Hageja A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat M. S. (e-post XXX) Kostja: H. P. (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
25. jaanuar 2021
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et A. K. ja H. P. vahel oli töölepinguline suhe ajavahemikus 09.09.2019 – 25.10.2019. Lugeda A. K. ja H. P. vaheline tööleping lõppenuks TLS § 80 lg 1 alusel.
3.Mõista H. P. lt A. K. kasuks välja saamata jäänud töötasu 1245 eurot (neto).
Välja mõista H. P. lt A. K. kasuks hüvitis kulutuste eest summas 137,50 eurot.
5.Välja mõista H. P. lt A. K. kasuks viivis põhinõudelt (1382,50 eurot) alates 25.10.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
6.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta poolte menetluskulud H. P. kanda.
8.Määrata A. K. menetluskulude suuruseks 731,40 eurot, mis on lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes ja riigilõiv.
9.Välja mõista H. P. lt riigi tuludesse hageja riigi õigusabi kulud summas 656,40 eurot ja riigilõiv summas 75 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-5112
10.H. P. l tuleb riigi tuludesse väljamõistetud 731,40 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfo lehel märgitud konto- ja viitenumbrile.
11.H. P. on kohustatud riigi kasuks väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral maksma Eesti Vabariigile otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA ASJAOLUD
Kohtueelne menetlus
1.A. K. (hageja, töötaja) esitas 14. jaanuaril 2020 Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse H. P. (kostja, tööandja) vastu, milles palus tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 1345,25 eurot. Hageja täpsustas Töövaidluskomisjoni istungil oma nõuet ning palus kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasuna 1215,25 eurot. Töövaidluskomisjon tegi 5. märtsil 2020 otsuse, millega rahuldas A. K. töövaidlusavalduse H. P. vastu ning mõistis H. P. lt A. K. kasuks välja töötasu summas 1215,25 eurot (neto). Kostja esitas kohtule 05.05.2020 taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hagi asjaolud ja hageja nõue
2.Hageja on 21.09.2020 hagiavalduse täienduses esitanud lõpliku nõude: mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu summas 1245 eurot (neto); rahuldada kulutuste hüvitamise nõue H. P. vastu summas 137,50 eurot (neto); tuvastada A. K. ja H. P. töölepingulise suhte alguseks 09.09.2019 ja töösuhte lõpuks 25.10.2019; mõista kostjalt välja hageja kasuks seadusjärgne viivis saamata jäänud töötasult ja kulutuste hüvitiselt alates 25.10.2019 kuni rahaliste nõuete täieliku täitmiseni (tlk 65-67).
3.Hageja nõuded põhinevad järgmistel asjaoludel: A. K. reageeris kostja töökuulutusele, kus tööandja pakkus tööd XXX le. Hageja ja kostja vaatasid 04.09.2019 koos tööobjekti üle. Tööobjektiks oli XXX talu XXX s Tartumaal, kus tuli teha taastamis-remonditöid majas, mis oli saanud tulekahjus kannatada. Pooled leppisid kokku, et töötaja kasutab oma transporti ja tööriistu ning tööandja maksab töötajale töötasu 10 eurot tunnis. Töömaterjalid pidid olema kostja poolt. Hageja alustas
