Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.02.2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-18-19657
Kohtuasi
XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandi osa üleandmiseks ja hüvitise suuruse kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste tegemisele kohustamiseks YY vastuhagi XX vastu kaasomandi teisel viisil lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste tegemisele kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.08.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kelli Ristal Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Ehasoo
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 13.01.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 05.08.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis YY-lt XX kasuks välja 537,39 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), ülejäänud osas täpsustada otsuse põhjendusi ja resolutsiooni.
3.1.Rahuldada osaliselt XX hagi YY vastu kaasomandi lõpetamiseks.
3.2.Lõpetada YY ja XX kaasomand kinnistule asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXX) ja jätta kinnistu XX ainuomandisse.
3.3.Mõista XX-lt YY kasuks välja hüvitis 119 000 eurot omandi kaotuse eest.
2-18-19657
3.4.XX avaldus YY-le tasumisele kuuluva hüvitise tasaarvestamiseks XX nõudega rahuldada osaliselt. Tasaarvestada käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.3 XX-lt YY kasuks välja mõistetud hüvitis 119 000 eurot ja YY poolt XX-le tasumisele kuuluv 537,39 eurot ning tasaarvestuse tulemusena mõista XX-lt YY kasuks välja hüvitis 118 462,61 eurot.
3.5.Kohustada YY andma nõusolek kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX kaasomandi lõpetamiseks käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.2. nimetatud viisil, kaasomandiosa üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse kinnisasja registriosa numbriga XXXXXXX ainuomanikuna XX sisse kandmiseks eeldusel, et XX on tasunud käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 3.4. nimetatud hüvitise. Asendada YY nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
3.6.Jätta rahuldamata YY vastuhagi XX vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu korteriomanditeks jagamiseks.
3.7.Jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud YY kanda.
3.8.XX taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada. Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 576 eurot.
3.9.Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 576 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (576 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja vastuväited vastuhagile
1.XX (hageja) esitas 31.12.2018 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu Tallinnas XXX asuva kinnistu (kinnistu) kaasomandi lõpetamiseks. Hageja palub 28.11.2019 esitatud lõplikus nõudes jätta kinnistu hageja ainuomandisse, mõista hagejalt kostja kasuks välja 78 020,30 eurot (kohaldades seltsingu likvideerimise sätteid), alternatiivselt mõista hagejalt kostja kasuks välja 92 906,33 eurot (kohaldades alusetu rikastumise sätteid).
2.Pooled kinnistu kaasomanikud võrdsetes mõttelistes osades. Kinnistul asuv elamu on hageja koduks olnud kogu tema elu ja siin elavad ka tema alaealised lapsed ja abikaasa. Kinnistul asuv
2-18-19657 elamu on olnud ka kostja lapsepõlvekodu, kuid kostja on korduvalt ja pikalt elanud ka teistes kohtades. Kuni aastani 2017 elas kostja valdavalt (4-6 kuud aastast) Norra Kuningriigis.
3.Kogu kinnistu on koormatud hüpoteegiga. Hageja võttis koos oma abikaasa CC-ga laenu 900 000 krooni kinnistul asuva elamu renoveerimiseks. Renoveerimise käigus renoveeriti kogu hoone.
4.Ületamatud erimeelsused, kuidas kaasomandis olevat kinnistut kasutada ja sellel koos elada, on tekitanud olukorra, kus ainukeseks võimaluseks on kaasomand lõpetada. Hageja on nõus ja võimeline välja ostma kostjale kuuluva mõttelise osa kinnistust ja tasuma selle eest õiglase hüvitise. Kinnistu hageja ainuomandisse jätmine on õiglasem, kuna nii säilitatakse kodu kahele alaealisele lapsele, kes käivad oma kodu lähedal koolis. Lisaks on eeltoodud viisil kaasomandi lõpetamine mõistlik lahendus, sest kinnistu on tervikuna koormatud hüpoteegiga ning juhul, kui kaasomand lõpetada teistel viisidel, näiteks enampakkumisega, siis läheks esmalt mõlemalt kaasomanikult arvestatav summa pangale kogu laenu tagasimakseks ning sellisel juhul ei pruugi kummalegi jääda piisavalt raha selleks, et endale uus samaväärne kodu soetada.
5.LVM Kinnisvara eksperthinnangu nr 376-16SL kohaselt on kostjale kuuluva kaasomandi osa maksumuseks 106 000 eurot, millest tuleb maha arvestada kõik kinnistuga seotud rahalised kohustused, mida hageja on aastaid tasunud kostja eest. Perioodil 2016-2018 tasus hageja kostja eest laenu ja intresse 8596,50 eurot, prügiveo eest 269,92 eurot, vee eest 804,85 eurot, maja kindlustuse 393,58 eurot, haljastuse eest 52 eurot ning katuse ja räästa survepesu ja maja värvimise eest kokku 1410,70 eurot. Kulutuste nõude soovib hagejakostjale tasutavast hüvitisest maha arvata.
6.Kostjale hüvitise määramisel tuleb kohaldada seltsingu likvideerimise sätteid. Kostja on nõustunud, et nad pidid koos üksteist aidates kinnistu korda tegema. Kostja oli nõus hageja poolt maja renoveerimiseks laenude võtmisel kinnistu tagatiseks andmisega. Sellega kostja kinnitab, et hageja ja kostja vahel oli seltsinguleping kinnistu kordategemiseks. Seltsingulepingu raames on menetlusosaliste panused olnud järgmised: hageja 60 559,41 eurot, kostja 2300 eurot.
