M M hagiavaldus Enefit Solutions AS vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
10 598,61 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Mati Martma (isikukood 35605195229, elukoha aadress: Põllu tn 2 - 16, Haljala alevik, 45301, Haljala vald) Hageja lepinguline esindaja: advokaat Madis Meristo (e-post: [email protected]) Kostja: Enefit Solutions AS (registrikood 10633284, aadress: Malmi tn 8, Jõhvi linn, 41537, Jõhvi vald) Kostja seaduslikud esindajad: Aleksandr Zahharov, Jelena Danilova, Kaarel Variksaar Kostja lepinguline esindaja: Jevgeni Sander Sepp
Asja läbivaatamise kuupäev
Kohtuistung 10.12.2020
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada M M hagi Enefit Solutions AS vastu osaliselt.
2.Tuvastada M M ja Enefit Solutions AS vahel 18.07.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada poolte vahel sõlmitud tööleping TLS § 107 lõike 2 alusel alates 23.05.2020;
Mõista Enefit Solutions AS-lt M M kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel summas 8 798,25 eurot (bruto).
4.Jätta M M nõue mõista Enefit Solutions AS-lt hageja kasuks välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 53 kalendripäeva eest summas 5414,40 eurot (bruto) rahuldamata.
5.Mõista Enefit Solutions AS-ilt M M kasuks välja viivised punktis 3 sätestatud hüvitisnõuetelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu 1 / 21
2-20-10740 lõpetamisest 23.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõude summa.
6.Jätta 50 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50 % hageja menetluskuludest hageja enda kanda. Jätta 50 % kostja menetluskuludest hageja kanda ja 50 % kostja menetluskuludest kostja enda kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. Kätte toimetada otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise õigus Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetlus
1.10.04.2020 esitas M M avalduse töövaidluskomisjonile Enefit Solutions AS-i vastu, nõudes töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist ja hüvitise väljamõistmist. Töövaidluskomisjon rahuldas 26.06.2020 otsusega osaliselt töötaja avalduse. Töövaidluskomisjon tuvastas, et M M ja Enefit Solutions AS-i vahel 18.07.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemise TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on alates 31.03.2020 tühine, mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise summas 7331,82 eurot (bruto) ja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel põhisummalt 7331,82 eurot alates 23.05.2020 kuni 11.06.2020 kindla summana 32.05 eurot (bruto) ja alates 12.06.2020 summalt 7331,82 eurot VÕS § 113 lg 1 alusel 8% aastas kuni võlasumma kohase täitmiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude summa. Töövaidluskomisjon lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.05.2020.
2.Kostja esitas 24.07.2020 taotluse vaadata M M poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina.
3.Hageja esitas 27.07.2020 Viru Maakohtusse hagiavalduse, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 53 kalendripäeva eest summas 5414,40 eurot (bruto), töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu suuruses summas 11 731 eurot (bruto) ning viivis.
2 / 21
2-20-10740
4.Kohus luges töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks ning võttis hageja hagi menetlusse. Hagiavaldus ja hageja nõuded
5.M M ja E AS (käesoleval ajal E AS) sõlmisid 13.07.2011 töölepingu nr 25983, mille kohaselt asus hageja E AS-is tööle tehnikaosakonna juhataja ametikohal alates 18.07.2011. Tööleping sõlmiti tähtajatult. E AS (käesoleval ajal E AS) on E AS kontserni kuuluv ettevõte. E AS, Enefit Solutions AS ning hageja leppisid kokku töölepingu ülevõtmises Enefit Solutions AS poolt. Kostja on samuti E AS-i kontserni kuuluv ettevõte. Hageja ja kostja muutsid 07.01.2019 töölepingut ning see kehtestati uues redaktsioonis. Alates 07.01.2019 hakkas hageja tööle tootmisdivisioni juhi ametikohal, tema staaži arvestati alates 18.07.2011 ja tööleping oli sõlmitud tähtajatult, põhitöötasu oli 3000 eurot kuus (bruto). 16.01.2019 muutsid pooled töötasu ja kehtestasid selle summas 3120 eurot kuus.
6.Töölepingu punkti 2.1. kohaselt olid hageja peamisteks tööülesanneteks muuhulgas (kuid mitte ainult) tootmisdivisjoni juhtimine, s.h. Jõhvi tehase ja Auvere tsehhi tootmistegevuse arendamine ja efektiivsuse tõstmine vastavuses ettevõtte strateegiliste eesmärkidega; tootmise planeerimine ning plaani täitmise korraldamine vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele, tootmisprotsessi kontrollimine ning vajadusel muutmine ja optimeerimine; koostööpartneritega suhete hoidmine ja arendamine. Töötaja tööülesannete täpsem kirjeldus on toodud ametijuhendis.
7.24.03.2020 saatis kostja juhatuse liige hagejale kutse koosolekule, mille teemaks oli töölepingu lõpetamine ja selgituseks oli ettepanek lõpetada tööleping kokkuleppel. Hagejale anti 24.03.2020 üle dokument pealkirjaga „Teatis töölepingu nr 25983 (18.07.2011) erakorralise ülesütlemise kohta“. Dokumendile oli märgitud kuupäevaks 31.03.2020, s.o. ühe nädala võrra hilisem aeg koosoleku tegelikust toimumisest. Teatise kohaselt ütles kostja hageja töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel vastavalt TLS § 88 lg 1 p 2 (töökohale sobimatuse tõttu). Töölepingu kehtivuse viimaseks päevaks oli teatise kohaselt 31.03.2020.
