kasutavate sõidukite kaalupiirang on 1,7 tonni. Lõpetuseks on ekspert vaidlusalusele lõigule ei ole võimalik nõuetekohast teed nõuetekohaselt rajada (hinnangu ptk 4). Kohus märgib, et nimetatu ei ole asjakohane, kuivõrd avaldaja ei soovi puudutatud isiku I kinnistule teed rajada – ta soovib olemasolevat teelõiku üksnes kasutada. Kohtu hinnangul ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et hinnangu koostanud isik on puudutatud isiku I naaber (Hiireotsa tee 1 kinnistu omanik) ning elab samuti kõnealuse Hiireotsa tee ääres, olles seega kaudselt huvitatud sellest, et avaldaja nimetatud teed kasutama ei hakkaks. Seega ei pruugi nimetatud hinnang olla täielikult objektiivne.
62.Puudutatud isik I on esitanud kohtule ka Finantsplaneerimise Osaühingu arvamuse nr TR 1993/2020 (II kd, tlk 30-45), mis peaks tõendama, et teelõik on deformeerunud, avaldaja planeeritav pinnasevedu kahjustab puudutatud isiku I elamut ning ajutiste meetmete rakendamine ei taga ehitise ohutust ja püsivust. Ekspert on visuaalse hinnangu tulemusel märkinud, et esinevad ulatuslikud pikipraod, kate on kulunud ja tekkinud on lombid. Seega on kõnealune ekspert kinnitanud kohtu järeldust Tuulekaru OÜ hinnangu osas – esinevad üksnes pikipraod (mitte võrkpraod või augud jms). Teekatte kulumine ja lompide olemasolu – kohtule ei nähtu hinnangust, kuidas nimetatud asjaolude esinemine võiks avaldaja poolt tee kasutamise välistada. Eksperdi poolt arvamuse p-is 4.6 ja 4.7 antud hinnangud on meelevaldsed ning asjakohatud. Asjaolu, et avaldaja on heas usus kinnitanud valmisolekut teedele tekkiva võimaliku kahju likvideerima (milline kohustust tal ka seadusest tulenevalt nagunii on), ei võimalda järeldada, et teele kahjustusi tekitatakse. Võimalike kahjude likvideerimise kulude arvestamine projekti eelarves on ainuõige ja tavapärane, kuid see omakorda ei tähenda, et teele kahjustusi tingimata tekitatakse. Ekspert on märkinud, et pinnasevedudel kasutatavate veokite ja ennetavate meetmete kohta andmed puuduvad. Samas on ekspert 4.3 välja toonud avalikel teedel lubatud koorma kaalu ja kalluri kastimahu, millele tuginedes oleks saanud teha järeldused veokite mõjust elamule. Ekspert seda teinud ei ole, piirdudes üksnes
ülevaatega arvutuste aluseks olevast normistikust (arvamuse p 4.8-4.13, p 5-6). Seega väited, mis puudutavad vibratsioonist vundamendile ja teekattele tulenevaid deformatsioone, on spekulatiivsed. Veelgi enam olukorras, kus ekspert on tee seisukorra hindamisel aluseks võtnud eelmises punktis kohtu hinnangul kõlbmatu teekatendi hinnangu – kõlbmatul hinnangul põhinevad järeldused ei saa olla paikapidavad. Seega kõnealune tõend ei tõenda sisuliselt midagi ning puudutatud isiku I väited (avaldaja planeeritav pinnasevedu kahjustab puudutatud isiku I elamut ning ajutiste meetmete rakendamine ei taga ehitise ohutust ja püsivust) on tõendamata.
63.Kohtu hinnangul ei oma tee kandevõime ja kaalupiirangu raames tähtsust ka muud kõnealust Hiireotsa teed puudutav kohtumäärus (I kd, tlk 156-157) ja eraõiguslikud kokkulepped (I kd, tlk 158). Kohtumääruse puhul on tegemist kompromissi kinnitava kohtulahendiga, seega on tegemist menetlusosaliste vahel sõlmitud kokkuleppega, mis ei põhine tõenditel. Ka puudutatud isiku I ja puudutatud isikute IV ja V vahel sõlmitud lepingu puhul on tegemist kokkuleppega, mis ei põhine tõenditel. Kohtu hinnangul saab teelõigu kandevõime piisavust järeldada eluliselt – teed kasutab regulaarselt prügiveok, samuti on teed kasutanud erinev rasketehnika seoses avaldaja ja puudutatud isikute poolt minevikus teostatud ehitustöödega, teel liikleb puudutatud isikule III kuuluv traktor, mis mh teostab Hiireotsa teel talihooldust, puudutatud isiku III sõnul on elanike juures käinud ka palgiveokid. Kui arvestada eeltoodud kasutust ja tee tänast seisukorda (mh puudutatud isiku I elamul kahjustuste puudumist), on kohus seisukohal, et tee kandevõimega probleeme ei ole.