7.Asja korteriomanditeks jagamisel tuleks teha ümberehitustöid ja seetõttu teha täiendavaid kulutusi, mis ei ole mõistlik. Samuti ei oleks kummagi poole omandisse jääva reaalosa (korteri) väärtus kooskõlas temale kuuluva mõttelise osa väärtusega. Arvestades, et pooled on kaasomanikud võrdsetes osades, peavad ka asja jagamisel pooltele jäävad osad olema võrdsed.
8.Kaasomandi lõpetamise nõude aluseks on ületamatud erimeelsused ja asjaolu, et kaasomanike vahel kinnistu ühine kasutamine ei toimi. Kinnistu korteriomanditeks jagamise korral jääb maa kaasomandisse, seega ei lahendaks korteriomanditeks jagamine poolte vahel valitsevat probleemi.
9.Kostja ei ole tõendanud, et elamu korteriomanditeks jagamine on võimalik. Kogu kinnistu on koormatud hüpoteegiga. Kostja taotletud viisil kaasomandi lõpetamine päädiks sellega, et hageja, kes on panustanud üksinda kogu maja renoveerimisse, peaks sisuliselt selle panuse veelkord kinni maksma.
10.Kostja vastuhagis mainitud kostja poolt võetud laen oli oma sisult tarbimislaen, kuna selle eest ostis kostja endale mööblit ja sisustuselemente. Nimetatud laenu ei kasutatud elamu renoveerimiseks, vaid vallasvara ostmiseks, mille kostja saab kaasomandi lõpetamisel endaga kaasa viia.
2-18-19657 Kostja vastuväited ja vastuhagi
11.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja esitas 12.02.2019 vastuhagi, milles taotleb kaasomandi lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel.
12.Kinnistu omanik oli alates 1969. aastast kostja isa ja see on olnud kostja elukoht alates tema sünnist. Hageja sai oma osa kaasomandist kostja isalt kingitusena. Kostja on eakas ja elab üksi, tema tervis on halb. Hageja tegutsemine on alatu ja jämeda tänamatuse väljendus. Ebaõige on hageja väide, et kostja on elanud Norras. Kostja käis Norras tööl. Kostja ei ole kunagi kellelegi võlgu jäänud. Hageja on kostjast palju noorem ja kuna tal on ka abikaasa, siis võib ta soovi korral müüa oma osa kinnisasjast ja asuda elama mujale.
13.Kostja ei ole kaasomandi lõpetamise vastu, kuid on vastu hageja pakutud kaasomandi lõpetamise viisile. Kaasomand on võimalik lõpetada korteriomanditeks jagamise teel. Sellise lahenduse puhul ei jää keegi oma omandist ilma ning kompensatsioon oleks minimaalne. Kinnisasja korteriomanditeks jagamine on kooskõlas õigusaktide ja nõuetega ning see on võimalik ehitustehniliselt. Kuna kostja elamispinna osa jääb korteriomanditeks jagamise tulemusel väiksemaks, siis tuleb hagejal hüvitada kostja omandi vähenemine vastavalt selle turuväärtusele. Kinnisasja koormav hüpoteek peab jääma koormama hageja osa, sest hageja on laenu võtnud ja seda kasutanud. Kostja nõustus hageja laenude tagatiseks hüpoteekide seadmisega kinnistule, kuid puudub kokkulepe laenu ühise tagasimaksmise kohta.
14.Kostja ei ole saanud hagejalt kulude hüvitamise teadet ega kirja, mistõttu on hagis esitatud kulude arvestused kostjale üllatavad ja küünilised. Kui hageja oleks kostja poole pöördunud mingi ehitustöö või kulutuste jagamise kokkuleppe sõlmimiseks, oleks hageja hea meelega osalenud. Kostjale on arusaamatu hagis esitatud hageja laenumaksete tasumine ja 2003. a laenulepingu lisamine, kuivõrd nimetatud laenuga ehitas hageja enda poolt majast, samuti reisiti Aasiasse ja Jaapanisse. Hageja ei ole tõendanud, et laenatud raha eest on tehtud ehitustöid. Kui hageja oleks soovinud kostjalt mingite kulutuste hüvitamist, saanuks ta sellise nõude esitada pärast kulutuste tegemise kokkuleppimist, mitte aga 16 aastat hiljem, kui nõuded on ammu aegunud.
15.Kostja on panustanud nii kinnistu kui ka kinnistul asuva hoone heakorda. Kinnistul asuv hoone on tänaseks renoveeritud. Ehitamise perioodil ehitati kiiremini valmis hageja pool ja kostja pidi pikalt üürima endale elamispinda Sauel. Kostja võttis samuti maja ehitustöödeks pangast laenu ja maksis selle ise 13 aasta jooksul tagasi. Kostja pidi enda eluruumis aknad ära vahetama, sest need olid hageja akendest erinevad, ebakvaliteetsed ja pragudega. Kostja maksis hageja abikaasale 900 eurot terrassi jaoks. Septembris 2018 tasus kostja ohtlike puude langetamise eest 500 eurot, rajas 10 kuusega heki 200 euro eest, tellis rõdu ehituse 800 euro eest, ostis lumetõkke 150 euroga, uksele varikatuse 150 euroga ja korraldas hoovi koristuse paekividest 100 euro eest.
