08. veebruar 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-12062
Tsiviilasi
V Nu (N) avaldus E Si (S) ja K A vastu oma kinnisasjale üle naaberkinnisasja juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja
V N (isikukood x, aadress x) Lepinguline esindaja Peeter Malve
Asjast puudutatud isikud
Ene S (isikukood x, aadress x) Lepinguline esindaja Raimond Kesa A V (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Raimond Kesa A L (isikukood xxx, aadress xxx) Lepinguline esindaja Raimond Kesa E A (isikukood x, aadress x) Lepinguline esindaja Raimond Kesa K M (isikukood xxx, aadress xxx) M M (isikukood x, aadress x) R R (isikukood x, aadress x) M Pi (isikukood xxx, aadress xxx)
Vallavalitsus
Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu, registrikood 77000200, aadress Rae tn 38, 76806 Paldiski) Lepinguline esindaja E K
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
11.01.2019.a, pärast istungit kirjalik menetlus
Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada V Nu (isikukood x) avaldus kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasjale (katastritunnus x, aadress x) juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt X teelt (teeregistri nr x) teelt üle kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja (katastritunnus xxx, aadress xxx) ja üle kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja (katastritunnus x:x, aadress x). 1 (15)
2.Määrata juurdepääsu asukohaks 15m (viieteistkümne meetri) pikkune lõik kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasjal ning 61m (kuuekümne ühe meetri) pikkune lõik kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasjal. Juurdepääsutee asukoht on märgitud kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel juurdepääsu tee telje koordinaatidega 1-7 (kohtumääruse lisa).
3.Määrata juurdepääsu tingimused: 3.1.kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordsel omanikul, tema pereliikmel ja külalisel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult kasutada juurdepääsu jalgsi, kergliiklusvahenditega, mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi ja kinnisasja teenindavate sõidukitega, mida kasutatakse jäätmeveoks, reovee purgimiseks ja kinnisasjal asuvate hoonete kütmiseks vajaliku küttematerjali kohale toomiseks. 3.2.tee laius on kolm koma viis (3,5m). 3.3.kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus tagada, et kinnisasjal registriosa numbriga x asuv tee vastaks järgmistele nõuetele: tee peab olema vähemalt kruusatee majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 5 lõike 1 mõistes. 3.4.kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma kulul kinnisasjal registriosa numbriga x asuva tee ehitama. 3.5.kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud tagama, et tee ehitamine, kasutamine ja korrashoid ei kahjusta tee all paiknevat elektrikaablit. 3.6.kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma kulul tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ning hoidma juurdepääsuteed jalgsi ja sõidukiga liiklemiseks vajalikus seisundis. 3.7.kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordsel omanikul on kohustus mitte takistada kinnistusraamatu registriossa numbriga x igakordset omanikku tee ehitamisel ja tee hooldamisel.
4.Kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 2,89 (kaks koma kaheksakümmend üheksa) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kümnes jaanuar (31.12.).
5.Kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordne omanik on kohustatud maksma kinnistusraamatu registriossa numbriga x kantud kinnisasja igakordsele omanikule juurdepääsutee kasutamise eest tasu 10 (kümme) eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kolmekümne esimene detsember (31.12.).
6.Kohustada K Mit (M, isikukood x) ja M Mit (M, isikukood x) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr x kolmandasse jakku märkus juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr x kantud kinnisasja igakordse omaniku kasuks.
7.Kohustada E Si (S, isikukood x), A Vt (V, isikukood x), A Lt (L, isikukood x) ja E Ad (A, isikukood x) andma nõusolek kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr x kolmandasse jakku märkus juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosasse nr x kantud kinnisasja igakordse omaniku kasuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord
8.Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord 2 (15)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.
Asjaolude kirjeldus
1.V N (avaldaja) esitas 09.08.2016 Harju Maakohtule juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavalt teelt üle võõra kinnisasja (I kd, tl-d 1-6). Kohus algatas 22.08.2016 avalduse alusel hagita menetluse ja kaasas puudutatud isikutena menetlusse E Si, K A (X kinnistu omanikud) ja X valla (kohalik omavalitsus) (I kd, tl 36). Kohalik omavalitsus vastas avaldusele 07.09.2016 (I kd, tl-d 4347). X kinnistu omanikud vastasid avaldusele 11.09.2016 (I kd, tl-d 48-55). Kohus kaasas 17.11.2016 puudutatud isikutena menetlusse K Mi ja M Mi (X kinnistu omanikud), R R (X kinnistu omanik) ja M Pi (X kinnistu omanik) (I kd, tl 97). Puudutatud isik M Pi vastas avaldusele 05.12.2016 (I kd, tl-d 101-103). Puudutatud isik R R vastas avaldusele 05.12.2016 (I kd, tl-d 104-107). Puudutatud isikud K M ja M M vastasid avaldusele 06.12.2016 (I kd, tl-d 108-112). Kohus peatas 21.05.2018 menetluse seoses puudutatud isiku K A surmaga (II kd, tl 23). Kohus uuendas 12.12.2018 menetluse ja kaasas K A üldõigusjärglastena menetlusse A V, A L ja E A (I kd, tl 39). Kohtuistung toimus 11.01.2019 (II kd, tl-d 103-106). Kohus viis 31.01.2020 läbi vaatluse (II kd, tl-d 159-172). Kohus andis menetlusosalistele 08.12.2020 tähtaja avalduste ja tõendite esitamiseks (II kd, tl-d 177-181). Kohus kogus 25.01.2021 tõendeid (III kd, tl-d 34-37).
2.Avaldaja põhjendab avaldust järgmiste asjaoludega. Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasi asukohaga (X kinnistu). X kinnistu ei piirne ühegi avaliku teega. Lähim avalik teel on X-Me tee (registri nr x). X-Me teeni jõudmiseks peab avaldaja sõitma üle x, x, A Lle ja E Ale kuuluva Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasja asukohaga x, X (X kinnistu), kasutades selleks kinnistul asunud ajalooliselt eksisteerinud teed. Avaldaja pidas tagajärjetult X kinnistu omanikega läbirääkimisi. Avaldaja ei näe vajadust ehitada X kinnistule teed. Selline kulutus käiks avaldajal üle jõu. X kinnistul on looduslik liivatee, mis on kasutatav aastaringselt ega vaja lisakulutusi. Avalduse rahuldamine ei tooks kaasa X kinnistu omanikele mingeid muutusi ega tekita neile lisakulusid. Juurdepääsu rajamine läbi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasja asukohaga x, X) (X kinnistu) tähendaks tee ajaloolise asukoha muutmist ja X kinnistul asuvate puude raiet. Avaldaja on nõus maksma X kinnistu omanikele juurdepääsu kasutamise tasu 10 eurot aastas. Tasu makstakse privaatsuse vähenemise eest. Juurdepääsu kasutamise tasu määramisel tuleb arvestada sellega, et avaldaja tegi X kinnistul asuva tee omal kulul korda. Tee kulgeb X kinnistul asuva idaservas, elamu asub kinnistu lääneküljel. Talvist teehooldust teostab vallavalitsus tasuta. Juurdepääsuteed kasutavad X kinnistu omanikud aastaringselt ka ise (I kd, tl 1-5). Juurdepääsutee tuleb määrata laiusega 4 meetrit ning pikkusega 62 + 11 meetrit. Tuleb eeldada avaldaja õigust kasutada juurdepääsu kinnistu kasutamiseks vajaliku transpordiga, näiteks prügivedu, isiklikud ja külaliste sõidu- ja veoautod. Juurdepääs tuleb määrata massipiiranguteta. Kui avaldaja kasutab teed ebaperemehelikult, tekib tee omanikul tee kasutaja vastu kahjunõue, kuid seda ei pea asja lahendamisel eeldama ega arvestama. Juurdepääsu kasutamise tasu määramisel tuleb arvesse võtta, et juurdepääsu puudumine on tingitud maareformist ning avaldaja on pensionär. X kinnistu omanikud on lubanud avaldajal kasutada teed kokkuleppeta, millest võib järeldada vastuväidete puudumist tee kasutuse osas. Uue tee rajamine oleks ebamõistlikult kulukas ja selleks tuleks puid raiuda. Avaldaja taotletavas asukohas ei ole vaja midagi ümber ehitama hakata. X kinnistu 3 (15)