Tsiviilasi nr 2-20-5112 kostja juures tööd 09.09.2019. Seega sõlmisid hageja ja kostja 09.09.2019 suulise töölepingu. Hageja tööle asumist kostja juurde kinnitavad sõnumivahetused tööandjaga, tööde arvestuse väljavõte, pildid tehtud ehitustöödest ja XXX talu omaniku ning K. R. kinnituskirjad, et A. K. töötas 2019. aasta sügisel XXX talu renoveerimistöödel. Poolte vahel sõlmiti tähtajaline tööleping. Hageja ja kostja leppisid kokku, et tööleping kestab kuni hageja teeb ära kokkulepitud tööd. Lepingut sõlmides ei olnud võimalik täpset kuupäeva ette näha ja seetõttu sõlmiti kokkulepe, et tööleping kehtib kuni tööde teostamise lõpuni. TLS § 80 lg 1 sätestab, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Hageja sai oma töödega valmis 25.10.2019, mistõttu palub hageja kohtul tuvastada, et hageja ning kostja vaheline töölepinguline suhe lõppes tähtaja möödumisel, st 25.10.2019. Hageja ja kostja leppisid kokku, et töötasu maksmine toimub iga nädala lõpus. Alguses kokkulepe toimis, kuid hiljem keeldus kostja üldse hagejale palga maksmisest. Kostjal jäi hagejale maksmata 30.09 kuni 04.10.2019. a 49 töötunni eest summas 490 eurot; 07.10 kuni 11.10.2019. a 41 töötunni eest summas 410 eurot; 14.10 kuni 18.10.2019. a 19,5 töötunni eest summas 195 eurot; 21.10 kuni 25.10.2019. a 15 töötunni eest summas 150 eurot. Kokku on kostjal hagejale tasumata töötasuna 1245 eurot. Kuna kostjal on hagejale tasumata töötasu suuruses 1245 eurot, tuleb kostjal hagejale töötasu kogu ulatuses tasuda. Lisaks maksmata töötasule soovib hageja saada hüvitist ka objektile tehtud kulude ja ostetud ehitusmaterjalide eest kokku summas 137,50 eurot. Nimelt rentis hageja oma vahendite eest kipsplaaditõstuki ja ostis ehitusmaterjale, mille maksumus on tõendatud kviitungitega. Töölepingu kohaselt tasus kostja kõik renoveerimis- ja ehitustöödega seonduvad kulutused materjalidele ja seadmete rendile. TLS § 6 lg 7 sätestab, et tööandja ja töötaja võivad sõlmida sellise sisuga kokkuleppe, mille kohaselt tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused. Poolte vahel oli kokkulepe, et ka sellised kulutused hüvitab kostja, kuna need on seotud tööandja juhiste ja korraldustega, mistõttu peab kostja hüvitama hagejale lisaks maksmata töötasule ka hüvitamata jäänud kulutused summas 137,50 eurot. Alternatiivselt, juhul kui kohus tuvastab, et töölepingus vastavat kokkulepet ei sisaldu, siis esitab hageja nõude käsundita asjaajamise sätete alusel. VÕS § 1018 lg 1 sätestab, et kui isik teeb midagi teise isiku kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema. Antud juhul on tegemist ehtsa ja õigustatud käsundita asjaajamisega, sest kõik õigustatud käsundita asjaajamise eeldused on täidetud. Lisaks, kui kohus tuvastab, et töölepingust ei tulenenud hageja õigust ehitusmaterjale osta, siis puudus hagejal tehingust või seadusest tulenev alus asjaajamiseks. Kostja ülesandeks ja kohustuseks oli muretseda ehitusmaterjalid ning hoolitseda vajalike seadmete rendi eest. Kirjeldatud kohustused kuuluvad ehitusel eelduslikult tööandjale ja selliselt leppisid töölepingut sõlmides kokku ka hageja ja kostja. Kuna aga kostja ei muretsenud kõiki vajalikke ehitusmaterjale ja seadmeid tegi seda hageja ning sellega ajas ta tahtlikult kostja asja. Käsundita asjaajamise muudab õigustatuks asjaolu, et asjaajamine vastas soodustatu huvile ja tema tegelikule või eeldatavale tahtele VÕS § 1018 lg 1 p 2 kohaselt. Kostja andis hagejale eelneva nõusoleku ehitusmaterjalide ostmiseks ja seadmete rentimiseks, sest need olid vajalikud renoveerimistööde teostamiseks. Kirjeldatud asjaajamised olid kõik tehtud kostja huvides, et ehitustööd kiiremini lõpetada. Lähtuvalt eeltoodust on tõendatud, et kostja on jätnud hagejale välja maksmata hageja poolt tehtud kulutused summas 137,5 eurot, mistõttu tuleb hageja kulutuste hüvitamise nõue rahuldada.
4.Hageja märgib kostja vastuväidete osas järgmist. Kostja oli ehitusobjektil töötajatele otseseks tööandjaks. Keegi töötajatest, sh hageja ei olnud teadlik, et H. P. l on töösuhe OÜga E. . Hageja ei olnud teadlik, töölepingu sõlmimise ajal, et H. P. on OÜ E.
