Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 15.veebruaril 2021 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-20-9873
Kohtuasi
M L avaldus Rocknord väljamõistmiseks Hagihind 5000 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja esindajad
OÜ
vastu
euro
Hageja: M L (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline esindaja Riho Viik Kostja: Rocknord OÜ (registrikood 12308234, asukoht Kurna tee 14, Kiili alev, Kiili vald Harju maakond) vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.M L avaldus Rocknord OÜ vastu 5000 euro väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Rocknord OÜ-lt 5000 (viis tuhat) eurot M L kasuks
3.Jätta läbi vaatamata Rocknord OÜ avaldus M L vastu leppetrahvi 10 000 euro väljamõistmiseks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses Rocknord OÜ kanda
Välja mõista Rocknord OÜ-lt 1580 eurot (käibemaksuta) (üks tuhat viissada kaheksakümmend eurot) M L kasuks Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest
Kohtueelne menetlus Töövaidluskomisjonis
1.M L (edaspidi ka hageja või töötaja) esitas 09.04.2020 töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse Rocknord OÜ (edaspidi ka kostja või tööandja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitise konkurentsipiirangu täitmise eest 5000 eurot. Kostja esitas töövaidluskomisjonile hageja suhtes vastuavalduse, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista töölepingus kokkulepitud leppetrahv 10 000 eurot.
2.TVK tegi töövaidlusasjas otsuse 25.05.2020 (teatavakstegemise aeg 08.06.2020), millega rahuldas hageja avalduse mõista kostjalt välja hüvitis konkurentsipiirangu täitmise eest 5000 eurot ja jättis kostja vastuavalduse leppetrahvi nõudes rahuldamata. Kostja esitas kohtule taotluse, mille kohaselt ta soovib töövaidlusasja täies ulatuses läbivaatamist hagimenetluse korras. Hageja nõue ja hagiavalduse asjaolud
3.Hageja palus kohtule esitatud hagis mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis konkurentsipiirangu täitmise eest 5000 eurot.
4.Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures 01.12.2019 sõlmitud töölepingu nr 402019 alusel tootmisjuhina kuni töölepingu lõppemise päevani 31.01.2020. Töösuhte lõpetasid töötaja ja tööandja poolte kokkuleppel 15.01.2020. Töötaja suhtes kehtis vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule 12 kuuline konkurentsipiirang ja tööandja võttis töölepingujärgse kohustuse tasuda selle eest kord kuus hüvitist. Töölepingu punkt 9.5 teise lõike kohaselt oli töötaja kohustus teavitada tööandjat konkurentsipiirangust kinnipidamisest eelmise kuu kohta iga kuu alguseks. Kuna avaldaja töötas kostja juures kuni 31.01.2020, siis ei olnud tal järgmisel päeval 01.02.2020 mõistlik teatada, et ta eelmisel päeval tema juures töötas. Märtsi esimesel tööpäeval, esmaspäeval 02.03.2020 teavitas hageja kostjat oma veebruarikuu tegevuskohast. Lepingust sai hageja aru, et tal tuleb teatada eelmise mujal töötatud kuu kohta, et vastaspool saaks tema käitumist kontrollida. Konkurentsipiirangu lõpetamisest 30 päeva ette ei ole tööandja töötajat teavitanud tänaseni so 04.09.2020. Hageja soovis töölepingujärgse konkurentsipiirangu täitmise eest perioodil 01.02.2020 - 01.04.2020 hüvitist vastavalt kokkuleppele 5000 eurot. Tööandja keeldus seda maksmast ja esitas vastunõude.
5.Lähtudes konkurentsipiirangust ei kandideerinud hageja ühelegi kostja tegevusvaldkonda puudutavale töö- ja ametikohale, sest vastasel juhul oleks endine tööandja võinud teda trahvida iga kohustuse ja lojaalsuskohustuse rikkumise eest 10 000 euroga ja lisaks peaks ta vastavalt punktile 11.3. tasuma kõik endisel tööandjale rikkumise põhjustatud kahjud ja saamata jäänud tulud. x OÜ, kus hageja töötab, tegevusalaks on metallitöötlus ja metallpindade katmine. Asjakohane ei ole tööandja vastuväide, et hageja sai teada vaid vähe ärisaladusi ja konkurentsipiirangud pole seepärast talle olulised. Tööandjal oli võimalus reageerida õigeaegselt ja vabastada töötaja rangetest kohustustest, vabastades sellega ka ennast kompensatsiooni maksmise kohustusest. Kostja vastuväited
6.Kostja ei tunnista hageja poolt esitatud nõuet. Vastuväidete kohaselt omas ta ekslikku arusaamist hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemise järgse konkurentsikeelu kokkuleppe jõustumise osas, mistõttu jäi see töötajaga töölepingu lõpetamise kokkuleppe sõlmimise ajal eraldi üles ütlemata. Kostja arvas ebaõigesti, et konkurentsikeeld rakendub üksnes siis, kui
tööandja seda töösuhte lõppemise päeval eraldi tahteavaldusega kinnitab. Hageja tööstaaž kostja juures oli lühike ja hageja ei saanud teada ärisaladusi, mille avalikustamine konkurentidele oleks toonud kostjale kaasa kahju. Seetõttu ei pööranud ta konkurentsikeelu vajalikkusele tähelepanu ega osanud arvestada hüvitise tasumise kohustusega.
