Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
2. veebruar 2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-19298
Tsiviilasi
YY ja XX kaebus Rapla kohtutäitur Õnne Pajuri 20. novembri 2019. a otsuse peale täiteasjades nr 179/2019/1500 ja 179/2019/1501
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2020. a määrus
Menetlusosalised
Avaldajad – YY (isikukood XXXXXXXXXXX) ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja v.adv Siret Saks Puudutatud isik I – Rapla kohtutäitur Õnne Pajur Puudutatud isik II – DD (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse alus ringkonnakohtus
YY ja XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta YY ja XX 5. mai 2020. a määruskaebusele lisatud fotod asja materjalide juurde võtmata.
Võtta asja materjalide juurde DD 26. mai 2020. a seisukohale lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 21. mai 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10639.
Jätta YY ja XX määruskaebus rahuldamata.
Jätta Pärnu Maakohtu 20. aprilli 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-19298 resolutsioon muutmata, kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud YY ja XX kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
1.Pärnu Maakohus tegi 16.07.2018 tsiviilasjas nr 2-18-10639 esialgse õiguskaitse määruse, millega määras DD-le (sissenõudja) kuuluvale Laane kinnistule (registriosa nr 1229937) ajutise juurdepääsu üle YY-le kuuluva Reinsalu kinnistu (registriosa nr 2520837) mööda olemasolevat teed ning kohustas YY kõrvaldama juurdepääsuteelt takistused ja kindlustama juurdepääsu Laane kinnistule.
2.Rapla kohtutäitur Õnne Pajur algatas 31.08.2018 sissenõudja avalduse ja Pärnu Maakohtu 16.07.2018 määruse alusel YY suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 179/2018/1150. Kohtutäitur peatas 10.09.2018 otsusega täitemenetluse.
3.Pärnu Maakohus nägi 10.09.2019 määruse nr 2-18-10639 resolutsiooni p-des 9–9.3 ette järgmist: „9.
Kohus täpsustab Rapla Maakohtu poolt 16.07.2018 tehtud esialgset õiguskaitse määrust ning määrab kindlaks alljärgneva:
9.1.Esialgse õiguskaitse määrust tuleb täita ja juurdepääsutee Laane ja Veere kinnistutele tagada kuni käesolevas kohtuasjas lõpplahendi jõustumiseni käesoleva kohtumääruse lahutamatuks lisaks oleva juurdepääsutee asukoha skeemile vastavalt.
9.2.Määrata esialgse õiguskaitse täitmiseks kohustatud puudutatud isikutele YY-le ja XX-le tähtaeg hiljemalt 18.10.2019 käesoleva kohtumääruse kättesaamisest alates juurdepääsuteelt eemaldatud kõvakatte taastamiseks ja teele paigutatud tõkete (aiad, hekid jm rajatised) eemaldamiseks ning tee viimiseks endisesse kasutamiskõlblikku olukorda.
9.3.Kohus selgitab, et tulenevalt TMS § 182 lg 1 kui kohustatid isikud ei täida kohtu poolt määratud kohustust teha mingi toiming, mida saab teha ka kolmas isik, võib kohtutäitur lubada sissenõudjal lasta toiming teha võlgniku kulul. Tulenevalt TMS §182 lg 2 toimingu tegemiseks kohustava täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel võib tekkinud kulude katteks pöörata sissenõude võlgniku varale. Samuti võib toimida juhul, kui kolmas isik nõuab toimingu tegemiseks ettemaksu.“
4.Kohtutäitur algatas sissenõudja 23.10.2019 täitmisavalduse ja Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruse nr 2-18-10639 alusel YY ja XX suhtes täitemenetluse vastavalt täiteasjades nr 179/2019/1500 ja nr 179/2019/1501. Kohtutäitur koostas 25.10.2019 asendatava toimingu täitmisteated ning toimetas need koos seaduses sätestatud lisadega avaldajatele samal päeval kätte. Täitmisteadete kohaselt on nõude sisuks avaldajate kohustus viia juurdepääsu tee läbi Reinsalu kinnistu kasutuskõlblikku olukorda hiljemalt 18.10.2019 ning kohtutäitur on lubanud sissenõudjal teha toimingu kolmanda isiku abil avaldajate kulul.