on koormatud hüpoteegiga, mistõttu ei saa kinnistu omanik hüpoteegipidaja nõusolekuta kinnistule täiendavaid koormatisi võtta. Avaldaja ei eelda, et X kinnistu omanikud teostavad teehooldust. Vald teostab talvist teehooldust (I kd, tl-d 75-77). Avaldaja taotletav juurdepääsutee ei ole isetekkeline tee, vaid ajalooliselt kasutuses olnud juurdepääs kuni X kinnistul asuva majani. Tee oli märgitud 1940. aastatel välja antud Vene armee topograafilisele kaardile. X kinnistu omanike väide, et avaldaja taotletud juurdepääsutee on X kinnistul asuva elumaja planeeritavale avatud terrassile ning elutoa akendele väga lähedal, pidev läbisõit vähendab oluliselt privaatsust ja mõjutab laste turvalisust, ei ole põhjendatud. Tee kulgeb peaasjalikult hekipuude tagant kahe piirneva kinnistu aedade vahelt. Avaldaja taotletav juurdepääsutee üle X kinnistu nõuab kõige vähem ümberkorraldusi ning kõrghaljastuse kõrvaldamist. Juurdepääsu määramine läbi X kinnistu ja X kinnistu ei vääri avaldaja arvates kaalumist, sest eeldab kolme kinnistu piiride muutmist. Avaldaja ei soovi loobuda juurdepääsu nimel osast enda kinnistust olukorras, kus juurdepääsuteed kasutab ka X kinnistu omanik. Avaldajale ei sobi X kinnistu omaniku pakutud teine variant, sest siis tuleks maha raiuda ilusaid puid, mis kasvavad X kinnistu piiril, samuti oleks juurdepääsu asukoht ebaloogiline. Kuivõrd X kinnistu omanik soovis sama variandi puhul saada endale tükki avaldaja kinnistust, tuleb see variant jätta kõrvale (I kd, tl 113). Kaardimaterjali kohaselt läbib juurdepääsutee nurgast mõne meetri pikkuselt ka X kinnistut, kuid X kinnistu omanikuga ei ole tal siiani juurdepääsutee osas vaidlust tekkinud. X kinnistu nurka läbib katendiga tee, mida kasutavad paljud naabrid, sh ka X ise ning tegemist on sisuliselt avalikus kasutuses oleva külateega. Juurdepääsu kasutamise massipiirangu seadmine ei ole põhjendatud, sest praktikas ei ole võimalik sõidukit kaaluda ja massipiirangu seadmisel tekkivad vaidlused sõiduki massi üle võivad põhjustada uusi tarbetuid kohtuvaidlusi ja riivata ebaproportsionaalselt avaldaja õigust kasutada oma kinnisasja. Avaldaja palub määrata X kinnistule selle igakordse omaniku, omaniku pereliikmete ja külaliste aastaringne ja ajaliselt piiramata juurdepääs avalikult kasutatavale X-Me teele jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega ja ilma massipiiranguteta. Avaldaja kinnistu sihtotstarve on elamumaa. Avaldaja soovib taastada kinnistul asuvad lagunenud puhkemaja ja abihoone. Avaldaja vajab juurdepääsuteed tavamahus. Juurdepääsu määramine massipiiranguteta on vajalik järgmistel põhjustel: avaldaja on puudega inimene, kellel on raske jalgsi käia ja kotte käe otsas või seljas tassida, selleks soovib avaldaja hoida oma vara, sh parkida oma isiklikke sõidukeid enda kinnistul; avaldajal on vaja kinnistu kasutamiseks ja võimalikuks ehitustegevuseks vaja tuua kinnistule tehnikat ja materjali; prügiauto peaks pääsema regulaarselt avaldaja kinnistule prügikonteinerit tühjendama; avaldaja nõustub juurdepääsutee teehoiukohustuse enda peale võtma. Avaldajal ei ole plaanis hakata määratavat juurdepääsuteed kasutama ebamõistliku intensiivsusega, mistõttu ei ole põhjendatud määrata juurdepääsu kasutamisel lisatingimusi, sh massipiiranguid. Avaldaja ei oska oletada, milliseid negatiivsed mõjutusi võiks avalduse rahuldamine puudutatud isikutele kaasa tuua. Avaldaja esimese eelistusena väljatoodud juurdepääs üle X kinnistu kulgeks väljaspool õuealasid, selle juurdepääsu tee pikkus vähenes ka seoses sellega, et seda kinnistut läbiv külatee määrati avalikku kasutusse. Seda teevarianti on toetanud ka kohalik omavalitsus oma arvamuses, teine võimalik variant on oluliselt kulukam nii maakorralduslikus (planeering) kui ka rahalises (tee-ehitus, planeering) mõttes.
3.Puudutatud isikud E S ja K A ning K A üldõigusjärglased A V, A L, E A (X kinnistu omanikud) vaidlesid vastu juurdepääsu määramisele üle neile kuuluva kinnisasja ja palusid jätta avalduse rahuldamata. Puudutatud isikud põhjendasid vastuväiteid avaldusele järgmiste asjaoludega. X kinnistu omanikud peavad kohtusse pöördumist põhjendamatuks, sest avaldaja ja puudutatud isikute vahel on toimunud lepingueelsed läbirääkimised. Avaldusest ei nähtu, kas avaldajale kuuluvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine mootorsõidukit kasutamata või mootorsõiduki parkimine mujale kui hoonete juurde on võimalik. Tähtsust omavad parkimise võimalus ja näiteks sõidukiga hoone teenindamise vajadus. Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud. Massipiiranguteta transpordivahendite kasutamine ilma pinnast kõvendamata taotletaval läbipääsuteel on põhjendamatu ja tehniliselt võimatu, sest tegemist on pehme metsateega, mille massipiiranguteta transpordivahendid rikuksid. Juurdepääsutee taotletav laius 4 meetrit on põhjendamatu arvestades kohalikke olusid. X tee laius on ligikaudu 3-3,5 meetrit. Tee laius 4 meetrit tooks kaasa vajaduse langetada teele jäävaid puid ning asuks X kinnistu hoonetele ebamugavalt lähedal ja X kinnistu aiast paari meetri kaugusel. X kinnistu aia ääres asuvad mesitarud, 4 (15)
millele ei mõju vahetus läheduses liikuvad transpordivahendid hästi. Puudutatud isikud on kolinud linnast eemale rahulikku pensionipõlve veetma ega ole huvitatud massipiiranguteta liiklusest oma aia vahetus läheduses. Puudutatud isikud ei ole teinud avaldajale takistusi juurdepääsutee omavolilisel kasutamisel väikesemassilise sõiduautoga. Isetekkeline metsatee on vaja kohandada nõuetekohaseks, et välistada tee mittevastavusest tulenevate kahjude hüvitamine. Juurdepääsutee on vaja kohandada nõuetekohaseks, arvestades avaldaja taotlust tee kasutamiseks massipiirangutega mootorsõidukitega. Puudutatud isikutel puuduvad võimalused avaldajale vajaliku tee väljaehitamiseks ja hooldamiseks. Avaldaja pakutud kasutustasu 10 eurot ei kata tee väljaehitamise ja hooldamise vajalikke kulusid. Tee väljaehitamise kohustus saab olla ainult valitseva kinnisasja omanikul, kes teed vajab. Hetkel kasutatav metsatee ei ole ajalooline tee. Tegemist on isetekkinud ajutise läbipääsuteega, mille on tekitanud avaldaja oma kinnistule sõitmiseks. X kinnistule ei ole kunagi avaldaja taotletavat teed kaudu liginetud. Kohalik omavalitsus tegeleb lumehooldusega vaid avalikel ja avalikku kasutusse määratud