64.Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isiku I huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isiku I huvid üles avaldaja huve. Avaldaja huvi on omada ilma suuri kulutusi tegemata ligipääsu enda kinnistult avalikult kasutatavale teele, seevastu puudutatud isiku I huvi on teostada võimalikult suurel määral oma kinnistu omandiõigust. Servituudi seadmisel ei lõpe puudutatud isiku I omandiõigus vastavale kinnistu osale, samuti ei välista see vastava ala sihtotstarbelist kasutamist või senise kasutuse jätkumist. Servituudi alusel peab koormatud kinnisasja omanik tee kasutust vaid taluma ja võimaldama. Seega servituudi määramine üksnes mõnevõrra piirab koormatud kinnistute kasutamisvabadust, kuid mitte ebaproportsionaalselt. Nagu kohus juba ülal märkis, siis avalduse rahuldamine ei tähenda puudutatud isikule I täiendavat riivet, vaid selle tulemusel sisuliselt jätkub senine elukorraldus.
65.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud juurdepääsu määramine alternatiivse variandi kohaselt. See eeldaks suures ulatuses (ca 100 m) sõidutee rajamist, mis aga omakorda eeldab kinnistul paikneva metsa mahavõtmist. Kõik eelnimetatud tegevused on seotud suurte rahaliste kuludega ja keeruka asjaajamisega (vajalikud load, projektid jms), mis on põhjendamatu, kuna Hiireotsa tee näol on juba olemas toimiv sõidutee. Isegi, kui avaldajal oleks majanduslik võimekus sellisteks tegevusteks, ei tähenda see, et nimetatud variant põhjendatud oleks. Asjaolu, et avaldaja puhul on tegemist avalikõigusliku juriidilise isikuga (riigiasutusega), ei tähenda, et uue tee rajamiseks tuleks kulutusi teha. Kohus ei näe siinkohal põhjust avaldaja ebavõrdseks kohtlemiseks. Lisaks märgib kohus, et nimetatud variandi puhul oleks juurdepäästee pikkus oluliselt suurem kui Hiireotsa tee variandi puhul (ca 50 m vs ca 100 m).
66.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb Leppneeme radarmastpäevamärk kinnistule juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee algab avalikult
kasutatavalt 11252 Leppneeme teelt ja kulgeb ca 49,59 m ulatuses mööda olemasolevat teed Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistul kuni Hiire kinnistu piirini. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada mh mootorsõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata olemasoleva tee laius, kui mitte rohkem kui 3m. Seega asub juurdepääsutee ca 148,77 m2 ulatuses (49,59 m x 3 m) Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistul. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
67.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
68.Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks 50 eurot aastas. Puudutatud isik I on avaldanud, et avaldaja poolt pakutud juurdepääsu tasu on ebapiisav, arvestades ainuüksi hüvitist omandiõiguse riive eest, mida arvutatakse lähtuvalt maa hinnast. Viimsi valla mereäärsed maatükid kuuluvad hinnataseme poolest üldteadaolevalt Eesti kallimate hulka. Puudutatud isik I märgib, et kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.09.2018 määrus nr 2-16-16773, p 64) on AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud hüvitis omandiõiguse riive eest arvutatud lähtudes Vabariigi Valitsuse 14.06.2017. a määruse nr 79 „Kinnisasja kasutustasu ja hariliku väärtuse hindamise kord, nõuded hindamisaruannetele ja nende tellimisele“ § 8 lg 1 p-st 3, mille kohaselt on põhjendatud kasutustasu suurus 5% aastas kasutusse antava kinnisasja või kinnisasja osa harilikust väärtusest. Taotletav juurdepääsu õigus hõlmab osa Hiireotsa 2 kinnistust, mille sihtotstarve on elamumaa. Asjaomase kohtupraktika järgi tuleb elamumaa harilik väärtus arvutada Maa-ameti hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhinnast. Hiireotsa 2 asub Harjumaal Viimsi vallas Leppneeme külas, millega võrreldavate külade ja alevike elamumaa ruutmeetrimediaanhind on Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringu
kohaselt 48,09 eurot/m2 (vt tlk 54 pöördel ja seal viidatud tõend – hinnastatistika kokkuvõte). Seega on juurdepääsust tulenevale omandiõiguse riivele vastav põhjendatud hüvitis (48,09 * 5%) 2,41 eurot/m2. Seega moodustub teelõigu kasutamise tasu juurdepääsuala maamaksust ja hüvitisest omandiõiguse riive eest. C peab põhjendatuks, et avaldaja tasub iga aasta 1. märtsiks Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud maksuteate alusel Hiireotsa 2 kinnistu eest tasumisele kuuluvast maamaksust juurdepääsualale vastava proportsionaalse osa ning hüvitise määraga 2,41 eurot/m2 iga juurdepääsuala ruutmeetri eest. Kohus märgib, et avaldajatel tuleb puudutatud isikule I tasuda 365 eurot aastas iga aasta
