XX hagi YY, QQ ja Y Aktsiaseltsi vastu hüvitise väljamõistmiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja selleks vajalike tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks
Hageja: XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxxxxxx Menetlusosalised ja nende xxx Xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx esindajad xxxxxxxxxx Hageja esindaja riigi õigusabi korras advokaat Deivi Vaht, OÜ Kull Advokaadibüroo, e-post: x Kostja 1: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx Xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxx Kostja 2: QQ, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x Xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx Kostjate 1 ja 2 lepinguline esindaja Nastasja Musienko, e-post: x Kostja 3: Y AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht xxxx xx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx Kostja 3 volitatud esindaja Aleksandr Tikka, e-post: x 12 155,94 eurot Hagihind Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.XX hagi rahuldada.
2.Välja mõista YYlt XX kasuks 1932,97 eurot hüvitist pärandvara võõrandamise eest.
3.Välja mõista QQlt XX kasuks 1932,97 eurot hüvitist pärandvara võõrandamise eest.
4.Asendada YY ja QQ nõusolek omaniku kande muutmiseks KRS § 341 mõistes käesoleva otsusega.
Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx II jaos olev senine kanne omanike kohta ja kanda kinnistu omanikeks 3/6 mõttelises osas AA (isikukood xxxxxxxxxxx), 1/6 mõttelises
2-19-10272
osas XX (isikukood xxxxxxxxxxx), 1/6 mõttelises osas YY (isikukood xxxxxxxxxxx) ja 1/6 mõttelises osas QQ (isikukood xxxxxxxxxxx).
6.Kohustada Y AS andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr xxxxx III jakku YY omandiosale seatud keelumärke kustutamiseks. Asendada Y AS nõusolek KRS § 341 lg 1 mõistes kinnisturaamatus keelumärke kustutamiseks käesoleva kohtuotsusega.
MENETLUSKULUD
1.Jätta tsiviilasja menetluskulud põhjendatud ulatuses kostjate 1 ja 2 kanda.
2.Välja mõista YYlt riigilõiv 300 eurot ja hageja esindaja õigusabi tasu ja kulu 365,04 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
3.Välja mõista QQlt riigilõiv 300 eurot ja hageja esindaja õigusabi tasu ja kulu 365,04 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
4.Määruskaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv, mille tasumisest oli hageja 19.09.2019 Pärnu Maakohtu määrusega vabastatud, samuti hageja esindaja õigusabikulu 162 eurot, sh käibxks 27 eurot, jätta riigi kanda.
5.Menetluskulu, mis tuleb tasuda riigile, tasuda käesoleva lahendi lisaks oleva makseinfo lehel toodud rekvisiitidele 15 päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest. Nimetatud tähtajaks menetluskulu maksmata jätmisel tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtus, esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonikaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegx tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ajaolud ja hageja nõue XX on esitanud hagiavalduse pärandvara väärtuse hüvitamiseks ning kinnistusraamatu kande muutmiseks ja tahteavalduse tegemise kohustamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt suri hageja x WW 08.11.2000, tx seadusjärgsed pärijad on hageja ja kostjad 1 ja 2. Notar AN on 28.05.2001 väljastanud WW järgi seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse vaid kostjatele 1 ja 2. Hagejal pärimisõiguse tunnistust ei ole. Peale x surma jäi xle kuulunud vallasvara ehk pärandvara - so koduse sisustuse esemed, fotoalbumid, riided jms majapidamiskraam hagejale. Hageja teadis, et on koos oma vendadega x seadusjärgne pärija ning asus x vara pärast tx surma valdama just pärijana. Peale x matuseid lepiti kokku, et minnakse koos pärandit vormistama, kostjad kokkuleppest kinni ei pidanud. Hagejale ootamatult tulid kostjad 2002 alguses tx ja x ühiseks koduks olnud majja ning tõstsid hageja sealt väevõimuga välja. Ühtlasi hakkasid kostjad xle kuuluvaid tarbeesmeid hagejale jagama. Hageja leiab, et võttis pärandi vastu pärandvara valdama asumisega, hageja asus vara valdama kui
2-19-10272
