K K avaldus R R vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku andmiseks kohustamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: K K (isikukood xxxx) Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kõiva (e-post [email protected]) Puudutatud isik: R R (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx, tegelik viibimiskoht teadmata)
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K K`i avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx (xxxx kinnisasi) sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx (xxxx kinnisasi) sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 300,32 m2.
3.Kohustada puudutatud isikut R R’i andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxx kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx (xxxx kinnisasi) sisse kantud kinnistu igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada tähtajatult igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxxx (xxxx kinnisasi) sisse kantud kinnistul asuvat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega, pindalaga ca 300,32 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
4.Määrata, et punktis 2 nimetatud juurdepääsu eest tuleb xxxx kinnistu (registriosa number xxxx) igakordsel omanikul tasuda xxxx kinnistu (registriosa number xxxx) igakordsele omanikule 20,01 eurot aastas. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.
5.Edastada jõustunud kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
6.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan.
Menetluskulud
Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatakse TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asjad (AÕS § 156 lg 1). Juurdepääsu määramine
2.Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele ning kinnistusraamatu kande tegemiseks nõusoleku andmiseks kohustamist. Kuivõrd asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
3.AÕS § 156 alusel kohtusse pöördumine ja selle normi kohaldamine on võimalik ka olukordades, kus avaldajat pole takistatud avalikult kasutatavale teele pääsemisel, kuid keeldutud on tavaõiguse alusel kehtivat juurdepääsukorda õiguslikult korrektselt ja kokkuleppel või kohtu määratava asjakohase tasu eest vormistamast (Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 14), või kus muutunud asjaolude tõttu on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu, selle tingimuste või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist (Riigikohtu 30. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04, p 23). Pooled ei vaidle, et praegu ei ole avaldaja kasuks AÕS § 156 alusel määratud juurdepääsuteed ja seda kinnistusraamatusse kantud.
4.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 11 märkinud, et määrates juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, tuleb esmalt arvestada juurdepääsu nõude rahuldamise üldiste eeldustega, milleks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu vastavus maakorralduslikele nõuetele ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49; 3. juuni 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4810, p 22; 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20; 26. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 25; 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 16).
Tulenevalt Riigikohtu juhistest peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt.
5.Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusregistri registriossa nr xxxx, katastritunnusega xxxx kantud kinnistu asukohaga xxxx kinnistu (tlk 5, kinnistusraamatu väljavõte). Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist ei külgne avaldaja kinnistu ühegi sellise kinnistuga, millel asuks avalikult kasutatav tee. Eeltooduga loeb kohus tuvastatuks, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
6.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-04, p 16).
7.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu juhistest tuleb käesolevas asjas juurdepääsutee määrata avaldaja taotletud viisil, ehk et juurdepääs avaldaja xxxx kinnistule avalikult kasutatavalt xxxx-xxxx tee tuleb määrata üle puudutatud isikule kuuluva kinnistu nimetusega xxxx kinnistu (xxxx; registriosa nr xxxx). Kohus leiab, et tegemist on kõige optimaalsema juurdepääsuga, arvestades, et (i) juurdepääs on seni mööda kõnealust teed toimunud ja tegemist on olemasoleva tavaga, (ii) kõnealuses kohas on liiklemist võimaldav tee juba olemas ning (iii) nimetatud juurdepääs ei koorma kinnistu omanikku liigselt, lisaks (iv) puudutatud isik on sõlminud juba varasemalt juurdepääsuõiguse lepingud kinnistute xxxx; xxxx ja xxxx igakordsete omanike kasuks. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et olemasoleva tee kasutamiseks ei pea eemaldama haljastust ega rajatisi ning avaldaja ei pea tegema olulisi kulutusi uue tee rajamiseks. Kuivõrd nimetatud viisil on juurdepääs ajalooliselt toiminud ning toimib ka täna, siis ei tähenda avalduse rahuldamine puudutatud isikule täiendavat riivet, vaid selle tulemusel jätkub senine elukorraldus. Menetluses on tuvastatud, et koormatav kinnistu on kasutatav maatulundusmaana ning et nimetatud kinnistut kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks mitmed teisedki naaberkinnistute omanikud (reaalservituut kinnistute nr xxxx, xxxx, xxxx igakordsete omanike kasuks. Teeservituut vastavalt 24.10.2018. a sõlmitud lepingu punktidele 2.1. kuni 2.4. ja vastavalt 24.10.2018. a sõlmitud lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 24.10.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 8.11.2018.a). Kohus leiab, et juurdepääsu määramine kinnistule läbi avalikult kasutatava xxxx-xxxx tee J1 katastritunnusega (xxxx) ei ole mõistlik, kuivõrd tegemist on kruusateega, mis piirneb avaldaja kinnistul kaugema servaga. Juurdepääsu määramisel läbi nimetatud tee tuleks avaldajal rajada kinnistule pääsemiseks täiesti uus tee, mida ei saa pidada mõistlikuks, kuivõrd olemas on juurdepääsutee, mida avaldaja ja lähedal asuvad naabrid juba kasutavad ning mis on juba koormatud servituutidega.