erateedel. Seetõttu ei ole põhjendatud avaldaja ootus, et juurdepääsutee lumehoolduse eest hakkab vastutama kohalik omavalitsus. Avaldaja ei ole juurdepääsutee hooldusega tegelenud. Puudutatud isikutel puudub vajadus teed ise kasutada. X kinnistu omanik on pakkunud avaldajale võimalust kinnistute osade vahetamiseks, et X kinnistule oleks võimalik pääseda üle X kinnistu. X kinnistu omanikud taotlevad, et avaldaja kooskõlastaks X kinnistu igakordse omanikuga ehitatava tee üksikasjad ning kannaks tee väljaehitamise, korralise ja erakorralise hooldamisega seonduvad kulud. X kinnistu omanikud taotlevad, et X kinnistu igakordsele omanikul, tema pereliikmetele või kolmandatele isikutele jäetakse vastutus juurdepääsutee läbimisel tekitatud võimaliku varalise kahju hüvitamiseks. X kinnistu omanikud taotlevad juurdepääsu kasutamise tasu 300 eurot kindlaksmääramist tasumise tähtpäevaga detsembri viimane päev (I kd, tl-d 48-55). Avaldaja taotletud juurdepääsutee ei ole kunagi omanud juriidilist staatust, seda ei ole kantud registrisse, sellele ei ole omistatud katastritunnust. Tegemist on omaalgatuslikult X kinnistule sissesõidetud metsateega (I kd, tl 72). X kinnistu ja X kinnistu omanikele kõige vähem koormavam oleks juurdepääsu määramine üle X ja X kinnistute. Juurdepääsuteed üle X kinnistu maa-ala kasutati X kinnistule pääsemiseks enne X kinnistu teket. Avaldaja ei ole avalduses toodud läbipääsutee nõudmise eelduseks oleva muude võimalike läbipääsulahenduste osas piisavalt koostööaldis ega paindlik. Avaldaja esitatud Vene armee 1940.a topograafilisest kaardist ei nähtud tee olemasolu ja ühelgi hilisemal ega varasemal kaardil kõnealust teed märgitud ei ole (I kd, tl-d 115-116). Avaldajal on võimalik pääseda avalikule teele läbides X kinnistut ja X kinnistut, samuti mööda X kinnistut ja X kinnistut. X kinnistu ja X kinnistu omanike valmisolek juurdepääsu kasutamiseks on olemas. Läbipääsu võimaldamine igat liiki massipiiranguteta liiklusvahenditele ei ole maakorralduslike võimaluste puudumisel teostatav, sest tegemist on pehme pinnasega metsamaaga ja suure tonnaažiga tööstusmasinad jääksid sinna kinni. X tee pinnaseks on aastate jooksul toodud tonne kildu ja teetäidet, kuid tee vajub jätkuvalt ära tulenevalt pehmest pinnasest. Hetkel kasutatav metsatee on isegi ühe majapidamise normaalseks mootorsõidukiga liiklemiseks sobimatu, rääkimata võimaliku ehitustehnikaga läbimisest. Puudutatud isikud on tasunud X kinnistu eest aastas maamaksu kokku ligikaudu 34 eurot. Ajalooliselt on X-Me teelt sisenemine X kinnistule käinud läbi praeguse X kinnistu ja X kinnistu, mis on moodustatud alles 2000 aastate alguses. X kinnistu omanikud oleksid pidanud X kinnistu detailplaneeringu menetlemise käigus esitama planeeringut menetlevale omavalitsusele vastuväited läbipääsu tagamiseks X kinnistule. Kuivõrd seda ilmselt ei tehtud, on X kinnistu igakordsed omanikud kaotanud seoses X kinnistu moodustamisega läbipääsu X kinnistule omal tahtel. X kinnistu omanikud paluvad kohtul lugeda X kinnistu ühendus avalikult kasutatava teega katkenuks avaldaja tahtel (I kd, tl-d 125-127). X kinnistul asus Nõukogude Liidu aegse ettevõtte „X“ puhkemaja, mis hävis 1990. aastate keskpaigas tulekahjus. X kinnistul asunud hooneni oli alati olnud läbipääs X-Me teelt läbi X kinnistu ja piki nüüdse X kinnistu idapiiri X kinnistuga. Kui 2006.a kehtestatud detailplaneeringuga moodustati X kinnistu ja X kinnistu, jäi senine juurdepääs uute kinnistute piiridesse. X kinnistul asuva kahe elumaja ja lisahoonete üüritulu oleks kokku 1600 kuni 2000 eurot kuus (II kd, tl 92). Kui kohus määrab juurdepääsu üle X kinnistu, tuleb juurdepääsutee ehitada kõvapõhjaliseks läbipääsuteeks laiusega maksimaalselt 1,5 meetrit. Kõik tee ehituse ja korrashoiuga kaasnevad kulutused tuleb kanda avaldajal. Puudutatud isikut tasuvad X kinnistu eest maamaksu kokku 68 eurot, juurdepääsutee moodustab ligikaudu 5% X kinnistu kogupindalast. Puudutatud isikud paluvad juurdepääsu määramisel üle X kinnistu keelata avaldajal tee kasutamine 5 (15)
mootorsõidukitega, välja arvatud AM- ja A-kategooria mootorsõidukid, kohustada avaldajat tee omal kulul ja vahenditest välja ehitama, jätta teehoiukohustus avaldaja kanda ja mõista avaldajalt välja juurdepääsutasu 103,40 eurot aastas (III kd, tl-d 1-2).
4.Puudutatud isik M Pi avaldas, et ta on nõus juurdepääsu määramisega selliselt, et X teelt X talu juurest lähtub sissepääs. Samuti oli puudutatud isik nõus sellega, et juurdepääs määratakse üle X tee alguses eralduva tee, mis läbib X ja hiljem X kinnistut. Puudutatud isik ei olnud nõus juurdepääsu määramisega üle maanteelt algava jõeäärse tee, mis läbib X ja hiljem X kinnistut (I kd, tl 102-103).
5.Puudutatud isik R R avaldas, et ta on nõus juurdepääsu määramisega selliselt, et X teelt X talu juurest lähtub sissepääs. Alternatiivselt on puudutatud isik nõus sellega, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat teed X kinnistul kuni X kinnistuni, edasi kulgeks tee läänepoolne serv mööda uut kahe kinnistu piiri. Variandiga nõustumise eelduseks on X kinnistust uue tee idapoolse serva ja X kinnistu vahele jäävad krundi pindalaga ligikaudu 500m2 omandamine puudutatud isiku poolt. Puudutatud isik ei olnud nõus juurdepääsu määramisega üle maanteelt algava jõeäärse tee, mis läbib X ja hiljem X kinnistut (I kd, tl 105).
6.Puudutatud isikud K M ja M M avaldasid, et X kinnistut ja X kinnistut läbiv juurdepääsutee on X kinnistul asuva elumaja planeeritavale avatud terrassile ja elutoa akendele väga lähedal. Pidev läbisõit vähendab oluliselt privaatsust ning mõjutab laste turvalisust. Avatud terrass on planeeritud maja läänekülge. Seetõttu eelistavad X kinnistu omanikud juurdepääsu määramist läbi X ja X kinnistu. X kinnistu omanikud on teinud avaldajale ettepaneku kinnistute piiride muutmiseks selliselt, et X kinnistule tekiks sissesõit. Sellisel juhul tekiks X kinnistule sissesõite ainult läbi X kinnistu. Puudutatud isikud ei pea mõistlikuks lahenduseks juurdepääsu määramist jõe äärest läbi X kinnistu (I kd, tl-d 109-111). X kinnistu omanikud ei kasuta juurdepääsuteed endi kinnistule sissesõiduks. Avaldaja on X kinnistu omanikele avaldanud, et soovib tulevikus kinnistu jagada mitmeks ja rajada sinna rohkem kui ühe elamu. Puudutatud isikutele ei ole teada, kui suureks osutub liikluskoormus. Puudutatud isikud ei nõustu läbi endi kinnistu tulevasele elamuarendusele juurdepääsu tagamisega. Puudutatud isikud ei nõustu piiramatul hulgal ja piiramatu massiga autode läbipääsuga (I kd, tl-d 133134). Üle X kinnistu ja X kinnistu taotletava juurdepääsu maa-alal paikneb X kinnistu maa-alune elektrikaabel (I kd, tl 163). X kinnistul asuva elumaja elektri peakaabel kulgeb elektripaigaldisese peakilbist kinnistust lääne pool asuva X kinnistul asuvale liitumiskilbini. Kaabel on paigaldatud ligikaudu ühe meetri sügavusele ilma kaitsekõrita. Kaabli paigaldamisel ei ole arvestatud suureneva liikluskoorumusega ning suuretonnaažiliste veokite läbisõiduga. Juurdepääsu määramisel üle X kinnistu ja X kinnistu väheneksid X kinnistu, elumaja ja õueala privaatsus ja turvalisus vähenevad oluliselt. Juurdepääsualal asuvad suured männid, mille oksad ulatuvad piisavalt madalale, et takistada seal kõrgete autodega liikumist (II kd, tl 99).
