M.E. hagi Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks (töövaidlusasi nr XXX )
Tsiviilasja hind
500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja M.E. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX) Kostja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (registrikood: 10539438; asukoht: Kadaka tee 4, Tallinn; e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja A.P. (e-post: XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M.E. hagi Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks.
2.Tuvastada M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 89 lg 1 alusel alates 10.05.2020.
Lõpetada M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel XX.XX.XXXX tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2020.
sõlmitud
4.Mõista Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-lt välja M.E. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 500 eurot (bruto).
5.Jätta menetluskulud Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ kanda.
6.Määrata M.E. menetluskuluse rahaliseks suuruseks Kinnisvarahalduse OÜ-lt välja M.E. kasuks 40 eurot.
ja
mõista
Kvatro
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik
1.M.E. (töötaja, hageja) esitas 08.05.2020 Tööinspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjonile avalduse Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ (tööandja, kostja) vastu, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2020 ja välja mõista hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o XXX eurot. Töövaidluskomisjoni istungil töötaja vähendas nõutava hüvitise summat saadud koondamishüvitise 843 eurot (bruto) võrra.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 06.08.2020 otsusega töövaidlusasjas nr XXX töötaja avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse TLS § 89 lg 1 alusel alates 10.05.2020, lõpetas M.E. ja Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ vahel XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 10.05.2020 ning mõistis Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-lt välja M.E. kasuks hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 500 eurot (bruto).
3.Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ esitas 23.09.2020 Tartu Maakohtule taotluse, paludes vaadata töövaidluskomisjoni tehtud otsuse hagimenetluse korras hagina osas, milles Tööinspektsiooni XXX rahuldas M.E. kaebuse, teha uus otsus, millega tühistatakse Tööinspektsiooni Tartu Töövaidluskomisjoni otsus ning tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise kehtivus. Töötaja seisukohad
4.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt töötaja on arvamusel, et tööandjal ei ole majanduslikke raskusi ja tööandja koondas seetõttu, et ta oli sunnitud eriolukorra tõttu riigis XXX hoolduslehele XX.XX.XXXX kuni XX.XX.XXXX. XXX on diagnoositud XXX ja XXX oli XXX, haigustunnustega XXX. 06.04.2020 oli töötaja tagasi tööl. 09.04.2020 edastas tööandja töötajale koondamisavalduse selgitusi jagamata väitega, et see on juhatuse otsus. Töötaja saatis ka juhatusele kirja, kus palus põhjendada, miks selline otsus tehti, kuna XX.XX.XXXX võeti tööle ka uus täiskohaga XXX. On kummaline, et kulusid hakati optimeerima kaheksa päeva hiljem. Töötajal on alust arvata, et ka poole kohaga tööline vormistati tööle täiskohaga samal perioodil. Koondati ka töötaja XXX, kes samuti oli sunnitud XXX. Sellel perioodil kui tööaja oli hoolduslehel otsis tööandja samale ametikohale täiskohaga töölist töötukassa portaalis ja teistes tööpakkumiste lehtedel, lisaks otsiti veel töölist XXX. Töötajale ei pakutud teist tööd. Töökuulutus oli aktiivne ka peale koondamisavalduse andmist. Töötaja leiab, et koondamine oli tehtud ülekohtuselt ja tunneb, et sellega on diskrimineeritud XXX.
5.Töövaidluskomisjoni istungil töötaja selgitas, et juunis 2020 oleks saanud 2 aastat kui töötab tööandja juures ja kordagi pole olnud XXX. Väljavõte tööandja töökuulutustest on
tehtud aprillis, siis kui töötaja sai kätte koondamisteate. Pärast koondamist võttis töötaja ennast töötukassas töötuna arvele ja alates XX.XX.XXXX töötab teise tööandja juures. Töötaja võttis omaks, et on saanud töötuskindlustushüvitist maikuu eest XXX eurot, juunikuu eest XXX eurot ja juulikuu eest XXX eurot. Tööandja seisukohad
6.Tööandja ei tunnista töötaja nõudeid ja palub jäta need rahuldamata. Tööandja on seisukohal, et tööleping on kehtivalt üles öeldud.