pärija. Hageja viitab PärS §-le 117, mis sätestas pärandi vastuvõtmiseks kaks alust: lg 1 avaldus pärandi vastu võtmiseks notarile ja lg 3 sätestas, et kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Samuti viitab hageja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-141-03 p 23, mille kohaselt on " PärS § 117 lg 3 eesmärk laiem - anda võimalus pärida pärandvara või selle osa valdamisele, kasutamisele või käsutamisele asumisega nii pärandajaga koos elanud pärijatele kui ka nendele pärijatele, kes pärandi avanemise hetkel pärandajaga koos ei elanud ega esitanud pärandi vastuvõtmiseks kirjalikku avaldust. Seega võib pärija võtta pärandi vastu ka siis, kui asub pärandvara või selle osa valdama näiteks sel viisil, et pärandajaga koos elanud pärija annab talle üle pärandisse kuuluva vara. Kuid seejuures peab tx tahe pärandvara osa just pärijana vallata olx väljendatud PärS §-s 118 sätestatud tähtaja jooksul." WW pärandvara hulka kuulus ehitis Xxxxxxxxxx, mille kostjad võõrandasid 08.03.2002 kolmandale isikule 25 000 euro eest. Veel kuulub pärandvara hulka 1/2 mõttelist osa Xxxxx talu maadest, millest 10.09.2014 avalduse alusel on eraldatud ja avatud uus kinnistu reg osa nr xxxxxxxx. Kuna Xxxxxxxxxx asuv ehitis on kostjate 1 ja 2 poolt võõrandatud, on pärandvara üleandmise asemel hageja nõudeks hüvitada pärandvara väärtus selle müümise ajal vastavalt hageja pärandvara osale, so summas 532,59 eurot, mis kuulub kostjatelt väljamõistmisele. Xxxxx kinnistu on siiani pärandvara hulgas ning hageja nõuab omaniku kande muutmist kinnistusraamatus vastavalt pärijate omandiõigusele, taotledes selleks tahteavalduste andmise asendamist kohtulahendiga. Kuna kinnistusraamatu kandest selgub, et kostja 1 omandiosale on seatud kostja 3 kasuks käsutuse keelumärge, taotleb hageja ka selle muutmiseks kostjalt 3 tahteavalduse andmise asendamist kohtulahendiga. 12.11.2020 on hageja esitanud täiendava hüvitise nõude. Kohtu poolt kogutud tõendite käigus on selgunud, et 02.09.2014 on kostjad 1 ja 2 ning AA sõlminud AS-ga X notariaalselt tõestatud kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kinnisasjast eraldati osa ja müüdi AS-le X ning eraldatava Xxxxxxxxxx kinnistu müügist sai kumbki kostja 5000 eurot sularahas. Tulenevalt VÕS § 1037 lg-st 1 ja TsÜS §-st 65 nõuab hageja kummaltki kostjalt omandi võõrandamise eest 1666,67 eurot. Kokku nõuab hageja kummaltki kostjalt hüvitist pärandvara võõrandamise eest 1932,97 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad 1 ja 2 vaidlevad nõudele vastu leides, et nõue pärandvara väärtuse hüvitamiseks ning kinnistusraamatus kande tegemiseks tahteavalduste asendamiseks kohtulahendiga on alusetu. Põhjuseks on see, et hageja ei ole antud vara pärija, ta ei ole pärandit vastu võtnud. Kostja 3 on seisukohal, et kõigepealt tuleb lahendada hageja nõue kostjate 1 ja 2 vastu. Seejärel tuleb lahendada hageja taotlus kohustamaks kostjat 3 andma tahteavaldus kinnistusraamatu registriossa nr xxxxx III jakku YY omandiosale seatud keelumärke kustutamiseks ning asendamiseks Y AS-i nõusolek KRS § 341 lg 1 mõistes kinnistusraamatus keelumärke kustutamiseks. Kohtu seisukoht ja põhjendused
1.Hageja ja kostjate 1 ja 2 x WW suri 08.11.2000, mil kehtis vana, so kuni 01.01.2009 kehtinud pärimisseaduse (PärS) redaktsioon. Nimetatud PärS § 117 lg 3 sätestas, et kui pärija ei ole esitanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust ega avaldust pärandist loobumise kohta, kuid on asunud käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud tähtajal pärandvara või selle osa valdama, kasutama või käsutama, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. Kuigi hageja pärimistunnistuse järgi pärija ei ole (tl 86), tuleneb Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-121-05 (p 36), et pärimistunnistus tõendab üksnes pärimisõigust ning sellega luuakse avalikult usaldatava dokumendi näol eeldus pärimisõiguse (ja
2-19-10272
seeläbi ka pärijate omandiõiguse) olxsolu kohta, mis on kohtus siiski ümberlükatav, kui see ei vasta tegelikkusele. Seega ei mõjuta pärimistunnistuse olxsolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust.