5.Avaldajad esitasid 29.10.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, milles palusid 25.10.2019 täitmisteated tühistada ning täitemenetlus täiteasjades nr 179/2019/1500 ja nr 179/2019/1501 lõpetada või alternatiivselt peatada. Tuvastamata on asjaolu, et avaldajad ei ole täitedokumendist tulenevaid kohustusi täitnud. Selle kindlakstegemiseks tuleb hinnata, kas täitmine on üldse võimalik. Kohtu määratud juurdepääsu asukohas puudub tee. Kohus on kohustanud avaldajaid taastama hiljemalt 18.10.2019 kohtumääruse kättesaamisest alates juurdepääsuteelt eemaldatud kõvakatte ja eemaldama teele paigutatud tõkked. Avaldajad ei ole alates kohtumääruse kättesaamisest mingisugust kõvakatet eemaldanud ega teele tõkkeid paigutanud, mistõttu ei saanud kohtutäitur tuvastada, et avaldajad on jätnud mingid toimingud tegemata. Täitmisteated on ebaseaduslikud, sest kohustused olid täidetud ja asendatava 2(9)
2-19-19298 toimingu tegemiseks sissenõudja poolt puudus alus. Kuna avaldajate kinnistul ei ole teed juba enam kui aasta aega, ei saa neid kohustada viima teed endisesse kasutamiskõlblikku olukorda. Lisaks on ebaselge, mida tähendab kasutamiskõlblik olukord. Avaldajaid ei ole kohustatud taastama teed ennast. Avaldajad ei saa mööda kohtu määratud teed tagada juurdepääsu Laane kinnistule, sest lisatud plaanil märgitud viisil saab hoopis Sauma kinnistule. Täitedokumendis märgitud juurdepääsu pikkus ei ole 85 m, vaid 91 m. Avaldajate kinnistul asunud teel ei ole kunagi olnud kõvakatet, mistõttu ei ole täitedokumenti objektiivselt võimalik täita. Praegusel ajal puudub Reinsalu kinnistul tee, mille kõvakatet taastada. Kui kohus on pidanud kõvakattega tee all silmas asfalt- või betoonteed, on nende ehitamiseks vaja projekte. Hindamaks, kas avaldajad on oma kohustused täitnud, tulnuks kohtutäituril tuvastada endine olukord. Täiteasi nr 179/2018/1150 on senini peatatud, mistõttu ei saa vaidlusaluse täitedokumendi sisustamisel lähtuda 16.07.2018 määrusest. Kohtutäitur peab formaliseerituse põhimõttest tulenevalt lähtuma täitmisel üksnes täitedokumendi resolutsioonist. Vaidlusalune määrus on osaliselt täidetud ja osaliselt ei ole seda ebaselguse tõttu võimalik täita. Avaldajad rajasid juba enne määruse tegemist sissenõudjale uue juurdepääsutee ning sulgesid vana juurdepääsutee põhjusel, et see muudab Reinsalu kinnistu sihtotstarbelise kasutamise osaliselt võimatuks. Olukorras, kus täitedokument on vastuoluline ja seda ei ole võimalik täita, ei saa sellega seotud kulutusi nõuda sisse avaldajatelt. Kohtutäitur ei ole avaldajate palvele vaatamata esitanud kõvakatte taastamise ja tõkete eemaldamisega seotud täitekulusid tõendavaid dokumente. Täitedokumendiga ei ole avaldajaid kohustatud taluma kohtutäituri või kolmanda isiku viibimist avaldajate kinnistul, mistõttu saa asendatavat täitetoimingut täitmisteadete alusel teha. Täitmisteadetes ei ole viidatud asendiskeemile, mistõttu ei ole täitmisteated üheselt arusaadavad.
6.Kohtutäitur jättis 20.11.2019 otsusega avaldajate 29.10.2019 kaebuse rahuldamata. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel täitemenetluse algatama, kuid kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Avaldajad on kaebuses viidanud sellele, et täitedokument on vastuoluline ja ei ole täidetav. Sellises olukorras on kohaseks õiguskaitsevahendiks hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kohtutäitur ei ole pädev lahendama menetlusosaliste vahelist materiaalõiguslikku vaidlust, sh vaidlust täitmisele antud nõude üle. Kuna sissenõudja esitas kohtutäiturile nõuetekohase täitedokumendi ja kinnitas täitmisavaldusega, et täitmisele esitatud nõue on õige ja sissenõutav, puudus kohtutäituril alus keelduda täitemenetluse algatamisest. Kohtutäituril ei ole seaduse ega täitedokumendi alusel kohustust tuvastada endine olukord. Täitekulusid puudutavad dokumendid esitatakse avaldajatele pärast seda, kui sissenõudja on need kohtutäiturile üle andnud. Kohtutäitur ei ole täitedokumendi täitmiseks otsinud avaldajate kinnistut läbi ning kuna tema õigus viibida avaldajate kinnistul tulenes täitedokumendist, ei olnud selleks vaja taotleda kohtult eraldi luba. Avaldajad ei ole kohtutäiturile esitanud dokumenti, mis annaks alust täitemenetluse lõpetamiseks. Avaldajad ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud.