8.Juurdepääsutee määramisel tuleb kõrvutada nii avaldaja kui puudutatud isiku huve ning kohtu hinnangul ei kaalu puudutatud isiku huvid üles avaldaja huve ja ootust, et juurdepääsutee tema kinnistule säilib kohas, kust see käeoleval hetkel kulgeb ning mida avaldaja saab oma kinnistule juurdepääsuks kasutada ja mida avaldaja ka kasutab.
9.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb xxxx kinnistule juurdepääsutee määrata viisil, et juurdepääsutee algab avalikult kasutatavalt xxxx-xxxx teelt juurdepääsutee pikkusega ca 178 meetrit ja laiusega ca 3 meetrit kulgeb üle xxxx kinnistu kuni xxxx kinnistu piirini. Võttes arvesse, et avaldaja soovib juurdepääsuteed kasutada ka sõidukitega, tuleb kohtu hinnangul juurdepääsutee laiuseks määrata 3m. Seega asub juurdepääsutee ca 300,32 m2 ulatuses xxxx kinnistul. Juurdepääsutee ligikaudne asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega. Juurdepääsutee asukoht on määratud just nimetatud asukohta tingituna kõnealuse tee olemasolust. Juurdepääsu tasu määramine
10.AÕS § 156 lg 1 lause 2 sätestab, et juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. AÕS § 156 lg 1 lause 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.
11.AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. Puudutatud isik ei ole avaldanud, et ta juurdepääsu määramise korral tasu ei nõua. Seetõttu peab kohus otsustama juurdepääsu kasutamise tasu suuruse ja tasumise korra. Kohus peab tasu määrama perioodiliselt. Hüvitada tuleb teeniva kinnisasja omaniku maa kasutamise võimaluse kaotus (kaotatud kasutuseelis) ja otsesed kulud (nt maamaks).
12.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23). Riigikohus on ka selgitanud, et olukorras, kus juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed või koormatava kinnisasja omanik hakkab juurdepääsuteed ka ise kasutama, peab hüvitis hõlmama juurdepääsu taotleja kulutusi, mida ta
on AÕS § 156 kohaldamisega koormatud kinnisasja omaniku kulul saadud kasutuseelise ulatuses säästnud, ehk saadavat kasutuseelist kui kasu tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes.
13.Juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kulud. Hüvitis omandiõiguse riive eest määratakse teeniva kinnisasja omaniku poolt kaotatava kasutuseelise väärtuse järgi või valitseva kinnisasja omaniku säästetava kasutuseelise järgi. Kohus ei saa määrata suuremat tasu, kui teeniva kinnisasja omanik nõuab ega väiksemat tasu, kui valitseva kinnisasja omanik on valmis maksma. Kohus arvestab tasu määramisel tee kasutajate hulka ning tee kasutamise osakaalu nende vahel ja intensiivsust. Juurdepääsu määramisest tuleneda võivat kinnisasja väärtuse vähenemist ei hüvitata.
14.Käesoleval juhul on avaldaja tasu suuruse osas leidnud, et õiglane tasu oleks 0,21% xxxx kinnistu iga-aastasest maamaksust. Juurdepääsutasu on arvutatud selliselt, et xxxx kinnistu pindala on 7,05 ha (70500 m2). Avaldaja taotletava juurdepääsuks kasutatava ala pindala on 300,32 m2 ehk 0,42% xxxx kinnistu pindalast. Arvestades seda, et juurdepääsuks kasutatav ala jääb avaldaja ja puudutatud isiku ühiskasutusse, on põhjendatud, et avaldaja kannab üksnes pool sellele alale kohaldatavast maamaksust. Pool servituudiala maamaksust moodustab kirjeldatud arvutuskäigu alusel 0,21% xxxx kinnistu iga-aastasest maamaksust. Kuna juurdepääsuteed hakkaksid kasutama nii avaldaja kui ka puudutatud isik, juurdepääsutee riivab puudutatud isiku omandiõigust minimaalselt ning avaldaja on väljendanud valmisolekut jagama juurdepääsu tee hoolduskulusid, on põhjendatud minimaalne juurdepääsutee tasu, s.o juurdepääsualuse maatükiosa maamaksu suurus (RKTKm 2-14-60492 p 16). Avaldaja on valmis kandma proportsionaalse osa tee hoolduskuludest koos puudutatud isiku ja kinnistute nr xxxx, xxxx, xxxx igakordsete omanikega vastavalt tee kasutajate arvule. Kohus märgib, et puudutatud isik ei ole avaldanud, milline peaks olema kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega seotud juurdepääsutee tasu, seega määrab kohus vastava tasu lähtuvalt oma siseveendumusest ja kohtupraktikast analoogsetes vaidlustes.
