Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-14422
Kohtuasi
Saku Vallavalitsuse avaldus XX (X) suhtes tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks 3 kuuks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.11.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Saku Vallavalitsus (registrikood 75019738)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Imbi Seimar
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 09.11.2020 määrus muutmata.
2.XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Avaldaja esitas 04.11.2020 avalduse puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi kohaldamiseks. Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik alates 01.10.2020 esialgse õiguskaitse korras SA PERH Psühhiaatriakliinikus tahtest olenematul vältimatul psühhiaatrilisel ravil. Isik toimetati 01.10.2020 politsei ning valla sotsiaaltöötaja poolt varjupaigast psühhiaatriakliiniku valvetuppa. See on juba kolmas kord 2020. a. Isik on saanud erinevaid sotsiaalteenuseid ja -toetusi, kuid ei ole psüühilisest seisundist tulenevalt võimeline tegema koostööd ega oma elu iseseisvalt korraldama. Isikule on korduvalt kutsutud kiirabi ja politsei karjumise ja ebaadekvaatse käitumise ning alkoholijoobes rahurikkumise pärast. Tal esinevad luulumõtted jälitusest, jälgimisest, identiteedi vargusest ning seksuaalsest ärakasutamisest. Puudutatud isik põeb kroonilist haigust ning nakkusohu vältimiseks peab ta tarvitama igapäevaselt retseptiravimeid ja käima regulaarselt arsti vastuvõtul.
2.SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 03.11.2020 taotluse nr 7.1-5/8160-3 ja lisatud psühhiaatrite arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund hospitaliseerimisest kuni praeguse ajani oluliselt paranenud, patsient ei mõista ravivajadust ega nõustu edasise haiglaraviga. Patsient tunnistab arstidele, et kodus olles ta ravimeid ei võta. Isikul esineb raske psüühikahäire (F20.09.), mistõttu võib ta ravita jäämisel olla ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu ohtlik nii endale kui ümbritsevatele. Kuna puudutatud isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire paranoilise skisofreenia näol, tal puudub haiguskriitika ja arusaam ravivajadusest, ta ohustab nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust, palus avaldaja jätkata puudutatud isiku suhtes tahtevastast ravi kuni 3 kuud. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 09.11.2020 määrusega avalduse ja paigutas puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kolmeks kuuks kuni 09.02.2021. Kohus määras kohaldada puudutatud isiku suhtes psühhiaatriahaiglasse paigutamise ajal tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi, sh vajadusel tahtevastast ravimite manustamist. Tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lugeda lõpetatuks 09.02.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ära langemisega.
4.Kohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lõikele 1, § 13 lõikele 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lõike 1 punktile 1. Avalduse kohaselt ei ole alates hospitaliseerimisest kuni praeguse ajani patsiendi psüühiline seisund oluliselt paranenud, patsient ei mõista ravivajadust ega nõustu edasise haiglaraviga. Patsiendi seisund on minimaalse positiivse dünaamikaga, mõttekäik vähem laialivalguv. Ümbritseva kohta avaldab patsient luululisi tõlgendusi, mistõttu on vaenulik, süüdistav ja ründav ümbritsevate suhtes ning keeldub temale vajalikust abist. Endiselt esineb patsiendil paranoiline luul, mille sisuks luureagentuuride ja USA kaitseväe jälitustöö, pealtkuulamine, jälgimine, kahjustamine. Haiguskriitika on puuduv, endale määratud ravi peab ebakorrektseks ja ebavajalikuks, diagnoosi osas on endiselt eriarvamusel, peab enda probleemide põhjuseks PTSD-d (posttraumaatilist stressihäiret) ja depressiooni, mis on aga eelneva hospitaliseerimise käigus ümber lükatud. Patsiendi tahteaktiivsus ja käitumine on luulumõtetest juhitud. Patsient on üritanud haiglas viibides ravimite võtmise osas petta, mistõttu antakse ravimeid talle lahustatud/purustatud kujul.
2-20-14422
5.Patsiendi käitumine on psühhoosielamustest juhitud ning oma seisundist tulenevalt ei ole ta võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist ning ohustab sellega nii iseenda kui ümbritsevate turvalisust. Patsiendi seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates ei ole tõenäoline selle paranemine 40-päevase haiglaravi järgselt sedavõrd, et oleks tagatud patsiendi enda ja teda ümbritsevate sotsiaalteenuse klientide turvalisus.