7.Kohalik omavalitsus leidis, et avaldaja taotletud juurdepääsule mõistlikku alternatiivset varianti ei ole. Avaldaja kinnistu ei piirne ühegi avaliku teega. Lähim avalik tee on X-Me tee, milleni jõudmiseks peaks avaldaja sõitma üle X kinnistu, kus asub ajalooliselt eksisteeriv tee. Kohalik omavalitsus leiab, et avaldus on õigustatud (I kd, tl-d 44-46). Juurdepääsu määramine läbi X kinnistu ei ole rakendatav enne X kinnistule uue detailplaneeringu koostamist. Kehtiv detailplaneering ei näe ette X kinnistul tee rajamist. Detailplaneeringus ei ole ühtegi transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust (I kd, tl 81). X valla üldplaneering nägi ette X tee avaliku kasutuse. Lääne-Harju vald tegi 17.01.2019 X tee kasutamiseks X kinnistu, X kinnistu ja X kinnistu omanikele ettepanekud sõlmida vallaga tasuta isikliku kasutusõiguse lepingud, eelnimetatud tee kasutamiseks seitsme meetri laiuselt. X kinnistu omanik on nõustunud tee kasutamisega viie meetri laiuselt. Kuivõrd kõnealune X tee X kinnistut läbiv osa on Lääne-Harju valla üldplaneeringus määratud avalikult kasutatavaks tee osaks, paluti jätkata nõuetekohase talvise ja suvise teehooldusega ka edaspidi tagamaks vallakodanikele ligipääs kodudesse. X kinnistust on detailplaneeringu krundijaotuses ette nähtud teemaa 34m2 suuruse krundi eraldamine. Lääne-Harju vald soovib üldplaneeringu kohast X tee avalikku kasutamist ja sõlmib omanikega vastavaid kokkuleppeid. Vald ei välista siiski X kinnistule juurdepääsutee määramist läbi X kinnistu X kinnistu poolsest küljest. Sel juhul peaks tee peaks jääma 6 (15)
kinnistutel asuvatest kaevudest vähemalt 10 m kaugusele. Lääne-Harju vald on teede avalikuks kasutamiseks sõlminud ainult tasuta isikliku kasutusõiguse lepinguid (I kd, tl 68). Lääne-Harju Vallavolikogu 06.06.2019 otsusega nr 53 määrati avalikult kasutatavaks erateeks Harju maakonnas Lääne-Harju vallas X külas asuva X kinnistu (registriosa nr x, katastritunnus x:x:x) X tee (teeregistri nr x) teelõik 183 m pikkuses ja 5 m laiuses, kasutusalaga 915 m2. Ka uue Lääne-Harju valla teede nimekirjaga on plaanis jätta X kinnistul asuv X teelõik avalikku kasutusse. Paralleelne X kinnistul asuv teelõik, mis viib X ja X kinnistu vahelisele alale jääb erakasutusse. Kui juurdepääs määratakse X teelt X kinnistule üle X kinnistu X kinnistu kõrvalt, on tegemist lühema teega avalikule teele. Selle juurdepääsu puhul hooldab X teed kuni X ja X kinnistu piirini Lääne-Harju vald. Kuna tegemist on elamumaaga, siis tuleb X ja X kinnistu hoonetele juurdepääs lahendada igat liiki sõidukitega. Avaldaja kinnistu hoonete taastamisel ja kasutamisel tuleb tõenäoliselt välja ehitada ka jäätmeauto raskust taluv vähemalt 3,5 m laiune tee. Juurdepääs avaldaja kinnistule on X ja X kinnistu vahelt võimalik lahendada ka ilma detailplaneeringut muutmata, kuna eratee ei ole detailplaneeringu lahenduse oluline muutmine ega vaja ehitusluba. X ja X piiri on võimalik muuta maakorraldustoimingutega, kui ei moodustata eraldi transpordimaa sihtotstarbega katastriüksust (III kd, tl 10). II.
Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
8.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. AÕS § 156 lg 1 järgi on juurdepääsu määramise eelduseks juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt. AÕS § 156 lg 1 ls 4 kohaselt tuleb arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu määramise eelduseks on juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt ka RKTKm 3-2-1-170-12, p 10). Kohus valib määratava juurdepääsu maakorralduslikult võimalike juurdepääsuteede seast. Kohus valib juurdepääsutee, arvestades juurdepääsu taotleja huvisid ja teiste omanike huvisid.
9.Avaldajale kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasi (katastritunnus x:x:x, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, aadress x, X, pindala 5,23 ha) (X kinnistu). Avaldaja kinnisasja naaberkinnisasjad on järgmised: 1) M Pile kuuluv Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasi (katastritunnus x:x:x, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, aadress Harju maakond, LääneHarju vald, X küla, X, pindala 2,77 ha, katastritunnus x:001:x, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, X küla, X, pindala 11,01 ha) (X kinnistu); 2) K Mi ja M Mi ühisomandis olev Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasi (katastritunnus x:001:x, sihtotstarve elamumaa 100%, aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, X küla, X, pindala 4974,0 m2) (X kinnistu); 3) Ene Si ja ühisomanike A V , A L ja E A kaasomandis on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x (katastritunnus x:001:x, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, X küla, X, pindala 10,14 ha) (X kinnistu). Kinnisasjade omandiõigused ja koosseisud on tõendatud kinnistusraamatu väljatrükkidega. Avalikult kasutatav tee, millelt avaldaja soovib juurdepääsu, on riigile kuuluv kõrvalmaantee x XMe tee (registri nr x), mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x (katastritunnus x, sihtotstarve transpordimaa 100%, aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, Me küla, x, pindala 7,34 ha) (X-Me tee). 7 (15)
Avaldaja taotleb esimese eelistusena juurdepääsu määramist, mis kulgeb üle X kinnistu ja X kinnistu (II kd, tl 109). Avaldaja taotletav X kinnistul asuva juurdepääsutee osas on M Pi ja kohalik omavalitsus seadnud X kinnistule kohaliku omavalitsuse kasuks isikliku kasutusõiguse (III kd, tl-d 11-17), mille alusel on X kinnistul asuv X tee (teeregistri nr x) määratud avalikult kasutatavaks erateeks (III kd, tl-d 18-20). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et kohus saab kaaluda juurdepääsu määramist X teelt X kinnistule. Kohtulahendiga juurdepääsu määramine üle X kinnistu ei ole vajalik, sest X kinnistul asuv X tee on AÕS § 156 lg 1 mõistes avalik tee. Avaldaja on pidanud võimalikuks alternatiivse võimalusena X-Me teelt juurdepääsu määramist üle X kinnistu ja X kinnistu katastriüksuse tunnusega x:001:x (II kd, tl 111). X kinnistul asuva juurdepääsutee osas on avaldaja ja M Pi sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt on X kinnistu igakordsel omanikul luba tasuta liigelda jalgsi ja sõidukitega üle X kinnisasja juurdepääsuks avalikule X-Me teele. R Rle kuulub Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr x kantud kinnisasi (katastritunnus x:x, sihtotstarve elamumaa 100%, aadress Harju maakond, Lääne-Harju vald, X küla, X, pindala 5485,0 m2) (X kinnistu). Kui kohus määraks juurdepääsu üle X kinnistu X kinnistuga piirneva osa, mööduks juurdepääs X kinnistul asuvast elamust liiga lähedalt, mis ei võimaldaks juurdepääsu mõistlikult kasutada ning ilmselt koormaks X kinnistu omanikku ülemääraselt. Juurdepääsu liigne lähedus X kinnistul asuvast elamust nähtub Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse väljatrükkidelt. Ühtlasi oli see nähtav vaatlusel (II kd, tl 168). Kui kohus määraks juurdepääsu üle X kinnistu suunaga Vasalemma jõe poole, hakkaks juurdepääs osaliselt kulgema ranna või kalda piiranguvööndi ehituskeelu alas. Seetõttu ei ole juurdepääs võimalik maakorralduslikel põhjustel. Kohus ei kaalu seetõttu juurdepääsu määramist üle R Rle kuuluva X kinnistu. Eeltoodut arvestades kaalub kohus juurdepääsu määramist kahte alternatiivsesse asukohta: X teelt X kinnistule üle X kinnistu ja X kinnistu ning X-Me teelt X kinnistule üle X kinnistu ja X kinnistu.