7.Avaldajad esitasid 09.12.2019 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäituri 25.10.2019 täitmisteadete ja 20.11.2019 otsuse tühistamiseks, jäädes 29.10.2019 kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur on seotud formaliseerituse põhimõttega ning ta ei saa asuda omal algatusel täitedokumenti tõlgendama olukorras, kus täitedokumendi resolutsioon on ebaselge või ei kohusta teatud toiminguteks. Kui täitedokument kohustab taastama endist olukorda, tuleb kohtutäituril tuvastada endine olukord ja tagada täitmine vastavalt sellele, mitte suvalisel viisil. Olukorras, kus täitedokumendi alusel ei olnud võimalik juurdepääsu tagada, ei saa täitmisteateid ja kohtutäituri hilisemaid otsuseid pidada õiguspärasteks. Fotodelt avaldajate kinnistul asunud vanast teest ja rajatud uuest teest nähtub, et tegu ei ole tee taastamisega endises olukorras ega endises asukohas. Kohtutäitur ja kolmandad isikud ei võinud täitedokumendis 3(9)
2-19-19298 märgitud asendatava toimingu tegemiseks viibida avaldajate kinnistul, kuna avaldajad ei olnud andnud selleks nõusolekut ja puudus TMS § 28 lg 2 kohane kohtu luba.
8.Kohtutäitur palus 06.02.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma 20.11.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde. Avaldajad on 29.10.2019 kaebuses vaidlustanud üksnes täitemenetluse alustamist ega ole kohtutäiturile muus osas kaebust esitanud. Avaldajate uued väited ei ole seega asjassepuutuvad. Kohtutäituri kohustus on saavutada täitedokumendis nimetatud tulemus ning formaliseerituse põhimõte ei muuda kohtutäiturit täitmisautomaadiks. Avaldajate ja sissenõudja vahel on materiaalõiguslik vaidlus täitedokumendi täidetavuse üle, mis tuleb lahendada TMS § 221 lg-s 1 sätestatud korras.
9.Sissenõudja palus 05.02.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Avaldajad ei täitnud täitedokumenti selles määratud ajaks, kuna Laane kinnistule puudus jätkuvalt juurdepääs. Tsiviilasjas nr 2-18-10639 toimus paikvaatlus, mille kohta koostati protokoll ja on olemas fotomaterjal. Tee endine olukord tuvastati varasematel Reinsalu kinnistul või selle piiril viibimiste ajal. Praeguses vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, kes, millal ja miks Reinsalu kinnistul viibisid. Kuna avaldajad täitedokumenti ei täitnud, tuli selleks kasutada kohtutäituri abi ning kaasatud oli ka politsei, kes tagas avalikku korda. Juurdepääsutee taastas pädev teede ehitusega tegelev ettevõte, kes tutvus tee osadega, mis ei asu Reinsalu kinnistul, ning taastas tee Reinsalu kinnistul samaväärselt. Juurdepääs Laane kinnistule oli hädavajalik, sest seal elab kuuelapseline pere. Kohtutäitur on täitedokumenti täites lähtunud selle resolutsioonist. Kohus ei kohustanud 18.10.2019 määrusega avaldajaid taastama juurdepääsuteed 18.10.2019 seisukorras, vaid üksnes täpsustas 16.07.2018 määrusega kehtestatud esialgse õiguskaitse meetmeid. Kohus ei ole kohustanud avaldajaid tagama Laane kinnistule juurdepääsu Sauma kinnistu kaudu. Kõvakattega teeks võib pidada ka kruusa ja killustikuga kaetud teed. Avaldajaid kohustati taastama enne 16.07.2018 määruse tegemist eemaldatud kõvakate, mistõttu pidid avaldajad aru saama, milline teekate tuleb taastada. Avaldajad ei ole täitedokumenti selles osas vaidlustanud. Kuna on ilmselge, et täitetoimingu tegemisel kolmanda isiku poolt on tal vaja viibida võõral kinnistul, sisaldus luba selleks juba täitedokumendis. Täitmisteated olid arusaadavad. Väide uue juurdepääsutee olemasolust ei ole praeguse vaidluse esemeks. Avaldajad vaidlustavad sisuliselt mitte kohtutäituri tegevust, vaid jõustunud täitedokumenti. Kuna täitedokument on täidetud, ei saa täitmisteateid tühistada.