8.Töölepingu ülesütlemise teatise kohaselt oli kostjale, tuginedes kostja poolsele pidevale järelevalvele hageja poolt tehtava töö üle ning 2019. aasta tulemusvestluse tulemustele, väidetavalt ilmne, et hageja ei tule toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu oma tööülesannete täitmisega. Samuti on teatises märgitud, et väidetavalt on kostja ning otsese juhi poolne järelevalve korduvalt näidanud, et hageja ei täida juhi poolt antud korraldusi piisava hoolega või tähtaegselt. Ühtegi konkreetset etteheidet töölepingu ülesütlemise teatises ei sisaldunud ning neid ei esitatud hagejale ka suuliselt. Kostja on teatises märkinud, et hoiatamine ei ole vajalik, sest kostjal on vajadus hageja juhitud osakonnas tööd koheselt ja oluliselt ümber korraldada. Lisaks on teatises väidetud, et arvestades kostjale ajas üha kasvavat majanduslikku kahju, ei pea kostja võimalikuks etteteatamistähtaja järgimist. Hageja ei nõustunud teatist 24.03.2020 allkirjastama. Hageja selgitas, et on oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt ning hagejat ei ole hoiatatud eelviidatud teatises väidetud rikkumiste eest. 31.03.2020 maksti hagejale välja lõpparve ning hageja jättis oma töövahendid tööle. 3 / 21
2-20-10740
9.Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemiseks alus puudus. Hageja 2019. aasta tulemusvestluse viis läbi kostja juhatuse liige Kaarel Variksaar, kelle hinnangul oli hageja täitnud kaks seatud eesmärki ning osaliselt täitnud või mittetäitnud viis eesmärki. Hagejale oli seatud eesmärgiks katelde ja turbiinide hanke võitmisel tootmisvõimekuse ülesehitamine. Hageja saavutas antud eesmärgi täielikult. Hagejale oli seatud eesmärgiks ohutu töökeskkonna tagamine. Hageja saavutas antud eesmärgi täielikult. Kostja juhatuse liige K. Variksaar on tulemusvestluses märkinud, et tootmise igapäevane töökeskkond ja heakord vajas 2019. aasta esimesel poolaastal parandamist. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja asus kostja tootmisdivisjoni juhi ametikohal tööle alates 07.01.2019, s.o. 2019 esimesel poolaastal. Eluliselt mõistetav on, et uue juhi poolt elluviidavate muudatuse rakendumine võtab mõningase aja, mistõttu ei ole võimalik hagejale ette heita puuduseid, mis on tingitud eelnevatest võimalikest juhtimisvigadest või muudest puudustest, mis olid olemas enne kui hageja tööle asus ja mida hageja asus kõrvaldama. K. Variksaar kinnitas, et muudatus töökeskkonnas toimus, heakord sai paremaks ning liigutakse õiges suunas ehk hageja tehtud muudatused olid tulemuslikud. Mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, ei esine ning alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei esinenud. Hagejale heidetakse ette pühendumusega seonduvat, eesmärgiks oli pühendumuse indeks 40. 2019. aasta lõpuks oli hageja saavutanud pühendumuse indeksi 36 (algtase 26). Hageja leiab, et nelja punkti suurune vahe ei saa olla ootustele mittevastav tulemus. Kostja esindaja on ise tulemusvestlusel märkinud, et soovitusvalmidus ja üldine rahulolu on 2018. aastaga võrreldes paranenud. Hageja leiab, et talle ei saa ainuisikuliselt omistada töötajate pühendumusindeksi tulemust, kuivõrd uuring hindab kostjat, mitte hagejat juhina ainuisikuliselt.
10.Oluline on arvestada ka hageja suhtumist töösse. K. Variksaar on 2019. aasta tulemusvestluses märkinud, et hageja on „/.../ teinud tööd täie pühendumusega, kellaaega ja nädalapäevast hoolimata“. Samuti on esile toodud, et „Samas parandasime koostööd teiste divisjonidega ja alustasime töötajate rentimisega teistele üksustele ettevõtte siseselt. Lisaks kasutasime tootmistellimuste täitmiseks ka ressursse teistest divisjonidest“.
11.Kostja heidab hagejale ette kostja ettevõtte kahjumlikkust. Hageja leiab, et see ei saa olla hagejale etteheidetav, kuna see ei ole ainuüksi hageja tegevusest sõltuv. Hageja töölepingu p 2.1 kohaselt oli hageja tööülesandeks muuhulgas Jõhvi tehase ja Auvere tsehhi tootmistegevuse arendamine ja efektiivsuse tõstmine. Hageja 2019. aasta tulemustvestlusest nähtub, et hageja tegevusel on olnud positiivsed tulemused. Hageja tööülesandena ei ole kuskil sätestatud kostja kasumlikkuse tagamist. Muuhulgas ei ole seda sätestatud ka ametijuhendis. Hageja on seisukohal, et kostja kahjumlikkuse probleemid on laiaulatuslikumad. Kostja ise on avaldanud, et ettevõtte keerulise olukorra on tinginud mitmed asjaolud: pärast uue õlitehase ja Auvere elektrijaama valmimist pole samasuguses mahus suurtellimusi lähikonnast tulnud; välisturul on olnud üha keerukam konkureerida endiste Ida - Euroopa riikidega, kus palgatase on Eestist madalam; tagasilöögiks oli ka nafta hindade kukkumine, mistõttu vähenesid järsult ühe olulisema välispartneri tellimused. Lisaks eeltoodule on 2019. aasta tulemusvestluses esile toodud, et kostja 2019. aasta planeeritud müügi suuruseks oli 10,98 mln eurot, kuid tegelik oli 7,917 mln eurot. Hageja juhitava tootmisdivisjoni 4 / 21
2-20-10740 ülesandeks ei ole kostja teenuste müük, vaid klientide poolt tellitud toodangu tootmine. Hagejale ei ole võimalik süüks panna ettevõtte kahjumlikkust, sest selle on tinginud välised faktorid, mida ei ole võimalik ühe kostja divisjoni poolt ainuisikuliselt kõrvaldada. Lisaks ei ole tuvastatav hageja töölepingu rikkumine, mis on tinginud kostja kahjumlikkuse.
