Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-7973
Tsiviilasi
A. A.i hagi Estonian Lines OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Hagihind
3356,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. A. (isikukood xxx), lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar (e-post: [email protected]) Kostja Estonian Lines OÜ (registrikood 12483162) lepingulised esindajad advokaadid Piret Schasmin ja Kadri Härginen (e-post: [email protected]; [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 2567,58 eurot. Hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2567,58 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A. A. (hageja, ka töötaja) esitas 01.06.2020 hagi Estonian Lines OÜ (kostja, ka tööandja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise nõudes kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus lõpetada töölepingu alates 01.05.2020 TLS § 107 lg 2 alusel. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt töötas hageja kostja juures bussijuhi ametikohal. Hageja vedas töökohustusi täites 01.05.2020 ka H. V.i, kel oli kostja töötajana tasuta sõidu õigus. 01.05.2020 saatis kostja juhatuse liige hagejale telefoni teel sõnumi, mille kohaselt H. V. enam kostja juures ei tööta, seega puudub tal tasuta sõidu õigus. Samal päeval kell 15.51 saatis tööandja sõnumi, mille kohaselt ei saa H. V. tasuta sõita ja see on tööandja korraldus, millele allumine on aluseks töölepingu lõpetamiseks. Samal päeval saatis kostja kell 19.42 hagejale ekirja, milles teatas töölepingu lõpetamisest hagejaga töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 3 järgi. Töölepingu ülesütlemist põhjendati sellega, et hageja ei täitnud tööandja korraldust, mille kohaselt ei tohtinud H. V. tasuta sõita; hageja vedas kommertsliinil reisijat tasuta. Hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on ebaseaduslik ja seetõttu alusetu. Hageja leiab, et ei olnud teadlik sellest, et sõidu hetkel H. V. enam ei töötanud kostja juures. Seega puudub töötajale etteheidetav rikkumine. Kui esines ka töötajapoolne rikkumine, siis on tegemist sedavõrd triviaalse rikkumisega, mis ei anna alust töölepingu ülesütlemiseks. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb töölepingu ülesütlemisest hoiduda ning kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Samuti ei ole kostja täitnud kohustust hoiatada hagejat ette. Samuti järgnes hoiatus etteheidetavale teole, mitte vastupidi, seega ei ole faktiliselt võimalik, et töötajat hoiatati ning sellele järgnes uus rikkumine. Kuna hoiatust ei eelnenud, ei vasta töölepingu ülesütlemine seadusest tulenevatele tingimustele ning sellest tulenevalt on ülesütlemine õigusvastane ning seega tühine. Hageja hinnangul oli H. V.i ja tööandja vahel arusaamatused lepingu lõpetamisega seonduvalt ning H. V. ise ei teadnud 01.05.2020 seisuga, et tema tööleping on lõpetatud. Seetõttu ei saanud ka hageja olla teadlik sellest, et H. V. kostja juures enam ei tööta. Hageja hinnangul ei ole kostja esitatud tõend, H. V.i 15.05.2020 tunnistus/seletuskiri usaldusväärne tõend ning sisaldab valeandmeid, kuna hagejale teadolevalt survestati H. V.i toda tööandja koostatud kirja allkirjastama. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt taotles kostja juhul, kui kohus peaks leidma, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping alates 02.05.2020 ning vähendada hagejale makstavat hüvitist kohtu poolt õiglaseks peetava summani, arvestades töötaja poolt toime pandud rikkumisi. Kostja leiab, et töötajale on tehtud varasemalt hoiatusi töökohustuste rikkumise eest. 14.04.2020 tegi kostja hagejale hoiatuse rikkumise eest, mis seisnes alljärgnevas: 31.03.2020 suitsetas töötaja bussiroolis ning põhjustas samal ajal liiklusavarii, tagurdades sisse taksole. Samuti ületas töötaja 04.04.2020 lubatud sõidukiirust 8km/h võrra, sõites 90km/h lubatud alal kiirusega 98km/h, seades sellega ohtu reisijate turvalisuse. Kiiruse ületamise eest määrati tööandjale hoiatustrahv. Tööandja hoiatas töötajale esitatud hoiatuskirjas, et järgmise töötajapoolse töökohutuse rikkumisel lõpetab tööandja töötajaga töölepingu. 01.05.2020 täitis töötaja oma töökohustusi liinil Tallinn-Pärnu väljumisega kell 11.30 ning liinil