6.Kohus määras 05.11.2020 ekspertiisi selgitamaks välja, kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist 3 kuu võrra. Psühhiaater ÜK teostas 06.11.2020 ekspertiisi, mille kohaselt on uuritav selge teadvusega, orienteerub õieti ajas, kohas ja enese isikus. Haiguskriitika ja situatsioonist adekvaatne arusaam puudub. Vestlusel on uuritav laialivalguv, kasutab nii eestikui ingliskeelseid väljendeid ja lauseid. Uuritav avaldab spontaanselt laialdast paranoilist ja suurusluulu. Uuritav kirjeldab üksikasjalikult, kuidas teda on jälitatud, ta olevat olnud abielus kõrge USA sõjaväelasega, vandenõusse on segatud FBI. Tal olevat rikas sõber ning peale haiglast lahkumist saavat enda käsutusse terve mullivanniga korruse eramajas. Uuritava tundetahteelu on otseselt mõjustatud psühhootilistest elamustest, mistõttu käitumine on olnud ebaadekvaatne ja agressiivne. Mälu ja intellekti tagasilangust ei tähelda, kuid kognitiivsed funktsioonid on psühhoosist pärsitud.
7.Ekspert on diagnoosiks määranud paranoidse skisofreenia (RHK-10 kood F20.09), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haigus on alanud ilmselt aastaid tagasi, kui uuritav asus 2012. a elama USA-sse. Seal on ta korduvalt viibinud ravil psühhiaatriahaiglas. 2020. a alguses saabus ta Eestisse ning on juba kolmandat korda ravil psühhiaatriahaiglas. Isiku psüühiline seisund ei ole vaatamata ravile oluliselt paranenud, ta on jätkuvalt psühhootiline, haiguskriitika ja ravisoostumus puuduvad täielikult. Ravita jäämisel on ta oma psüühilise seisundi tõttu ohtlik nii enda kui teiste elule, tervisele ja julgeolekule, mistõttu ei ole tema suhtes võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriahaiglas. Seda on näidanud ka varasem kogemus. Ekspert on seisukohal, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamist kuni 3 kuu vältel.
8.Puudutatud isikule määratud esindaja avaldas, et on kohtunud isikuga psühhiaatriakliinikus. Isik selgitas, et haiglaravi ta ei vaja, ravimeid võtab ja on nõus võtma ka haiglast väljaspool. Probleemid tekkisid tal hoopis ühe noormehe süül, kes hakkas tal külas käima vastu tema tahtmist ja sellest tekkisid tülid. Ravimid jäid selle sõbra juurde ja ta ei saanud neile järele minna ning seetõttu ei saanudki neid tarvitada. Ta ei ole alkohoolik. 70 päeva jooksul tarvitas kolm korda õlut, mille see noormees tõi, sellest ka tülid. Ta ei soovi enam Sakus elada ega nende teenuseid kasutada, sest need ei ole mõistlikud ega piisavad. Tal on sõber, kes üürib talle maja ühe korruse Tallinnas ja elu saab korda. Tal on rahalised vahendid siin ja saab ka juurde Ameerikast 500 USD. Ta on seksuaalselt ärakasutatud isik, kellele on süstitud heroiini ja seetõttu on ta kaitse all, mida peab arvestama ka riik. Tal on kõik politsei ja FBI materjalid olemas. Ta ei ole mingil juhul nõus haiglaravi jätkama. Tal on oma plaanid.
9.Esindaja märkis, et on varasemalt kohtunud puudutatud isikuga 06.02.2020 ja 12.08.2020 seoses tahtevastase ravi menetlustega. Kõikidel kordadel on puudutatud isiku ennast ja teisi ohustav psüühiline seisund ja käitumismuster sarnane, mis on tulenenud ravimite võtmisest loobumisest. Samuti korduvad tema selgitused olukorrast ja tervisest. Isikul esineb raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia ja ravimite võtmise lõpetamisel halveneb koheselt ta tervislik seisund ning sellega ohustab ta nii end kui oma käitumisega ümbritsevaid inimesi. Eeltoodust tulenevalt toetas esindaja avaldust.
10.Tulenevalt eelnevast leidis kohus, et avaldus puudutatud isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuivõrd isikul
2-20-14422 esineb raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isiku käitumine on luulumõtetest mõjutatud ja tal puudub haiguskriitika, seega võib ta ohustada nii enda kui teiste elu, tervist ja julgeolekut ning tema suhtes ei ole võimalik kohaldada muud psühhiaatrilist abi peale tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus. Ekspertiisiaktist nähtub, et isik ei pea ravi vajalikuks ning on varasemalt haiglast väljasaamisel ravi katkestanud, mistõttu on ebatõenäoline, et ta jätkaks ravi haiglast välja saamisel. Seetõttu oli kohus seisukohal, et antud juhul ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane. Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isik paigutada tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle haiglaravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks.
11.Kohus kuulas puudutatud isiku ära psühhiaatriahaiglas esialgse õiguskaitse rakendamisel. Lisaks on kohus küsinud seisukohta avalduse osas isikule riigi õigusabi korras määratud esindajalt. Muude isikute ärakuulamist ei pidanud kohus vajalikuks, sest arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. Määruskaebus
12.Puudutatud isik esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Puudutatud isiku hinnangul ei ole maakohtu määrus seaduslik. Ta on kindlal veendumusel, et tema ohtlikkus endale ega teistele ei ole tõsi. Puudutatud isik ei ole ega soovi olla Sakuga seotud, mistõttu ei peaks arvestama Saku Vallavalitsuse avaldusega. Menetlusosaliste seisukohad
13.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Menetluse edasine käik
14.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
15.14.12.2020 teatas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohtule, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi paranemisega on lõpetatud tema suhtes tahtest olenematu ravi psühhiaatriakliinikus 11.12.2020.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lõike 1 punktiga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning TsMS § 659 ja § 654 lõike 6 alusel neid ei korda.