10.Pärnu Maakohus jättis 20.04.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Mõistlik inimene saab täitedokumendi resolutsiooni p-st 9.2 üheselt aru, et avaldajatele on määratud juurdepääsuteelt eemaldatud kõvakatte taastamiseks, teele paigutatud tõkete eemaldamiseks ja tee endisesse kasutuskõlblikku olukorda viimiseks tähtaeg alates Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruse kättesaamisest kuni 18.10.2019. Avaldajatel on kohustus taastada enne 10.09.2019 määruse kättesaamist eemaldatud kõvakate ja paigutatud tõkked. Kuna avaldajad neile pandud kohustusi ei täitnud, siis on täitmisteated seaduslikud. Tsiviilasjas nr 2-18-10639 on tuvastatud, et sissenõudja kasutas Laane kinnistule pääsemiseks kuni 2018. a suveni Reinsalu kinnistut läbivat kõvakattega teed, s.o kruusateed. Mõistlikule inimesele on arusaadav, et taastada tuleb 2018. a suveni kasutuses olnud kattega (kruus) tee. Kohtumäärusele lisatud plaanile märgitud teed pidi on üle Reinsalu kinnistu tagatud juurdepääs nii Laane ja Veere kui ka Sauma kinnistutele. Seega ei ole avaldajatel olnud takistust kohustust täita. Kuna kohus ei ole tsiviilasjas nr 2-18-10639 tuvastanud, et vana tee oleks varem olnud mingil ajal kruusakattega ja mingil ajal betoon- või asfaltkattega, siis ei saa tõusetuda küsimust, millisel eelnenud ajaperioodil olnud kattega tee peavad avaldajad taastama. Taastada saab ainult kruusakattega tee ning muu kattega tee nõudmise puhul oleks tegemist tee ehitamisega. Sellist kohustust ei ole täitedokumendiga avaldajatele pandud. 4(9)
2-19-19298 Kui võlgnik leiab, et tema suhtes on sundtäitmine lubamatu, võib ta TMS § 221 lg 1 alusel esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Selle hagi rahuldamise lahendi esitamisel lõpetab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse. Kohtutäituril puudub pädevus lahendada menetlusosaliste vahelisi materiaalõiguslikke vaidlusi, sh vaidlust sundtäitmisele antud nõude üle. Sissenõudja esitas kohtutäiturile kohase täitedokumendi (TMS § 2 lg 1 p 1) ning kinnitas täitmisavaldusega, et esitatud nõue on õige ja sissenõutav. Kohtutäituril ei olnud alust keelduda täitemenetluse algatamisest. Kohtutäitur ei ole eksinud täitedokumendist tulenevate kohustuste sisustamisel. Tähelepanuta jääb avaldajate väide, et teed ei ole taastatud endises olukorras ega endises asukohas, sest nende asjaolude kohta ei ole avaldajad kohtutäiturile kaebust esitanud. Täitedokumendiga avaldajatele pandud kohustused on arusaadavad ja täidetavad ning need ei ole vastukäivad. Seetõttu on põhjendatud nõuda asendatava toiminguga seotud kulutused sisse avaldajatelt. Kuna kohtutäitur on vastavalt täitedokumendile lubanud sissenõudjal lasta teha toimingu võlgniku kulul ning kohtutäitur ei ole valinud kolmandaid isikuid tööde tegemiseks, edastatakse kuludokumendid avaldajatele pärast seda, kui sissenõudja on need kohtutäiturile üle andnud. Kohtutäitur ei ole täiteasjades nr 179/2019/1500 ja nr 179/2019/1501 avaldajate maatükki läbi otsinud. Kohtutäituri ja kolmandate isikute õigus viibida avaldajate kinnistul tulenes otseselt täidetavast kohtulahendist ning selleks ei olnud tarvis taotleda TMS § 28 lg 2 alusel kohtult eraldi luba. Kohtutäitur ei pidanud täitmisteadetes viitama lisaks kohtumäärusele ka asendiskeemile, sest see ei ole eraldiseisev täitedokument. Kuna avaldajate rajatud uut teed ei ole Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruses juurdepääsuteena kindlaks määratud (kuna tee on sisuliselt läbimatu), ei ole viited selle olemasolule asjakohased. Kohtutäitur on oma tegevuses lähtunud täitedokumendist ning täitmisteated ja otsus on seaduslikud. Kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldajate kanda. Kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31). Sissenõudja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