2-20-7973 Pärnu-Tallinn väljumisega kell 15.45. Töötaja jättis kell 11.30 väljunud bussil tööandja endisele töötajale H. V.ile pileti müümata. Tööandja teavitas seetõttu samal päeval kell 15.21 töötajat, et H. V. ei tööta enam tööandja juures, mistõttu puudub H. V.il tasuta sõidu õigus tööandja bussides. Kuigi hageja oli teadlik, et H. V.il puudus tasuta sõidu õigus, ei väljastanud töötaja H. V.ile piletit ka samal päeval kell 15.45 väljuvale bussile. Kui tööandja helistas töötajale enne bussi väljumist ning palus veelkord töötajal H. V.ile pileti väljastada, keeldus töötaja sellest ning ähvardas „kui sa vait ei jää, siis sul sügisest seda firmat ei ole enam“. Seejärel saatis tööandja töötajale veelkord sõnumiga korralduse, et H. V.il puudub tasuta sõidu õigus ning hoiatas, et ettevõtte juhi korraldustele mitte allumine on alus töölepingu lõpetamiseks. Kuivõrd töötaja sellele vaatamata tööandja korraldust ei täitnud ning H. V.ile piletit ei müünud, ütles tööandja töötajaga töölepingu samal õhtul erakorraliselt üles. 12.05.2020 selgitas tööandja töötajale täiendavalt ülesütlemise aluseid, viidates lisaks 01.05.2020 toime pandud rikkumisele ja hoiatusele ka 14.04.2020 töötajale esitatud hoiatusele. Kostja hinnangul oli töölepingu lõpetamine õiguspärane. Töötaja on korduvalt rikkunud TLS § 15 lg 2 p-des 1, 3 ja 5 tulenevaid kohustusi. Hageja on rikkunud keeldu bussis mitte suitsetada, samuti on ta täitnud oma töökohustusi hooletult, põhjustades avarii käigus kahju nii tööandja bussile kui ka teisele sõidukile. Töötaja on tunnistanud oma süüd avarii põhjustamisel. Samuti on ta seadnud ohtu piirkiiruse ületamisega sõitjate elu ja turvalisuse. Töötaja 14.04.2020 hoiatusele vastuväiteid ei esitanud. Pileti müümata jätmisega rikkus hageja TLS § 15 lg 2 p-st 1 tulenevat kohustust, milleks oli pileti müük reisijale. Kuna kommertsliini tulu sõltub üksnes piletimüügitulust, on tööandja jaoks väga oluline, et bussijuhid müüksid kõigile reisijatele pileti ega lubaks ilma põhjuseta reisijatel bussiga tasuta sõita. Vastav kohustus tuleneb ka ühistranspordi seaduse § 67 lg-st 2. Hageja oli teadlik juba enne 11.30 väljumisega reisil pileti müümata jätmist, et H. V.il puudub tasuta sõidu õigus, samuti teavitati hagejat sellest enne 15.45 väljumisega sõitu. Hageja eiras tööandja korraldusi ega müünud ka siis piletit. Seega jättis hageja kahel korral H. V.ile pileti müümata. Vaatamata tööandja hoiatusele, et korralduste mittetäitmisel võib tööandja lõpetada töölepingu, töötaja oma käitumist ei parandanud ning käitus tööandja suhtes lugupidamatult. Tööandja edastas töötajale hoiatused töölepingu rikkumise lõpetamiseks 14.04.2020 ja korralduste täitmiseks 01.05.2020. Kostja leiab, et sellises olukorras oli tööandjal õigus töötaja tööleping TLS § 88 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel erakorraliselt üles öelda. Kuna töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, ei ole hageja hüvitise nõue põhjendatud. Kostja leiab, et H. V.i tunnistus/seletuskiri on usaldusväärne tõend. Oluline ei ole ka H. V.i enda teadlikkus töösuhte lõppemise kohta, vaid see, kas hageja oli teadlik töösuhte lõppemisest, s.o kas kostja teavitas sellest hagejat. Oluline on see, millise korralduse tööandja töötajale annab, mitte aga töötaja hinnang tööandja ja teise töötaja omavahelise õigussuhte olemusele. Kostja kinnitas, et viimase kuue kuu töötasude pinnalt arvestatuna on hageja keskmine töötasu 1118,85 eurot (bruto), seega kolme kuu keskmine töötasu 3356,54 eurot. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus leiab, et hagi tuleb jäta rahuldamata.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
