lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-9965/17

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 05.02.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-9965/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
05.02.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

05.02.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-9965

Tsiviilasi

XX kaebus kohtutäitur Elin Vilippuse 25.05.2020 ja 29.06.2020 otsustele täiteasjas nr 022/2020/97

Menetlusosalised

Avaldaja – XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari Puudutatud isik I – kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap

Vaidlustatud kohtulahend

Puudutatud isik II – CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova Harju Maakohtu 15.09.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 15.09.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-9965 muutmata.

Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3 neljas lause).

2-20-9965

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur) on CC (sissenõudja) avalduse alusel algatanud XX (avaldaja, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 022/2020/97). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 05.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1718618, millega avaldajat kohustati lubama sissenõudjal teostada isiklikku kasutusõigust XXX, Maardu asuva kinnisasja (edaspidi kinnistu) suhtes (andma kinnistu ja sellel asuva elamu valdus sissenõudjale üle 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest).

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Kohtutäitur tegi 23.01.2020 täitmisteates avaldajale ettepaneku täita täitedokument vabatahtlikult hiljemalt 21.02.2020. Täitmisteatele on lisatud sunniraha määramise hoiatus, milles kohtutäitur on avaldajat hoiatanud, et kui avaldaja ei täida täitedokumenti määratud kuupäevaks vabatahtlikult, rakendab kohtutäitur avaldajale sunniraha 192 eurot.

Sissenõudja teavitas 28.02.2020 kohtutäiturit, et täitedokumendist tulenev kohustus on täitmata.

Kohtutäitur koostas 02.03.2020 teate täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise kontrollimisest, milles informeeris avaldajat, et kontrollib 11.03.2020 kell 11.00 kinnistul täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmist. Kohtutäitur hoiatas, et kui kontrolli tulemusena selgub, et avaldaja ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud, on kohtutäituril õigus määrata sunniraha.

Kohtutäitur rakendas 25.05.2020 sunniraha määramise otsusega avaldaja suhtes sunniraha 192 eurot. Kinnistul 11.03.2020 kell 11.00 toimunud kontrolli tulemusel selgus, et avaldaja ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud. Samuti keeldus seda tegemast kinnistul viibinud kolmas isik. Sissenõudja teavitas 18.05.2020 kohtutäiturit, et kohustus on jätkuvalt täitmata.

Avaldaja esitas 09.06.2020 kohtutäiturile kaebuse 25.05.2020 sunniraha määramise otsuse tühistamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks.

Kinnistut koormab isiklik kasutusõigus ühiselt TT ja sissenõudja kasuks. Kinnistu on TT valduses, mille kohtutäitur on fikseerinud kohapeal 11.03.2020. Kuna avaldajal kinnistu valdust ei ole, ei saa ta seda üle anda. Täidetud ei ole TMS §-st 183 tulenev sunniraha kohaldamise eeldus, et avaldaja saab teha toimingut üksnes ise. Valduse peab sissenõudjale üle andma TT, kes on alates 29.04.2020 ka kinnistu omanik. Kohtutäitur ei teinud avaldajale enne sunniraha määramist sunniraha määramise hoiatust.

Kohtutäitur jättis 29.06.2020 otsusega avaldaja 09.06.2020 kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur lähtub täitemenetluse läbiviimisel täitedokumendi resolutsioonist ning saab formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kontrollida üksnes asjaolu, kas avaldaja lubab sissenõudjal teostada kinnistu suhtes isiklikku kasutusõigust. Asjaolu, et kinnistu omanik on 2(6)

2-20-9965 muutunud, ei tähenda, et avaldaja ei saa kinnistu valdust üle anda. Täitedokumendi järgi on kohustatud isik avaldaja ning sissenõudjal on õigus nõuda sellest tuleneva kohustuse täitmist vaatamata sellele, kes kinnistut vahetult valdab. Puuduvad asjaolud, millest saaks järeldada, et avaldajal on võimatu kas ise või teiste isikute kaudu täitedokumenti täita. Avaldaja kinnitab kaebuses, et valduse peab üle andma TT, seega avaldajal on võimalik täita täitedokument teise isiku kaudu (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-14207). Kuna kohtutäitur saab täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmist nõuda ka asja uuelt valdajalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 lg 1, TMS § 18 lg 1), ei saa täitedokumenti täidetuks lugeda ja täitemenetlust lõpetada. Kui avaldaja leiab, et sundtäitmine on lubamatu täitmise võimatuse tõttu, on tal õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtutäitur toimetas avaldajale sunniraha määramise hoiatuse kätte 23.01.2020 täitmisteatega ning määras kohustuse täitmise tähtajaks 21.02.2020. Kohtutäitur koostas 02.03.2020 täiendavalt täitedokumendist tuleneva kohustuse täitmise teate, milles märkis, et kohustuse täitmine toimub 11.03.2020 kell 11.00 ning kui kontrolli tulemusena selgub, et avaldaja ei ole kohustust täitnud, on kohtutäituril õigus määrata sunniraha.