12.07.01.2019 töölepingu p 2.1. sätestab, et hageja tööülesannete täpsem kirjeldus on toodud ametijuhendis. Ametijuhend on töölepingu lahutamatu osa ning esitatakse koos töölepinguga. Hageja ametijuhend kehtestati alles 28.08.2019. Hagejale heidetakse ette ülesannete mittetäitmist olukorras, kus need ülesanded on kehtestatud 3 kuud enne hindamisperioodi lõppu.
13.Kostja ei ole hagejat enne töölepingu erakorralist ülesütlemist kuidagi hoiatanud TLS § 88 lg 3 mõttes. Kostja poolt läbiviidud 2019. aasta tulemusvestlusest ei tulnud mingil moel välja kostja tahet töösuhe lõpetada, kui hageja tulemusvestluses väidetud etteheiteid ei kõrvalda. Vastupidi, kostja on tulemusvestluses märkinud järgmist: „Teeme siis 2020 aasta paremaks ja kuulame töötajaid personaalselt, et saaksime kasutada kogu tootmise potentsiaali olukorra ja suhtumise parandamiseks“. Samuti märkis kostja, et hageja on „/.../ teinud tööd täie pühendumusega, kellaaega ja nädalapäevast hoolimata“. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas kostja vastuoluline käitumine, soovides töösuhte jätkumist, kuid siiski üllatuslikult esitab töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse.
14.Hagejaga viidi kostja endise juhatuse liikme S K poolt läbi 2019 esimese poolaasta tulemusvestlus, mille käigus vaadati üle aasta eesmärgid ja aruande tulemused. Osad eesmärkidest olid poolaasta möödudes täidetud. Hagejale ei antud ühelgi viisil mõista, et ta on oma lepingulisi kohustusi rikkunud, mis võiks tingida lepingu ülesütlemise. Eluliselt ei ole usutav, et kolme kuu jooksul halvenesid hageja töötulemused sedavõrd, et see oleks õigustanud töölepingu erakorralist ülesütlemist. Lisaks 2019. aasta tulemusvestluses on kostja kinnitanud, et mitmed tulemused teisel poolaastal paranesid. Kostja ei ole ülesütlemisavalduses toonud välja asjaolusid, mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata.
15.Kostja ei ole hagejale pakkunud ka vastavalt TLS § 88 lg 1 p 2 teist tööd. Hageja on seisukohal, et teist tööd oleks tulnud pakkuda kõigis kostja ettevõtetes, mitte ainult selles ettevõttes, kus hageja töötas. Kostja kuulub Eesti Energia kontserni, milles on 24 ettevõtet. Kostja väide selle kohta, et kostjal ei ole teist tööd pakkuda, ei ole õige. CV-Online ja CV-Keskuse internetiportaalide andmetel oli kontsernil 02.04.2020 seisuga 15 kehtivat tööpakkumist. Lisaks oli tööpakkumisi ka kontserni enda kodulehel.
16.Kostja rikkus ka etteteatamistähtaega. Hagejal oli kostja juures 5 – 10 aastat staaži, seega pidi kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest vähemalt 60 kalendripäeva ette teatama. Töötaja keskmine tööpäevatasu on 150,40 eurot. Töötaja teenis perioodil 2019 september kuni 2020 veebruar töötasu 17 596,52 eurot bruto (3120 + 2984,35 + 2971,43 + 2564,38 + 2836,36 + 3120). Perioodil 2019 september kuni 2020 veebruar oli 125 tööpäeva (21 + 23 + 21 + 19 + 22 + 19). Töötaja puhkas oktoobris 1 tööpäeva, novembris 1 tööpäeva, detsembris 4 tööpäeva ja jaanuaris 2 tööpäeva, seega kokku 8 tööpäeva. Järelikult töötas töötaja perioodil 2019 september kuni 2020 veebruar 117 tööpäeva (125-8). Keskmise tööpäevatasu suuruseks on seega 150,40 eurot (17 596,52 5 / 21
2-20-10740 ÷ 117). Etteteatamistähtaja rikkumise perioodi (01.04.2020 – 23.05.2020) sisse jääb 36 tööpäeva (21 + 15). TLS § 100 lõikes 5 sätestatud hüvitise suuruseks on seega 5414,40 eurot (150,40 x 36). Hageja leiab, et tal on lisaks TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisele õigus saada ka TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitist, kuna tegemist on kahe erineva hüvitise liigiga.
17.Hageja leiab, et töölepingu alusetu ja tühine ülesütlemine kahjustas tugevalt Töötaja huve ja põhjustab talle kahju. Hageja on vanaduspensionär ja tulenevalt sellest ei ole tal TLS § 107 lg 2 töölepingu lõpetamise korral õigust töötuskindlustushüvitisele. Seega ajal, millal ta endale uut tööd otsib, väheneb hageja sissetulek oluliselt. Üldtuntud on asjaolu, et vanaduspensioniikka jõudnud inimestel on tööturul raske konkureerida noorematega, mistõttu vanaduspensionäril võtab uue töö leidmine vaieldamatult rohkem aega, kui nooremal inimesel. Arvesse tuleb võtta sedagi, et COVID-19 pandeemia tõttu on globaalne majandusolukord oluliselt halvenenud, mis samuti vähendab märkimisväärselt võimalusi uue töö leidmiseks. Sellest johtuvalt on käesoleval juhul põhjendatud hageja nelja kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, mis hõlmab ka saamata jäävat tulu, välja mõistmine kostjalt. Hageja hinnangul on täidetud kõik VÕS § 115 lg 1 ning § 127 ja 128 sätestatud eeldused.
18.Kostja on töölepingut rikkunud, s.t. öelnud selle alusetult ja põhjendamatult üles. VÕS § 103 lg 1 eeldatakse kohustust rikkunud võlgniku vastustust ning käesoleval juhul ei esine ka mistahes vastutust välistavaid asjaolusid. Juhul, kui kostja ei oleks töölepingut erakorraliselt üles öelnud, oleks hageja saanud kasu töötasu näol (VÕS § 127 lg 4). Hagejal tekib varaline kahju saamata jäänud tulu näol. Kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga, kuivõrd töölepingu alusetu ülesütlemisel jääb sellest tekkiva kahju risk vaieldamatult kohustusi rikkunud lepingu ülesütleja kanda. Alusetu ülesütlemise tagajärjel tekkiv kahju oli ka kostjale ette nähtav rikkumise võimaliku tagajärjena VÕS § 127 lg 3 mõttes. Hageja keskmine töötasu on 2932,75 eurot. Töötaja teenis perioodil 2019 september kuni 2020 veebruar töötasu 17 596,52 eurot bruto (3120 + 2984,35 + 2971,43 + 2564,38 + 2836,36 + 3120). Keskmiseks töötasu suuruseks on seega 2932,75 eurot (17 596,52 ÷ 6). Hageja nõuab TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hüvitist hageja nelja kuu keskmise töötasu ulatuses. Hüvitise suuruseks on seega 11 731 eurot (2932,75 x 4).
19.Kokkuvõttes palub hageja: (i) tuvastada töölepingu nr 25983 ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping alates 24.05.2020; (ii) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 53 kalendripäeva eest hageja keskmise tööpäevatasu alusel summas 5414,40 eurot (bruto); (iii) mõista kostjalt hageja kasuks välja töölepingu õigusvastase ülesütlemise eest hüvitis hageja nelja (4) kuu keskmise töötasu ulatuses summas 11 731 eurot (bruto); (iv) mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest alates 23.05.2020 kuni põhinõuete täieliku täitmiseni.
Kostja seisukohad (kostja taotlus 24.07.2020 ja töövaidluskomisjonile esitatud seisukohad)
20.Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on seaduslik. Poolte vahelise kokkuleppe (töölepingu p 2.1) 6 / 21
2-20-10740 ning ametijuhendi (p 2,4,8,14) kohaselt olid hagejal tootmisdivisjoni juhi ametis järgmised peamised tööülesanded: (i) Jõhvi tehase ja Auvere tsehhi tootmistegevuse arendamine ja efektiivsuse tõstmine vastavuses ettevõtte strateegiliste eesmärkidega; (ii) tootmise planeerimine ning plaani täitmise korraldamine vastavalt klientidega sõlmitud lepingutele; (iii) tootmisprotsessi kontrollimine ning vajadusel muutmine ja optimeerimine; (iv) koostööpartneritega suhete hoidmine ja arendamine; (v) tootmisdivisjoni töökorralduslike protsesside ja toetavate juhendmaterjalide loomine ja arendamine lähtuvalt divisjonile püstitatud eesmärkidest ning kokkulepitud protsesside täitmise kontrollimine; (vi) tootmisdivisjoni töö analüüsimine ja hindamine ning tööjaotuse määramine; (vii) tootmisdivisjoni töötajate juhendamine, motiveerimine ja arendamine ning eelduste loomine hea tööõhkkonna hoidmiseks; (viii) vahetu juhi poolt antud muude ametikohast tulenevate ühekordsete tööülesannete täitmine. Lisaks töölepingust ning ametijuhendist tulenevatele kohustustele oli hageja töö eesmärgistatud iga-aastaselt kokku lepitud eesmärkidega, mille saavutamist või saavutamata jätmist pooled hindavad aastavestluse vormis pärast iga vaatlusaluse aasta lõppemist.
21.Hageja võimetus väljendus oma tööülesannetega toime tulla järgmistes asjaoludes: (i) tootmisdivisjoni väljapaistvalt halvad majandustulemused; (ii) tootmisdivisjoni töötajate erakordselt madal pühendumus; (iii) tootmise planeerimise ja analüüsi sisuline puudumine; (iv) tootmisdivisjoni ressursside pidev alakoormatus ning müügiosakonna poolt müüdud töötundide täitmata jätmine; (v) tootmisdivisjoni planeeritud tööülesannete pidev suunamine allhankesse; (vi) ülevaate puudumine tootmisdivisjonist toimuvast; (vii) väärade majandusandmete esitamine; (viii) 2019. aastaks kokku lepitud eesmärgid ning hageja poolt reaalselt saavutatud tulemused. Arvestades, et hageja ei tulnud ülesannete täitmisega toime, siis kostjal oli mõistlik põhjus eeldada, et hageja ei täida ka edaspidi töökohustusi kostja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja oli juhtiv töötaja, kellel on tulenevalt ametikohast kõrgendatud nõuded ja vastutus. Avaldaja viitas oma töövaidluskomisjonis esitatud seisukohtadele ja põhjendustele ning ei pidanud vajalikuks neid uuesti korrata.
22.Töövaidluskomisjonile esitatud vastustes (dtl 87 jj, dtl 100, dtl 353 jj, dtl 412, dtl 547, dtl 560, dtl 811, dtl 870) on kostja selgitanud, et avaldajaga 2019. aastaks kokkulepitud eesmärgid ja reaalselt saavutatud tulemused olid järgnevad: Eesmärk - tootmisvõimekuse ülesehitamine katelde ja turbiinide komponentide tootmiseks (eesmärgi kaal 5%); eesmärgi täitmise kriteeriumid – võimekuse loomine hankija katelde ja turbiinide komponentide tootmiseks juhul, kui vastaspool osutub vastaval hankel edukaks; eesmärk on hageja poolt täidetud. Eesmärk – ohutu töökeskkonna tagamine (eesmärgi kaal 10%); eesmärgi täitmise kriteeriumid – tootmisdivisjoni LTI (kaotatud tööajaga õnnetused) sagedusmäär maksimaalselt 4,1 (Sagedusmäär indikeerib tööaja kaotustega õnnetuste sagedust teatud arvu töötatud tundide vältel); eesmärk hageja poolt täidetud, märkus, et esimesel poolaastal oli töökeskkond ohte sisaldav ja heakord jättis sügavalt soovida ja vajas parandamist.