16.Hageja pakutud hüvitis lähtub 2016 hindamisaktis näidatud turuväärtusest, mis ei näita kinnistu praegust turuväärtust. Hageja finantsvõimekus on kohtule tõendamata. Kinnistu tegelik turuväärtus on eksperthinnangu nr 2448-19 kohaselt 238 000 eurot.
17.Hageja ja kostja vahel ei ole seltsingut. Tegemist on kinkelepingu teel saadud kaasomandiga. Pooled ei ole teinud panuseid kinnisasja omandamiseks, neil pole olnud ühist soovi midagi soetada ja ei ole ka ühist majapidamist. Seltsingut ei ole tekkinud, seega ei saa seda ka lõpetada.
2-18-19657 Maakohtu otsus
18.Harju Maakohus rahuldas 05.08.2020 otsusega hagi osaliselt, lõpetas kaasomandi, jättes kinnistu hageja ainuomandisse, mõistis hagejalt kostja kasuks hüvitise omandi kaotuse eest 119 000 eurot ja kostjalt hageja kasuks kinnistu kasutamisega soetud kulud 537,39 eurot ning tasaarvestuse järel mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 118 462,61 eurot. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
19.Maakohus jättis kostja vastuhagi rahuldamata, kuna kohtu arvates ei ole korteriomanditeks jagamine parim võimalik lahendus. Asja korteriomanditeks jagamise puhul jääb osa kinnistust ja eramust siiski poolte kaasomandisse. Asjas esitatud dokumentidest ja kohtuistungil kogetust nähtuvalt ei ole kohtu hinnangul poolte vahel heanaaberlikke ja häid perekondlikke suhteid, mis võimaldaks kasutada ja hoida moodustatavate korteriomandite mõttelist osa ühiselt. Arvesse võttes ka poolte pikaajalist puudulikku kommunikatsiooni kinnistule tehtavate parenduste ja paranduste osas, ei ole kaasomandi jagamine korteriomanditeks põhjendatud, sest pooltel puudub tahe ühiselt tegutseda.
20.Lisaks ei tõendanud kostja, et kinnistu jagamine reaalosadeks oleks ehitustehniliselt võimalik – vastavat asjaolu ei kinnita ka Nõmme Linnaosavalitsuse kiri, mille järeldused põhinevad kostja selgitustel ja fotodel. Hageja tõi esile, et kinnistul on üks vee ja kanalisatsiooniga liitumine. Korteriomanditeks jagamise puhul tuleks sellisel juhul teostada ulatuslikke ümberehitustöid, mis ei ole mõistlikud. Ehitisregistris kajastuva info põhjal ei saa eeldada, et reaalosadeks jagamine on võimalik – kostja on korduvalt kinnitanud, et registriandmed ei vasta tegelikkusele. Asjaolu, et ajalooliselt on eramus olnud isegi rohkem kui kaks korterit, ei tähenda, et kinnistu reaalosadeks jagamine kostja taotletud viisil vastaks tänapäeval kehtivatele nõuetele ning valitsevale kohtupraktikale.
21.Kohus ei nõustunud kostjaga, et kaasomandi lõpetamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtu hinnangul on tavapärane, et kaasomandis olev ese kuulub isikutele, kes on omavahel perekonnaliikmed ja nimetatud olukorra esinemisel kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse pöördumine ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus. Samuti ei muuda hageja nõuet hea usu vastaseks asjaolu, et hageja sai kinnistu omanikuks tänu kostja isaga sõlmitud kinkelepingule.
22.Ka asjaolu, et kaasomandisse kuuluva kinnistu näol on tegemist kostja koduga, ei ole alus, mis võimaldaks jätta kaasomand lõpetamata. Kostjal oli võimalus esitada nõue kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt kostja oleks saanud vaidlusaluse kinnistu ainuomanikuks ning säilitanud võimaluse kinnistule elama jääda, kuid kostja vastava nõudega vastuhagi ei esitanud.
23.Hageja kasutab kinnistut aastaringselt alalise elukohana ning temaga koos elavad kinnistul ka tema abikaasa ja lapsed. Kostja on pikema aja vältel kasutanud kinnistut alalise elukohana vaid osaliselt – menetluse käigus toodi esile, et kostja veedab märkimisväärse osa aastast Norras tööülesandeid täites ning sel perioodil (mis on reeglina kuudepikkune) on tema elukoht mujal.
24.Kuivõrd pooled ei taotlenud kaasomandi lõpetamist muudel viisidel, rahuldas maakohus hageja nõude lõpetada kinnistu kaasomand selliselt, et kinnistu ainuomanikuks saab hageja ning hageja tasub kostjale omandi kaotuse eest hüvitise.
25.Pooled ei vaielnud, et kinnistu turuväärtus on eksperthinnangu nr 2448-19 kohaselt 238 000 eurot. Kuivõrd poolte osad on võrdsed, kuuluks kostjale hüvitamisele 119 000 eurot.