7.Töövaidluskomisjonile esitatud vastuse, töövaidluskomisjoni istungil avaldatu ning maakohtule esitatud taotluse kohaselt XX.XX.XXXX sõlmitud töölepingu alusel asus hageja kostja juures täitma XXX kehtestatud tööülesandeid. Töölepingu kohaselt oli töötaja töötasu XXX eurot, millele lisandus lisatasu XXX eurot ja seega oli töötaja igakuine töötasu XXX eurot (brutotasu). XXX aprillis võttis tööandja juhatus seoses 1. kvartali halbade majandusnäitajatega vastu otsuse korraldada ümber tööandja XXX senine tööprotsess, eesmärgiga vähendada kahjumit ja suurendada tööandja XXX osa efektiivsust. Tööandja koondas kaks XX (täiskoormusega töökoht) ja üks XXX töökoht. Ümberkorraldamise tulemusena koondati tööandja XXX. Tööandja edastas töötajale 08.04.2020 koostatud töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse, millega ütles töötajaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles alates 10.05.2020. Erakorralise töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli seonduvalt töö ümberkorraldamisega koondamine. Tööandja oli seda ka töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses põhjendanud ja selgitanud. Tööandjal ei olnud töötajale võimalik teist tööd asemele pakkuda. Töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 09.04.2020. Töötaja väide, nagu oleks tööandja temaga töölepingu ülesöelnud põhjusel, et töötaja viibis XXX, ei vasta tõele. Koondamine ei olnud seotud töötaja isikuga ega tema tegevusega eriolukorra ajal. Senistel tingimustel töösuhte jätkumine ei olnud majanduslikult võimalik, sest Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ XXX konkreetne sXXX teenuse osakond oli majanduslikult kahjumis. Arvestades ka Eestis kehtiva eriolukorraga ja sellega kaasneva määramatusega oli kostja tööandjana sunnitud operatiivselt tegema tööprotsessis muudatusi, sh vähendama töötajate arvu ja jagama objektid olemasolevate töötajate vahel ära. Kostja ei nõustu töövaidluskomisjoni poolt otsuses esitatud väitega, mille kohaselt ei ole kostja kasumiaruanne tõendiks, et olemasolev töö oli vaja ümber korraldada. Tööandja sõnul sõlmis ta uue töötajaga töölepingu XX.XX.XXXX põhjusel, et tagada klientidega sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmine ajal, mil tööandja XXX, sh hageja viibisid seoses haigestunud XXX töökohustuste täitmisest eemal. Tööandjale ei olnud teada, kui pikk on eelnimetaud olukorra ajaline kestus ja millal töökohustuste täitmisest sel hetkel eemal viibivad töötajad tööle naasevad. Asja lahendamise kontekstis ei ole oluline, kas uue töötajaga sõlmiti XXX tööleping. On ebamõistlik eeldada, et tööandja sõlmib äraoleva(te) töötaja(te) asendamiseks tähtajalise töölepingu selliselt, et ei suuda tööle tulevatele isikutele öelda, kui kaua töösuhe kestab. Antud sektoris, s.o XXX ja XXX ametikohtadel on väga suur tööjõu liikuvus ja tema jaoks ei olnud ka antud juhul lepingu nn tüüp (tähtajaline või tähtajatu) õiguslikult oluline. Ebaõiged on töötaja 15.04.2020 pöördumises tööandjale esitatud väited, mille kohaselt ettevõttel läheb hästi, uusi objekte on juurde tulnud ja tuleb veel ning töötaja töötas eelmisel nädalal uuel objektil. Tööandja sõnul töötaja viibis tema jaoks uuel objektil seoses konkreetse objekti XXX haigestumisega. Tööandja poolt avaldajatud töötajate värbamiskuulutused olid töötaja koondamise hetkeks aegunud. XXX värbamiskuulutus
aegus XX.XX.XXXX ja kojamehe värbamiskuulutus aegus XX.XX.XXXX. Kostja sõlmis tõesti tööinspektsiooni poolt nimetatud kuupäevadel (otsuse p 19) uute inimestega töölepingud, kuid eelnimetatud töölepingud ei olnud sõlmitud XXX, vaid XXX. Kostja jääb selle juurde, et kostjal tööandjana ei olnud võimalik töötajale teist tööd XXX või XXX pakkuda. XXX olemasolevate töökohtade pakkumine teises linnas asuvale töötajale ei ole kooskõlas seadusandja mõttega.
KOHTU SEISUKOHT
8.Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 4 kohaselt, kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. TvLS § 58 lg 5 kohaselt ei kontrolli kohus töövaidluskomisjoni otsust, vaid lahendab töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagimenetluses algusest peale. Seega menetleb kohus hageja nõudeid osas, milles töövaidluskomisjon need rahuldas. Arvestades eeltoodut menetleb kohus hageja nõudeid poolte vahel sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ning hüvitise 500 eurot (bruto) väljamõistmiseks. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus TvLS § 59 lg 1 kohaselt osas, mida kohtus ei vaidlustatud. Seega töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, milles töövaidluskomisjon jättis hageja hüvitisenõude rahuldamata.
9.Vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle: -
töötaja asus tööandja juures tööle alates XX.XX.XXXX XXX, täistööajaga ja töötasu kokkuleppega XXX eurot kuus;
-
töötajaga öeldi tööleping üles erakorraliselt ülesütlemisavaldusega TLS § 89 lg 1 alusel (koondamine) alates 10.05.2020;
-
töötaja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 09.04.2020;
-
tööandja maksis töötajale koondamishüvitisena TLS § 100 lg 1 alusel XXX eurot (bruto).
10.TLS § 89 lg 1 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). TLS § 89 lg 3 kohaselt enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on TLS § 89 lg 5 kohaselt tööle jäämise eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Pärast eelisõigusega isikute väljavalimist on tööandjal õigus vabalt valida, kellega töötajatest ta töölepingu üles ütleb ja kellega mitte, kuid TLS § 89 lõikest 4 tulenevalt peab tööandja arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet (vt nt Riigikohtu 2. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-11, p 10). TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.