2-20-7973
5.Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping nr 0417/1 (tl 17), mille kohaselt hageja töötas kostja juures bussijuhina. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja on töölepingu kirjalikult 01.05.2020 üles öelnud ning töötaja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, sh kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning kas võimalik hagejapoolne töölepingu rikkumine oli piisavalt raske, õigustamaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta.
6.TLS § 95 lg-s 1 on sätetatud, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Sama paragrahvi lg 2 järgi peab tööandja ülesütlemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Riigikohus on 9. aprilli 2014. a otsuses nr 3-2-1-21-14 (p 11) leidnud, et kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause). Praegusel juhul puudub vaidlus selles, et ülesütlemisavaldus on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, see ei ole tingimuslik ja hageja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Samuti on ülesütlemisavalduses toodud ülesütlemise põhjus.
7.Olukorras, kus ülesütlemisavaldus on kätte saadud ja seega ka kehtivaks muutunud, on teisel poolel TLS § 105 lg 1 järgi õigus vaidlustada ülesütlemine 30 kalendripäeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest. Hageja on tähtaegselt kostja ülesütlemisavalduse vaidlustanud.
8.Tööleping on 01.05.2020 ülesütlemisavaldusest (tl 4) nähtuvalt üles öeldud TLS § 88 lg 3 alusel. TLS § 88 lg-s 3 on sätestatud, et tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kohus märgib, et TLS § 88 lg 3 ei ole iseseisev alus ülesütlemiseks, vaid selle sättega on täpsustatud hoiatuse eelnemise vajadust. Tegelikuks aluseks töölepingu ülesütlemisel praegusel juhul oleks saanud olla TLS § 88 lg 1 p 3, millele kostja tugines ka oma vastuses. Selle sätte kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
9.Kohtul tuleb tuvastada, kas esines selline töötajapoolne kohustuse rikkumine, mis saaks olla aluseks töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Ülesütlemisteates on välja toodud etteheidetava teona see, et hageja ei müünud 01.05.2020 H. V.ile piletit, kuigi H. V.il puudus tasuta sõidu õigus, samuti ei täitnud töötaja tööandja selget korraldust mitte lubada samal isikul kommertsliinil tasuta sõita.
10.Poolte vahel sõlmitud töölepingu nr 0417/1 (tl 17) punkti 2.3 järgi asus töötaja tööle bussijuhi ametikohale ning punkti 6.3 kohaselt kohustus töötaja töötama töölepingus loetletud tingimustel ning täitma muid kohustusi, mis on sätestatud Eesti Vabariigi seadustega ja ettevõttesiseste dokumentidega. Vaidlus puudub selles, et liin, millel hageja bussijuhina töötas, oli kommertsliin. Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 67 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt on sõitja kohustatud liiniveol bussiga omama ühissõiduki kasutamiseks kehtivat piletit, vajaduse korral pileti kompostriga märgistama, vastava seadme olemasolu puhul registreerima või muul ettenähtud viisil kehtivaks muutma ning esitama ühissõidukijuhi või muu kontrollimisõigusega isiku esimesel nõudmisel
2-20-7973 pileti ja sõidusoodustuse õigust tõendava dokumendi. ÜTS § 67 lg 2 järgi peab ühissõidukijuht liiniveol, välja arvatud eriotstarbelisel liiniveol, väljastama sõitjale nõuetekohase ja kehtestatud hinnale vastava paberpileti.