10.Kohtu hinnangul ei piirne avaldajate kinnisasi üheski kohas avalikult kasutatava teega. Asjaolu nähtub Maa-ameti kaardirakendusest tehtud väljatrükist. X kinnistu, X kinnistu ja X kinnistu ei ole koormatud avaldajale kuuluva X kinnistu kasuks asjaõigusega, mille alusel oleks võimalik pääseda avalikult teelt avaldaja kinnisasjale. Asjaolu nähtub kinnistusraamatu registriosade väljatrükkidest. Avaldaja ei ole ise katkestanud oma faktilise teoga juurdepääsu. Kohus ei nõustu X kinnistu omanike seisukohaga, et X kinnistu moodustamine on käsitletav juurdepääsu katkestamisega X kinnistu endise omaniku poolt, sest X kinnistu eelmine omanik on ilmselt planeerimismenetluses jätnud oma õigused kaitsmata. AÕS § 156 lg 3 mõistes faktilise teona ei ole käsitletav planeerimismenetluses toimingute tegemine või tegemata jätmine. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et avaldajal on AÕS § 156 lg 1 alusel õigus nõuda naaberkinnisasjade omanikelt juurdepääsu enda kinnisasjale, sest ta ei ole oma faktilise tegevusega X kinnistule juurdepääsu katkestanud.
11.Kohus hindab alternatiivsete juurdepääsuteede maakorralduslikku võimalikkust ning kaalub avaldajate huvisid erinevate juurdepääsuteede alternatiivide osas. Kohtu hinnangul puuduvad üle X kinnistu ja X kinnistu juurdepääsu määramisel maakorralduslikud takistused. Maakorralduslikult ei ole kummalegi kinnistule tee ehitamine võimatu, seejuures ei esine keskkonnakaitselisi piiranguid, mis välistaksid kinnistutel liiklemise ja tee ehitamise. Avaldaja esitatud nn Vene armee 1940.a topograafilisel kaardil (I kd, tl 113) märgitud tee olemasolu kinnitavad Lääne-Harju valla esitatud 1947.a ja 1961.a topokaardid (II kd, tl-d 78-79). Samas kohas juurdepääsu kasutamist kinnitab ka olemasolev olukord, kuivõrd looduses on eristatavad juurdepääsu asukohas rohtukasvanud sõidujäljed (II kd, tl-d 162-163). Kohtu hinnangul saab avaldaja taotletud juurdepääsu asukohta pidada ajalooliseks juurdepääsuks. Samas nähtub kohtu hinnangul katastrikaardist 1978-1989 ja põhikaardilt 1994-2020, et juurdepääs X kinnistu maa-alale on 8 (15)
ajalooliselt kulgenud ka üle X kinnistu ja X kinnistute maa-alade. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud juurdepääsu määramisel eelistada üksnes ajaloolisest kasutusest lähtuvalt üht juurdepääsu varianti teisele. Eeltoodut arvesse võttes kaalub kohus juurdepääsu määramist X teelt X kinnistule üle X kinnistu ja X kinnistu ning X-Me teelt X kinnistule üle X kinnistu ja X kinnistu.
12.AÕS § 156 lg 1 ls 4 kohaselt tuleb arvestada juurdepääsu määramisel koormatava kinnisasja omaniku huve. Juurdepääsu määramise eelduseks on juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt ka RKTKm 3-2-1-170-12, p 10). Kohus valib määratava juurdepääsu maakorralduslikult võimalike juurdepääsuteede seast. Kohus valib juurdepääsutee, arvestades juurdepääsu taotleja huvisid ja teiste omanike huvisid. X kinnistule lähim avalik tee on X tee. Avaldaja taotletud asukohta juurdepääsu määramisel oleks juurdepääsutee avaliku teeni ligikaudu 61 meetri pikkune (II kd, tl 109). Alternatiivne juurdepääsutee X-Me teelt X kinnistule kulgeks üle X kinnistu ja X kinnistu. Avaldaja taotletud asukohta juurdepääsu määramisel oleks juurdepääsutee avaliku teeni ligikaudu 267 meetri pikkune (II kd, tl 111). Avaldaja huvidele vastab üldjuhul tee, mis tagab kõige lühema juurdepääsu avalikule teele. Mida lühem on tee avaliku teeni, seda väiksemad on avaldaja kulud (sh võimalikud tee rajamise või korrashoiukulud) avaliku teeni jõudmiseks. Eeltoodut arvestades vastab avaldaja huvidele enim juurdepääs X teelt üle X kinnistu ja X kinnistu. X teelt X kinnisasjale pääsemiseks tuleks määrata juurdepääs esmalt üle X kinnistu ja seejärel üle X kinnistu. Avaldaja taotletud juurdepääs kulgeb üle X kinnistu edelapoolse nurga. Juurdepääsutee pikkuseks üle X kinnistu on ligikaudu 15 meetrit (II kd, tl 109). X kinnistu omanikud on vaielnud juurdepääsu määramisele vastu ja leidnud, et juurdepääs asuks X kinnistul asuva elumaja planeeritavale avatud terrassile ning elutoa akendele väga lähedal, pidev läbisõit vähendab oluliselt privaatsust ja mõjutab laste turvalisust, ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul ei kulge X kinnistul asuv juurdepääsutee mööda X kinnistu elumaja planeeritavast terrassist ja elutoa akendest. Juurdepääs läbib üksnes X kinnistu osa, mis on juba juurdepääsuteena kasutusel. Seejuures nähtub Maa-ameti geoportaali andmetest, et üle X kinnistu toimub juurdepääs X teele ka X kinnistult. See tähendab, et X kinnistule juurdepääsu määramine ei muuda oluliselt senist olukorda. Kohtu hinnangul on X kinnistu omanikud esitanud vastuväiteid tee määramisele üle X kinnistu. Kohus leiab, et X kinnistu omanikud saavad esitada vastuväiteid endi kinnistule juurdepääsu määramisele, kuid ei saa esitada vastuväiteid sellele, kui juurdepääs määratakse üle naaberkinnisasja omanikule kuuluva kinnisasja. Kohus märgib, et kui X ja X kinnistute omanikud lepiksid kokku X kinnistu koormamises teeservituudiga X kinnistu kasuks, ei eeldaks selline kokkulepe X kinnistu omanike nõusolekut. Seetõttu ei saa kohus arvestada X kinnistu omanike huvisid, mida võib riivata üle X kinnistule juurdepääsu määramine. Kohtu hinnangul ei riiva juurdepääsu määramine üle X kinnistu liigselt X kinnistu igakordsete omanike õigusi. Kohus arvestab sellega, et juurdepääsuks taotletav maa-ala ei ole X kinnistu omanike aktiivses kasutuses. Samuti ei kulge taotletav juurdepääs X kinnistul asuvatest hoonetest lähedalt mööda, mistõttu on riive privaatsusele minimaalne. Tee kasutamisest tuleneda võivaid negatiivseid mõjutusi on võimalik vähendada juurdepääsu kasutamise tingimuste määramisega. Kohus leiab, et X kinnistu suurust arvestades ei ole X kinnistu omanikel mesilastarude asukohtade muutmine liigselt koormav, kui ilmneb juurdepääsutee negatiivne mõju mesilaste pidamisele. Kohtu hinnangul ei anna avaldaja plaanitud kinnisasja kasutus alust eeldada, et liiklus kujuneb juurdepääsuteel intensiivseks ja toob kaasa naaberkinnisasjade omanike õiguste riive. X ja X kinnistud on hoonestatud, seejuures on X kinnistul asuv hoone ehitatud X kinnistu maa-ala läbinud teele. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul võimalik juurdepääsu määramisel eeldada juurdepääsu jätkumist X kinnistul asunud senises ajaloolises asukohas. X kinnistu omanikud ei ole pidanud liigselt koormavaks juurdepääsu määramist avalikult teelt üle X kinnistu ja X kinnistu. Avaldajad on eelistanud juurdepääsu määramist üle X kinnistu. Kui kohus määrab juurdepääsu üle X kinnistu ja X 9 (15)
kinnistu, on juurdepääsu pikkus avaliku teeni 267 meetrit. See tähendab X kinnistu omanikule suuremat kulu juurdepääsutee korrashoiule. Kohalik omavalitsus ei ole kohustatud tagama eratee korrashoidu, mis ei ole määratud avalikku kasutusse. Samuti tuleb arvestada, et X kinnistul olev tee on asjaõiguse alusel X kinnistu omaniku kasutuses, kes on teele teinud kulutusi. Kuivõrd AÕS § 156 lg 1 ei võimalda teeservituudi järgi õigustatud isikul nõuda tee kasutajalt tasu maksmist või kulutuste hüvitamist, ei ole välistatud X kinnistu omanike poolt nõuete esitamine X kinnistu omaniku vastu, kui X kinnistu asub kasutama X kinnistu kasuks asjaõigusega koormatud kinnisasja. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et kahest alternatiivsest kohast on põhjendatud juurdepääsu määramine X teel X kinnistule üle X kinnistu ja X kinnistu. Kohus rahuldab avalduse ja määrab X kinnistule juurdepääsu avalikult kasutatavalt X teelt (teeregistri nr x) teelt üle X kinnistu ja X kinnistu. Kohus määrab juurdepääsutee pikkuseks X kinnistul 15 meetrit ja X kinnistul 15 meetrit. Juurdepääsu asukoht on märgitud kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleval joonisel juurdepääsu tee telje koordinaatidega 1-7 (kohtumääruse lisa).