2.Hageja on selgitanud, et ta ajal, mil x suri, pidevalt x juures ei elanud liikuva töö tõttu, kuid Xxxxxxxx xxxxx x majas oli tx põhiline elukoht pärast x surma pooleteise aasta jooksul seni, kui tal tuli x kodumajast välja kolida. Kostjad 1 ja 2 ei eita, et hageja kasutas x majas olevaid asju ning võttis pärandina vastu pesumasina ja ka teised asjad. Tunnistaja L.L on kohtuistungil kirjeldanud, kuidas hageja tõi pärast x surma x kodust vaiba, peegli, riidekapi ja muid mööbliesemeid. Pärandi vastuvõtmist hageja poolt on kinnitanud ka tunnistaja A.T. Eeltoodud tõenditest nähtub, et pärast WW surma võttis hageja pärandi vastu ning seda, et hageja sai pärast x surma viimase asju, ei ole tegelikult eitanud ka kostjad. Kostjad 1 ja 2 on leidnud, et igaüks peab oma pärimisega seotud asju ise ajama ning seetõttu vormistasid nad pärandi vastuvõtmise hagejata. PärS § 121 lg 2 kohaselt, kui pärija on pärandi vastuvõtmiseks asunud valdama, kasutama või käsutama kas või osa pärandvarast, loetakse, et ta on kogu pärandi vastu võtnud. Seega on kinnistusraamatu kande aluseks võetud Xxxxx notar ANe poolt 28.05.2001 väljastatud pärimistunnistus ebaõige, kuna WW pärandvara ei kuulu mitte kahele, vaid kõigile kolmele seadusjärgsele pärijale võrdsetes osades põhjusel, et kõik kolm pärijat on pärandi vastu võtnud.
3.WW pärandvara hulka kuulus ehitis Xxxxxxxxxx Xxxxx xxxxxx Xxxxxxxx xxxxx, mille kostjad võõrandasid 08.03.2002 kolmandale isikule 25 000 krooni eest (tl 7-8). Samuti on pärandvaraks 1/2 mõttelist osa Xxxxx talu maadest, millest 10.09.2014 avalduse alusel on eraldatud ja avatud uus kinnistu osa nr xxxxxxxx (tl 9). 02.09.2014 on kostjad ja AA sõlminud ASga X notariaalselt tõestatud kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu, millega kinnisasjast eraldati osa ja müüdi AS-le X ning eraldatava Xxxxxxxxxx kinnistu müügist sai kumbki kostja 5000 eurot sularahas (tl 128-132). Võlaõigusseaduse § 1047 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tx omandit, muud õigust või valduse käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamisega või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Ka esimese tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 477 lg 1 sätestas hüvitamise kohustuse rahas, kui alusetult omandatud vara ei ole võimalik tagastada natuuras. TsÜS § 65 järgi loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilikuks väärtuseks on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Nii nõuab hageja põhjendatult kostjatelt 1 ja 2 1/3 ehitise müügihinna hüvitist 532,59 eurot, seega kummaltki kostjalt 266,30 eurot ning kinnistu võõrandamise eest hüvitist kummaltki kostjalt 1666,67 eurot lähtudes kinnistu müügijärgsest hinnast (10 000:3).
4.Hageja kui Xxxxx kinnistu kaasomanik nõuab kostjatelt kinnistu omaniku kande muutmist selliselt, et kinnistu kaasomanikeks on 3/6 mõttelises osas AA ja 1/6 mõttelises osas hageja, 1/6 mõttelises osas kumbki kostja. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 p 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on puudutatud isikuks eelkõige asjaõiguse kinnistusraamatusse kandmisel koormatava kinnisasja omanik või koormatava asjaõiguse omaja.