1.märtsiks. Nimetatud hüvitis katab maamaksu kulud ja võimaliku omandiõiguse riive. Kohus võtab siinjuures arvesse, et juurdepääsutee ala hõlmab puudutatud isiku I kinnistut ca 148,77 m2 ulatuses (5,07% kogupindalast) ning teenindab avaldaja kinnistut, mida avaldaja kasutab seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kohus arvestab ka juurdepääsutee paiknemisega kinnistul ning selle asukohast puudutatud isikule I tuleneva riivega, mh sellega, et tulevikus võidakse juurdepääsuteed avaldaja poolt ajutiselt tavapärasemast intensiivsemalt kasutada. Kohus arvestab tasu puhul ka asjaolu, et tegemist on elamumaa otstarbel kasutatava kinnistuga, mistõttu puudutatud isikule I käesolevast määrusest tulenev riive on oluliselt kõrgem kui nt maatulundusmaa otstarbel kasutatava kinnistu koormamisel samasisulise juurdepääsuõigusega. Puudutatud isik I on kohtu hinnangul kohaselt tõendanud, et kinnistu omandiõiguse riivele vastav põhjendatud hüvitis on 2,41 eurot/m2, avaldaja sellele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et põhjendatud omandiõiguse riive hüvitis ühes aastas moodustab 358,54 eurot (2,41 x 148,77) ning sellele lisandub hüvitis 6,46 eurot võimalike maamaksukulude katmiseks juurdepääsuala alla jääva maa eest. Kokku on hüvitise suurus 365 eurot aastas ning see tuleb puudutatud isiku kinnistu igakordsele omanikule tasuda iga aasta 1. märtsiks. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
69.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-158-05 p 22). Antud juhul on avaldaja kinnistu puhul tegemist transpordimaaga ning seal asub riiklikku tähtsust omav radarmast, mille käitamine eeldab kinnistule sõidukitega ligipääsemist. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega).
70.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Kohus ei pea vajalikuks sõidukite kaalupiirangu kehtestamist ega piirata tee kasutust vastavalt sõidukite kategooriatele. Puudutatud isik I ei ole tõendanud tee koormustaluvust – avaldaja ja teiste puudutatud isikute kinnistutel on korduvalt raskeveokid käinud ning visuaalsel vaatlusel ei põhjustanud see tee ega kinnistute
kahjustumist või hävinemist. Sõidukitele kõrguspiirangu seadmine ei ole põhjendatud, kuivõrd vaidlusalusel juurdepääsualal ei paiknenud seda eeldavaid objekte (sh mistahes kaableid). Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema tagatud igal ajal.
71.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05, p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
72.Kohtu hinnangul on põhjendamatu jätta juurdepääsutee tavapärase hooldamise kohustus avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja kasutab nimetatud teed tavapäraselt sedavõrd harva, et vastava kohustuse tema kanda jätmine oleks ebamõistlikult koormav. Menetluses on selgunud, et kõnealust teed hooldab puudutatud isik III ning kohtu hinnangul peaks selline korraldus ka jätkuma. Selguse huvides märgib kohus määruse resolutsioonis siiski, et avaldaja on kohustatud omal kulul kõrvaldama oma kasutuse tulemusel teele põhjustatud kahjustused.
73.Kohtu hinnangul on põhjendatud kohaldada ka avaldaja poolt mainitud lisatingimust, mille kohaselt teostatakse teatud veosed tee kandevõime tõstmise ennetusmeetmeid rakendava plaani alusel teedeinseneri heakskiidul, mis kinnitab olemasoleva tee pinnasekatte ja hoone samaväärsuse säilimise. Kohtu hinnangul tuleb kavandatavate pinnasevedude, radarmasti renoveerimise või uue masti rajamiseks tehtavate vedude eelduseks seada tee kandevõime tõstmise ennetusmeetmeid rakendava plaani alusel antav teedeinseneri heakskiit, mis kinnitab olemasoleva tee pinnasekatte ja hoone samaväärsuse säilimist. Ennetusmeetmeid rakendavat plaani ja sellele teedeinseneri poolt antud kirjalikku heakskiitu tuleb puudutatud isikule I tutvustada vähemalt 2 nädalat enne vedudega alustamist. Selliselt on tagatud puudutatud isiku I informeeritus ning talle on tagatud piisava varuga võimalus astuda oma õiguste kaitseks vajalikke samme.
74.Eeltooduga määrab kohus, et Leppneeme radarmast-päevamärk kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Hiireotsa tee 2 // Pihlaka kinnistul olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordne omanik teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena. Kohus on märkuse sõnastust kohandanud. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isiku I nõusolek
kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
75.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud
76.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
77.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu ja avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.