Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Liisi Vernik
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.02.2021.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-4616
Tsiviilasi
N. H. hagi AS LHV Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/3254
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: N. H. (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Andrei Matvejev (epost [email protected]) Kostja: AS LHV Pank (registrikood 10539549; asukoht Tartu mnt 2, 10145 Tallinn; esindaja I. E.; e-post xxx) Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 11.06.2020 esitatud hagiavalduse tervikteksti kohaselt on Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus menetluses täiteasi 022/2019/3252 ja 3253, mis oli algatatud järgmistel asjaoludel: M. H., S. H. ja X A/S Eesti filiaal (kustutatud) sõlmisid oma vahel laenulepingu nr EEL-100707MH, mille alusel eelviidatud isikud said X A/S Eesti filiaalist (kustutatud) laenu summas 169 365,87 eurot. Antud laenu tagamiseks seati hüpoteek eelviidatud isikutele kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, suhtes. Üheaegselt laenu tagatiseks oli seatud hüpoteek N. H.le (hageja) kuuluva korteriomandi asukohaga xxx, suhtes. Seoses sellega, et M. H. ja S. H. ei täitnud nõuetekohaselt laenu tagastamise kohustust, pöördus X A/S Eesti filiaal (kustutatud) Harju tööpiirkonna kohtutäituri Elin Vilippus poole esitades nõude hüpoteekidega koormatud korteriomandite enampakkumisel sundvõõrandamise kohta. Täitemenetluse käigus põhivõlgnike (M. H.i ja S. H.) omandis olev korter asukohaga xxx, oli võõrandatud 120 000 euro eest enampakkumisel. Peale põhivõlgnike vara võõrandamist jätkas kohtutäitur täitemenetluse läbiviimist hageja vara suhtes. 10.03.2020 teostas kohtutäitur võlgniku vara aresti. Samuti samal päeval teatas kohtutäitur hagejale sellest, et toimub hageja korteriomandi asukohaga xxx, sundvõõrandamine ning kinnisasja enampakkumine algab 31.03.2020 kell 14:00 ja lõpeb 07.04.2020 kell 14:00. Hageja on seisukohal, et X A/S Eesti filiaal (kustutatud) täitemenetlustes 022/2019/3252 ja 3253 menetletud nõude suurust ei ole tõendatud ja hagejal on alus oodata, et nõue on täies mahus või suuremas osas rahuldanud põhivõlgnike korteriomandi asukohaga xxx müügist enampakkumisel saadud summa arvel. Hageja pöördus mitu korda kohtutäituri poole palvega selgitada nõude summa kujundamise käiku ja nõude suurust tõendavaid dokumente, aga kohtutäitur nõutud dokumente ega arvestusi ei esitanud. Lähtudes sellest võib hageja eeldada, et kohtutäituri poolt menetletava nõude summa on põhjendamatu. 06.01.2020 esitas kohtutäitur põhivõlgnike ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu koopia ja tundmatu isiku poolt koostatud põhivõlgnevuse juurde lisatud intresside ja viiviste arvestused. Esitatud arvestustest lähtudes pole võimalik tuvastada põhivõlgnike kohustuste suurust kostja ees. Intresside arvestuses esitatakse väite sellest, et seisuga 16.04.2019 põhivõlgnikute võlgnevus kostja ees oli 114391,40 eurot põhivõla (tagastamatu laenu) osas ja 184,96 eurot intresside osas, kokku 114576,36 eurot. Viiviste arvestuse tulenevalt aga tagastamata laenu summa seisuga 27.04.2019 oli 116533,82 eurot. Antud summale lisandub viivis summas 519,26 eurot. Tagastamata laenu summa ei või muutuda ajavahemikul alates 16.04.2019 kuni 27.04.2019, kuna tagastamata laenu summa võiks ainult vähendada juhul, kui midagi oli