5.Kinnistusraamatu registriosa väljavõttest nähtub, et kostjale 1 kuuluvale omandi osale on seatud kinnisasja käsutamise keelumärge Y AS kasuks. Kuna hageja poolt pärandi vastuvõtmisega muutus kinnistusraamatus omanike ja omandi osade suuruse kohta tehtud kanne ebaõigeks, keelumärge on seatud ka hagejale kuuluvale kaasomandi osale, sest kostja YY omandi osa suuruseks on 1/6
2-19-10272
mõttelist osa kinnisasjast, mitte 1/4 mõttelist osa kinnisasjast, on hagejal õigus nõuda Y AS-lt tahteavalduse andmise kohustamist keelumärke kustutamiseks hagejale kuuluvalt omandi osalt. Keelumärke kustutamine on vajalik YY omandi osa suuruse muutmiseks kinnistusraamatus.
6.AÕS § 63 lg 8 sätestab, et isikul, kelle omandit või piiratud asjaõigust eelmärge või vastuväide puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud, eelkõige juhul, kui nõue, mille tagamiseks märge tehti, on lõppenud. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegx kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Eeltoodust nähtub, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Menetluskulud TsMS § 162 lg-st 1 tuleneb, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostjate kanda. Kuivõrd kostja 3 on kaasatud menetlusse seonduvalt üksnes kostja 1 puutava omandiosa keelumärke tõttu, ei pea kohus põhjendatuks asjaoludest lähtuvalt kostjalt 3 menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 165 lg 1 kohaselt juhul, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad nad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Antud juhul on kostjate 1 ja 2 osalus menetluses võrdne. 10.04.2019 Pärnu Maakohtu määrusega andis kohus hagejale riigi õigusabi kohustusteta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Lisaks on hageja 29.04.2020 määruse alusel riigilõivu tasumisest vabastatud, samuti on hageja vabastatud 19.09.2019 määrusega määruskaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust summas 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, nõuab kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna hageja määruskaebus 13.03.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega rahuldati, peab kohus põhjendatuks jätta määruskaebuse riigilõivu TsMS § 190 lg 7 alusel riigi kanda. Hagiavalduse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv, samuti hageja õigusabi tasu ja kulu jääb aga kostjate 1 ja 2 kanda ning tuleb välja mõista kostjatelt riigituludesse. Lähtudes hagihinnast, on hagiavalduse esitamise riigilõivumääraks riigilõivuseaduse Lisa 1 alusel riigilõiv 600 eurot. Hageja esindaja poolt esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosneb menetluskulu maakohtus õigusabitasust ja -kulust kokku 6 tunni ja 441 minuti ulatuses kokku summas 743,40 eurot järgmiselt: kohtuistung 81 min; ettevalmistus, hagi koostamine – 6 tundi, kohtu 29.08.2019 määrusega tutvumine, määruskaebuse koostamine – 150 min; kohtuga suhtlemine, menetlusabi andmise selgitamine – 30 min; 18.06.2020 kohtunõude täitmine – 120 min; e-toimiku materjalidega tutvumine – 30 min; tõenditega tutvumine, täiendava nõude esitamine – 30 min; tasu kohtuistungile kulutatud aja eest 20 eurot ja sõidukulud 26,40 eurot. Summadele lisandub käibxks. Kostjad 1 ja 2 on leidnud, et kuivõrd hagi on põhjendamatu, tuleb hageja menetluskulud jätta tx enda kanda. Samas nad hageja menetluskulude suurusele vastu ei vaidle ning TsMS § 175 lg 11 alusel võib kohus piirduda selle kontrollimisega, kas esindaja kulud ei ole suurxd käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kohus leiab, et hageja esindaja õigusabitasu ja –kulud on kooskõlas „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“, vastates asja keerukusele ja mahule.
2-19-10272
Küll aga on õiglane jätta õigusabitasu riigi kanda osas, mis puudutab 10.09.2019 määruskaebuse esitamisega seonduvat (150 minutit – 135 eurot). Seega on põhjendatud kostjate õigusabikulude ja tasu väljamõistmine vastaspoolelt 6 tunni ja 291 min eest, lisaks 20 eurot sõidule kulunud aja eest ja sõidukulu 26,40 eurot, so kokku summas 608,40 eurot, millele lisandub käibxks. Kuna kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis nende põhjendatust ja suurust kohus eraldi ei hinda. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.