Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask
Määruse tegemise aeg ja koht
05.02.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-11484
Tsiviilasi
Valitsegu Õiglus MTÜ kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Roodese tegevusele täiteasjas nr 026/2015/431
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja – Valitsegu Õiglus MTÜ (registrikood 80384405), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Puudutatud isik – Tallinna kohtutäitur Mati Roodes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.09.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna kohtutäitur Mati Roodese määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Harju Maakohtu 11.09.2020 määrus ja teha uus määrus, millega jätta Valitsegu Õiglus MTÜ kaebus rahuldamata.
Rahuldada Tallinna kohtutäitur Mati Roodese määruskaebus.
Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
Kohtutäitur Mati Roodes (kohtutäitur) on UAB Ardotech 22.02.2015 täitmisavalduse alusel algatanud XX (võlgnik) suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 026/2015/431 ning Swedbank AS 28.09.2016 täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 026/2016/2163. Täitedokumendiks täiteasjas nr 026/2015/431 on 16.12.2014 notariaalselt tõestatud kokkulepe ning täiteasjas nr 026/2016/2163 12.08.2014 notariaalselt tõestatud kokkulepe. Kokkulepped näevad ette võlgniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele Tallinnas Tartu mnt 16/16d-25
2-20-11484 asuvale kinnisasjale (registriosa nr 7542701; edaspidi korteriomand) seatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kohtutäitur arestis korteriomandi 18.03.2015 arestimisaktiga täiteasjas nr 026/2015/431.
2.Kohtutäitur lubas 17.07.2020 otsusega Oleg Bulkinil, Valitsegu Õiglus MTÜ-l (avaldaja) ja kohtutäitur Elin Vilippusel TMS § 149 lg 1 alusel ühineda sundtäitmisega täiteasjas nr 026/2016/2163.
3.Avaldaja juhtis 22.07.2020 e-kirjas kohtutäituri tähelepanu sellele, et lahendamata on avaldaja taotlus ühineda täiteasjaga nr 026/2015/431. Kohtutäitur viitas 23.07.2020 e-kirjas Tallinna Ringkonnakohtu seisukohale tsiviilasjas nr 2-15-18647, mille järgi ei ole otstarbekas vormistada ühe võlgniku suhtes sama täituri menetluses olevate erinevate sissenõudjate täiteasjade ühinemise otsuseid, kuivõrd nendes peaks täitur esitama iseendale avalduse täitemenetlusega ühinemiseks ning ise otsustama ka ühinemise üle ning vormistama ühinemisotsuse. Kohtutäitur märkis, et täiteasjad nr 026/2016/2163 ja 026/2015/431 on mõlemad tema menetluses.
4.Avaldaja esitas kohtutäiturile 26.07.2020 kaebuse täitemenetluse lõpetamiseks täiteasjas nr 026/2015/431. Kohtutäituri 23.07.2020 e-kirjast saab aru, et ühinedes sundtäitmisega täiteasjas nr 026/2016/2163, on avaldaja ühinenud ka sundtäitmisega täiteasjas nr 026/2015/431. Avaldaja sai seega 17.07.2020 täiteasja nr 026/2015/431 osaliseks ning tal tekkisid sissenõudja õigused, sh õigus esitada kaebusi kohtutäituri tegevuse ja otsuste peale. Täiteasjas nr 026/2015/431 enne 17.07.2020 toimunu suhtes saab avaldaja esitada kaebuse hiljemalt 27.07.2020. Samas saab täitemenetluse algatamise õigsust TMS § 12 lg-st 4 lähtuvalt kontrollida kogu täitemenetluse vältel. Swedbank AS väitel on täitedokumendiks täiteasjas nr 026/2015/431 kokkulepe, mis näeb ette võlgniku kohustuse alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele. Avaldajale teadaolevalt ei ole Swedbank AS kohtutäiturile sellist kokkulepet esitanud. Samuti ei ole Swedbank AS põhistanud täitmisavalduses oma nõude sissenõutavaks muutumist. Nõue, mille rahuldamist Swedbank AS hüpoteegi realiseerimise teel on taotlenud, on Swedbank AS 07.07.2016 leppetrahvinõue summas 25 000 eurot. Leppetrahvinõue on seotud võlgniku väidetava lepingurikkumisega, millest Swedbank AS sai teada 28.05.2015. Riigikohus on 10.05.2017 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-36-17 p-s 11 välja toonud leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimise eeldused. Kohtutäitur oleks pidanud nende eelduste täidetuse kontrollimiseks nõudma Swedbank AS-ilt täiendavaid dokumente. Praegu ei ole Swedbank AS nõudeõiguse tekkimise eelduste esinemist tõendanud. Swedbank AS viivitas leppetrahvi nõude esitamisega 13,5 kuud, mida ei saa pidada mõistlikuks ajaks. Täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/431 on algatatud ebaseaduslikult ja tuleb lõpetada. Selle läbiviimine rikub avaldaja õigusi, kuna vähendab avaldaja võimalust saada oma nõue rahuldatud.
5.Kohtutäitur vastas avaldaja 26.07.2020 kaebusele 31.07.2020 e-kirjaga, et avaldaja on edastanud Harju Maakohtule adresseeritud kirja ekslikult kohtutäiturile.
6.Avaldaja esitas 07.08.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palus täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/431 lõpetada. Avaldaja parandas 17.08.2020 kaebuse taotlust ja palus kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 26.07.2020 kaebus läbi. Kohtutäituri 31.07.2020 e-kirjast saab järeldada, et kohtutäitur avaldaja 26.07.2020 kaebust läbi ei vaata. Sellises olukorras võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule,
2(6)
2-20-11484 kuna kaebuse esitaja on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Avaldaja jääb 26.07.2020 kaebuses toodud põhjenduste juurde. Kui kohtutäituril tekkis küsimusi 26.07.2020 kaebuse vormi või sisu osas, oleks kohtutäitur pidanud andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kuna kohtutäitur seda ei teinud, pidi ta avaldaja 26.07.2020 kaebuse sisuliselt läbi vaatama. Kaebuse esitaja ei pea hakkama kohtutäituriga vaidlema selle üle, miks ta kaebust läbi ei vaata. Sellega võib mööduda ka kohtusse pöördumise tähtaeg. Täitemenetlus täiteasjas nr 026/2015/431 puudutab selgelt avaldaja huve, kuna sellest sõltub avaldaja nõude rahuldamise ulatus. Ükski õigusakt ei anna õigust läbi viia alusetut täitemenetlust ja vähendada sellega teiste isikute saadavat tulemit. Kuni ühinenud sissenõudja staatuse saamiseni ei saanud avaldaja täiteasjas nr 026/2015/431 kaebust esitada. See ei tähenda, et avaldaja suhtes peaksid kehtima tema õigusi rikkuvad toimingud ja otsused. Täitemenetluse algatamise eeldusi saab kontrollida kogu täitemenetluse vältel ja kohus peab seda tegema ka omal algatusel. Täitemenetluse algatamist saab seega vaidlustada täitemenetluse lõpuni.
Kohtutäitur taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.
TMS § 217 lg 1 järgi tuleb kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada esmalt kaebus kohtutäiturile. Avaldaja ei ole seda teinud, mistõttu tuleb menetlus lõpetada. Avaldaja on 26.07.2020 kaebuse adresseerinud Harju Maakohtule kohtutäituri kaudu. Seda ei saa pidada kaebuseks TMS § 217 lg 1 mõttes ega ka menetluslikuks taotluseks. Kohtutäituril puudus seaduslik alus avaldaja kaebuse kohtule edastamiseks. Seda, et avaldaja tahe oli 26.07.2020 kaebuse lahendamine kohtu poolt, kinnitab ka asjaolu, et avaldaja esitas 07.08.2020 sama kaebuse kohtule. Kui avaldaja tegelik eesmärk oli kaebuse esitamine kohtutäiturile, saanuks ta kohtutäituri 31.07.2020 e-kirja kättesaamise järel kohtutäiturile teatada, et on eksinud adressaadiga ja soovib kaebuse läbivaatamist kohtutäituri poolt. Kui lugeda kaebus siiski adresseerituks kohtutäiturile, jätab kohtutäitur selle rahuldamata. Korteriomandit müüakse täiteasjas nr 026/2016/2163, millega on ühindatud nii täiteasi nr 026/2015/431 kui ka täiteasi nr 022/2014/2312. Avaldaja ei ole täiteasjas nr 026/2015/431 menetlusosaline, vaid täiteasjaga seoses korteriomandi müügiga ühinenud sissenõudja. Avaldaja taotleb 26.07.2020 kaebuses teise ühinenud sissenõudja täitemenetluse lõpetamist, mis ei ole õiguslikult lubatav. Iga täitemenetlus on iseseisev menetlus, milles sissenõudja osaleb iseseisvalt ning tema toimingud ei mõjuta üldjuhul teiste sissenõudjate õigusi või kohustusi täitemenetluses. Avaldaja, kes on ühinenud korteriomandi müügiga täiteasjas nr 026/2016/2163, ei saa nõuda täiteasja nr 026/2015/431 kui teise ühinenud täiteasja lõpetamist. Ühinenud sissenõudjana on avaldajal õigus saada teada enampakkumise toimumisest, selle tingimustest, hinnast ning osaleda pärast vara müüki tulemi jagamisel. Meelevaldne on avaldaja tõlgendus, et ta omandas sundtäitmisega ühinemisel tagasiulatuvalt menetlusosalise õigused kõigis teistes ühinenud täitemenetlustes. Avaldaja tegelik soov on lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr 026/2016/2163, kuna see on algatatud Swedbank AS täitmisavalduse alusel.
8.Harju Maakohus rahuldas 11.09.2020 määrusega kaebuse, tühistas kohtutäituri 31.07.2020 otsuse täiteasjas nr 026/2015/431 ning kohustas kohtutäiturit avaldaja 26.07.2020 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda. Kui on tuvastatud kaebuse esitamine kohtutäiturile, aga kohtutäitur ei ole mingil põhjusel kaebust läbi vaadanud, võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale esitada kaebuse kohtule, 3(6)
2-20-11484 kuna kaebuse esitaja on sel juhul teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohtutäitur ei ole avaldaja 26.07.2020 kaebust sisuliselt lahendanud, vaid on 31.07.2020 vastanud, et Harju Maakohtule adresseeritud kiri on ekslikult saadetud kohtutäiturile. Kohus käsitab kohtutäituri 31.07.2020 vastust otsusena avaldaja 26.07.2020 kaebuse kohta. Kohtutäituri 31.07.2020 otsus on motiveerimata, mistõttu ei saa selle põhjendatust kontrollida. Kohtutäiturile esitatud kaebuse lahendamiseks ei saa pidada seda, kui kohtutäitur märgib vastuses kohtule esitatud kaebusele, et jätab kohtutäiturile esitatud kaebuse rahuldamata. Seetõttu tuleb kaebus rahuldada ja kohtutäituri 31.07.2020 otsus tühistada. Kohtutäitur peab vaatama avaldaja 26.07.2020 kaebuse sisuliselt läbi ja tegema selle kohta motiveeritud otsuse. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel kohtutäituri kanda.
9.Kohtutäitur esitas maakohtu määruse peale 23.09.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 08.10.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Kohtutäitur taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda. Avaldaja 26.07.2020 kaebus, mis oli adresseeritud kohtutäituri kaudu Harju Maakohtule, ei ole kaebus kohtutäituri otsuse või tegevuse peale TMS § 217 lg 1 tähenduses, kuna avaldaja ei ole enne kohtusse pöördumist kohtutäiturile ühtegi seadusega lubatavat kaebust esitanud. TMS § 218 lg 1 teise lause järgi ei saa kohtule kaevata eelnevalt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaebust esitamata. Ainsad otsused ja toimingud, mida kohtutäitur kümme päeva enne 26.07.2020 kaebuse laekumist tegi ja mille peale avaldaja oleks saanud kaevata, on 17.07.2020 otsus sundtäitmisega ühinemise kohta ning 23.07.2020 e-kiri, milles kohtutäitur selgitas, et 17.07.2020 otsusega on avaldaja ühinenud ka täiteasjaga nr 026/2015/431. Ekslik on avaldaja seisukoht, et ta omandas sundtäitmisega ühinemisel tagasiulatuvalt kõik täitemenetluse osalise õigused kõigis teistes ühinenud täitemenetlustes, mistõttu on tal õigus vaidlustada kõigis ühinenud täitemenetlustes varem tehtud otsuseid ja toiminguid, sh kohtutäituri 13.03.2015 otsust täitemenetluse algatamise kohta täiteasjas nr 026/2015/431. Kuivõrd avaldajal puudus õigus kaevata kohtutäituri 13.03.2015 otsuse peale täiteasjas nr 026/2015/431, ei pidanud kohtutäitur avaldaja 26.07.2020 kaebust TMS § 217 kohase kaebusena menetlema. Kohtutäiturile oli ilmne, et avaldaja ei saa taotleda täiteasja nr 026/2015/431 lõpetamist. Seetõttu oli ebaselge, mida avaldaja kohtutäiturilt tegelikult soovib, kui adresseerib kirja kohtule kohtutäituri kaudu. Kohtutäituri 31.07.2020 e-kiri avaldajale ei olnud kaebuse läbi vaatamisest ega taotlusele vastamisest keeldumine, vaid osundamine vastuolule kirja adressaadi ja tegeliku kättesaaja osas. Avaldaja saanuks eksimuse parandada. Kui käsitada kohtutäituri 31.07.2020 e-kirja kohtutäituri otsuse või tegevusena, mille peale saab kaevata, pidanuks avaldaja enne kohtusse pöördumist esitama taotlusele vastamata jätmise peale kaebuse kohtutäiturile.