15.Kohus lähtub sellest, et juurdepääsutee alla jääva ala suuruseks on 300,32m2. Maksu- ja Tolliameti andmetel kuulus 2020.a kogu kinnisasja xxxx, xxxx (katastritunnus xxxx; registriosa number xxxx) maamaksu kogusuurus 23,60 eurot (tlk 64). Kinnistu on 7005m2 suurune. Eeltoodust tulenevalt on maamaksu suuruseks ühe ruutmeetri kohta 0,0033 eurot. Valitseva kinnisasja igakordse omaniku ainukasutusse jääva teealuse maa eest kuulub tasumisele maamaks 1,01 eurot aastas (0,00335x300,32). Avaldaja on avaldanud nõusolekut korrastada teed, seega ei pea avaldaja poolt maksmisele kuuluv tasu sisaldama tee hooldusega seotud kulusid.
16.Kuivõrd Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kinnisasja koormamisel juurdepääsuga tuleb juurdepääsu taotlejal tasuda koormatava kinnisasja omanikule hüvitist omandiõiguse riive eest. Omandiõiguse riive osas hüvitise määramisel arvestab kohus käesoleval juhul asjaoluga, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isiku õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuivõrd juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba asub. Lisaks on avaldaja esile toonud, et xxxx kinnistule on juba seatud kinnistute nr xxxx, xxxx, xxxx igakordsete omanike kasuks reaalservituut. Kohus märgib, et asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja hakkaks
juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Ebamõistlikku intensiivsust ei saa eeldada ka olukorras, kus avaldaja alustab kinnistutel ehitustegevust. Lisaks on Xxxx kinnist näol tegemist 100% maatulundusmaaga.
17.Kohus on seisukohal, et arvestades järgnevaid asjaolusid: koormatava kinnisasja omanikul ja juurdepääsu taotlejal on olnud suusõnaline kokkulepe varasemalt tee kasutamiseks ning avaldaja on seda sama teed juba aastaid kasutanud, tegemist on ajalooliselt väljakujunenud teega, juurdepääsu taotleja on lubanud panustada tee hooldamisse; puudutatud isikud ei ole varasemalt tee kasutuse eest tasu nõudnud ning eelduslikult ei ole puudutatud isikutel võimalik antud maa-ala muuks otstarbeks kasutada, on põhjendatud tasuks määrata 20 eurot aastas omandiõiguse riive eest, kuivõrd see tagab puudutatud isikule mõistliku hüvitise omandiõiguse kitsenduse eest.
18.Eeltoodust tulenevalt tuleb Xxxx kinnistu (registriosa number xxxx) igakordsel omanikul tasuda Xxxx kinnistu (registriosa number xxxx) igakordsele omanikule 20,01 eurot (1,01+20). Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks.
19.Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et juhul, kui juurdepääsuteega ning selle eest makstava tasuga seotud asjaolud peaksid kardinaalselt muutuma, on menetlusosalistel õigus pöörduda avaldusega kohtusse. Nimelt on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-41-08 p-s 21 ja lahendis nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist. Juurdepääsu tingimused
20.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Antud juhul on avaldaja kinnistu puhul tegemist kinnistuga kuhu avaldaja plaanib rajada elamu. Selleks, et tagada kinnistu sihtotstarbeline kasutamine, on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega. Kohus ei pea vajalikuks sõidukite kaalupiirangu kehtestamist, kuivõrd pooled ei ole sellisele vajadusele viidanud. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, sh mitme ja milliste sõidukitega avaldaja juurdepääsuteed kasutada tohib, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajale juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema tagatud igal ajal.
21.Kohus selgitab, et juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
22.Eeltooduga määrab kohus, et Xxxx kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega Xxxx kinnistul olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega.
Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordne omanik teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks. Kinnistusraamatusse märkuse kandmise nõue
23.Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist kohtu poolt ja puudutatud isiku kohustamist nõusoleku andmiseks kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks juurdepääsu määramise kohta.
24.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldajate taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isiku nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
25.AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Seega tuleb puudutatud isiku nõusolek kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Kohus tuvastab eeltoodust tulenevalt puudutatud isiku R R`i kohustuse anda nõusolek märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse.
26.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel on hagihind 7 000 eurot. Menetluskulud
27.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
28.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud lähtuvalt TsMS § 172 lg-st 1 avaldaja kanda, kuna käesolev menetlus toimus ning lahend tehakse avaldaja huvides. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus juurdepääsu osas rahuldamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.