tasutud põhivõlgnikute poolt mainitud ajavahemikul või jätta samaks juhul, kui mitte midagi tasutud ei olnud. Kohtutäituri 06.01.2020 e-kirjast tulenevalt seisuga 15.05.2019 sissenõudmiseks oli esitatud summa 117 341,57 eurot. Kohtutäitur ei detailiseerinud antud summat ja hagejale jääb ebaselgeks antud summa koosseis (põhivõlgnevuse, intresside ja viiviste summa). Danske Bank A/S Eesti filiaali (kustutatud) ja hageja vahel sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeõigused ja kohustused on üle läinud AS-le LHV Pank (kostja) üle seoses ettevõtte üleminekuga. Hageja on arvamusel, et olukorras, kus hageja ei ole informeeritud kostja poolt täitemenetluses menetletava nõude suuruse kujundamise käigust ja täpsest suurusest, puudub hagejal võimalus ja kohustus rahuldada kostja nõuet. Seega ei ole antud nõue sissenõutav. Täitemenetluse jätkamine selle nõude sissenõudmiseks ei ole lubatav. Ebaselgitused nõude summa suuruse ja selle kujundamisega annavad hagejale võimaluse eeldada, et käesoleval päeval võib täitemenetluses esitatud nõue olla rahuldatud täielikult või osaliselt põhivõlgnike korteriomandi müügi arvel. Hageja sai kohtutäituri kaudu põhivõlgnikutega sõlmitud laenulepingu koopia, mille juurde on lisatud laenu tagastamise ja intresside tasumise graafik. Graafiku kohaselt laenujääk seisuga 15.04.2019 (väidetava laenulepingu ülesütlemise päeval) pidi olema 132 545,58 eurot. Lähtudes viiviste arvestusest seisuga 16.04.2019 laenujääk oli summas 114 391,40 eurot. Lähtudes antud dokumentidest kostjal üldse puudus alus laenulepingu ülesütlemiseks, kuna viiviste arvestusest lähtudes oli laen tagastatud ennetähtaegselt suuremas kui graafikuga ettenähtud summas. Laenulepingu p-ga 9.1.2 on kehtestatud, et kostjal on õigus laenuleping üles öelda juhul, kui laenusaaja ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat laenu tagasimakset. Kuid juhul kui laenu tagasimaksed olid tehtud varasemal perioodil avansimaksetena, isegi kui põhivõlgnikud hakkasid alates 16.11.2018 tagastama laenu väiksemas summas (andmed laenu tagastamise kohta ajavahemikul alates 16.11.2018 kuni 27.04.2019 on esitatud viiviste arvestuses), ei anna alust lepingu ülesütlemiseks. Lähtudes sellest leiab hageja, et laenulepingu ülesütlemine ei olnud seaduslik ega põhjendatud. Juhul, kui leping oli öeldud üles ebaseaduslikult ja alusetult, ei ole muutunud sissenõutavaks laenu tagastamise nõue summas, mis oli esitatud sissenõudmiseks täitemenetluses. Sellel juhul käesoleval päeval on laenusaajal kohustus tagastada laenu ja tasuda intresse lepingu graafikuga ettenähtud ulatuses ajavahemiku alates 15.04.2019 kuni 15.03.2020 eest. Igakuise makse (laenu tagastamismakse ja intressimakse) summa kokku on 918,58 eurot. Seega ei või kostja nõue olla suurem kui 10 104,38 eurot (918,58 eurot * 11 kuud). Kuid arvestades seda asjaolu, et laenusaajate korteri võõrandamisest sai kostja 108 778.09 eurot (kohtutäituri 21.11.2019.a e-kiri), on kostjale käesoleval päeval enammakstud summa 99 673,71 eurot. Lähtudes sellest leiab hageja, et laenulepingu ülesütlemine oli tühine ja käesoleval päeval puudub kostjal nõue laenusaajate vastu ning seoses sellega puudub nõudeõigus, mis võib olla rahuldatud tagatise (hageja korteri) müügi arvel. Hageja arvutuste kohaselt on võimalikuks maksimaalseks nõudeks tema vastu 3 366, 48 eurot. Samal ajal võttes arvesse, et hageja vastu esitatud nõude suuruseks on 10 686,94, saab eeldada, et nõue summas 7020,46 eurot on viivisenõue. Hageja leiab, et selline viivisenõue on ebamõistlikult suur võttes arvesse nõude suurust 3 366,48 eurot. Juhul kui kohus tuvastab, et hageja vastu esitatud nõude suuruseks on 10 686,94 eurot, siis taotleb hageja viivise vähendamist mõistliku suuruseni kohtu kaalutusel.