11.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale 05.05.2020 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud 01.06.2020 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Avaldajad paluvad 05.05.2020 määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada nende kaebus ja jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Avaldajad jäävad kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Kohus on jätnud suure osa avaldajate väidetest ja tõenditest käsitlemata. Formaliseerituse põhimõtet arvestades on põhimõtteliselt väär kohtutäituri ja maakohtu arusaam, et täitur võib täitedokumendiks olevat kohtumäärust tõlgendada nii, nagu mõistlik isik peaks sellest aru saama. Olukorras, kus kohus on sisuliselt möönnud, et kohtutäitur on kohtumääruse resolutsiooni tõlgendanud, on tegemist nii olulise kõrvalekaldega formaliseerituse põhimõttest, mis tingib kaebuse rahuldamise. Vaidlustatud määrus ei vasta puuduliku struktureerituse tõttu kohtulahendi vormistamise nõuetele (TsMS § 442 lg-d 7 ja 8), mis raskendab määrusest arusaamist ja edasikaebeõiguse teostamist. Avaldajate peamine väide on olnud see, et Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruse nr 2-18-10639 resolutsiooni ei ole selle ebaselguse tõttu võimalik täita, mistõttu puudus alus täitemenetluse algatamiseks. Täitur peab lähtuma kohtulahendi resolutsioonist, mitte muudest asjaoludest või lahendi sisust. Kui kohtulahendi resolutsioon on ebaselge, tuleb kohtutäituril jätta see täitmata ja poolel nõuda TsMS § 368 alusel resolutsiooni täpsustamist. Kohus asus praegusel juhul täitedokumenti tõlgendama sarnaselt kohtutäiturile. Avaldajate vastuväited (sh seonduvalt 5(9)
2-19-19298 formaliseerituse põhimõttega) on maakohus jätnud tähelepanuta. Mõistliku isiku arusaamaga ei saa põhjendada kõigi avaldajate argumentide tagasilükkamist. Seadusevastane ehitustegevus on oluliselt kahjustanud avaldajate kinnistut ja kahjustab ka kohaliku omavalitsuse tehtud teed. Kohtutäituri ja maakohtu tõlgendus TMS § 28 lg-tele 1 ja 3 on ebaõige. Esialgse õiguskaitse määrusega ei kohustatud avaldajaid taluma kohtutäituri või muude isikute (sh ehitustööliste) viibimist neile kuuluval kinnisasjal. Nii intensiivne riive vajab kohtu eraldiseisvat luba.
13.Kohtutäitur vaidleb 26.05.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ja palub see jätta rahuldamata, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. Kohtutäituril on kohustus saavutada täitedokumendis nimetatud tulemus. Kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks teha mingi toiming, tuleb eeldada, et selle toimingu tegemiseks on antud kohtutäiturile ka õigus viibida toimingu tegemiseks võlgnikule kuuluval kinnisasjal ilma täiendava kohtulahendita. Sarnaselt ei pea nt väljatõstmise puhul taotlema kohtult eraldi luba kinnistule sisenemiseks, vaid see õigus tuleneb kohtulahendist endast. Kui kohtutäitur pidanuks avaldajate kinnisasjale sisenemiseks taotlema eraldi määrust, tuleb arvestada, et kohtutäitur ei ole avaldajate kinnisasja läbi otsinud, vaid täitis kohtulahendist tulenevat kohustust. Täitemenetluse peatamine Pärnu Maakohtu 16.07.2018 määruse nr 2-18-10639 alusel algatatud täiteasjas nr 179/2018/1150 ei oma tähtsust, sest asendatava toimingu sisu tuleneb otseselt Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määrusest nr 2-1810639, mille täitmiseks algatati 25.10.2019 täiteasjad nr 179/2019/1500 ja nr 179/2019/1501. Varasemat täitemenetlust ei saanud jätkata, sest muutusid kohustatud isikud. Uute menetluste alustamisega ei kaasne võlgnikele lisakulusid. Kui võlgnik leiab, et tema vastu esitatav nõue ei ole sundtäidetav, tuleb tal esitada sissenõudja vastu TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