2-18-19657
26.Kohus leidis, et hageja kulutuste hüvitamise nõude puhul ei kohaldu seltsingu ega alusetu rikastumise sätted. Pooled on vaidlusaluse kinnistu kaasomanikud ning kinnistuga seotud kulude hüvitamist reguleerib asjaõigusseadus. Esitatud nõude õiguslik alus saab olla AÕS § 75 lg 1. Kohus leidis, et kostja on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma kinnistuga seotud kulusid sõltumata sellest, kas ja millises ulatuses on kostja kinnistut vallanud.
27.Maakohus leidis, et hageja tehtud kuludest on kostja kohustatud hüvitama olmekulud 1074,77 eurot (jäätmekäitlusega seotud arved, vee arved), kuna nimetatud kulud on seotud kinnistu kasutamise ja valdamisega ning selle alalhoidmisega. Haljastusekulu 52 eurot, katuse ja räästa survepesu ning maja värvimise kulu 1410,70 eurot on tõendamata. Tulenevalt poolte omandiosade suurusest, rahuldas maakohus hageja nõude AÕS § 75 lg 1 alusel 537,39 euro (1074,77 / 2) osas.
28.Maakohus jättis hageja kulude hüvitamise nõude rahuldamata osas, milles hageja taotles kindlustusmaksete hüvitamist. Ühise asja koormamiseks, millest tulenevaid kulutusi tuleb AÕS § 75 kohaselt võrdeliselt oma kaasomandi osaga kanda, on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek. Antud juhul hageja ei väitnud ega tõendanud, et kaasomandisse kuuluva eramu osas kindlustuslepingu sõlmimiseks oli kostja nõusolek.
29.Laenumaksed ja elamu renoveerimiseks võetud laenukohustus ei kuulu AÕS § 75 kohaldamisalasse, mistõttu ei kuulu nimetatud kulud kostjalt väljamõistmisele. Poolte vahel puudus vaidlus, et kõnealuse laenukohustuse on võtnud hageja ja tema abikaasa ning et selle eesmärgiks oli vaidlusaluse elamu renoveerimine. Laenukohustuse tagamiseks on seatud poolte kaasomandiosasid koormav hüpoteek. Siiski ei tõendanud hageja, et vastava laenukohustusega seonduvalt oleks kostja võtnud enesele mingeid (solidaar)kohustusi. Laenukohustuse võtsid enesele üksnes hageja ja tema abikaasa, mitte kostja. Kostja on andnud üksnes nõusoleku oma kaasomandiosale hüpoteegi seadmiseks, kuid sellest ei saa järeldada kostja nõusolekut laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste kandmiseks.
30.Kostja vastuväide, et hageja on kaotanud oma nõude kulutuste hüvitamiseks tulenevalt hea usu põhimõttest, kuna hageja ja tema abikaasa käitumine on jätnud kostjale mulje, et hageja on vastava nõude sissenõudmisest loobunud (põhjendusel, et kostja viibib märkimisväärse osa ajast mujal ning kostja kulud on marginaalsed), ei ole maakohtu hinnangul põhjendatud. Hageja esitas oma nõude seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ning kohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et nõude esitamine aegumistähtaja jooksul on vastuolus hea usu põhimõttega. Üksnes asjaolu, et hageja ei olnud varasemalt avaldanud, et soovib esitada kinnistuga seotud kulutuste nõuet realiseerida, ei muuda hageja käitumist vastuoluliseks ega võimaldanud kostjal eeldada, et hageja vastava nõude esitamisest loobub.
31.Maakohus tasaarvestas poolte vastastikkused nõuded TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest 118 462,61 eurot. Apellatsioonkaebus
32.Kostja esitas maakohtu otsuse apellatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ja vastuhagi rahuldamata jäeti, ja teha uue otsuse, millega vastuhagi rahuldada.
33.Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust. Kohtu põhjendused ja siseveendumuse kujunemine ei ole loogiliselt jälgitavad ega ole seostatud asjas esitatud tõenditega.
2-18-19657
34.Kohus ei selgitanud, milles väljenduvad poolte halvad suhted. Kohus ei ole põhjendanud, kuidas need suhted piiraksid tulevikus kinnisasja reaalosade majandamist. Otsusest võib aimata, et kohus juhindus eelkõige hageja paljasõnalistest seletustest, aga konkreetseid asjaolusid ja tõendeid, mis kohtu sellekohase järelduseni viisid, menetluses esitatud ei ole. Mitte igasugune keeruline suhtlus ei saa tingida omandist ilmajätmist. Antud juhul ei ole olulised kaasomanike halvad perekondlikud suhted, vaid see, kas nad on võimelised korraldama kinnistu kaasomandisse jäävate osade kasutamist.
35.Kohus ei põhjendanud kinnistu reaalosadeks jagamise ehitustehnilist võimatust. Kohtu seisukoht on vastuoluline. Esmalt leidis kohus, et kostja ei tõendanud, et kinnistu jagamine oleks ehitustehniliselt võimalik. Teiseks leidis, et korteriomanditeks jagamiseks tuleks teha ulatuslikke ümberehitustöid, mis viitab aga sellele, et jagamine oleks võimalik, kuid vajaks lihtsalt ümberehitustöid.