Avaldaja esitas 09.07.2020 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 25.05.2020 ja 29.06.2020 otsuste tühistamiseks, jäädes 09.06.2020 kaebuse juurde. Avaldajal ei ole kinnistu valdust, seega ta ei saa seda üle anda. TT valdab kinnistut seaduslikul alusel ja avaldajal ei ole võimalik kinnistu valdust tema kaudu üle anda. Kuivõrd sunniraha saab määrata üksnes isikule, kes saab toimingut ise teha, ei ole sunniraha määramise eeldused täidetud.

Kohtutäitur taotles 08.09.2020 vastuses kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes 29.06.2020 otsuse juurde.

Sissenõudja taotles 11.09.2020 vastuses kaebuse rahuldamata jätmist.

Avaldaja sai täitmisteate kätte 14.01.2020 ning tal oli kuni 11.03.2020 aega toimingu tegemiseks. Avaldaja seda ei teinud ega 11.03.2020 kell 11.00 kinnistu asukohta täitmiseks ei ilmunud. Valduse üleandmist TT-le ei saa lugeda kohaseks täitmiseks. TT keeldus samuti täitmisest ning ähvardas, et lähiajal võõrandatakse kinnistu täitemenetluse ebaõnnestumise eesmärgil talle. Nüüdseks ongi kinnistu võõrandatud TT-le. Väär ja paljasõnaline on avaldaja väide, et ta ei saa kinnistu valdust üle anda. Valduse saab avaldaja eest üle anda ka kolmas isik. Sunniraha määramise eeldused olid täidetud ning on täidetud ka praegu. Kohtutäituri 25.05.2020 sunniraha määramise otsuse aluseks on avaldaja täitmisest keeldumine 11.03.2020. Kinnistu hilisem võõrandamine ei saa kaasa tuua 25.05.2020 sunniraha määramise otsuse tühistamist.

Harju Maakohus jättis 15.09.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäituril oli õigus täitedokumendist tuleneva kohustuse rikkumise korral määrata avaldajale TMS § 183 ja § 261 alusel pärast vastava hoiatuse tegemist sunniraha. Seda ei väära

3(6)

2-20-9965 asjaolu, et alates 29.04.2020 on kinnistu omanik TT, kuivõrd sunniraha määramise aluseks olevad asjaolud saabusid varem. Väär on avaldaja arvamus, et kinnistu otsese valduse puudumise tõttu ei ole tal võimalust ega kohustust täitedokumenti täita. Täitedokumendi järgi on kohustatud isikuks avaldaja, mistõttu on kohtutäituril õigus nõuda temalt täitmist olenemata sellest, kes kinnistut vahetult valdab. Avaldaja ei ole esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et tal ei ole võimalik täitedokumenti kas ise või teiste isikute kaudu täita. Avaldaja kaebus jääb seega rahuldamata. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda.

Avaldaja esitas maakohtu määruse peale 02.10.2020 määruskaebuse. Harju Maakohus ei pidanud 05.11.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

13.Avaldaja taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud palub avaldaja jätta solidaarselt kohtutäituri ja sissenõudja kanda. Maakohus ei võtnud seisukohta avaldaja põhilise väite osas, et avaldaja ei saanud 11.03.2020 anda kinnistu valdust üle üksinda, kuna 11.03.2020 valdas kinnistut isikliku kasutusõiguse alusel ka TT. Avaldajal ei olnud võimalik täitedokumenti täita olukorras, kus kinnistut valdas seaduslikul alusel kolmas isik ja kolmanda isiku õigus kinnistut vallata oli tekkinud enne täitedokumendi jõustumist. Samuti jättis maakohus analüüsimata TMS § 183 kohaldamise eelduse, et toimingut saab teha üksnes võlgnik ise.
14.Sissenõudja palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes 11.09.2020 vastuse juurde. Avaldaja on endiselt kinnistu valdajaks ning võõrandas kinnistu üksnes eesmärgiga vältida täitedokumendi täitmist.
15.Kohtutäitur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda, jäädes 29.06.2020 otsuse ja 08.09.2020 vastuse juurde. Asjaolu, mille tõttu avaldaja keeldub täitedokumenti täitmast, kujutab endast materiaalõiguslikku vaidlust avaldaja ja sissenõudja vahel. Selle lahendamiseks tulnuks esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täitmise võimatuse korral ei ole sunniraha määramise otsuse vaidlustamine kohane õiguskaitsevahend.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 ple 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.