7.Tõenäoline ei ole, et hageja sissetulek konkurentsikeelu tõttu langes või et tema õigus vabalt valida töökohta oleks olnud oluliselt piiratud. Hageja leidis koheselt peale kostja juurest töölt lahkumist endale uue töökoha valdkonnas, mis ei olnud seotud kostja tegevusvaldkonnaga. Ka ei ole ta tõendanud, et ta oleks olnud töökoha valikul piiratud või pidi loobuma kostja konkurentide tööpakkumistest. Hageja ei ole ka esitanud ühtegi tõendit oma sissetuleku langemise kohta. Juhul, kui hageja sissetulek ei ole konkurentsikeelu tõttu langenud, siis ei ole hagejale kahju tekkinud ning konkurentsikeelu hüvitise maksmine igakuise hüvitisena 2500 eurot on põhjendamatu. Hageja oleks hüvitise saamiseks pidanud teavitama kohe töölepingu lõppemisele järgneva kuu alguses mitte ülejärgmise kuu alguses. Kuigi töölepingu lõpetamise kokkuleppe kohaselt oli töölepingu lõppemise kuupäevana kokku lepitud 31.01.2020, ei teinud hageja tegelikult enam alates 15.01.2020 tööd. Kostjal puudusid andmed selle kohta, mida hageja perioodil 15.01.2020-1.02.2020 tegi. Juhul, kui kohus leiab, et konkurentsikeelu hüvitist oleks vaatamata eeltoodule tulnud siiski maksta, palub kostja väljamõistetavat hüvitist vähendada määrani, mis oleks võrdne hagejale kostja poolt tasumisele kuulunud konkurentsikeelu hüvitise ja hageja konkurentsipiirangu tõttu vähenenud töötasu vahega või kohtu poolt määratud muu õiglase määrani. Kohtuotsuse põhjendused
8.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures 01.12.2019 sõlmitud töölepingu nr 402019 alusel tootmisjuhina töötasuga 2500 eurot kuus, et tööleping lõpetati poolte kokkuleppel 31.01.2020, mis oli töötaja viimaseks tööpäevaks, et töötaja suhtes kehtis töölepingus sätestatud konkurentsi osutamise keeld lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuud pärast lepingu lõppemist, et kostja ei ole hagejale konkurentsipiirangu järgimise eest hüvitist maksnud.
9.Pooled vaidlevad selle üle, kas töötajal on õigust saada hüvitist konkurentsipiirangu järgimise eest 5000 eurot.
10.TLS § 23 lg 1 järgi võtab konkurentsipiirangu kokkuleppega töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. TLS § 23 lg 3 kohaselt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. TLS § 23 lg 4 kohaselt on TLS §-s 23 sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe tühine. TLS § 24 lg 1 p-de 1-4 kohaselt kehtib pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele, on sõlmitud kirjalikult, selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 ning see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.
11.Töölepinguga on tõendatud, et pooled sõlmisid kirjalikult töölepingu punktis 9 konkurentsipiirangu kokkuleppe. Töölepingu punkti 9.1. kohaselt kohustus töötaja tööandjat kirjalikult informeerima igasugusest töötamisest või teenuse osutamisest kolmandale isikule,
samuti osalemisest teise juriidilise isiku juhtorganis. Töölepingu punkti 9.2. kohaselt kehtis konkurentsikeeld lepingu kehtivuse ajal ja 12 kuud pärast lepingu lõppemist. Töölepingu punkti 9.5 kohaselt maksab tööandja töötajale pärast lepingu lõppemist konkurentsipiirangu kohustuse täitmise eest igakuist hüvitist, mille suurus on 100% lepingu lõppemisel kehtivast töötaja töötasust. Lisaks sätestab sama punkt, et tööandja maksab töötajale hüvitist üks kord kuus hüvitise saamiseks õigustatud kuule järgneva kuu 10. kuupäeval töötaja poolt näidatud pangakontole. Selleks, et kontrollida, kas töötaja peab kinni lepingu lõppemise järgsest konkurentsipiirangust, teavitab töötaja tööandjat iga kuu alguseks oma tegevuskohast.