11.TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. TLS § 95 lg-st 2 tulenevalt peab tööandja ülesütlemist põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vaidlust ei ole selles, et tööleping on tööandja poolt üles öeldud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
ülesütlemisavaldusega ja ülesütlemist on põhjendatud. Ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik ning vastab seaduses sätestatud vorminõuetele.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas tööandja võis hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 89 lg 1 alusel üles öelda.
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama üldjuhul neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töölepingu ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja vaidluse korral tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja. Töölepingu ülesütlemisavalduses (tl 16) on tööandja töötajale teada andnud, et vastavalt juhatuse otsusele optimeerida ettevõtte kulusid ning korraldada ümber ettevõttesisene töö, sh puhastusosakonna töö, öeldakse töötajaga tööleping üles. Samuti on töötajale teada antud, et tööandjal puudub võimalus teise töökoha pakkumiseks või ümberõppe korraldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et tööandja juhatus võttis vastu otsuse korraldada ümber XXX senine tööprotsess seoses 2020. aasta 1. kvartali majandusnäitajatega. Tõendamaks et Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ XXX XXX teenuse osakond oli majanduslikult kahjumis, on kostja esitanud kohtule osakonna kasumiaruande (tl 73). Kostja seisukohtadest ning juhatuse otsusest nähtuvalt ümberkorralduste tegemine oli seotud ka Eestis kehtiva eriolukorra ja sellega kaasneva määramatusega. Kostja sõnul tööandja oli sunnitud vähendama töötajate arvu ja jagama objektid olemasolevate töötajate vahel ära. Kohus nõustub kostjaga, et seadusest tulenevalt on tööandjal õigus oma töö ümberkorraldamiseks, samas leiab kohus, et üksnes kasumiaruandega ei ole võimalik tõendada koondamisvajadust. Kostja ei ole tõendanud, et töömaht oleks vähenenud või töökorralduslike muudatuste tõttu ei olnud osadele töötajatele enam tööd anda ning tööd oli võimalik ümber jagada olemasolevate töötajate vahel.
14.Vaidlus puudub selles, et tööandja sõlmis samale ametikohale uue töötajaga tähtajatu töölepingu XX.XX.XXXX, st vahetult enne hageja koondamist. Tööandja selgitusel sõlmis ta uue töötajaga töölepingu põhjusel, et tagada klientidega sõlmitud lepinguliste kohustuste täitmine ajal, mil tööandja XXX, sh hageja viibisid seoses haigestunud XXX töökohustuste täitmisest eemal. Tööandjale ei olnud teada, kui pikk on eelnimetaud olukorra ajaline kestus ja millal töökohustuste täitmisest sel hetkel eemal viibivad töötajad tööle naasevad. Tööandja hinnangul on sellises olukorras ebamõistlik eeldada, et tööandja sõlmib tähtajalise töölepingu äraoleva(te) töötaja(te) asendamiseks, suutmata tööle tulevale isikule öelda, kas töösuhte kestab nädala või rohkem. Kohus on seisukohal, et olemasoleva töötaja koondamiseks ei ole alust olukorras, kus tööandjal on samal ajal vajadus uue töötaja järgi, põhjusel et olemasolevad töötajad viibivad ajutiselt töökohustuste täitmisest eemal. Uue töötaja töölevõtmisel saanuks tööandja sõlmida tähtajalise töölepingu – kas ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks (TLS § 9 lg 2) või seoses ajutise tööjõuvajaduse suurenemisega seoses eriolukorrast ja viiruse levikust tingitud ajutiste töölt eemalviibimistega (TLS § 9 lg 1).
15.Seega töötajaga töölepingu erakorraline ülesütlemine koondamise tõttu TLS § 89 lg 1 alusel alates 10.05.2020 on tühine seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu.
16.TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Nimetatud juhul TLS § 107 lg 2 kohaselt lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
17.Seega poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning töötaja taotlusel lõpetab kohus töölepingu alates 10.05.2020.
18.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
19.Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses palus töötaja välja mõista hüvitise kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Töövaidluskomisjon vähendas hüvitise suurust, võttes arvesse sh töötajale välja makstud koondamishüvitist ning saadud töötuskindlustushüvitist, mõistis välja hüvitise 500 eurot (bruto). Väljamõistetud hüvitise suuruse osas tööandja ei ole menetluses maakohtus vastuväiteid esitanud.
20.Kohus mõistab tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 500 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades hagi rahuldamist jäävad menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
22.TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulude nimekirja kohaselt hageja menetluskuluks on juriidilise konsultatsiooni kulu 40 eurot (H.L.O, E.P. ). Kohtule teadaolevalt E.P. vastab lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele ning kulu on põhjendatud ja vajalik (TsMS § 175 lg 1 esimene lause), mistõttu kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.