14.Sissenõudja vaidleb 26.05.2020 seisukohas määruskaebusele vastu ning palub see jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Maakohus ei leidnud, et kohtutäitur tõlgendas täitedokumenti õiguslikult, vaid sedastas, et määruse resolutsioon on arusaadav igale tavalisele inimesele ja kohtutäitur ei ole seega rikkunud formaliseerituse põhimõtet. Kuna avaldajad ei täitnud oma kohustusi, oli täitemenetluse algatamine kohustuslik. Ka Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.05.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10639 täitedokumendiks oleva kohtumääruse jõusse. Avaldajad ei vaidlusta sisuliselt kohtutäituri tegevust täiteasjades, vaid tsiviilasjas nr 2-18-10639 tehtud kohtumäärusi. Vaidlustatud lahend vastab vorminõuetele ja on arusaadav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Avaldajad on lisanud määruskaebusele kolm fotot, millega soovivad tõendada, et teeehitus on neile kuuluvat Reinsalu kinnistut oluliselt kahjustanud. Ringkonnakohus jätab esitatud fotod TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel asja materjalide juurde võtmata, sest need ei oma asjas tähtsust. Praeguses vaidluses ei lahendata küsimust, kas avaldajate kinnistu on saanud teeehitusega kahjustada.
16.Sissenõudja on lisanud määruskaebusele esitatud seisukohale Tallinna Ringkonnakohtu 21.05.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-18-10639, millega ringkonnakohus jättis rahuldamata avaldajate määruskaebuse vaidlusalustes täiteasjades täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruse peale. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 21.09.2020 määrusega nr 2-18-10639, millega jäeti avaldajate määruskaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohus võtab 21.05.2020 määruse TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel asja materjalide juurde.
17.Avaldajad on kohtutäiturile esitatud kaebuses ja kohtumenetluses tuginenud sellele, et täiteasjades nr 179/2019/1500 ja nr 179/2019/1501 koostatud täitmisteated on ebaseaduslikud, 6(9)
2-19-19298 sest avaldajad on täitedokumendi osaliselt täitnud ja osaliselt ei ole täitedokument ebaselguse tõttu üldse täidetav. Samal põhjusel on avaldajate hinnangul õigusvastased ka kõik järgnevad täitetoimingud. Iseenesest on õige, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (nt Riigikohtu 18.03.2020 otsus nr 2-18-3445, p 27.1; 21.06.2017 määrus nr 3-2-1-63-17, p 32). Samas juhtis kohtutäitur 20.11.2019 otsuses avaldajate tähelepanu asjaolule, et tal puudub pädevus lahendada vaidlust täitmisel oleva nõude üle ning avaldajatel on võimalus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Täituri enda hinnangul oli täitedokument nõuetekohane ja täidetav.
18.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus on 20.04.2020 määruses samuti viidanud avaldajate võimalusele esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, kuid ei ole võtnud selget seisukohta, kas vaidlus täitedokumendist tuleneva nõude sisu ja selle täitmise üle kuulub lahendamisele TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras või tulnuks avaldajatel esitada hoopis TsMS § 368 lg 2 alusel tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks ja/või TMS § 221 lg 1 alusel hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Kui vaidlus täitedokumendi tõlgendamise üle ei kuulu lahendamisele TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras, siis ei saa kohus anda siduvat hinnangut täitedokumendi selgusele ja sellest tuleneva nõude sisule ega nõude täidetusele. Ringkonnakohus hindab seetõttu järgnevalt, kas avaldajad on valinud oma õiguste kaitseks kohase õiguskaitsevahendi. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole avaldajad täitedokumendi selgitamiseks ega sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagiga maakohtusse pöördunud.