36.Otsuses puuduvad mistahes tõenditega põhjendatud asjaolud, mis piiraks kinnistu korteriomanditeks jagamist. Kohus järeldas seda üldsõnaliselt vaid hageja seisukohast. Kohane ei ole kohtu etteheide, nagu oleks kostja pidanud hageja paljasõnalise väite kummutamiseks esitama tõendeid. Tegemist on asjaoluga, millele hageja tugines, mistõttu kuulus see hageja tõendamiskoormisse. Arvestades, et kostja esitas dokumentaalse tõendina Nõmme Linnaosa Valitsuse kirja, mis kajastab kohaliku omavalitsuse analüüsi seoses kinnistu võimaliku jagamisega korteriomanditeks, oli hagejal kohustus tõendada oma vastupidiseid väiteid. Arusaamatuks jääb, miks kohus ei nõustunud Nõmme Linnaosa Valitsuse antud hinnanguga.
37.Kohtu arvamus, nagu oleks kinnistu reaalosadeks jagamise eeldusena vaja eraldiseisvat vee- ja kanalisatsiooniga liitumist, ei tugine kehtival õigusel. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on märgitud reaalosadeks jagamise eelduseks kasutusotstarve säilimine ka pärast teise osa hävimist. Lisaks on majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 85 järgi eluruumide eelduseks külmale veele ja tualetile ligipääs. Nimetatud eeldused on täidetud. Seega kohaldas kohus materiaalõigust ebaõigesti. Puuduvad materiaalõiguslikud takistused, miks ei saaks kinnisasja reaalosadeks jagada.
38.Maakohus arvestas otsuse tegemisel, et kinnistu on hageja ja tema alaealiste laste kodu, kuid samas leidis vastuoluliselt, et asjaolu, et kaasomandisse kuuluva kinnistu näol on tegemist kostja koduga, ei ole alus, mis võimaldaks jätta kaasomand lõpetamata. Kohus peab otsuse tegemisel kaaluma poolte huve ka lähtuvalt nende vanusest ja võimekusest soetada uus kodu.
39.Kostja on seisukohal, et see eriomandist ülejääv ühisosa kinnistust, mis oleks jätkuvalt poolte kaasomandis, ei tekitaks kaasomanike vahel sellisel määral konflikte, et õigustada kostja kodu kaotust. Ühtki sisulist probleemi kinnistu kui kaasomandi kasutamisel, mis oleks takistanud kaasomandi ühist valdamist või kasutamist, ei ole hageja esile toonud ega tõendanud. Seega tugineb otsus pelgalt hüpoteetilisele olukorrale, mitte kohtu ette toodud asjaoludele.
40.Kohus ületas diskretsioonipiire hüvitissumma määramisel. Hageja on hagiavalduses ja vastustes pakkunud kostjale kaasomandi lõpetamise hüvitiseks maksimaalselt 100 000 eurot. Hageja on 11.03.2019 maininud, et tal oleks võimekus maksta kuni 131 000 euro suurune hüvitis, kuid ei ole kinnitanud, et ta oleks nõus sellises summas hüvitist tasuma. Vastupidi, hageja on nõudnud makstava hüvitise vähendamist oma erinevat liiki panuste tõttu ja arvel. Kuivõrd hageja ei olnud sõnaselgelt väljendanud, et on nõus maksma sellises suuruses summa kostjale hüvitiseks, on kohtulahend kostjale üllatuslik ja vastuolus kohtupraktikaga.
2-18-19657
41.Kohus nõustus kostja väitega, et hageja on varem kostjale teatanud, et ta ei soovi kulude hüvitamist, arvestades, et pooled on arutanud kulutuste hüvitamise võimalikkuse üle. Olukorrast, kus kostja pakkus kulude hüvitamist ja sai selgesõnalise kinnituse, et nende katmine ei ole vajalik, saab teha järelduse sellisest nõudest loobumise kohta. Vaidlust ei ole, et enne käesolevat kohtumenetlust ei olnud kostjale otseselt ka esitatud mingit kulude hüvitamise nõuet või ettepanekut osaleda viidatud kulude kandmises. Nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. Vastustaja seisukoht
42.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
43.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks kaasomandi lõpetamise osas, kuid maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4), jättes hüvitise kostjalt välja mõistmata, kuid tasaarvestades sama summa hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitisega. Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi täiendada ja resolutsiooni täpsustada ning esitada resolutsiooni terviksõnastus TsMS § 654 lg 22 alusel. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
44.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega kaasomandi lõpetamise kohta ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
45.Asja materjalidest nähtuvalt soovis hageja hagis lõpetada kaasomand selliselt, et kostjale kuuluv kaasomandi osa antakse hageja omandisse, pannes hagejale kohustuse maksta kostja kaasomandi osa kaotuse eest hüvitis. Kostja soovis vastuhagis lõpetada kaasomand selliselt, et kinnistu jagatakse reaalosadeks korteriomandite moodustamise teel.
46.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Maakohus põhjendas vastuhagi rahuldamata jätmist sellega, et korteriomanditeks jagamine ei ole parim võimalik lahendus, kuna sellisel juhul jääb osa kinnistust ja eramust siiski poolte kaasomandisse, kuid pooltel puudub tahe ühiselt tegutseda. Lisaks ei tõendanud kostja, et kinnistu jagamine reaalosadeks oleks ehitustehniliselt võimalik. Korteriomanditeks jagamise puhul tuleks teha ulatuslikke ümberehitustöid ja kostja on korduvalt kinnitanud, et Ehitisregistri andmed ei vasta tegelikkusele.
47.Kostja vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ja heitis ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning menetlusnormide rikkumist tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel.