4(6)

2-20-9965

17.Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäitur ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas (vt Riigikohtu 21.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32). Vaidlus puudub selles, et sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse ning täitedokumendi, mis sisaldub TMS § 2 lg 1 loetelus, on välja antud pädeva organi poolt ning on jõustunud. Täitedokumendist tuleneb avaldajale kohustus lubada sissenõudjal teostada kinnistu suhtes isiklikku kasutusõigust (anda kinnistu ja sellel asuva elamu valdus üle sissenõudjale) 30 päeva jooksul täitedokumendi jõustumisest arvates. Täitedokumendis on seega selgelt määratletud õigustatud isik, kohustatud isik, kohustuse sisu, kinnistu, millega kohustus on seotud ning kohustuse täitmise tähtaeg. Järelikult on kohtutäitur kohustatud viima avaldaja suhtes läbi täitemenetlust ja tegema täitetoiminguid.
18.Kuivõrd vaidlusalusest täitedokumendist tulenev kohustus on isikliku iseloomuga, on kohtutäitur lähtunud põhjendatult TMS §-st 183, mis reguleerib täitemenetlust asendamatu toimingu tegemiseks. TMS § 183 võimaldab määrata võlgnikule TMS §-s 261 sätestatud korras sunniraha, kui ta ei tee määratud tähtpäevaks toimingut, mida saab teha üksnes tema. Täitedokumendi järgi peab isikliku kasutusõiguse teostamist võimaldama avaldaja, mistõttu saab kohtutäitur formaliseerituse põhimõttest tulenevalt pidada võlgnikuks ja isikuks, kes saab täita täitedokumendist tuleneva kohustuse, üksnes avaldajat. Kohtutäitur ei saa asuda hindama, kas avaldajal on ka tegelikkuses võimalik täitedokumenti täita ega kes kinnistut parasjagu valdab. Selliselt asuks kohtutäitur lahendama materiaalõiguslikku vaidlust täitedokumendist tuleneva kohustuse üle, milleks kohtutäituril pädevus puudub. Seejuures tuleb märkida, et asjaolu, et õigus kinnistut vallata võib olla ka TT-l, ei välista avaldaja poolt kinnistu valduse üleandmist sissenõudjale. Kinnistu valdust ei pea korraga üle andma kõik isikud, kes kinnistut valdavad, ja võimalik on ka kinnistu kaasvaldus. Kohtutäitur ja maakohus on õigesti märkinud, et kui avaldaja leiab, et tal ei ole võimalik täitedokumenti täita, saab ta esitada sissenõudja vastu TsMS § 221 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kui sissenõudja leiab, et kinnistu omaniku vahetumise tõttu saab isikliku kasutusõiguse teostamist võimaldada üksnes kinnistu uus omanik, saab ta omakorda taotleda avaldaja asendamist kinnistu uue omanikuga (TsMS § 460 lg 3 ja TMS § 18 lg 1).
19.Kohtutäituri 25.05.2020 sunniraha määramise otsuse aluseks on asjaolu, et avaldaja ei täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust vabatahtlikult hiljemalt sunniraha hoiatuses märgitud kuupäevaks (s.o hiljemalt 21.02.2020) ning see leidis kinnistul 11.03.2020 kell 11.00 toimunud kontrolli tulemusel kinnitust. Täiendavalt teavitas sissenõudja 18.05.2020 kohtutäiturit, et kohustus on jätkuvalt täitmata. Avaldaja ei ole väitnud, et ta oli täitedokumendist tuleneva kohustuse enne sunniraha määramist ära täitnud. Vastupidi, avaldaja on leidnud, et tal ei ole võimalik täitedokumenti täita. Kohtutäitur võis seega määrata avaldajale TMS § 183 ja § 261 alusel sunniraha. Sunniraha määrates ei ole kohtutäitur ületanud diskretsioonipiire, kuna on määranud väikseima võimaliku sunniraha (TMS § 261 lg 4 teine lause). Seetõttu puuduvad alused 25.05.2020 sunniraha määramise otsuse tühistamiseks.

5(6)

2-20-9965

20.Eelnevast lähtuvalt on maakohus jätnud avaldaja kaebuse põhjendatult rahuldamata. Maakohtu määruse tühistamiseks puudub alus ja määruskaebus jääb rahuldamata.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium