Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlus XX paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. detsembri 2020 määrus esialgse õiguskaitse rakendamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti (registrikood 90006399) esindajad ringkonnakohtus
Regionaalhaigla
Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Imbi Seimar Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29. detsembri 2020 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse võib esitada isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või temaga koos elav muu pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (TsMS § 543). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline
taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 28.12.2020 Harju Maakohtule taotluse XX (puudutatud isik) paigutamiseks psühhiaatriahaiglasse tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks neljakümne päevani.
2.Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 19.12.2020. 28.12.2020 alustati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi. Oma psüühikahäire tõttu on puudutatud isik ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ei ole tema psüühilise seisundi paranemist alust prognoosida 4 ööpäeva vältel. Avaldaja palus rakendada puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja ühtlasi pikendada seda neljakümne päevani.
3.Psühhiaatrite 28.12.2020 arvamuse kohaselt haigestus puudutatud isik esmakordselt 2010. aastal, mil tal tekkisid luulumõtted, mõttekäiguhäired ja jäi kahtlus meelepettelistele elamustele. Puudutatud isik on vajanud psühhiaatrilist ravi korduvalt. Käesoleval juhul toodi puudutatud isik psühhiaatriakliiniku valvearsti vastuvõtule kiirabi poolt. Puudutatud isik oli neli ööpäeva magamata ja käitus ebaadekvaatselt – oli viinud oma kulla panti, ostnud palju lotopileteid, avaldanud soovi oma elukaaslane korterist välja visata. Paar päeva enne hospitaliseerimist kutsuti puudutatud isikule samuti kiirabi, kuna isik istus võõra inimese auto kapotil ja ei lasknud omanikul autoga minema sõita. Valvepsühhiaatri vastuvõtul oli puudutatud isiku haiguskriitikata. Puudutatud isik avaldas lembeluulumõtted, samuti suurusluulu oma erilisest ülesandest maailma valgustada. Puudutatud isiku käitumine on ebaadekvaatne ja ettearvamatu ning lähtuvalt potentsiaalsest ohust nii iseendale kui teistele, alustas valvepsühhiaater tahtest olenematud ravi. Puudutatud isikul diagnoositi lisaks ka COVID-19 nakkus. Osakonnas nõustus puudutatud isik raviga ning tahtest olenematu ravi lõpetati. Jõulude ajal tema seisund halvenes ja tema käitumine oli ebaadekvaatne. Puudutatud isik lasi oma elukaaslasel palati akende kaudu sisse tuua alkoholi ja suitsu. Puudutatud isik on selgitanud, et temale ja tema elukaaslase kehtivad erireeglid ja et nemad on eristaatuses. Lisaks on puudutatud isik avaldanud, et ta on öösel tundnud, et tema praeguse elukaaslase lapsed on ohus ning on psühhootilisel ajendil helistanud politseisse. Lähtuvalt patsiendi suutmatusest enda käitumist kontrollida ning sellest lähtuvast ohtlikkusest nii iseendale kui teistele, alustati 28.12.2020 uuesti tahtest olenematut ravi. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire maniakaalse skisoafektiivse häire näol. Sisuline arusaam oma haigusest ja ravivajadusest puudub täielikult. Ravimata jäämisel võib puudutatud isik olla ohtlik teistele ja iseendale ebaadekvaatse psühhootilistest elamustest mõjustatud käitumise tõttu. Puudutatud isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei ole alust prognoosida seisundi paranemist 4 ööpäeva vältel.
4.Harju Maakohtu 28.12.2020 määrusega rakendati puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi koos psühhiaatriakliinikusse paigutamisega ja ravimite manustamisega kuni 4 päeva alates 28.12.2020 kell 11.05. Maakohus märkis muuhulgas, et on andnud puudutatud isikule riigi õigusabi ning kuulanud ära puudutatud isiku ja tema raviarsti. Raviarst selgitas, et puudutatud isik on lisaks kõigele ka COVID-19 positiivne ja ei mõista selle tähendust ja kontaktidest hoidumise kohustust. Osakonnas rikub pidevalt režiimi. Puudutatud isik on ise avaldanud, et teab, kus viibib ja ema tõi ta raviasutusse sunniviisiliselt. Puudutatud isiku esindaja toetas taotlust.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Harju Maakohus rakendas 29.12.2020 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas ta psühhiaatriakliinikusse alates 28.12.2020 kell 11:05 kuni 40 päevaks. Kohus määras, et tahtest olenematu ravi lugeda lõpetatuks 06.02.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.