11.Esmalt käsitleb kohus rikkumist, millele on viidatud 01.05.2020 ülesütlemisavalduses. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et H. V.il oleks olnud tasuta sõidu õigus vaid juhul, kui ta olnuks jätkuvalt kostja töötaja. Kostja väite kohaselt jättis hageja H. V.ile pileti müümata tol päeval kahel korral, s.o 11.30 väljunud liinil Tallinn-Pärnu ning 15.45 väljumisega liinil Pärnu-Tallinn. H. V. on oma 15.05.2020 tunnistuses/seletuskirjas (tl 23) kinnitanud, et teavitas hagejat enne hommikul Tallinnast bussi väljumist sellest, et H. V. enam kostja juures ei tööta. Seega loeb kohus tõendatuks, et juba esimesele väljumisele eelnevalt oli hageja teadlik sellest, et H. V.il puudub tasuta sõidu õigus. Hageja on leidnud, et H. V.i seletuskiri ei ole usaldusväärne tõend, kuna hagejale on väidetavalt saanud teatavaks, et H. V.i survestati dokumenti allkirjastama. Kohtu hinnangul ei ole taoline väide põhjendatud ning seda kinnitab ka H. V.i 22.10.2020 kinnitus (tl 37). Kohus märgib, et ka juhul, kui käsitleda H. V.i tunnistust/seletuskirja ebausaldusväärse tõendina ning sellega asja lahendamisel mitte arvestada (kohus siiski arvestab tõendiga), ei muudaks see asja lahendamise tulemust, kuna hagi rahuldamata jätmise aluseks olevad asjaolud on tõendatud poolte sõnumivahetusega.
12.Poolte vahelisest sõnumivahetusest (tl 4) nähtub, et kostja juhatuse liige P. K. on 01.05.2020 kell 15.25 (s.o enne 15.45 liini väljumist) saatnud hagejale sõnumi, mille kohaselt H. V. enam kostja juures ei tööta ja tal puudub tasuta sõidu õigus kostja bussides. Hageja on selle peale 15.29 kostjale vastanud, et “kui leping on kehtiv, siis töötab“. 15.45 väljus liin Pärnu-Tallinn (tl 26). Kostja kinnitas 15.51 sõnumis hagejale: „Kui anname teada, et H. V.i ei tööta meil, siis see on ettevõtte juhi korraldus. Korraldustele mitte allumine on alus töölepingu lõpetamiseks. H. V. ei saa tasuta sõita, see on Estonian Lines OÜ korraldus“. Ka H. V.i tunnistusest/seletuskirjast (tl 23), nähtub, et hageja oli 15.45 väljumisel teadlik sellest, et H. V. 01.05.2020 seisuga enam kostja juures ei töötanud. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud vestlusest selgelt, et kostja on enne liini väljumist teavitanud hagejat sellest, et H. V.iga on tööleping lõpetatud ja tal puudub tasuta sõidu õigus. See, kas H. V.i töölepingu lõpetamine oli õiguspärane või mitte, ei puutu hagejasse. Hagejal puudus õigus asuda hindama teise isiku töölepingu lõpetamise põhjendatust. Lisaks hageja teavitamisele tasuta sõidu õiguse puudumisest on kostja esindaja andnud selles sõnumivahetuses hagejale selge korralduse mitte lubada H. V.il tasuta sõita. TLS § 15 lg 1 järgi on töötaja kohustatud täima oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. Sama paragrahvi lg 2 p-dest 1, 3 ja 5 tuleneb, et kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, täidab töötaja eelkõige järgmisi kohustusi: teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Kohus leiab, et hageja on kostja töötajana oma töökohustusi rikkunud. Rikkumine seisnes selles, et olles teadlik H. V.i tasuta sõidu õiguse puudumisest, ei müünud hageja H. V.ile kahel korral piletit ning lubas tal kommertsliinil tasuta sõita. Samuti eiras hageja tööandja korraldust mitte lubada H. V.il tasuta sõita. Kohus märgib, et isegi kui hagejal võis olla segadus selles, kas H. V.iga oli 01.05.2020 kella 15.29 seisuga tööleping lõpetatud või mitte (tema viide kehtivale lepingule), siis kostja kella 15.51 sõnum ei jätnud enam mingit ruumi tõlgendamiseks. Hageja pidanuks selle sõnumi saamise järgselt kostja korralduse täitma ning H. V.ile pileti müüma.