Eeltoodust tulenevalt palus hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2019/3254 lubamatuks. Alternatiivselt juhul, kui kohus ei tunnista sundtäitmist lubamatuks, siis VÕS § 162 lg 1 palub hageja vähendada tasumisele kuuluvad viivist kohtu kaalutusel mõistliku suuruseni. Kostja vastus Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Vaidlus puudub selles, et M. H. ja X A/S Eesti filiaal (kustutatud) sõlmisid 10.07.2007 laenulepingu nr EEL-100707MH, mille alusel andis X A/S Eesti filiaal (kustutatud) M. H.ile laenu 169 385,87 eurot korteriomandi, asukohaga xxx ostuhinna tasumiseks ja sisustuse ostu finantseerimiseks. Vaidlus puudub ka selles, et nõude tagatiseks on loovutaja kasuks N. H. kuuluvale korteriomandile registriosa numbriga 873908, aadressiga xxx, seatud esimese järjekoha hüpoteek summas 3 445 000 EEK ning pank on oma nõude loovutanud kostjale. X A/S Eesti filiaal (kustutatud) on esitanud 15.05.2019 avalduse täitemenetluse algatamiseks nr F4-1/5663, millest nähtuvalt oli laenulepingust nr EEL-100707MH tulenevalt sissenõudja nõue avalduse esitamise seisuga 117 341,57 eurot, mis koosnes tagastamata laenust summas 116 533,82 eurot, intressidest summas 184,96 eurot, viivisest summas 519,26 euro, tasumata kindlustusmaksetest summas 103,53 eurot. Muuhulgas on avalduses laenulepingu ülesütlemise avaldused ning tõendid selle kohta, et hageja on teated kätte saanud. Hageja ei ole senini vaidlustanud nõuetekohaselt laenulepingu ülesütlemist ega selle põhjendusi. Kohtutäitur Elin Vilippus edastas 15.05.2019 täitmisteate võlgnikule, hüpoteegiga tagatud nõue summas 117 341,57 eurot seisuga 15.05.2019, solidaarselt M. H.ile, S. H.le ja N. H.le, ettepaneku täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ning kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse. Nimetatud dokumente hageja ei vaidlustanud. 12.07.2019 edastati hagejale kinnisasja arestimise akt, millega arestiti kinnistu, aadressil xxx. Ka nimetatud toimingut hageja ei vaidlustanud. xxx võõrandati 19.09.2020 toimunud kordusenampakkumisel 120 000 euroga. Kohtutäituri 11.11.2019 määrusega rahuldati enampakkumise tulemist sissenõudja korteriühistu xxx korteriühistu nõue, mis on tekkinud perioodil 12.04.2019 kuni 19.09.2019, summas 624.91 eurot. Hageja nimetatud määrust ei vaidlustanud. Kohtutäitur teavitas kostjat 14.11.2019, et enampakkumise tulem 120 000 jaguneb järgmiselt: sissenõudja X nõude katteks 113 847.87 eurot, millest 108 778.09 on kantud; täitekulud 5527.22 eurot; korteriühistu 624.91 eurot. Kinnistu, aadressil xxx, hindamise ning müügivahendusega tegeles P OÜ, kes esitas peale kinnisvara võõrandamist arve 2880 eurole, mis on tasutud. Nimetatud summa liideti kostja nõudele otsa. Kokku on hageja võlgu 6.06.2020 seisuga 10 128,49 eurot, mis koosneb järgnevast: laenu põhiosa jääk 2085,95 eurot, intressi võlg 184,96 eurot, viivise võlg 4 773,19 eurot, tagatisvara kindlustus- ja müügikulu 3084,39 eurot. Kostja märgib, et 16.04.2020 öeldi leping üles ning viivist arvestati alates nimetatud perioodist kogu summa pealt. 22.10.2019 toimus enampakkumise tulemi osaline väljamakse, mis tähendab, et laenulepingu punktist 6.7. tulenevalt rahuldati laekunud summast põhiosa maksed. Nimetatust tungituna langes põhiosa makse 116 533,82 eurolt 7 755,73 euroni ning peale nimetatud muutust arvestati viiviseid edasi madalamalt põhiosast. 22.11.2019 toimus lõplik enampakkumise tulemi jaotus, mille tulemusel langes põhiosa võlgnevuse jääk 2685,95 eurole. 8.01.2020 ja 12.03.2020 on toimunud
hageja poolt 300 euro suurused maksed, mille tulemusel on põhiosa jääk langenud 2085 eurole. Laekumiste kuupäevadest alates toimus viivisarvestus vastavalt põhiosa jäägile. Hagejal on laenulepingust tulenevalt kohustus tasuda ka kindlustusmakseid. Kuivõrd kindlustusmakseid hageja ei tasunud, tuleb kostja poolt hageja eest tasutud kindlustusmaksed mõista välja koos ülejäänud võlgnevusega. Kindlustusmakseid tasus kostja hageja eest kahe kinnistu eest kuni kinnistu, aadressiga xxx võõrandamiseni ning peale seda on tasunud kindlustusmakseid kinnistu, aadressiga xxx eest. Kõrvalkohustuste hulka on kostja lugenud ka P arve nr 201920876-1. Hageja küll selgitanud, et kostja nõue summas 10 686,94 eurot on vale ning nõude summa 3 366,48 eurot on õige, kuid ei ole välja toonud mistahes asjaolusid või arvutusi millele tema seisukoht tugineb. Arusaamatuks jääb tunnustatava 3 366,48 euro kujunemine. Kohtu põhjendused
-
-
X A/S Eesti filiaal (kustutatud) on laenulepingu üles öelnud (tlk 161-163) ning esitanud 15.05.2019 avalduse täitemenetluse algatamiseks (kd I lk 150-183). Avalduse alusel on algatatud hageja suhtes kohtutäitur Elin Vilippuse juures täiteasi nr 022/2019/3254 (kd I lk 4, 184). X A/S Eesti filiaal (kustutatud) on oma nõude loovutanud kostjale (kd I lk 68-70).