7 / 21
2-20-10740 Eesmärk – ettevõtte kasumlikkus (eesmärgi kaal 20%) - eesmärgi täitmise kriteeriumid – tootmisdivisjoni EBITDA 427 278 eurot, müük 10 980 000 eurot; hageja poolt eesmärk täitmata, EBITDA 1 129 500 eurot, müük 7 917 000 eurot. Erinevus hagejale seatud eesmärgi ja tegelikult saavutatud tulemuse vahel on -265%. Eesmärk – planeerimisvõimekuse loomine (eesmärk 20%); eesmärgi täitmise kriteeriumid – tootmise planeerimise funktsiooni loomine, tootmisressursside asjakohase sisendi kokku leppimine tootmise planeerimiseks, nädalaplaanide kuvamine ja täitmise tagasisidestamine tootmises; eesmärk hageja poolt täitmata. Eesmärk – tootmisdivisjoni kasumlikkuse tõstmine (eesmärgi kaal 20%); eesmärgi täitmise kriteeriumid – tootmisdivisjoni EBITDA 427 278 eurot, käive töötaja kohta aastas 70 000 eurot; eesmärk hageja poolt täitmata, EBITDA 1 129 500 eurot, käive töötaja kohta 26 304 eurot. EBITDA tulemuse erinevus eesmärgist -265%. Eesmärk - tööjõukulude optimeerimine (eesmärgi kaal 15%); eesmärgi täitmise kriteeriumid – tööjõukulude efektiivsus 0,46 eurot; eesmärk hageja poolt täitmata, saavutatud tööjõukulude efektiivsus -0,4 eurot. Eesmärk - töötajate pühendumus (eesmärgi kaal 10%) - eesmärgi täitmise kriteeriumid – tootmisdivisjoni töötajate pühendumushinnang vähemalt 40 (TRI*M); eesmärk hageja poolt täitmata, tootmisdivisjoni töötajate pühendumushinnang 36 (TRI*M). Eelmise aasta hinnang, mille pinnalt seati eesmärk oli 31 (TRI*M).
23.Eriti selgelt väljendub hageja võimetus oma tööülesannetega toime tulla järgmistes asjaoludes: tootmisdivisjoni väljapaistvalt halvad majandustulemused – tootmisdivisjon teenis ca 1,3 miljonit eurot kahjumit, tulemus oli 265% võrra halvem, kui poolte vahel oli kokku lepitud. Kostja ei oodanud hagejalt kogu ettevõtte heade majandustulemuste tagamist. Eesmärgi täitmise eelduseks oli tootmisdivisjoni kokkulepitud majandustulemuste saavutamine. Hagejal tuli tootmisdivisjoni juhina anda kostja müügiosakonnale üksikasjalikku sisendit olemasolevate tootmisressursside ja võimekuste kohta, mida ja kui palju müüa sai. Hageja eesmärgid ei saanud jääda saavutamata müügiosakonna töö tõttu. Hageja koostatud tootmisdivisjoni koormusgraafiku kohaselt oli müügiosakond stabiilselt terve 2019. aasta vältel välja müünud rohkem tootmisdivisjoni töötunde (visualiseeritud joonisel kollase tulbana, reserveeritud töötunnid), kui tootmisdivisjon reaalselt aasta vältel ära töötas (visualiseeritud joonisel sinise joonena). Vaadeldavad majandustulemused ei kujune ainuüksi müügi arvelt. Majandusnäitaja EBITDA võtab arvesse ka kulusid, mille kujunemine oli tootmisdivisjonis hageja kontrolli all. Hageja kohustuseks oli tootmisdivisjoni tegevuse optimeerimine, mis on oma iseloomult samuti kulusid vähendav tegevus. Kokkuvõttes demonstreerib hageja väärkujutelm, justkui sõltuksid tootmisdivisjoni majandustulemused kõigest muust kui tema enda tegevusest,
8 / 21
2-20-10740 kas fundamentaalset arusaamatust enda töö iseloomust või soovi vaidlust lahendavat organit eksimusse viia. tootmisdivisjoni töötajate erakordselt madal pühendumus – see oli üks hagejaga kokkulepitud eesmärke. Tegemist on töötajatelt iga aastaselt küsitava hinnanguga üldisele rahulolule, soovitusvalmidusele, kolleegide motivatsioonile, ettevõtte edukusele, jne. Tegemist on koondhinnanguga, mis väljendab töötajate suhtumist ning pühendumust oma tööandajale. Pühendumushinnangud käivad lähedaselt käsikäes juhtimiskvaliteediga, mis on pühendumuse peamine ning olulisim mõjutaja. Hageja väide, et neljapunktine erinevus ei saa olla ootustele mittevastav ei vasta tõele. Algne pühendumushinnang, mida hageja tõstma kohustus oli 31, mitte 26. Pühendumuse uurimise metoodika kohaselt on maksimaalne saavutatav pühendumuse hinnang 120 punkti. Nii tootmisdivisjoni baas-skoor, kokku lepitud eesmärk, kui ka hageja poolt reaalselt saavutatud tulemused on ääretult madalad ning ühed halvimad terves kontsernis. Seejuures oli ka sätestatud eesmärk (40 punkti) ääretult madal, ent poolte hinnangul realistlik. Tegelikkuses oli hageja saavutatud hinnang 36 sisuliselt nullilähedane sooritus. Tegemist on päriselulise mõõdikuga, milles väljendub töötajate hinnang tööandjale. Töötajate pühendumuse tõstmine eeldab igapäevast tööd ning selle saavutamiseks peab olema juhil austust ja lugupidamist oma töötajate vastu. Selle eesmärgi saavutamata jätmine näitab läbikukkumist hageja poolt oma töötajate motivatsiooni ja pühendumuse kasvatamisel. Tootmise planeerimise ja analüüsi sisuline puudumine - arenguvestluse protokollist selgub samuti, et tootmise planeerimine oli sisuliselt puudu. Hageja palkas tootmise planeerimise funktsiooni täitmiseks töötaja, kellel puudus selleks sisuline vajaminev kompetents, mille tõttu ei olnud võimalik saada ka ärijuhtimiseks vajalikku arusaama tootmisdivisjoni olemasoleva ressursi, koormatuse, kulude ning tööde hetkeseisu kohta. Vastav informatsioon muutus kättesaadavaks üksnes pärast seda, kui Kaarel Variksaar lõi vastava töövahendi tootmist puudutava informatsiooni visualiseerimiseks. Sel moel kättesaadav ja kuvatav informatsioon on aga esmatähtis nii tootmistegevuse kui müügitöö planeerimisel. Info puudumisel proovis hageja saada kostja nõusolekut, et töötajad lastakse tööle puhkepäevadel ja neile makstakse selle eest boonust. Otsene juht kooskõlastust ei andnud ja avaldaja tunnistas hiljem, et tarne edasilükkamise tõttu ei olnud ka ületunnitöö tegemine vajalik. Otsese juhi poolt antud korraldusele anda ülevaade sama projekti raames töötatud tundide kohta ning ületunnitöö vajalikkuse kohta, hageja vastust ei andnud. Sellised reageerimata jätmised leidsid aset korduvalt. Hageja ei saaks pidada täidetuks endale seatud eesmärki, mille suunas tekkisid edusammud üksnes siis, kui hageja otsene juht tegi vajaminevaid töid ära ise. Avaldaja poolt oli tootmine valdava osa aastast sisuliselt planeerimata. Tootmisdivisjoni juhtimine ülejala väljendub selgelt ning ühemõtteliselt ka kõigis tootmisdivisjoni tulemustes, nagu EBITDA, müük, tööjõukulude efektiivsus, käibemäär iga töötaja kohta jne.
9 / 21
2-20-10740 Täiendavalt toob kostja välja, et tootmisdivisjoni ressursid olid pidevalt alakoormatud, kuid samas ei suudetud täita müügiosakonna müüdud töötunde. Vaatamata sellele, et tootmisdivisjoni ressurss oli alakoormatud, siis suunas hageja pidevalt varasemalt planeerituid töid allhankesse, mille põhjusena tõi hageja välja ülekoormatuse. Kostja leiab, et alltöövõtt peaks olema tootmisplaanis ette nähtud, mitte selle tõttu kasutuses, et enda töötajad ei ole võimelised tööd tähtaegselt lõpetama. Hageja ei kogunud, töödelnud, vahendanud piisavalt tootmisdivisjoni majandustulemusi. Näitena toob kostja juhuse, kus hagejale alluv saatis kostja juhatuse esimehele finantsanalüüsi 2019. aasta projektidest. Analüüsis raporteerisid avaldaja ja ta alluv tootmisdivisjonile 2019. aastasse ca 600 000€ suurust kasumit ning kinnitasid, et 2020 jaanuaris tootmisdivisjonil kahjumlikke projekte pole. Esitatud finantsandmed olid aga olulises vastuolus juhtimisarvestuse poolt koostatud 2019 prognoosidega, kui ka hilisemalt kinnitatud majandustulemustega. 2020 jaanuaris prognoosisid hageja ja ta alluv 2020. jaanuarisse vaatamata eelnevale infole ca 78 000 euro suurust kahjumit.
24.Kostja on seisukohal, et hageja aastavestluse raportis kirjeldatud äärmiselt negatiivsed tulemused tulenevad hageja enda tegevusest ja tegevusetusest tootmisdivisjoni juhtimisel. Oma toimetulematust tootmisdivisjoni töö plaanimisel tunnistab ka hageja ise, aastavestluse protokollis. Hagejal jäi täitmata seitsmest eesmärgist 5 ning kui arvestada eesmärkide kaalu, siis saavutas hageja seatud eesmärgid 15% ulatuses. Hageja töö tegemine eeldas tihedat koostööd teiste kostja divisjonidega ja osakondadega ning ka aruandlust. Viidatud koostöö ja aruandlus või selle puudumine tõi hageja üle ühe aastase tööstaaži (tootmisdivisjoni juhina) vältel esile läbivalt madalat juhtimiskvaliteeti ning rohkeid vigu ja rikkumisi oma tööülesannete täitmisel. Seetõttu sai kostjale selgeks, et tulemuste taga oli suur arv olulisi juhtimisalaseid puudujääke. Kostja korraldas hagejale tööülesannete täitmiseks ja juhtimiskvaliteedi tagamiseks vastavasisulise väljaõppe.
25.Hageja ei vaidle sisuliselt vastu sellele, et tema poolt juhitava divisjoni majandustulemused olid erakordselt halvad. Kuigi tootmisdivisjon oli küll majanduslikes raskustes, olid selle majanduslikud tulemused eelnevatel aastatel olnud tugevalt positiivses trendis viisil, kus 2016. aastal ilmnenud kahe miljoni euro suurune kahjum oli vähenenud 2018. aasta seisuga ligi poole miljonini. Seevastu hageja juhtimise all oli kahjum 2019. aastal ca 1,1 mln. Hageja juhtimise all lõppes tootmisdivisjoni majandustulemuste positiivne trend ning algas järjekordne ning väga intensiivne majandustulemuste allakäik.
26.Hageja väide, et kahjumlikkuse üheks põhjuseks on asjaolu, et kostja müügiosakond esitas alapakkumisi ei vasta tõele. Hageja enda esitatud koormusgraafikust selgub, et tootmisdivisjoni töötajad ei suutnud müügiosakonna poolt müüdavaid tunde ära teha. Lisaks oleks tööülesannete ja töötegevuste normeerimise ja tootmisest tingitud müügiprotsessi muudatusi algatama hageja ise, seega ebakõlad müügiosakonna ning tootmisdivisjoni töö vahel on omistatavad hagejale. Müügiosakond on pakkunud hagejale võimalust korrigeerida pakkumuses kajastatavate tundide arvu, kuid hageja on selles keeldunud. Koormusgraafiku andmed pärinevad hagejalt, seega kui hageja
10 / 21
2-20-10740 väidab, et sealsed andmed on ebaõiged, siis ei olnud hageja toomisdivisjonis toimuvaga kursis.