2-20-7973
13.Järgmisena tuvastab kohus TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt, kas ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Töötaja leiab, et ülesütlemisavaldusele ei eelnenud hoiatust. Tööandja leiab, et ülesütlemisavaldusele eelnes hoiatus. Kohus nõustub tööandja väitega. Kostja 15.51 kirja hagejale tuleb kohtu hinnangul käsitleda tööandja hoiatusena. Selles on selgelt välja toodud, et tööandja korraldustele mitteallumine on töölepingu lõpetamise põhjuseks. Riigikohus on 21.06.2017. a lahendis nr 3-2-1-65-17 (p 18) viidanud, et kolleegium on varem selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Samuti on kolleegium leidnud, et tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kolleegiumi varasema seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Kohus leiab, et praegusel juhul on tööandja oma hoiatuses selgelt avaldanud tahet öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hagejale on selgelt antud võimalus oma käitumist parandada. Hageja, vaatamata hoiatusele, oma käitumist ei parandanud ning jätkas töölepingu rikkumist, mitte müües H. V.ile piletit. Selleks oli tal võimalus ka järgnevates peatustes. Töölepingu ülesütlemine toimus 01.05.2020 kell 19.42 (tl 4), s.o pärast seda, kui tööandja oli töötajat hoiatanud ja töötaja jätkanud korralduste eiramist.
14.Kohus on seega tuvastanud, et tõendatud on hagejapoolne kohustuse rikkumine, mis seisnes töötaja kohustuste rikkumises ja tööandja korralduste eiramises. Kuna kohus on tuvastanud, et ülesütlemisele eelnes tööandja hoiatus, puudub vajadus tuvastada, kas rikkumise määr võiks olla piisavalt raske, täitmaks TLS § 88 lg 1 p 3 eeldused töölepingu ülesütlemiseks ja seda ilma etteteatamise tähtajata.
15.Kohus leiab, et isegi, kui ülesütlemisele ei oleks eelnenud tööandja hoiatust, saaks ikkagi jõuda järeldusele, et tegemist oli TLS § 88 lg 3 teise lause kohase olukorraga, kus hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kui bussijuhi üheks põhikohustuseks on piletite müük ning kostja väite kohaselt sõltub kommertsliinide tulu üksnes piletimüügitulust (hageja ei ole seda väidet vaidlustanud), siis saab korralduse eiramist tasuta sõidu mittevõimaldamiseks lugeda kohtu hinnangul raskeks rikkumiseks. Seda enam, et välja ei ole toodud ühtegi objektiivset põhjust, mis takistas H. V.ile pileti müümist- peale hageja väidetava veendumuse, et töölepingu lõpetamine H. V.iga ei olnud õiguspärane.