31.03.2019 oleks võlgnevus puudunud või et võlgnevus oleks täiendavaks tähtajaks tasutud. TsÜS § 69 lg 1 esimesest lausest tulenevalt muutub kindlale isikule suunatud tahteavaldus (sh nt lepingu ülesütlemine) kehtivaks kättesaamisega. TsÜS § 69 lg 3 esimese lause kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 teise lause kohaselt, kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal ei ole tegevuskohta, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlustanud, et tema, M. H. või S. H. ei oleks ülesütlesmiavaldusi kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenulepingu erakorraline ülesütlemine ei ole tühine.
kindlustanud. Seega oli sissenõudja õigustatud kinnistud ise kindlustama ning võlgnevusele juurde lisama ka tasumata kindlustusmaksed mõlema tagatiseks seatud kinnistu eest. Kostja on välja toonud oma 06.07.2020 esitatud vastuse p-s 14 ka kindlustusja sissenõudmiskulude nõude arvestuse (kd I lk 146 pöördel, 147). Samuti nähtub, et laenusaajale on saadetud kirju seoses kindlustuspoliisidega ning poliisides märgitud summad kattuvad kostja tabelis märgitud summadega (kd I lk 157). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laenusaaja või hageja oleks kindlustusmakseid tasunud. Seega oli sissenõudjal õigus nimetatud kulutused lugeda võlgnevuse hulka. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et laenulepingust nr EEL-100707MH tulenevalt oli sissenõudja nõue kohtutäiturile avalduse esitamise seisuga kokku 117 341,57 eurot.
tagatisvara kindlustamise ja hindamisega seotud kulutused, leppetrahvide ja viiviste katteks). Kui põhivõlast summas 116 533,82 eurot arvestada maha 113 847,87 eurot, jääb põhivõla suuruseks 2685,95 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 23.11.2019 tasutud võlgnevuse katteks 300 eurot ja 09.11.2020 täiendavalt 300 eurot. Seega jääbki tasumata põhivõlgnevuse suuruseks 2085,95 eurot (2685,95 – 600). Täitemenetluse seadustiku § 56 lg 3 sätestab, et viivist arvestatakse kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani või sundvalitsemise lõppemiseni. Kostja on oma vastuse punktis 13 välja toonud viivise nõude arvestuse tabeli, mille kohaselt on viivise summaks 4 773,19 eurot (kd I lk 146). Tabelist nähtub m.h, et kuna 16.04.2020 öeldi leping üles, siis on viivist arvestatud alates nimetatud perioodist kogu summa pealt. 22.10.2019 toimus enampakkumise tulemi osaline väljamakse ja seega on rahuldatud laenulepingu p 6.7 tulenevalt laekunud summas põhiosa maksed ja põhiosa makse 116 533,83 eurot langes 7755,73 euroni ja viivist on arvestatud edasi madalamalt põhiosalt. Kuna 22.11.2019 toimus lõplik enampakkumise tulemi jaotus, siis langes põhiosa võlgnevuse jääk 2685,95 euroni. 08.01.2020 ja 12.03.2020 on toimunud hageja poolt 300 euro suurused maksed, mille tulemusel on põhiosa jääk langenud 2085,95 eurole. 15.05.2019 seisuga oli tasumata ka kindlustusmaksed summas 103,53 eurot. Nimetatule lisandusid kindlustusmaksed perioodi eest 18.06.2019- 14.06.2020 summas 100,86 eurot (kostja vastuse p-s 14 välja toodud tabel). Samuti on lisandunud ka kinnisvara müügivahendusega tegelenud P arve nr 201920876-1 summas 2880 eurot (kd I lk 197). Kohtu hinnangul on õigus kohtutäituril kaasata ka müügiprotsessi kinnisvara müügiga tegelev osaühing ning nimetatud kulud on põhjendatud lisada võlgnevusele. Hageja võlgnevus 06.06.2020 seisuga oli seega kokku 10 128,49 eurot, millest laenu põhiosa jääk 2085,95 eurot, intressi võlg 184,96 eurot, viivise võlg 4 773,19 eurot, tagatisvara kindlustus- ja müügikulu 3084,39 eurot. Käesoleval juhul ei ole hageja esitanud tõendeid, et nimetatud nõue oleks täies ulatuses rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul puudub aluse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.