13.Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist järgmistel tingimustel: tee laius on 4 meetrit (plaanidel märgitult 5 meetrit, vt II kd, tl-d 109, 111); juurdepääsu kasutamine aastaringselt jalgsi ja igat liiki transpordivahenditega ilma massipiiranguteta; juurdepääsu määramine ilma tee ehitamise kohustuseta; avaldaja ei eelda, et X kinnistu omanikud teostavad teehooldust. X kinnistu omanikud on palunud määrata järgmised juurdepääsu tingimused, kui kohus määrab juurdepääsu üle X kinnistu: juurdepääsutee ehitada kõvapõhjaliseks läbipääsuteeks. Kõik tee ehituse ja korrashoiuga kaasnevad kulutused tuleb kanda avaldajal; tee laius on maksimaalselt 1,5 meetrit; keelata avaldajal tee kasutamine mootorsõidukitega, välja arvatud AM ja A kategooria mootorsõidukid; jätta teehoiukohustus avaldaja kanda.
13.1.Menetlusosalised ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid alust piirata juurdepääsu kasutamist ajaliselt ning arvuliselt. Kohtu hinnangul ei esine kohtu ette toodud asjaolude põhjal alust piirata juurdepääsu kasutamist ajaliselt. Samuti ei ole alust piirata juurdepääsu kasutamist arvuliselt. Kohus määrab, et juurdepääsu on õigus kasutada X kinnistu igakordsel omanikul, tema pereliikmel ja külalisel on õigus ööpäevaringselt, igapäevaselt, aastaringselt ja tähtajatult.
13.2.Avaldaja on soovinud kasutada juurdepääsu igat liiki transpordivahenditega, millele ei ole kehtestatud massipiirangut. Avaldaja on põhjendanud massipiirangu määramata jätmist sellega, et praktikas ei ole võimalik sõidukit kaaluda ja massipiirangu seadmisel võivad tekkida vaidlused sõiduki massi üle. Samuti on avaldaja pidanud vajalikuks juurdepääsu määramist massipiiranguta, sest avaldaja on puudega inimene, kellel on raske jalgsi käia ja kotte käe otsas või seljas tassida. Lisaks ei ole avaldajal plaanis hakata määratavat juurdepääsuteed kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Puudutatud isikud paluvad juurdepääsu määramisel üle X kinnistu keelata avaldajal tee kasutamine mootorsõidukitega, välja arvatud AM- ja A-kategooria mootorsõidukid. AÕS § 156 lg 1 järgi eeldatakse, et juurdepääsuõigus annab õiguse kasutada teed jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil liikumiseks (vt ka V. Murumets. AÕS § 156. – AÕS kommentaar, lk 605, komm 3.3.2). Kui kohus määrab AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsuõiguse, peab kohus määrama, milliste liiklusvahenditega on valitseva kinnisasja omanikul õigus teenivat kinnisasja kasutada. Juurdepääsuõigus peab andma valitseva kinnisasja omanikule tegeliku võimaluse oma kinnisasja kasutada. Samas ei tohi kohus määrata juurdepääsuõigust suuremas mahus, kui see valitseva kinnisasja omanikule kinnisasja kasutamiseks on vajalik. Kohus võtab arvesse, et juurdepääsuõiguse sisuks ei ole ehitamise eesmärgil valitsevale kinnisasjale pääsemine, sh valitsevale kinnisasjale 10 (15)
ehitusmaterjali ja vajalike seadmete vedamine. Kui avaldaja soovib kasutada juurdepääsu oma kinnisasjale ehitamiseks, on tal võimalik naaberkinnisasja omanikult nõusolekut nõuda AÕS § 147 alusel. Avaldaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuvalt on X kinnistu kasutamiseks vajalik kinnisasjale pääseda C-kategooria veoautodega, põllu- või metsamajandamiseks kasutatava tehnikaga. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub X kinnistu kasutamine majandusvõi kutsetegevuses, sh põllumajanduslikus tegevuses. Avaldaja peab X kinnistut elamumaaks ja soovib sellel taastada lagunenud puhkemaja ja abihoone. Kohtu hinnangul nähtub avaldaja poolt väljatoodust, et avaldaja soovib kinnistut kasutada elamiseks. Kohtu hinnangul on selleks, et maapiirkonnas asuval kinnisasjal püsivalt elada, vaja kinnisasjale juurdepääsu, mida saab kasutada jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukitega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi. Sellise massipiiranguga on hõlmatud A-, B- ja C1-kategooria mootorsõidukid, mis tagab püsiva juurdepääsu kinnisasjale ja kinnisasja kasutamise võimaluse. Lisaks on vajalik kinnisasja teenindavate mootorsõidukite ligipääs, milleks üldjuhul on jäätmeveoks, reovee purgimiseks ja kinnisasjal asuvate elamute kütmiseks vajava küttematerjali vedamiseks kasutatavad mootorsõidukid. Avaldaja ei ole välja toonud, et lisaks kohtu osundatud veoautodele on vajalik kinnisasja kestev teenindamine mõne muu eriotstarbelise mootorsõidukiga. X kinnistu omanikud on pidanud võimalikuks juurdepääsu AM- ja A-kategooria mootorsõidukitega. Kui maapiirkonnas asuvat kinnisasja kasutatakse elamiseks, on kohtu hinnangul vajalik sellele ligi pääseda vähemalt sõiduautoga. Kohtu hinnangul ei võimalda puudutatud isikute osundatud kategooria sõidukitega juurdepääs X kinnistu igakordsel omanikul oma kinnisasja eesmärgipäraselt kasutada. Kohus määrab eeltoodut arvestades juurdepääsu tingimuse, mille kohaselt tohib juurdepääsu kasutada jalgsi, kergliiklusvahenditega, mootorsõidukite, autorongide ja masinrongidega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi ning kinnisasja teenindavate sõidukitega, mida kasutatakse jäätmeveoks, reovee purgimiseks ja kinnisasjal asuvate hoonete kütmiseks vajaliku küttematerjali kohale toomiseks. Tee kasutamise massipiirangu järgimise kohustus on X kinnistu igakordsel omanikul. Mootorsõidukite lubatud täismassi väljaselgitamine ei ole X kinnistu igakordsele omanikule liigselt koormav. Massipiirang on määratud laias vahemikus, hõlmates muuhulgas A-, B- ja C1-kategooria mootorsõidukeid, et massipiirangu juhuslik ületamine ei ole tõenäoline. Kuivõrd avaldaja on soovinud kinnisasjale juurdepääsu määramist eelkõige selleks, et seda ise kasutada, on tal võimalik välja selgitada enda kasutatava sõiduki suurim lubatud täismass ning järgida kehtestatud massipiirangut. Seetõttu ei anna avaldaja väide, mille kohaselt ei ole praktikas sõidukit võimalik kaaluda, alust massipiirangu määramata jätmiseks. X kinnistu igakordsel omanikul on võimalik kinnisasjale pääsemiseks kasutada muuhulgas B- ja C1kategooria mootorsõidukeid, mistõttu ei ole avaldajal vaja avalikult teel X kinnistule üle X kinnistu liikuda jalgsi ega tassida kotte käe otsas ega seljas. Seetõttu ei anna massipiirangute kehtestamata jätmiseks alust avaldaja väljatoodud vajadus hoida oma vara, sh parkida isiklikke sõidukeid oma kinnistul, sest avaldaja on avaldaja on puudega inimene, kellel on raske jalgsi käia ja kotte käe otsas või seljas tassida.