48.Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti ja kohtu hinnang esitatud tõenditele
2-18-19657 on olnud seadusekohane. Samuti on kohus jaganud õigesti tõendamiskoormuse. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (Riigikohtu 13.01.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-15-9117, p 11). Kaasomandi lõpetamine peab toimuma mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest (Riigikohtu 09.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-21-45-06, p 20). Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda kaasomandi lõpetamise viisi osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
49.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
50.Apellatsioonkaebuse etteheide, et kaasomandi lõpetamine on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, kuna see toob kaasa kostjale eluaseme kaotuse, ei ole põhjendatud. Kaasomandi lõpetamise tulemusena hageja pakutud viisil saab kostja kaasomandi osa kaotuse eest pool kinnistu väärtusest, s.o 119 000 eurot, mis on õiglane hüvitis ja mille eest on eelduslikult võimalik omandada ühele inimesele sobilik elamispind. Kolleegium mõistab, et kostjale võib olla kaasomandi lõpetamise tagajärjel emotsionaalselt koormav oma pikaaegsest kodust lahkuda. Samas on mõlemad kaasomanikud vaidlusalusel kinnistul pikaajaliselt elanud ja kinnistuga emotsionaalselt seotud. Eeltoodud asjaolusid hinnates ei näe kolleegium põhjust eelistada kostjat hagejale ka kostja vanuse tõttu ega alahinnata kostja east tulenevat võimekust soetada endale uus kodu. Ringkonnakohus märgib, et 10.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-9749 asus Riigikohus seisukohale, et kuigi kaasomanikule võib kaasomandi lõpetamise tagajärjel olla emotsionaalselt koormav oma pikaaegsest kodust lahkuda, ei anna selline asjaolu iseenesest alust jätta kaasomandit lõpetamata. Lisaks on Riigikohus selgitanud, et kuna kaasomanik jääb oma omandist ilma kohese ja õiglase hüvitise eest, isegi kui see toimub tema tahte vastaselt, ei ole tegemist vastuoluga põhiseaduse §-ga 32 (Riigikohtu 11.12.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-140-02, p 13). Seetõttu ei ole põhjendatud väita, et kaasomandi lõpetamine antud juhul oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ja vastuolus TsÜS §-s 138 sätestatud hea usu põhimõttega. Kaasomandi lõpetamist ei takista kostja seisukoht, et kaasomandi lõpetamise nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest kostja on hageja ema ning hageja sai kinnistu kaasomanikuks kostja isalt kinkena. On tavapärane, et kaasomanikeks on perekonnaliikmed või sugulased. Sellises olukorras kaasomandi lõpetamise nõudega kohtusse pöördumine ei saa olla hea usu põhimõttega vastuolus, kuna vastasel korral oleks suur osa kaasomandi lõpetamise nõudeid välistatud (Riigikohtu 10.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9749, p 13).
51.Kostja heidab ette, et maakohus ei põhjendanud otsuses, milles seisnevad poolte halvad suhted ja leiab, et keeruline suhtlus ei saa tingida omandist ilmajätmist. Riigikohus on 29.05.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-61-12 asunud seisukohale, et kaasomandi lõpetamise viisi valikul tuleb mh arvestada ka poolte suhetega ja senise läbisaamisega. Ringkonnakohus märgib, et pooltevahelisele suhtlusele hinnangu andmiseks piisab sellest, et üks kaasomanikest väidab, et suhted on kaasomandi säilitamiseks liiga pingelised. Ringkonnakohus veendus 13.01.2021 istungil, et kaasomanike vahelised pikaajalised pingelised suhted vaidlusaluse kinnistu kasutamise ja käsutamise üle kestavad senini ning pigem on paljasõnaline just kostja väide, et suhted on tegelikult head. Asja materjalidest nähtub, et mõlemad pooled teevad kinnistu kasutamisel olulisi otsuseid omavahel läbirääkimisi pidamata, mis näitab suutmatust heanaaberlikult suhelda. Sellisteks asjaoludeks saab pidada kostja poolt puude mahavõtmise taotlemist ilma hageja nõusolekuta ja koera pidamist viisil, kus koer on kinnistul lahtiselt vaatamata hageja vastuseisule. Asjaolu, et olenemata lahkhelidest on kaasomanikud suutnud siiani kinnistut sihtotstarbeliselt kasutada, ei tähenda, et kaasomanikud peavad selliselt jätkama.
2-18-19657 Kaasomanikul on AÕS § 76 lg 1 järgi igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei pea kaasomanik põhjendama, miks ta kaasomandit lõpetada soovib, ega kohus tuvastama põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Kaasomandi lõpetamise nõude eelduseks on vaid kaasomandi olemasolu ning jagamise välistamise kokkulepete puudumine. Pooled ei ole sõlminud kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistamise kokkulepet AÕS § 76 lg 2 järgi. Kohus peab üksnes valima kaasomanike pakutud variantidest viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele.