6.Maakohus tugines psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg-le 1, § 13 lõigetele 1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lõigetele 1 ja 5. Maakohus jõudis järeldusele, et arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on alust pikenda esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel 40 päevani. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul esineb psüühikahäire, tema käitumine on täiel määral psühhootilistest elamustest mõjutatud, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ka teistele. Isik on selgelt segaduses ning ei saa korraldada enda elu selles seisundis ka mitte elementaarsel määral. Samuti ei ole tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Maakohus leidis, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii puudutatud isikule endale kui ümbritsevatele. Käesolevat seisundit ja varasemat ravikogemust arvesse võttes vajab isik pikaajalist hospitaliseerimist. Vabatahtliku ravi korral võib patsient vabalt haiglast lahkuda, mis toob kaasa ravi katkemise ja ravi ebaõnnestumise, mis ei ole puudutatud isiku huvides.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Puudutatud isik esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel maakohtu määruse peale 06.01.2021 määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu 29.12.2020 määruse.
8.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohtu määrus seaduslik ning põhjendatud. Puudutatud isik on võimeline ravi kodus jätkama. Puudutatud isiku ohtlikkus ei ole tõendatud ning ravi haiglas ei vaja. Samuti ei ole täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused.
VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE
9.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ning leidis, et täidetud on kõik tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise tingimused. Puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire, mille tõttu võib ta käituda ebaadekvaatselt ja ettearvamatult ning sellega ohustada nii ennast kui ka teisi isikuid. Lähtudes oma seisundist ja psüühikahäire ägenemisest ei ole puudutud
isik võimeline andma teadlikku nõusolekut haiglaravile jäämiseks. Puudutatud isik kirjutatakse haiglast välja niipea kui tahtest olenematu ravi näidustused ära langevad.
EDASINE MENETLUSE KÄIK
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
12.TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku tema nõusolekuta kinnisesse asutusse, kui 1) kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja 2) on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 esimese lause kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates (TsMS § 534 lg 5 teine lause).
13.PsAS § 11 lg 1 järgi võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata, ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
14.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus õigesti seisukohale, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi kohaldamiseks. Maakohus on tuginenud raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Samuti on maakohus puudutatud isiku ja tema raviarsti ära kuulanud. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt on puudutatud isikul maniakaalne skisoafektiivne häire, ning ta võib ebaadekvaatse ning psühhootilistest elamustest mõjustatud käitumise tõttu olla ohtlik nii endale kui teistele.
15.Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Käesoleval juhul nähtub psühhiaatrite arvamusest, et puudutatud isikul puudub täielikult arusaam oma haigusest ja ravivajadusest. Psühhiaatrite arvamusest ilmneb, et enne psühhiaatrikliinikusse toomist oli puudutatud isik neli ööpäeva magamata. Samuti oli ta istunud võõra inimese auto kapotil ega olnud lasknud auto omanikul minema sõita. Haiglas on tema käitumine olnud ebaadekvaatne. Eeltoodu kinnitab ringkonnakohtu hinnangul, et puudutatud isikul puudub haiguskriitika, mille tõttu ta võib olla ohtlik nii iseendale kui teistele. Samuti ei ole muu psühhiaatriline abi küllaldane, kuna psühhiaatrite arvamuse kohaselt ei ole puudutatud isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt alust arvata, et ilma haiglaravita oleks tagatud tema ohutu käitumine haiglavälises keskkonnas.
16.Avaldaja on kinnitanud tahtest olenematu ravi vajalikkust ka pärast esialgse õiguskaitse pikendamist. Määruskaebuse 15.01.2021 vastuses on psühhiaatriakliiniku juhataja seisukohal, et tahtest olenematut ravi pikendati põhjendatult. Vastuse kohaselt on puudutatud isikul raske psüühikahäire, mille tõttu ta võib ohustada nii ennast kui teisi isikuid, ning lähtuvalt oma seisundist ja psüühikahäire ägenemisest, ei ole ta võimeline andma teadlikku nõusolekut haiglaravile jäämiseks. Ringkonnakohtu hinnangul saab sellega käesoleval juhul, antud tsiviilasja asjaolusid arvestades, lugeda täidetuks ka TsMS § 534 lg 5 teises lauses sätestatud uue arvamuse nõude.
17.Ülaltoodust tulenevalt tuleb jätta maakohtu määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
18.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 541 lg 1 teine lause).
19.TsMS § 172 lg 3 alusel tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.