13.3.Avaldaja on soovinud juurdepääsu määramist ilma tee väljaehitamise kohustuseta. X kinnistu omanikud on taotlenud, et juurdepääsutee ehitatakse kõvapõhjaliseks läbipääsuteeks. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramine ei eelda, et juurdepääsu asukohta tuleb rajada tee, mis on ehitusseadustiku mõistes ehitis (EhS § 3 lg 1). Kui avalikult teelt kinnisasjale pääsemiseks on võimalik kasutada teed, mis ei ole rajatis (KeÜS § 33 lg 2 mõistes rada) ja tee kui rajatise ehitamata 11 (15)
jätmine ei koorma liigselt teeniva kinnisasja omanikku, ei pea juurdepääsu asukohta eraldi teed ehitama. Teeniva kinnisasja omanik ei ole kohustatud nõustuma, et valitseva kinnisasja omanik kasutab teenival kinnisasjal asuvat teed, mis ei ole rajatis (KeÜS § 33 lg 2 mõistes rada), muul viisil kui jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil. X kinnistu omanikud on kogu menetluse vältel avaldanud tahet, mille kohaselt juurdepääsu määramise korral tuleb tee välja ehitada. Avaldaja on kogu menetluse vältel avaldanud tahet, et juurdepääsu oleks võimalik kasutada mistahes transpordivahenditega ilma massipiirangut määramata. Kohus on seisukohal, et kui teed soovitakse kasutada mootorsõidukitega, eeldab see üldjuhul juurdepääsutee asukohta EhS § 3 lg 1 mõistes tee kui ehitise rajamist, välja arvatud, kui teealuse maa omanik on nõus tee rajamata jätmisega. Tee kui ehitise rajamine vähendab tee kasutamisest tulenevaid mõjutusi ning üldjuhul tagab tee kasutamise aastaringselt, sest ilmastiku (nt sademed, temperatuurimuutused) mõju tee kasutusele on väiksem. Kohtu hinnangul on üldtuntud asjaolu, et teed, mis ei ole EhS § 3 lg 1 mõistes ehitised (nt rajad, isetekkelised pinnasteed) võivad muutuda vihmasel ajal või kevadise lumesula perioodil raskesti läbitavaks. Kohus määras juurdepääsuõiguse selliselt, et X kinnistu igakordsel omanikul on õigus kasutada teed mootorsõidukitega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi. X kinnistu omanikud ei ole pidanud võimalikuks juurdepääsu määramist selliselt, et kinnistule ei rajata teed. Juurdepääsutee maa-alale jääb X kinnistu elektrikaabel (vt I kd, tl-d 166-167, II kd, tl 164). Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et juurdepääs tuleb määrata tingimusel, et juurdepääsu asukohta ehitatakse tee. Tee ehitamine vähendab muuhulgas negatiivseid mõjusid teenivale kinnisasjale, vähendab X kinnistu elektrikaabli kahjustamiseks ning tagab juurdepääsuõiguse kestva teostamise, mis ei sõltu ilmastikutingimustest. AÕS § 172 lg 2 sätestab, et reaalservituut ei või teeniva kinnisasja omanikku kohustada mingiteks tegudeks, välja arvatud teod, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. Reaalservituudi kohta sätestatu rakendub kohtu hinnangul ka AÕS § 156 lg 1 alusel määratud juurdepääsuõiguse kohta. AÕS § 156 lg 1 alusel saab panna teeniva kinnisasja omanikule kohustusi tegudeks, mis on reaalservituudi teostamisel abistava tähendusega. AÕS § 156 lg 1 sätestab teeniva kinnisasja omaniku hoidumiskohustuse, mille põhisisuks on mitte takistada valitseva kinnisasja omanikku pääseda üle teeniva kinnisasja. Tee ehitamine ei ole eeltoodut arvestades teeniva kinnisasja omaniku kohustus. Tee on kohustatud oma kulul välja ehitama valitseva kinnisasja omanik. Teeniva kinnisasja omanikul on kohustus mitte takistada valitseva kinnisasja omanikku tee ehitamisel. Eeltoodut arvestades määrab kohus juurdepääsu tingimuseks, et X kinnisasjal asuva tee ehitamise kohustus on X kinnisasja igakordsel omanikul.
13.4.X kinnistu omanikud on soovinud, et juurdepääsutee ehitatakse kõvapõhjaliseks läbipääsuteeks. Avaldaja ei ole välja toonud tingimusi, millele tee ehitamise korral tee peab vastama. Kohus leiab, et eratee ehitamise kvaliteedi nõuded määrab tee omanik. X kinnistu omanikud ei ole sõnaselgelt välja toonud, millistele nõuetele ehitatav tee peab vastama. Ehitatavate teede liikideks on pinnatud tee, kruusatee, asfaltbetoon- ja mustkattega tee. Tee ehitamise kohustuse määramisel peab kohus määrama, millist liiki tee tuleb ehitada, kui teealuse maa omanik ei ole täpsemaid tingimusi määratlenud. X kinnistu omanikud ei ole kohtu hinnangul taotlenud, et ehitatav tee peab olema pinnatud tee või asfaltbetoon- ja mustkattega tee. Kohtu hinnangul on avaldaja jaoks kõige vähem koormavam kruusatee ehitus. Seetõttu määrab kohus, et tee X kinnistul olev tee peab olema vähemalt kruusatee majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 5 lg 1 mõistes. X kinnistu omanik on kohustatud tee ehitamisel mitte kahjustama tee maa-ala alla jäävat elektrikaablit. 12 (15)
13.5.Avaldaja on taotlenud juurdepääsu määramist selliselt, et tee laius on 4 või 5 meetrit. X kinnistu omanikud on taotlenud, et tee laiuseks määratakse 1,5 meetrit. Kohus määras eelnevalt juurdepääsuõiguse selliselt, et juurdepääsu on võimalik kasutada mootorsõidukitega, mille lubatud täismass ei ületa 7500 kilogrammi, lisaks kinnisasja teenindavatele mootorsõidukitele nagu prügiauto. Kohtu hinnangul ei võimalda tee laius 1,5 meetrit juurdepääsuõigust teostada, sh prügiauto juurdepääsu. Kohus võtab arvesse, et kohalike teede laius samas piirkonnas jääb vahemikku 3-3,5 meetrit. Kohus määrab, juurdepääsutee laius on 3,5 meetrit.
13.6.Kohus määrab teehoiukohustuse kandmise X kinnistu igakordse omaniku kanda, arvestades AÕS § 172 lg-s 2 sätestatut.
13.7.X kinnistu omanikud ei ole esitanud omapoolseid tingimusi X kinnistul asuva olemasoleva tee kasutamiseks. Kohus lähtub seetõttu tingimuste määramisel sellest, et juurdepääsuõigus ei tohi X kinnistu igakordsele omanikule panna kohustusi tegudeks (AÕS § 172 lg 2). Seetõttu jätab kohus teehoiukohustuse X kinnistu igakordse omaniku kanda. Samuti määrab kohus juurdepääsuõiguse samas mahus X kinnistule määratud juurdepääsuõigusega, välja arvatud tee ehitamise kohustuse osas. X kinnistu igakordsel omanikul ei ole kohustust X kinnistule teed välja ehitada, sest X kinnistul on tee juba olemas.