12.Kohus on seisukohal, et konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-dega 23 ja 24 ning kehtis. Tööandja seisukoht, mille kohaselt oli ta konkurentsikeelu jõustumisest ekslikul arusaamisel ning hageja tööstaaž kostja juures lühike ja hageja ei saanud teada ärisaladusi, mille avalikustamine konkurentidele oleks toonud kostjale kaasa kahju, ei oma kokkuleppe kehtivuse seisukohalt mingit tähendust. TLS § 24 lg-st 2 tulenevalt ei saa tööandja tugineda kokkuleppe tühisusele kui töötaja täidab kokkulepet, tööandjal oli õigus TLS § 25 lg-st 1 tulenevalt konkurentsipiirang üles öelda juba töölepingu lõpetamisel. Vaidlust selle üle, et hageja konkurentsipiirangut täitis ei ole. x OÜ, kus avaldaja töötab tegevusalaks on metallitöötlus ja metallpindade katmine. Seega ei ole tööandja vastuväited hüvitise maksmisest keeldumiseks põhjendatud.
13.Töölepingu punktis 9.5. sätestatud kokkuleppe ja tööandja teavitamise eesmärk oli kontrollida piirangu täitmist hüvitise saamiseks õigustatud kuule järgneval kuul. Hageja 02.03.2020 e-kirjaga on tõendatud, et töötaja informeeris tööandjat vastavalt töölepingu punktile 9.5 oma tegevuskohast x OÜ-s. Kohus on seisukohal, et hageja ei rikkunud kostja teavitamise kohustust 2020 veebruarikuu alguses, kuna ta töötas jaanuarikuu lõpuni kostja juures. Tööandja ei pidanud hüvitist maksma töötajale jaanuarikuu eest, mil nende töösuhe veel kestis. Tähtsust ei oma kostja vastuväited, et töölepingu lõpetamine vormistati 15.01.2020, sest poolte kokkuleppe järgi oli töölepingu lõppemise ajaks ja töötaja viimaseks tööpäevaks 31.01.2020.
14.TLS § 25 lg 1 kohaselt võib tööandja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Tööandja 03.03.2020 saadetud ekirjast nähtub tööandja seisukoht, mille kohaselt puudub tal huvi konkurentsipiirangu rakendamiseks. Seega saab lugeda konkurentsipiirangu kehtivuse viimaseks päevaks 02.04.2020.
15.VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes hagejale hüvitise konkurentsipiirangu täitmise eest maksmata. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Pooled ei vaidle, et hageja töötasu töölepingu lõppemise ajal oli 2500 eurot kuus. Kuna hageja täitis konkurentsipiirangut 2020. aasta veebruaris ja märtsis, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis kokku 5000 eurot. Kostja vastuväited selle kohta, et
väljamõistetavat hüvitist tuleks vähendada, kui hagejale ei ole kahju tekkinud, on asjakohatud, kuna töötajale töölepingus kokkulepitud hüvitis konkurentsikeelu järgimise eest ei ole käsitatav tööandja kahjuna, sest tööandja ei maksa hüvitist kohustuse rikkumise tõttu, vaid täidab lepingus võetud kohustust. Seega ei kuulu kohaldamisele võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätted ja hageja sissetulek uues töökohas ei mõjuta hüvitise suurust. Järelikult puudub alus kostjalt väljamõistetava hüvitise vähendamiseks.
17.Kostja esitas 08.07.2020 kohtule taotluse, milles soovis töövaidlusasja täies ulatuses läbivaatamist hagimenetluse korras, nii töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooni punkti 2 kui ka 3 osas, millega jäeti tema avaldus hageja vastu leppetrahvi 10 000 nõudes rahuldamata.
18.TvLS § 58 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lndamiseks rahuldamata osas. Lähtudes eeltoodust kohustas kohus 27.08.2020 kohtumääruses kostjat esitama kohtule hiljemalt 07.09.2020 töövaidlusasjas nr 4-1/867/20 TVK-le esitatud avaldus vastavalt TsMS § 338 ja 363 hagiavaldusele kehtestatud vorminõuetele ja tasuma RLS § 22 lg-s 1, § 59 lõikele 1 ja lisale 1 sätestatud riigilõivu 550 eurot. Kuna kostja vastavat hagi kohtule ei esitanud ja riigilõivu ei tasunud, siis jätab kohus kostja TVK-le esitatud avalduse TvLS § 58 lg 7 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja kohtukuluks on käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõiv 400 eurot.
21.TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulndi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1 p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.
22.Hageja kohtuvälised kulud seisnevad käesolevas asjas menetluskulude nimekirja kohaselt osutatud õigusabis arvestusega 100 eurot tund, millele käibemaksu ei lisandu, kokku 1180 eurot, sh 380 eurot Töövaidluskomisjonis osutatud õigusabi eest. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud antud menetluses.
23.Kohus peab antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda
arvestades hageja õigusabi osutamisele kulunud aega ja hinda kokku 1180 eurot vajalikuks ja põhjendatuks, mis tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel koos riigilõivuga, kokku 1580 eurot (käibemaksuta) kostjalt hageja kasuks välja mõista. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.