16.Kostja on tuginenud vastuses ka sellele, et hagejale on varasemalt tehtud 14.04.2020 hoiatus (tl 18) töökohustuste rikkumise eest. Rikkumine seisnes hageja poolt 31.03.2020 autoroolis suitsetades avarii põhjustamises ning 04.04.2020 lubatud sõidukiiruse ületamises, millega kaasnes hoiatustrahv tööandjale. 31.03.2020 rikkumine on tõendatud liiklusõnnetuse teatega ja seletusega (tl 19 ja 20), millest nähtuvalt on hageja tunnistanud end süüdi tagurdamisel otsa sõitmises; samuti on see tõendatud kostja 08.09.2020 seisukoha lisaga 3, bussikaamera salvestus (esitatud 30.12.2020). Kiiruse ületamine 04.04.2020 on tõendatud 07.04.2020 trahviteatega (tl 21). eeltoodud rikkumised on käsitletavad TLS § 15 lg 1 p-st 5 tuleneva kohustuse rikkumisena, s.o mõlemal juhul on seatud ohtu tööandja vara ning kiiruse ületamise korral on ohustatud ka sõitjate elu ja tervist. Tööandja on 14.04.2020 hoiatuskirjas hagejat hoiatanud, et järgmise töötaja poolse töökohustuse rikkumisel lõpetab tööandja töötajaga töölepingu. Puuduvad tõendid, et hageja oleks
2-20-7973 esitanud 14.04.2020 hoiatusele vastuväiteid. Kostja ei ole 01.05.2020 ülesütlemisavalduses varasemaid rikkumisi välja toonud ning on neile tuginenud alles 12.05.2020 ülesütlemisavalduse täiendavas põhjenduses (tl 24). See ei tähenda, et kohus ei saa töölepingu ülesütlemisel ka varasemate rikkumistega arvestada, kui tööandja neile kohtumenetluses tugineb. Kuna 14.04.2020 hoiatuses on selgelt välja toodud, et järgmise töötaja poolse rikkumise korral lõpetab tööandja töötajaga töölepingu ning järgmine töölepingu rikkumine toimus vaid 17 päeva pärast varasemat hoiatust, leiab kohus, et 01.05.2020 rikkumise korral puudunud vajadus töötajat täiendavalt hoiatada ning tööandja oleks olnud õigustatud töölepingu üles ütlema ka 14.04.2020 hoiatusele tuginedes. Seega oli töölepingu ülesütlemine tööandja poolt õiguspärane, seega kehtiv.
17.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi on täies ulatuses põhjendamatu. Tööandja on öelnud töölepingu kehtivalt üles. Seega puudub alus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamiseks ning TLS § 109 lg 1 kohase hüvitise väljamõistmiseks. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
18.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Hagimenetluse kulud kannab TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi osaliselt. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda.
19.Kostja menetluskulud on 29.01.2021 nimekirja järgi õigusabikulu 3826,50 eurot, s.o 23,1 tunni eest keskmise tunnihinnaga 165,65 eurot (ilma käibemaksuta summa). Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1).
20.Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks kostja õigusabi osutaja keskmise tunnihinna 165,65 eurot. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostjat on esindanud advokaadid. Kostja 29.01.2021 menetluskulude taotluse lisas 1 toodud menetluskulud on põhjendatud järgmiselt: • Hagiavalduse vastuse koostamise (sh nii hagiga tutvumise kui ka tõendite kogumise, õigusliku analüüsi jne, arve nr 3341/20EE) ajakulu kokku on põhjendatud maksimaalselt 8 tunni ulatuses, arvestades dokumendi sisu ning tõendite mahtu. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka vaidlusega. • Arvetel 3772/20EE, 4063/20EE ning 5126/20EE kajastatud kulud on kohtu hinnangul põhjendatud kokku mitte enam, kui 6 tunni ulatuses, arvestades nii hageja poolt 25.09.2020 kui ka kostja poolt 30.12.2020 esitatud dokumentide sisu ja tõendi mahtu. • 20.01.2021 ja 26.01.2021 kirjetega seotud kulud on põhjendatud kogu ulatuses, s.o 1,5 tunni ulatuses.
21.Seega on kostja õigusabikulu kokku põhjendatud 15,5 tunni ulatuses. Arvestades keskmist tunnihinda 165,65 eurot on kostja menetluskulu kokku põhjendatud seega summas 2567,58 eurot (käibemaksuta summa). Kohus mõistab selle summa hagejalt kostja kasuks välja.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-20-7973
23.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik Otsuse põhjendusi muudetud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.