27.Kostja ei nõustu hageja väidetega, et tootmisdivisjonis ei olnud võimalik kulusid optimeerida ulatuses, mida hageja oleks soovinud. Seoses suletud MAM osakonnaga selgitab kostja, et osakonna sulgemise ning selle osakonna töö aluseks oleva lepingu lõpetamine oli suuresti kostja juhatuse algatus ning tegevus. Hageja andis protsessi vältel ühes müügiosakonnaga sisendit ning haldas teatud ulatuses ka kliendisuhtlust. Ebaõige on väita, et hageja oleks olnud idee algataja või keegi teine kostja töötajatest olnuks protsessi kuidagi venitanud. MAMi sulgemine ning koostöö lõpetamine ABB-ga oli plaanitud aasta lõppu või koguni 2020 algusesse, vastavalt hageja poolt koostatud ja presenteeritud ajakavale. Samuti ei takistatud hagejat Plan B läbiviimisel, millega vähendati kulusid majandustulemuste parandamise eesmärgil. Arvestades, et püsikuludest (s.o kuludest, mida ei saa ühe ega teise projektiga siduda) moodustasid tööjõukulud suurima osa, oli tööjõukulude vähendamine ka üheks oluliseks Plaan B eesmärgiks, mida hageja pidi ellu viima. Plaan B kohaselt pidanuks alates 2019 septembrist töötama pärast koondamisi tootmisdivisjonis 123 töötajat. Keegi ei takistanud hagejal koondamisi läbi viia, kuid hageja ei suutnud graafikut täita.
28.Hageja võimetus oma tööülesandeid täita oli kostja hinnangul pikaajaline. Hageja töötas kostja tootmisdivisjoni juhi positsioonil enam kui ühe aasta. Tegemist on enamgi kui piisava ajaga, et kostja saaks veenduda selless et tootmisdivisjoni majanduslikult kahjumlik juhtimine ei ole oma iseloomult lühiajaline või kostjast tulenevatest hetkelistest majanduslikest faktoritest. Viidatud ajaperioodil läbis hageja ka tootmise juhtimise teemalise väljaõppe, millele vaatamata jätkasid tootmisdivisjoni majanduslikud näitajad langust.
29.Kostja leiab, et aastavestluse protokolli ei saa kasutada tõendina. Aasta eesmärgid olid peaaegu eranditult seotud tootmisdivisjoni tööd puudutavate objektiivselt mõõdetavate numbriliste näitajatega ja ei sõltu kostja subjektiivsest arvamusest. Isegi, kui aastavestlus oleks viidud läbi endise juhatusel liikme S K poolt, siis ei saaks 1,2 miljoni euro suurust kahjumit lugeda täidetud tulemuseks.
30.Kuna hageja võimetus oma ülesandeid täita oli ilmne juba 2019 aasta sügiseks, siis arutasid hageja ja kostja suuliselt hageja võimalikku lahkumist juba alates 2019. aasta novembrist. Tunnustamaks hageja pikka staaži peeti läbirääkimisi suuliselt eesmärgiga lõpetada töösuhe poolte kokkuleppel. Erimeelsus tekkis seoses hageja poolt soovitud hüvitisega (nelja kuu töötasu), mida kostja maksta ei soovinud. Avaldaja palka ei suurendatud 2020 aasta alguses, vaid 2019 aasta alguses.
31.Hageja tööalane sooritus on sedavõrd halb, et seadis ohtu kostja jätkusuutlikkuse. 2019. aastal oli kostjal võimalik tootmisdivisjoni poolt tekitatud üüratust kahjumist tekkivat mõju teatud ulatuses korvata kostja 2019. a. preemiate väljamaksmiseks mõeldud reservi abil. Olukorras, kus tootmisdivisjoni halva juhtimise tulemusena tekkis ettevõttele suur kahju ning preemiad jäid välja maksmata ka nende osakondade töötajatele, kes oma tööd hästi tegid, ei olnud mõeldav, et kostja jätkaks hagejaga töösuhet. Kostja leidis, et kõik TLS § 88 lg 1 p 2 eeldused olid täidetud.
32.Puudus vajadus hagejat hoiatada, kuna raskelt hooletu juhtimine tekitas tootmisdivisjonis vajaduse kohesteks ning edasilükkamatuteks ümberkorraldusteks, et 11 / 21
2-20-10740 tagada nii tootmisdivisjoni kui terve ettevõtte jätkusuutlikus. Nende päästetegevuste ja korrektiivide edasilükkamine oleks tekitanud iga mööduva päevaga majanduslikku kahju ja võimalikke kaugeleulatuvaid negatiivseid majanduslikke mõjusid. Hageja rikkumine oli sedavõrd raske ning tootmisdivisjoni korrektne juhtimine sedavõrd hädavajalik, et hageja hoiatamine lootuses, et vaatamata varasematele korduvatele juhistele, päringutele, meeldetuletustele ja muudele instantsidele, võtab hageja just nüüd end käsile, oli kostjale ebamõistlikult koormav ja kahjustav. Hageja töösuhte lõpetamine leidis aset Vabariigi Valitsuse poolt seoses viiruse COVID-19 levikuga välja kuulutatud eriolukorra ajal. Töötajate heaolu tagamine nõudis kõigi kostja töötajate ning eriti juhtide käest erakordset koostööd, et tagada töötajate ohutus. Olukorras, kus hageja oli korduvalt tõestanud oma võimetust uurida ja vahendada asjakohast infot, planeerida oma osakonna tegevust ning teha koostööd teiste osakondadega, seadnuks hageja võimetus oma tööd teha ohtu mitte ainult kostja majandustulemused, aga paratamatult ka inimelud. Lisaks juhtis kostja enne töölepingu ülesütlemist hageja tähelepanu tema töö puudustele, kuid seda tehti suuliselt. TLS § 88 lg 3 sätestatud hoiatusel ei ole kehtestatud vorminõuet. Eelviidatud asjaoludest tingituna ei saanud kostjalt nõuda ka etteteatamistähtaja järgimist.