Tsiviilasi nr 2-20-5112 objektijuhiks. Hageja tegi tööd kostjale, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Töötasu maksis samuti H. P. isiklikult, mitte OÜ E. . Hageja sai äriühingu olemasolust teadlikuks alles kostja vastuses hagiavaldusele ja lepinguline suhe hageja ning OÜ E. vahel puudub. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et tema tööandjaks oli H. P. ning OÜ E. ja H. P. vaheline töölepinguline suhe ei mõjuta tema lepingulist töösuhet kostjaga. Lisaks nähtub töötamise registrist, et H. P. tööleping OÜ-ga E. oli lõppenud juba 01.08.2019. Hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe kestis aga 09.09.2019-25.10.2019, ehk hageja sõlmis kostjaga töölepingu rohkem kui kuu aega pärast seda kui kostja tööleping OÜ-ga E. oli poolte kokkuleppel lõppenud (tlk 100-101). Arvestades eeltoodud asjaolusid ei ole põhjendatud OÜ E. kostjana kaasamine. Hageja sõlmis töölepingu H. P. ga, kes esines enda nimel ja hageja allus töö tegemisel täielikult kostja kontrollile. Isegi kui H. P. l on OÜ E. -ga töölepinguline suhe, siis see ei mõjuta hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingut (tlk 112). KOSTJA VASTUS (tlk 95)
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole hagejale tööandjaks olnud. Kostja töötas antud ajal OÜ-s E. (registrikood XXX ) XXX na. OÜ E. teostas hageja osundatud objektil töid ning neid juhatas kostja. Kostjal oli volitus võtta objektile tööle töötajaid ning üheks töötajaks oligi hageja. Kostjal eraisikuna puudub igasugune huvi töötajate palkamiseks oma tööandja kasuks. Seega hagejaga oli sõlmitud tööleping OÜ E. nimel ja huvides. Kostja on antud tööandjaga töösuhted lõpetanud. Hageja, kui töötaja leiti tema enda kuulutuse järgi. Kostjale ei ole teada, kas hageja on esitanud tööandjale nõudeid ja kas talle on midagi tasutud. Kostja selgitab täiendavalt, et tema juhendatav töötaja (so hageja), enne objekti lõpetamist ei ilmunud enam tööle ning objekt lõpetati tema osavõtuta ning peale objekti lõpetamist kostjal lõppes töösuhe tööandjaga. Seega kostja ei saa mõjutada tööandjat tasuma tasumisele kuuluvaid summasid, kuna ei ole enam antud tööandjaga lepingulistes suhetes. Tõenditena on kostja esitanud töötamise registri väljavõtte (tlk 97) ja OÜ E. teatise (tlk 98).
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
7.Töölepingu seaduse (TLS) § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on lahendi nr 2-16-5811 punktis 12.1 märkinud, et TLS § 4 lg 2 kohaselt sõlmitakse tööleping kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et töölepingu võib sõlmida kas kirjalikult või kaudse tahteavaldusega, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (TLS § 4 lg 2, TsÜS § 68 lg 3). Kaudseks tahteavalduseks sõlmida tööleping tööandja pakutud tingimustel võib olla töötaja tööle asumine. Sellisel juhul on töötajal õigus nõuda TLS § 5 lg 3 järgi lepingu kirjalikku vormistamist (Riigikohtu 30. märtsi 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-12, p 11). Kolleegium leiab, et selleks, et töölepingu saaks TLS § 4 lg 2 teise lause järgi lugeda sõlmituks töötaja tööd tegema asumisega, ei piisa töötaja tööle ilmumisest, vaid tööandja ei tohi ka töötaja tööle asumisele vastu vaielda.
Tsiviilasi nr 2-20-5112 Selleks, et tuvastada, kas tööleping on sõlmitud, tuleb välja selgitada, kas pooled vahetasid vastastikused tahteavaldused (pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil (VÕS § 9 lg 1, TsÜS § 68), mille eesmärgiks oli luua töösuhe ja olla lepinguliselt seotud, ning kas pooled saavutasid kokkuleppe kõikides olulistes töölepingu tingimustes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja asus 09.09.2019 tööle asukohaga XXX talu, XXX , Tartumaa, kus tuli teha taastamis-remonditöid. Samuti ei ole vaidlust selles, et tööle asumise tingimused, millal, mis tööülesannete täitmiseks, kelle materjalidest ja kelle korraldustel töö tehakse, kes hüvitab materjalide ostmise kulud ja töötasu suurus, lepiti kokku H. P. ga. Poolte vahel on vaidlus selles, kes oli tööandjaks, kas H. P. või OÜ E. . H. P. on selgitanud kohtuistungil, et olles OÜ E. XXX ks, võis ta oma tööülesannete raames palgata objektile töölisi ja neid juhendada, seega on A. K. tööandjaks OÜ E. , mitte kostja. Kohtule on kostja poolt esitatud Töötamise registri väljavõte, millest nähtub, et H. P. tööleping OÜ-ga E. on lõpetatud 01.08.2019 TLS § 91 lg 1 alusel. Seega ei saanud H. P. OÜ E. esindajana pärast töösuhte lõppemist töötajatega töölepinguid sõlmida, vaid sai seda teha oma nimelt. Kostja on esitanud kohtule ka teatise, millest nähtub, et OÜ E. ja H. P. vahel oli töölepingu lõpetamisel kokkulepe, mille kohaselt pidi H. P. viima lõpuni jooksvad tööd ning leidma ehitustööde tegemiseks personali. Kohus on seisukohal, et OÜ E. ja H. P. vahel sõlmitud kokkulepe ei anna alust asuda seisukohale, et A. K. ja OÜ E. vahel oleks sõlmitud tööleping, sest H. P. ja OÜ E. vahelised kokkulepped ei laiene kolmandatele isikutele. Kohtu ette toodud asjaoludest tulenevalt saab asuda seisukohal, et H. P. sõlmis A. K. ga töölepingu XXX l Tartumaal renoveerimistööde teostamiseks, omavahel lepiti kokku töötamise tingimused ja töötasu suurus. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditega on tuvastatud, et hageja asus 09.09.2019 XXX talus, XXX , Tartumaa, tegema renoveerimistöid, mille tegemist võib eeldada üksnes tasu eest. Samuti viitab töölepingulisele suhtele asjaolu, et kostja tasus hagejale töötasu (kostja kinnitus kohtuistungil). Seega loeb kohus tuvastatuks, et hageja alustas H. P. juures töötamist 09.09.2019 suulise töölepingu alusel ehitustöölisena.