52.Seoses apellatsioonkaebuse väidetega kinnistu korteriomanditeks jagamise ehitustehnilise võimalikkuse kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Iseenesest on mõlemad pooled kinnitanud, et korteriomanditeks jagamise korral on vaja teha ümberehitustöid. Kolleegium möönab, et kohtulahendi alusel kaasomandi lõpetamise eelduseks korteriomanditeks jagamise teel ei pea kinnistu olema reaalselt korteriomanditena väljaehitatud ja eraldi korteritena kasutusel, vaid oluline on see, et sellisel viisil kaasomandi lõpetamise kasuks valimisel peab kohtul olema võimalik esitatud dokumentide alusel veenduda, et kinnisasja reaalosadeks jagamine kaasomaniku toodud tingimustel pärast kohtuotsuse tegemist on ka reaalselt võimalik.
53.Kinnistu jagamist ja kaasomandi lõpetamist ning korteriomanditeks jagamist, mille käigus tekib igale kaasomanikule eriomand eluruumile, saab nõuda juhul, kui elamus on reaalosadena eraldatavad eluruumid või mitteeluruumid. Kostja ülesandeks oli välja tuua kõik tahteavaldused, millised on vajalikud korteriomandite moodustamiseks ja taotleda vastavate tahteavalduste asendamist. TsMS § 442 lg 5 kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Seega peab otsuse resolutsioonist nähtuma, milliseid tahteavaldusi kohtuostus TsÜS § 68 lg 5 alusel asendab (Riigikohtu lahendid tsiviilasjas nr 3-2-1-104-05, p 7 ja tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 12). Eeltoodust lähtuvalt pidi kostja vastuhagis võimalikult täpselt määratlema, milliseid hageja tahteavaldusi on vaja kohtuotsusega asendada. See puudutab nii moodustatavate korteriomandite tunnuseid, kaasomandi osa suurust kui ka tahteavaldusi kinnisasja jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ning avalduse esitamist asjakohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.
54.Vastavate kannete muutmist kinnistusraamatus saab taotleda korrektse dokumentatsiooni alusel. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 7 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt tuleb kinnistamisavaldusele lisaks kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 35 lg-s 1 sätestatule lisada ehitusloa andmiseks pädeva ametiasutuse ametlikult kinnitatud ärakiri korteriomanditeks jagatava hoone ehitisregistrisse kantud plaanist või ehitatava hoone projektist, millel on piiritletud ja numbriga või muul viisil tähistatud iga eriomandi esemeks olevad ruumid (hoonejaotusplaan) ning projekteerimiseks või ehitusprojektide ekspertiisi tegemiseks pädeva isiku kinnitus, et eriomandite loomine hoonejaotusplaanil kujutatud viisil vastab KrtS §-s 4 sätestatud nõuetele. Vastavad plaanid tuleks lisada kohtuotsusele. Puudub vaidlus, et kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud pädeva isiku kinnitusega hoone plaani, mille alusel oleks võimalik paluda kinnistusraamatu kanded teha. Ringkonnakohtu 13.01.2021 istungil möönis kostja, et tema esitatud plaanid ei vasta ka tegelikule ruumide paigutusele. Kui kaasomanik taotleb kohtus kinnistu jagamist korteriomanditeks, tuleb tal eelduslikult esitada kohtule kõik need dokumendid, mis on vajalikud korteriomandite kinnistamiseks. Kohtuotsus asendab kaasomaniku neid tahteavaldusi, mis on vajalikud jagamisel tekkinud korteriomandite moodustamise kinnistamiseks. Kui kohtule ei ole esitatud hoonejaotusplaani, ei ole võimalik kohtuotsuse resolutsioonis märkida, millise sisuga tahteavaldus tuleb asendada. Kohtuotsusega ei saa asendada kaasomaniku tahteavaldust tingimusel, et teine kaasomanik esitab tulevikus kinnistamiseks vajalikud dokumendid. Kuigi kaasomandi jagamisel korteromanditeks ei oma tähendust ruumide pindalad, kuna neil ei ole õiguslikku tähendust ja neid kinnistusraamatusse
2-18-19657 ei kanta, sõltub kummagi kaasomaniku ainuomandisse jääva eluruumi pindalast korteriomandi mõttelise osa suurus, mis kantakse kinnistusraamatusse. Seega on korteriomanditeks jagamise eelduseks õiged ehitusregistri andmed ja korrektne hoonejaotusplaan.
55.See, et Nõmme Linnaosa Valitsus on 09.05.2019 kirjas pidanud teoreetiliselt võimalikuks kinnistu jagada kaheks korteriomandiks, ei tähenda, et seda saab teha korrektse dokumentatsioonita. Viidatud kirjas on juhitud tähelepanu vajadusele teha andmed korda ehitisregistris (II kd, tl 75).
56.Täiendav takistus korteriomanditeks jagamisel on käesoleval juhul kinnistut koormav hüpoteek. AÕS § 54 lg 4 järgi jääb kinnisasja jagamise korral kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. Kostja kinnitas ringkonnakohtu 13.01.2021 istungil oma senist seisukohta, et ta ei ole nõus, et kinnistut koormav hüpoteek jääks edaspidi koormama tema ainuomandisse jäävat korteriomandit. Selleks, et hüpoteek jääks koormama vaid hageja korteriomandit, on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Seega on kostja soovitud tingimusel korteriomanditeks jagamine välistatud, kuivõrd kohtule ei ole esitatud vastavat hüpoteegipidaja nõusolekut ega hagetud hüpoteegipidaja nõusolekut (kooskõlas TsÜS § 68 lg 5, KRS § 341 lg 8).
57.Omandi kaotuse eest määratud hüvitise suuruse osas ei saanud maakohtu otsus tulla kostjale üllatuslik. Hüvitise suuruse määras kohus kostja poolt asjas esitatud eksperthinnangust lähtudes, summat arutati maakohtu 02.06.2020 kohtuistungil ning hageja kinnitas oma nõusolekut ja võimekust hagi rahuldamise korral hüvitist maksta (II kd, tl 158).
58.Järgmisena hindab kohus hageja poolt esitatud kulutuste hüvitamise nõuet, mille maakohus rahuldas AÕS § 75 lg 1 alusel.
59.Hageja on hagis palunud ühisele asjale tehtud kulutused, millised hageja on teinud kostja eest, arvestada maha hüvitisest, mille hageja peab tasuma kostjale omandi kaotuse eest (I kd, tl 2 pöördel). Iseenesest leidis maakohus õigesti, et selliste kulutuste hüvitamise nõude aluseks võiks olla AÕS § 75 lg 1, kuid jättis tähelepanuta, et hageja ei ole üheski menetlusdokumendi taotluses esitanud kulude hüvitamise nõuet, vaid on palunud üksnes tasaarvestada hageja kulude hüvitamise nõue kostja omandi kaotusest tekkiva hüvitise nõudega. Ringkonnakohtu arvates saab hageja nõuet ühisele asjale tehtud kulutuste hüvitamiseks AÕS § 75 lg 1 järgi pidada tasaarvestusnõudeks AÕS § 77 lg 2 järgsele hüvitusnõudele. Seega ei saa praegusel juhul kostjalt hageja kasuks AÕS § 75 lg 1 järgi kulutusi välja mõista, vaid maakohtu poolt põhjendatuks peetud summa tuleb tasaarvestada hagejalt kostja kasuks väljamõistetava hüvitisega. Maakohus on ebaõigesti hageja tasaarvestamise taotluse lahendanud TsMS § 445 lg 1 teise lause järgi. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohase tasaarvestuse tegemine kohtu poolt eeldab poolte vastastikuste nõuete rahuldamist kohtuotsuses, kuid nõude saab kohus rahuldada ainult siis, kui vastav nõue on kohtule hagis või vastuhagis esitatud. Ringkonnakohtu arvates on hageja esitanud kostjale hüvitise maksmise kohustusele tasaarvestuse vastuväite ja tasaarvestuse tegemise õigus tuleneb VÕS § 197 lg-st 1. Arvestades, et hageja on kohustatud kostjale tasuma hüvitise 119 000 eurot omandi kaotamise eest ja kostja on kohustatud hüvitama hagejale AÕS§ 75 lg 1 järgi kinnistu valdamise ja kasutamisega seotud kulud summas 537,39 eurot ning hageja on teinud hagiavalduses tasaarvestamise avalduse, tuleb poolte rahalised nõuded tasaarvestada ja hageja peab kostjale hüvitama 118 462,61 eurot. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse kostjalt hageja kasuks 537,39 euro väljamõistmise osas ja teostab otsuse resolutsioonis tasaarvestuse. Samuti tuleb eeltoodud osas muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
2-18-19657
60.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on minetanud õiguse nõuda kostjalt kulude hüvitamist, kuna hageja ei ole varem kulude hüvitamist nõudnud. Kostja ei väida, et hagis viidatud kulutusi ei oleks hageja tema eest kandnud. AÕS § 75 sätestab reegli kulutuste kandmise ja kahju katmise kohta, mis toimub kaasomanike poolt vastavalt nende kaasomandi osa suurusele. Kaasomanik peab kandma kulutusi vastavalt tema osale kaasomandis. Esitatud asjaoludest ei tulene, et kaasomanikud oleksid seda põhimõtet kokkuleppel muutnud. Kulutused, mille hüvitamist hageja kostjalt soovib ja millised maakohus kostjalt välja mõistis, on AÕS § 75 mõttes koormatisteks ja kulutusteks, mida tuleb kaasomanikul kanda. Kaasomanik on õigustatud teiselt kaasomanikult nõudma kulutuste hüvitamist ka siis, kui kulutused ei ole vajalikud asja säilitamiseks (VÕS § 72 lg 4). Kuna hageja on täitnud kostja kohustuse, võib ta kostjalt nõuda tehtud kulutuste hüvitamist (VÕS § 78 lg 4 ja AÕS § 75 lg 1). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul hageja nõue kostja vastu kostja esitatud asjaoludel hea usu põhimõtte alusel välistatud. Kostja ei ole toonud esile erandlikke asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja oleks loobunud nõude maksma panemisest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
61.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.
ringkonnakohtus
kantud
62.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
63.Hageja (vastustaja) esitas 13.01.2021 kohtuistungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 576 eurot (käibemaksuga), mis moodustub esindajatasust 4 tunni töö eest tunnitasuga 120 eurot (käibemaksuta).
64.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja koostanud vastuse apellatsioonkaebusele, milleks ta pidi tutvuma apellatsioonkaebusega. Põhjendatud on kohtuistungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine 2 tunni ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahuga ning istungi kestusega kooskõlas.
65.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kolleegium peab hageja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu mõistlikuks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks. Hagejale tuleb hüvitada kulud koos käibemaksuga, kuna ta ei ole käibemaksukohuslane.
66.Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 576 eurot. Hagejad on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
67.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi
2-18-19657 võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.