17.Esmalt märgib kolleegium, et vaatamata asjaolule, et puudutatud isiku suhtes on seoses psüühilise seisundi paranemisega lõpetatud tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi 11.12.2020, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele. TsMS § 543 lõike 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et avaldust ei saa enam uuesti lahendada (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-155-13, punkt 19). Seega ei takista kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamine puudutatud isiku määruskaebuse lahendamist.
2-20-14422
18.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, mille kohaselt PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimused ei olnud vaidlustatud määruse tegemise ajal täidetud. Viidatud sätte kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult kui: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. TsMS § 537 lõike 1 järgi on isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimuseks eksperdiarvamus, millena võib arvestada isikut läbivaadanud psühhiaatrite arvamust.
19.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on psühhiaatrid (sh puudutatud isiku suhtes ekspertiisi läbi viinud ÜK) diagnoosinud puudutatud isikul raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia (F20.09) näol. Puudutatud isik on viibinud ka varem korduvalt tahtevastaselt psühhiaatriahaiglas (sh 2020. a kaks korda: 31.01–21.05.2020 ja 11.08–22.09.2020, samuti varasemalt Ameerika Ühendriikides elades). Asjaolu, et puudutatud isik on seisukohal, et ta ravi ei vaja ning enda hinnangul ei ole ohtlik endale ega teistele, ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule seisundile ega saa olla määravaks PsAS § 11 lõikes 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades. Puudutatud isiku ravivajadus on kolleegiumi hinnangul piisavalt tõendatud asjas esitatud psühhiaatrite arvamusega ja ekspert ÜK läbiviidud ekspertiisiga.
20.Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu lahend nr 2-15-3662, punkt 14.1). Tahtevastase ravi määramise otsustamisel, sh PsAS § 11 lõike 1 punktis 2 sätestatud ohtlikkuse hindamisel, on psühhiaatrite arvamus üks olulistest tõenditest, mida kohus peab isiku seisundi osas seisukoha võtmisel hindama. Nii avaldusele lisatud psühhiaatrite 02.11.2020 arvamusest kui ÜK 09.11.2020 ekspertiisiaktist nähtub, et alates hospitaliseerimisest 01.10.2020 ei ole puudutatud isiku psüühiline seisund vaatamata ravile oluliselt paranenud. Isik ei ole võimeline mõistma ravivajadust, peab endale määratud ravi ebakorrektseks ja ebavajalikuks, diagnoosi osas on eriarvamusel. Ekspert on jõudnud järeldusele, et puudutatud isiku tunde-tahteelu on otseselt mõjustatud psühhootilistest elamustest, mistõttu käitumine on olnud ebaadekvaatne ja agressiivne. Seega leidis maakohus õigesti, et puudutatud isikul puudub arusaamine oma haiguse tõsidusest, tema käitumine on ebaadekvaatne ja suure tõenäosusega võib ta ravita jäämisel olla ohtlik nii endale kui teistele.
21.Samuti ei ole alust arvata, et puudutatud isikule piisanuks muudest psühhiaatrilise abi meetmetest. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik 2020. a juba kolmandat korda tahtest olenematul ravil psühhiaatriahaiglas ning kummalgi eelneval korral ravimeid haiglas viibimise järgselt iseseisvalt ei võtnud ja määratud psühhiaatri vastuvõttudele ei ilmunud. Eelnevast tulenevalt oli praegusel juhul vajalik tahtevastane ravi psühhiaatriahaiglas.
22.Seega, arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes, leidis maakohus õigesti, et oli vajalik jätkata tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi kuni 3 kuud. Maakohus on kolleegiumi hinnangul kõiki tõendeid koostoimes hinnanud ja asunud õiguspäraselt seisukohale, et vaidlustatud määruse tegemise ajal olid täidetud PsAS § 11 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud tingimused.
23.Vastuseks kaebuse väitele, et puudutatud isik ei soovi, et kohus arvestaks Saku Vallavalitsuse seisukohtadega, selgitab ringkonnakohus, et kuigi käesolevas asjas on seadusest tulenevalt (TsMS § 533 lõige 1 punkt 1) avaldajaks kohalik omavalitsus, tuvastab kohus
2-20-14422 tahtevastase ravi kohaldamise eeldused mitte avaldaja seisukohtadele tuginedes, vaid psühhiaatrite hinnangute ja avalduses esiletoodud eluliste asjaolude alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
24.TsMS § 172 lõike 3 alusel jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) /Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.