8.Kuigi kostja ei ole viidanud, et tegemist oleks töövõtusuhtega, peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Tuvastamaks vaidlusaluse lepingu suhte olemust, tuleb võrrelda lepinguid iseloomustavaid tunnuseid. Töölepingu peamiseks tunnuseks on teisele isikule töö tegemine, mille tegemist võib oodata üksnes tasu eest, allumine tööandja juhtimisele ja kontrollile, perioodiline tasu maksmine. Käesolevas asjas on tuvastatud, et hageja tegi kostja ehitusobjektil töid, mida võib eeldatavalt teha üksnes tasu eest ja tasus leppisid pooled enne lepingu sõlmimist kokku. Tööprotsessi juhtis ja korraldas kostja. Hageja allus tööd tehes kostja juhtimisele ja kontrollile, st kostja määras töö tegemise koha, aja ja viisi. Kostja andis hagejale töökorraldusi ja kontrollis nende täitmist. Hageja ülesandeks oli kostja poolt antud materjalidega teha tööd ning kostja pidi tasuma hagejale tehtud töö eest. Eeltooduga on tuvastatud, et poolte vahel oli sõlmitud tööleping, mitte töövõtuleping.
9.Hageja on palunud tuvastada, et hageja ja kostja vaheline töölepinguline suhe lõppes 25.10.2019. Hageja on selgitanud, et poolte vahel sõlmiti tähtajaline tööleping. Pooled leppisid kokku, et tööleping kestab nii kaua kuni hageja teeb ära kokkulepitud tööd. TLS § 80 lg 1 kohaselt, tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kuna hageja sai töödega valmis 25.10.2019, siis palub hageja lugeda, et tööleping lõppes tähtaja möödumisel, so 25.10.2019. Kostja vastu ei vaielnud, et hageja pidi töötama kuni kokkulepitud tööd on valminud. Samas viitas kostja, et hageja lihtsalt ei ilmunud alates 25.10.2019 tööle ning see ei olnud seotud tööde valmimisega. Kohus on seisukohal, et kuna kostja vaatamata
Tsiviilasi nr 2-20-5112 hagejapoolsele rikkumisele töölepingut erakorraliselt üles ei öelnud, saab tuvastada, et hageja ja kostja sõlmisid tähtajalise töölepingu, mis lõppes kokkulepitud tööde valmimisega, st 25.10.2019 TLS § 80 lg 1 alusel.