11.Avaldaja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda. 4(6)
2-20-11484 Avaldaja 26.07.2020 kohtutäiturile esitatud dokument on pealkirjastatud kaebusena. Kohtutäitur on alles määruskaebemenetluses välja toonud, et peab seda taotluseks. Kohtueelses menetluses soovitas kohtutäitur avaldajal pöörduda kohtusse ega öelnud, et kaebus tuleb esitada kohtutäiturile. Kohtutäituril ei tekkinud seega kahtlust, et avaldaja 26.07.2020 dokument on kaebus. Kui kohtutäituril tekkisid küsimused selle sisu või vormi osas, oleks kohtutäitur pidanud andma avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtutäituri 31.07.2020 e-kirja saab pidada kaebuse rahuldamisest keeldumiseks. Kohtutäituri seisukoht avaldaja kaebeõiguse puudumise kohta on asjassepuutumatu. Avaldaja on selgitanud, et ebaseaduslikult algatatud täitemenetlus rikub tema õigusi. Sellises olukorras on kohane õiguskaitsevahend kaebuse esitamine. Isegi kui ringkonnakohus leiab, et avaldaja ei saa täitemenetluse lõpetamist nõuda, ei vabasta see kohtutäiturit kohustusest kaebus lahendada. Isikul on õigus saada kohtutäiturilt vastus kaebusele ja kohtutäituri otsusega mittenõustumise korral pöörduda kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab avaldaja kaebuse rahuldamata.
13.Avaldaja esitas kohtueelses menetluses kohtutäiturile 26.07.2020 kaebuse täiteasja nr 026/2015/431 lõpetamiseks. Kuna kaebus oli adresseeritud Harju Maakohtule kohtutäituri kaudu, teatas kohtutäitur 31.07.2020 e-kirjas, et avaldaja on saatnud Harju Maakohtule adresseeritud kirja ekslikult kohtutäiturile. Seejärel esitas avaldaja 07.08.2020 kaebuse Harju Maakohtule, leides, et on teinud kõik endast oleneva, et läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Maakohus nõustus avaldajaga kohtueelse menetluse läbimise osas ning kohustas kohtutäiturit avaldaja 26.07.2020 kaebust läbi vaatamata, kuna kohtutäitur ei ole selle kohta motiveeritud otsust koostanud.
14.Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et tema 26.07.2020 kaebust on selle sisu arvestades võimalik mõista kaebusena kohtutäiturile sõltumata sellest, et selle adressaadina on märgitud Harju Maakohus kohtutäituri kaudu. Samas ei ole see praegusel juhul määrav, kuna lisaks kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudele tuleb kontrollida ka seda, kas kohtutäituri tegevus, mida vaidlustatakse, on TMS § 217 lg-s 1 nimetatud tegevus, mille peale täitemenetluse osaline saab kaevata. Antud juhul puudub avaldajal õigus vaidlustada täitemenetluse algatamist täiteasjas nr 026/2015/431 ja taotleda selle lõpetamist, mis tähendab, et avaldaja ei saanud selles osas esitada ka TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebust kohtutäiturile. Kuigi avaldaja on 26.07.2020 kaebuses kohtutäiturile ja menetlusdokumentides kohtule välja toonud, et täiteasi nr 026/2015/431 on algatatud Swedbank AS-i 28.09.2016 täitmisavalduse alusel, on see kohtutäituri 09.09.2020 seisukohast ja täitemenetluse registrist nähtuvalt algatatud UAB Ardotech 22.02.2015 täitmisavalduse alusel. Swedbank AS 28.09.2016 täitmisavalduse alusel on algatatud täiteasi nr 026/2016/2163, mis on sama kohtutäituri menetluses. Kohtutäitur lubas avaldajal 17.07.2020 otsusega ühineda sundtäitmisega täiteasjas nr 026/2016/2163 ning kohtutäituri 23.07.2020 e-kirjast järeldub, et sellega on avaldaja ühinenud ka täiteasjaga nr 026/2015/431.