19.Sissenõudja esitas kohtutäiturile 23.10.2019 täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruse nr 2-18-10639. Kui täitedokument vastas formaalsetele nõuetele, oli kohtutäitur kohustatud täitemenetlused algatama (TMS § 23 lg 1 esimene lause; Riigikohtu 16.10.2002 määrus nr 3-2-1-119-02, p 8; 16.12.2004 määrus nr 3-2-1-152-04, p 15), sh koostama ja toimetama avaldajatele kätte täitmisteated (TMS § 24 lg-d 1 ja 2). Kohtutäitur sai täitemenetluste algatamise üle otsustamisel kontrollida üksnes täitedokumendi vastavust formaalsetele nõuetele: kas esitatud dokument sisaldub TMS § 2 lg-s 1 toodud loetelus, kas see on välja antud pädeva organi poolt ning kas see on jõustunud või kuulub viivitamata täitmisele. Vaidlust ei ole selles, et Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määrus on TMS § 2 lg 1 p-le 1 vastav täitedokument, maakohus oli pädev seda koostama ning täitedokument anti täitmisele esialgset õiguskaitset puudutavas ulatuses (resolutsiooni p-d 9–9.3), milles see oli viivitamata täidetav. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt oli kohtutäitur seetõttu kohustatud täitemenetlused algatama ehk koostama ja toimetama avaldajatele kätte täitmisteated. Kohtutäitur ei saa võtta täitemenetluse algatamisel seisukohta selle suhtes, kas täitedokumendi resolutsioon on piisavalt selge ja jätta sellest lähtuvalt täitmisteated koostamata.
20.Avaldajad leiavad, et täitedokumendist tuli neile kohustus taastada hiljemalt 18.10.2019 kohtumääruse kättesaamisest alates juurdepääsuteelt eemaldatud kõvakate ja eemaldada teele paigutatud tõkked ning kuna avaldajad ei ole pärast kohtumääruse kättesaamist kõvakatet eemaldanud ega teele tõkkeid paigutanud, ei saanud kohtutäitur tuvastada, et mingid toimingud on tegemata. Samuti on avaldajad seisukohal, et kuna endist teed ei ole juba enam kui aasta aega, ei saanud neid kohustada viima teed endisesse kasutamiskõlblikku olukorda. Sissenõudja leiab, et juurdepääsutee tuli taastada 16.07.2018 seisukorras, sest täitedokumendiks oleva määrusega üksnes täpsustati 16.07.2018 esialgse õiguskaitse määrust. Kuna avaldajad seda ei teinud, ei ole nad täitedokumendist tulenevaid kohustusi täitnud. Seega said avaldajad ja sissenõudja täitedokumendist erinevalt aru ning erimeelsus oli ka küsimuses, kas täitedokument on täidetud. Kohtutäitur leidis, et ta ei saa lahendada menetlusosaliste materiaalõiguslikke vaidlusi ning tal puudus alus keelduda täitemenetluse algatamisest.
7(9)
2-19-19298
21.Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et tal puudus pädevus lahendada täitemenetluse osaliste vahel tekkinud vaidlust. Kohtutäitur ei saanud avaldajate kaebust läbi vaadates otsustada, et täitedokumendist tulenev nõue on ebaselge või ei ole üldse täidetav või on see juba täidetud, ning sel põhjusel täitmisteateid tühistada ja täitemenetlust lõpetada. Seega ei olnud TMS §-s 217 sätestatud kaebus kohtutäituri tegevuse peale avaldajate õiguste kaitseks kohane õiguskaitsevahend, vaid avaldajatel tulnuks esitada TsMS § 368 lg-s 2 sätestatud tuvastushagi ja/või TMS § 221 lg-s 1 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (vt ka Riigikohtu 02.08.2008 määrus nr 3-2-1-42-08, p 15; 28.04.2010 otsus nr 3-2-1-31-10, p 18). TsMS § 368 lg 2 võimaldab täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral nii sissenõudjal kui ka võlgnikul esitada teise poole vastu hagi nõudega tuvastada, kas talle tuleneb täitedokumendist mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TMS § 221 lg 1 annab võlgnikule õiguse esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks mh põhjusel, et nõue on rahuldatud. Kohtupraktikas on selgitatud, et kui võlgnik soovib saavutada juba käimasoleva täitemenetluse lõpetamist, siis on kohane õiguskaitsevahend TMS § 221 lg-s 1 nimetatud hagi, milles saab esitada ka TsMS § 368 lg 2 järgse tuvastusnõude (vt Riigikohtu 28.04.2010 otsus nr 3-2-1-31-10, p-d 19–20). Kui kohtutäiturile esitatud täitedokument vastab formaalsetele nõuetele, siis ei ole selle täitmise takistamiseks kohane esitada kaebust kohtutäituri tegevuse peale, vaid väidetavalt ebaselge või juba täidetud lahendi täitmist saab avaldaja takistada üksnes sissenõudja vastu hagi esitamisega.