10.Hageja on esitanud nõude saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks, september 2019 kuni oktoober 2019. Kostjal on hagejale tasumata 30.09 kuni 04.10.2019. a 49 töötunni eest summas 490 eurot; 07.10 kuni 11.10.2019. a 41 töötunni eest summas 410 eurot; 14.10 kuni 18.10.2019. a 19,5 töötunni eest summas 195 eurot; 21.10 kuni 25.10.2019. a 15 töötunni eest summas 150 eurot. Kokku on kostjal hagejale tasumata töötasuna 1245 eurot. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus töötasu nõudmiseks, sest tehtud töö ei olnud kvaliteetne. TLS § 29 lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et pooled leppisid kokku tunnitasus 10 eurot (neto) ja kostja pidi tasustama hageja töö vastavalt reaalselt tehtud töötundidele, mille üle peab arvestust hageja. Hageja on pidanud arvestust ning kostja ei vaielnud kohtuistungil hageja töötundide arvestusele vastu. Seega on tuvastatud hagejale välja maksmata töötasu netosuurus 1245 eurot. Kostja ei nõustu hagejale saamata jäänud töötasu maksma, kuna töötasu peab hagejale maksma OÜ E. . Kostja selgitas kohtuistungil, et ta tasus hagejale töötasu OÜ-st E. saadud rahaliste vahendite arvel, kuid vastavasisulisi tõendeid kostja kohtule esitanud ei ole. Kuna kohus tuvastas eelpoolmotiveerituga, et töölepinguline suhe oli hageja ja kostja vahel, siis ei ole kostja väited, et hagejale tasuti töötasu OÜ E. rahaliste vahendite arvelt, põhjendatud ega oma asja lahendamisel tähtsust. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töötajale töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 1 kohaselt on tööandja kohustuseks maksta töötajale töötasu üks kord kuus. Seega oleks tööandja pidanud töötajale 2019 septembri töötasu välja maksma hiljemalt 2019 oktoobris ja 2019 oktoobrikuu töötasu hiljemalt 2019 novembris. Kohtu ette toodud asjaoludest nähtub, et tööandja seda teinud ei ole. Tööandja ei ole töötaja töötasu nõude suurusele samuti vastuväiteid esitanud. Seega leiab kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale maksmata jäänud septembri- ja oktoobrikuu eest töötasu summas 1245 eurot.
11.TLS § 6 lg 7 sätestab, et kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu. Kostjal on hagejale hüvitamata 137,50 euro ulatuses hageja tehtud kulutused. Hageja soetas kauplustest objekti tarbeks ehitusmaterjale ning rentis kipsplaaditõstuki oma rahaliste vahendite arvelt. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt avaldatule. Kohtuistungil kinnitas kostja, et hageja on teinud kulutusi, millised pidi tööandja hüvitama. Eeltooduga on kohus tuvastanud hageja ja kostja vahel vastavasisulise kokkuleppe olemasolu, mille alusel pidi kostja hüvitama hageja poolt tehtud kulutused, mis olid seotud tööandja juhiste ja korraldustega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kulutused summas 137,50 eurot.
12.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt kuni kohtuotsuse täitmiseni. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Seega mõista kohus alates 25.10.2019 kuni põhinõude täitmiseni kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (1382,50 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Tsiviilasi nr 2-20-5112
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
14.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, jäävad menetluskulud kostja H. P. kanda.
15.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
16.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Tartu Maakohtu 6. oktoobri 2020 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati hageja riigilõivu summas 75 eurot tasumisest (tlk 87-88). Tartu Maakohtu 28. augusti 2020 määrusega anti A. K. le riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta (tlk 57). Riigi õigusabi osutajaks määrati advokaat M. S. . Adv. S. esitas kohtule 17.09.2020, 02.11.2020, 25.01.2021 taotlused määratud esindaja tasu saamiseks. Advokaadi taotluse kohaselt jagunes tema ajakulu järgmiselt: materjalidega tutvumine, kliendiga suhtlemine, õigusliku positsiooni kujundamine ja seisukoha koostamine 260 minutit; kostja 29.10.2020 seisukohaga tutvumine, taotluse koostamine 105 minutit; kohtuistungil osalemine 44 minutit; kohtunõudele vastamine 35 minutit; kohtumine kliendiga 35 minutit; ettevalmistumine istungiks 35 minutit; tasu sõidule kulutatud aja eest 40 eurot, millele lisandub käibemaks 20%; sõidukulud 42 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohus luges esitatud kulud vajalikeks ja põhjendatuteks. Riigi õigusabi korras tekkinud kulutuste suurus on 656,40 eurot (sh käibemaks). TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Seega tuleb kostjal hüvitada riigile hagejale määratud esindajale välja makstav tasu. Tartu Maakohtu 10. veebruari 2021 määrusega määras kohus A. K. riigi õigusabi tasu suuruseks 656,40 eurot.
17.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 731,40 eurot, millest 75 eurot on riigilõiv ja 656,40 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning mõistab kostjalt hageja menetluskulud riigi tuludesse.
18.TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest
Tsiviilasi nr 2-20-5112 alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (TsMS § 179 lg 5). Kohus teistsuguse tähtaja määramist selles asjas põhjendatuks ei pea.
19.TsMS § 179 lg 9 alusel on kostja kohustatud riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamise korral tasuma viivist alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.