14.AÕS § 156 lg 1 lause 2 sätestab, et juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. AÕS § 156 lg 1 lause 3 sätestab, et kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. Avaldaja on avaldanud, et ta on valmis tasuma X kinnistu omanikule 10 eurot aastas. X kinnistu omanikud on soovinud juurdepääsutee kasutamise eest tasu 103,40 eurot aastas. Juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja juurdepääsutee korrashoiu kulud. Hüvitis omandiõiguse riive eest määratakse teeniva kinnisasja omaniku poolt kaotatava kasutuseelise väärtuse järgi või valitseva kinnisasja omaniku säästetava kasutuseelise järgi. Kohus ei saa määrata suuremat tasu, kui teeniva kinnisasja omanik nõuab ega väiksemat tasu, kui valitseva kinnisasja omanik on valmis maksma. Kohus arvestab tasu määramisel tee kasutajate hulka ning tee kasutamise osakaalu nende vahel ja intensiivsust. Juurdepääsu määramisest tuleneda võivat kinnisasja väärtuse vähenemist ei hüvitata. Kuivõrd kehtiva õiguse järgi ei hüvitata kinnisasja väärtuse vähenemist, ei saa kohus võtta arvesse X kinnistu omanike soovi tasu määramisel kinnisasja väärtuse vähenemisega arvestada. Kohus pani tee hooldamise kohustuse valitseva kinnisasja igakordsele omanikule. Seetõttu tuleb juurdepääsutasu kindlaksmääramisel arvestada maamaksu ja hüvitist omandiõiguse riive eest ning tee korrashoiu kulusid arvesse võtma ei pea. Kohus lähtub sellest, et juurdepääsutee alla jääva ala suuruseks on 213,5m2 (tee laius 3,5m*tee pikkus 61m=213,5m2). X kinnistu eest tasuti 2020.a maamaksu 47,94 eurot. Maamaksu suurus on seega 0,00046 eurot ruutmeetri kohta (47,94 eurot : 104 000 m2= 0,00046 eurot). Teealuse maa eest kuulub tasumisele maamaks 0,09821 eurot (213,5 m2 *0,00046 eurot = 0,09821 eurot). Maa-ameti kirja kohaselt on maatulundusmaa enampakkumisel kujunenud keskmine rendihind 132 eurot hektari (10 000m2) kohta. Eeltoodust tulenevalt on ühe ruutmeetri keskmine rendihind 0,0132 eurot. Teealusele maale vastava rendihind on seega 2,8182 eurot (213,5 m2 *0,0132 eurot = 2,8182 eurot). Kohus juhindub sellest, et X kinnistu omanikud ei saa teealust maad ise kasutada, mistõttu tuleb neile hüvitada kaotatud kasutuseelis, milleks maatulundusmaa puhul saab olla maa kasutustasu (rendihind). Eeltoodust tulenevalt on maamaksu ja omandiõiguse riive eest makstavat hüvist arvestades teealusele maale 213,5m2 vastava juurdepääsutasu suurus 32,16 eurot (0,09821 +2,8182 =2,92). Avaldaja oli valmis maksma tasu 10 eurot aastas. Kuivõrd kohus ei saa määrata väiksemat tasu, kui valitseva 13 (15)
kinnisasja omanik on valmis maksma, määrab kohus tasu suuruseks 10 eurot aastas. Kohus määrab eeltoodut arvestades juurdepääsutasu suuruseks 10 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kolmekümne esimene detsember (31.12.).
15.Avaldaja ei ole avaldanud, kui palju on ta valmis maksma X kinnistule määratud juurdepääsutee kasutamise eest. X kinnistu omanikud ei ole avaldanud, palju nad nõuavad tasu juurdepääsu kasutamise eest. Kuivõrd X kinnistu omanikud ei ole avaldanud, et nad tasu ei nõua, peab kohus tasu suuruse kindlaks määrama. AÕS § 156 lg 1 järgi tuleb tasu määrata igal juhul, kui teeniva kinnisasja omanik ei avalda, et ta tasu ei nõua. Kohus pani tee hooldamise kohustuse valitseva kinnisasja igakordsele omanikule. Seetõttu tuleb juurdepääsutasu kindlaksmääramisel arvestada maamaksu ja hüvitist omandiõiguse riive eest ning tee korrashoiu kulusid arvesse võtma ei pea. Kohus lähtub sellest, et juurdepääsutee alla jääva ala suuruseks on 52,5m2 (tee laius 3,5m*tee pikkus 15m=52,5m2). X kinnistu eest maamaksu 2020.a eest tasumisele ei kuulunud. Kohus ei arvesta seetõttu juurdepääsutasu määramisel maamaksu suurusega. Kuivõrd X kinnistul on tee olemas, tuleb tasu suuruse kindlaksmääramisel lähtuda avaldaja säästetavast kasutuseelisest. Säästetava kasutuseelise väärtus on võimalik kindlaks määrata AÕS § 156 lg-s 1 juurdepääsuõigusega samasisulise asjaõiguse, milleks on teeservituut, tasu suurusest. Maaameti andmetel on Lääne-Harju vallas aastatel 2017-2020 seatud teeservituutide tasu keskmiseks suuruseks ruutmeetri kohta 0,055 eurot. Kohus leiab, et kasutustasu väärtuseks ja seega avaldaja säästetava kasutuseelise väärtuseks teealuse maa ühe ruutmeetri kohta saab lugeda 0,055 eurot. Teealusele maale vastava tasu suurus on seega 2,89 eurot (52,5 m2 *0,055 eurot = 2,89 eurot). Eeltoodust tulenevalt on maamaksu ja omandiõiguse riive eest makstavat hüvist arvestades teealusele maale 52,5m2 vastava juurdepääsutasu suurus 2,89 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades juurdepääsutasu suuruseks 2,89 eurot aastas. Tasumise tähtpäev on iga jooksva aasta kolmekümne esimene detsember (31.12.).
16.Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 ja lg 2 p 5 kohaselt on avaldaja taotletud märkuse kinnistusraamatusse kandmise vajalikuks eelduseks puudutatud isikute nõusolek. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 63 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 141 lõige 3 sätestab, et kohtulahendi või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Vastava märkuse tegemine kinnistusraamatus tagab selle, et juurdepääsuga seonduvad asjaolud on selged ja üheselt mõistetavad ka kolmandatele isikutele, samuti saaksid nii pooled kui kolmandad isikud juurdepääsuga seotud õigusi praktikas paremini kaitsta ja nõuda teistelt isikutelt, s.h teeniva või valitseva kinnisasja omanikult, kitsendustele allumist. Märkus juurdepääsu kohta kinnisasjale tuleb kanda nimetatud kinnisasja kinnistusraamatusse selle nähtavakstegemiseks ja kehtimiseks kolmandate isikute suhtes. Märkus juurdepääsu kasutamise tasu kohta tuleb kanda avaldaja kinnisasja registriossa. Avaldaja taotles kinnistusraamatusse märkuse kandmist juurdepääsu kohta. Kohus määras eelnevalt kindlaks juurdepääsu ja selle tingimused. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Kohus kohustab X kinnistu omanikke ja X kinnistu omanikke andma nõusolekud märkuste kandmiseks kinnistusraamatusse.
17.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab 14 (15)
kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus lahendas avalduse avaldaja kasuks ning määras juurdepääsu avaldaja taotletud asukohta. Seega esineb TsMS § 172 lg 1 ls 1 järgi menetluskulude avaldaja kanda jätmiseks. Kohus arvestab sellega, et avaldaja pöördus kohtusse seetõttu, et juurdepääsus kokku leppimine ei osutunud võimalikuks. Seetõttu oleks TsMS § 172 lg 1 ls 1 kohaldamine ebaõiglane. Kohus arvestab, et TsMS § 172 lg 1 ls 2 järgi menetluskulude X kinnistu omanikest puudutatud isikute kanda jätmine oleks ebaõiglane. AÕS § 156 lg 1 ei sätesta kinnisasja omaniku õigust nõuda naaberkinnisasja omanikult juurdepääsu üle naaberkinnisasja ilma piiranguteta. Avaldaja seda aga tegi, vastustades muuhulgas tee kasutamise massipiirangute määramist. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul võimalik puudutatud isikutele ette heita avaldusele vastu vaidlemist, sh omapoolsete tee kasutamise tingimuste väljatoomist kohtumenetluses. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et õiglane on menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Kuivõrd kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.