22.Kuna kohtutäitur ei saanud lahendada vaidlust täitedokumendi tõlgendamise ega sellest tuleneva nõude rahuldamise üle, ei saa seda teha ka kohus, kes vaatab läbi täitemenetluse osalise TMS § 218 alusel esitatud kaebust kohtutäituri otsuse peale. Ringkonnakohus ei võta seega seisukohta, kas Pärnu Maakohtu 10.09.2019 määruse nr 2-18-10639 resolutsiooni p-d 9–9.3 on selged ja täidetavad ning kas avaldajad on nõude mingis ulatuses täitnud või mitte. Avaldajate sellekohased väited ja tõendid jäävad seetõttu tähelepanuta. Avaldajate väide täitmisteadete ebaselgusest on põhjendamatu. Kuna juurdepääsutee asukoha skeem oli 10.09.2019 määruse lahutamatuks lisaks, siis piisas täitmisteadetes viitamisest täitedokumendile ja puudus vajadus eraldi viidata selle lisaks olevale plaanile.
23.Avaldajad on kohtutäiturile esitatud kaebuses ja kohtumenetluses lisaks tuginenud sellele, et täitmisteadete alusel ei saa asendatavat toimingut teha, kuna esialgse õiguskaitse määrusega ei kohustatud avaldajaid taluma kohtutäituri või kolmandate isikute viibimist nende kinnistul ning nad ei ole selleks nõusolekut andnud. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri ja maakohtu seisukohaga, et kohtutäituri ja kolmandate isikute õigus viibida avaldajate kinnistul tulenes täitedokumendist ning kohtutäitur ei pidanud selleks taotlema kohtult eraldi luba. Avaldajatele tuli täitedokumendist kohustus teha asendatav toiming ning selles oli märgitud, et kui avaldajad toimingut ise ei tee, võib selle teha sissenõudja avaldajate kulul (TMS § 182 lg 1). Avaldajad pidid seega arvestama, et kui nad toimingut ise ei tee, tehakse see nende asemel ja see eeldab mh viibimist avaldajate kinnistul, sest selleta poleks võimalik toimingut teha. Sellises olukorras ei olnud täitedokumendis vaja eraldi reguleerida kolmandate isikute õigust viibida avaldajate kinnistul ning kohtutäitur ei pidanud esitama kohtule TMS § 28 lg 2 alusel avaldust kinnistul viibimiseks loa saamiseks. Isegi kui kohtutäitur oleks pidanud taotlema kohtult luba avaldajate kinnistul viibimiseks, ei mõjuta see kuidagi täitmisteadete õiguspärasust. Kohtutäitur ei oleks saanud viidatud luba taotleda täitemenetluse väliselt, vaid esmalt tuli täitemenetlust alustada.
24.Ringkonnakohus nõustub avaldajatega selles, et Pärnu Maakohtu 20.04.2020 määrus on halvasti liigendatud, kuna selles ei ole (ala)punkte ning kirjeldav ja põhjendav osa ei ole selgelt 8(9)
2-19-19298 eristatavad. Ainuüksi vaidlustatud määruse vormipuudused ei anna siiski alust seda tühistada. Samuti ei tingi maakohtu määruse tühistamist asjaolu, et maakohus on selles viidanud kaebuse p-dele 4.1–4.7, mida kaebus tegelikkuses ei sisalda. Eeltoodu ei ole viinud kokkuvõttes ebaõige lahendi tegemiseni.
25.Eelneva põhjal ning TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel jääb avaldajate määruskaebus rahuldamata ning Pärnu Maakohtu 20.04.2020 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu määruse põhjendusi, sest vaidlust täitedokumendist tuleneva nõude sisu ja selle rahuldamise üle ei saa lahendada TMS §-des 217 ja 218 sätestatud korras.
26.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldajate kanda. Kohtutäituri õigusabikulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 31) ning sissenõudja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Hüvitatavad menetluskulud seega puuduvad.
27.Avaldajad tasusid määruskaebuselt 05.05.2020 riigilõivu 15 eurot. Pärnu Maakohtu 06.05.2020 määruse alusel tasusid avaldajad 18.05.2020 täiendavalt riigilõivu 35 eurot. Seega on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 50 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. RLS § 59 lg 10 järgi tasutakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Maakohus on seega ekslikult nõudnud avaldajatelt riigilõivu 35 eurot seaduses sätestatust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb TsMS § 150 lg 6 kohaselt kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti (s.o riigilõivu tagastamist saab taotleda kuni 31.12.2022). Taotluse vormistamisel tuleb lähtuda RLS § 12 lg-st 2. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.