5(6)
2-20-11484 Sundtäitmisega ühinemist reguleerib TMS § 149. Kui võlgniku suhtes on pooleli mitu täitemenetlust ja ühes neist on pööratud sissenõue võlgniku kinnisasjale, annab TMS § 149 lg 1 esimene lause teiste täitemenetluste sissenõudjatele võimaluse selles täitemenetluses toimuva sundtäitmisega ühineda. Sellisel juhul ei koostata TMS § 149 lg 1 teise lause alusel teist arestimisakti ega kanta kinnistusraamatusse teist keelumärget. Sätte eesmärk on vältida kinnisasja paralleelset müüki mitmes täitemenetluses ja anda teistele sissenõudjatele samuti võimalus osaleda kinnisasja müügist saadava tulemi jaotamises (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-12692, p 10.1). Ühinenud sissenõudja õigused täitemenetluses, milles toimuva sundtäitmisega ta on ühinenud, on seega piiratud nende õigustega, mis seonduvad kinnisasjale sissenõude pööramisega. Kohtutäituri otsuste ja tegevuse peale kaebamise õiguse puhul tähendab see seda, et ühinenud sissenõudja saab kaevata ainult selliste kohtutäituri toimingute või nende tegemata jätmise peale, mis on seotud kinnisasjale sissenõude pööramisega (nt kinnisasja müügist saadud tulemi jaotamine). Sundtäitmisega ühinemine ei anna ühinenud sissenõudjale õigust vaidlustada kõiki täitemenetluses tehtud või edaspidi tehtavaid toiminguid või taotleda nende tegemist. Praegu ei ole avaldaja kaevanud kohtutäituri toimingu või selle tegemata jätmise peale, mis on seotud kinnisasjale sissenõude pööramisega, vaid taotlenud toimingu tegemist, mille taotlemiseks tal õigust ei ole. Avaldajal ei ole võimalik saavutada kaebusega taotletavat lõppeesmärki ehk täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 026/2015/431. Siinkohal tasub märkida, et avaldaja on 26.07.2020 kaebuses kohtutäiturile ja 07.08.2020 kaebuses kohtule esitanud tegelikkuses vastuväited mitte täiteasja nr 026/2015/431, vaid täiteasja nr 026/2016/2163 algatamisele, st Swedbank AS-i esitatud täitedokumendi täitmisele võtmisele kohtutäituri poolt.
15.Kuivõrd avaldajal puudub õigus kaevata täitemenetluse algatamise peale täiteasjas nr 026/2015/431 ja taotleda selle lõpetamist, pidanuks kohtutäitur jätma avaldaja kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Kohtutäitur seda kohtueelses menetluses ei teinud ja avaldaja 26.07.2020 kaebuse osas seisukohta ei võtnud. Samas läheb menetlusökonoomia põhimõttega vastuollu kohtutäituri kohustamine vaatama läbi ilmselgelt perspektiivitut kaebust. Kohtutäituril ei ole võimalik avaldaja 26.07.2020 kaebust rahuldada, kuivõrd avaldajal puudub õigus nõuda täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 026/2015/431. Sel põhjusel tuleb maakohtu määrus tühistada ja kohtule esitatud kaebus jätta rahuldamata. Kohtutäituri määruskaebus kuulub rahuldamisele.
16.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus on seisukohal, et õiglane on jätta menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi avaldaja kaebus jääb rahuldamata ja kohtutäituri määruskaebus rahuldatakse, on avaldaja kohtusse pöördumise põhjustanud osalt ka kohtutäitur, kes ei võtnud avaldaja 26.07.2020 kaebuse osas seisukohta. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.