33.Kostjal ei olnud hagejal pakkuda teist tööd. Kostjal on kohustus pakkuda tööd, millega hageja oleks hakkama saanud ja mida ta on võimeline tegema. Valdavalt oli pakkuda praktikakohti või asusid töökohad teistes maakondades või eeldasid selliste kompetentside olemasolu, mida avaldajal ei olnud või nende juurde tekitamine oleks olnud ebamõistlikult kulukas ja koormav. Näiteks tuulikute hooldusinseneri tööpakkumise puhul oleks vajalik hageja töötamine mujal, kui tema töölepingujärgne asukoht ning lisaks kaasneks vajadus korraldada ümberõpet. Ajavahemikul 01.01.2020 – 30.04.2020 koondas kostja tootmisdivisjonis töömahu vähenemise tõttu 58 ametikohta. Kostja ei saa võimaldada hagejale mistahes tööd tootmisvaldkonnas. Kostja on juba korraldanud hagejale täiendõpet, millele vaatamata ei tulnud hageja oma tööülesannetega toime.
Hageja seisukoht (16.09.2020)
34.Hageja viitab kostja 04.05.2020 seisukoha p 11, milles kostja on omaks võtnud, et tal puudus õiguslik alus töösuhte lõpetamiseks.
35.Kostja on tuginenud 2019. aasta tulemusvestluse tulemustele ja asunud seisukohale, et esines alus töölepingu lõpetamiseks. Hageja viitab, et E kontserni „Performance ehk töötaja soorituse hindamise juhendi“ kohaselt on „soorituse“ koondhinnang aluseks tulemuste eest tasustamisel, mitte aga aluseks töötaja töökohustuste täitmise hindamiseks töölepingu erakorralise ülesütlemise kontekstis. Hageja on seisukohal, et 2019. aasta tulemusvestlusest ei tulene ka aluseid töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Tööandja väitel olid 2019. aasta tulemused alla ootuste ja kahjumlikud. Hageja ei saanud ainuisikuliselt tagada tootmisdivisjoni kasumlikkust, kuivõrd tootmisdivisjoni kasumlikkuse parandamisega on seotud finantsanalüütikud, juhtimise arvestus ja tootmise analüütik, arendusspetsialist, projektijuhid, müügijuht, tootmisdivisjoni juht, personali juht ja inseneribüroo juhataja. Hageja töölepingus ja ametijuhendis ei ole sätestatud kohustust tagada tootmisdivisjoni kasumlikkus, 12 / 21
2-20-10740 mistõttu ei saa ka tootmisdivisjoni kahjumlikkusele viidates tugineda asjaolule, et töötaja ei tulnud pikka aega toime oma tööülesannete täitmisega.
36.Kostjal ei ole arusaamist, milliseid töökohustusi töötaja rikkus ning kas ja millal tööandja eeltoodu väidetavalt tuvastas. Kostja üritab tagantjärele tühist töölepingu ülesütlemist õigustada. Kostja paljasõnaline väide, et juba 2019. aasta sügisel ilmnes töötaja võimetus töökohustusi täita, on vastuolus tunnistaja S K ütlustega, millega on tõendatud, et töötaja otsene juht viis 27.08.2019 töötajaga läbi poolaasta vestluse, mille kohaselt puudusid etteheited ja pretensioonid töötaja tööülesannete täitmise suhtes. Kuni 27.08.2019 vastasid töötaja tulemused ootustele. Pühendumusindeks paranes 2019. aasta jooksul ning töötajale ainuisikuliselt ei saa omistada töötajate pühendumusindeksit, kuivõrd pühendumuse uuring hindab tööandjat, mitte ainuisikuliselt töötajat juhina. Tootmisdivisjoni planeeritud tööülesannete suunamine allhankesse ei ole töökohustuste rikkumine, veel enam, võimetus töökohustusi täita. Hageja täitis kostja seadusliku esindaja korraldust, mida kinnitab muuhulgas kostja 03.11.2019 e-kiri. Kostja ei ole töötajale seoses allhangetega teinud ühtegi etteheidet ega hoiatust. Hageja rõhutab veelkord, et puudus mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks etteteatamistähtaega järgimata.
37.Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja juhatuse esimees juhtis 2019. aasta sügisel tähelepanu hageja puudustele tema töös ja seda tuleb pidada eelnevaks hoiatuseks. Hageja töökohustuste täitmisele puudusid kuni 27.09.2019 mistahes pretensioonid. Eluliselt ei ole usutav, et ligi 8-aastase staažiga hageja puhul halvenesid töötulemused uue otsese juhi saabudes ca ühe kuu jooksul sedavõrd ulatuslikult, et hageja on võimetu oma tööülesandeid täitma.
38.Olukorras, kus kostja sõnul sai ta juba 2019. sügisel teada hageja töökohustuste rikkumisest (mille esinemist hageja mingil juhul ei mööna), siis on 24.03.2020 ülesütlemisavaldus esitatud hilinenult (ca pool aastat hiljem). Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et juhul kui lepingut mõistliku aja jooksul üles ei öelda, võib lepingut rikkunud töötaja eeldada, et tööandja on rikkumisega nõustunud ning kohustuste täitmine jätkub. Kostja ei saa tugineda väidetavale 2019. sügisel toimunud vestlusele ning pidada seda hoiatuseks öelda tööleping üles.
39.Kostja ei ole tõendanud, et tal ei oleks olnud hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis oleks õigustanud teise töö pakkumise kohustuse täitmata jätmist. Hageja on seisukohal, et kostja kontsernis oleks olnud tööd pakkuda. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mis õigustaksid TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetava hüvitise vähendamise.
Kostja seisukoht (09.10.2020)
40.Kostja on selgitanud, mitte pole omaks võtnud oma 04.05.2020 vastuses töövaidluskomisjonile, et tal puudus õiguslik alus just koondamiseks, mitte aga töösuhte lõpetamiseks. Kostja kinnitas, et hageja koondamiseks polnudki alust, kuna kostja juures puudus koondamissituatsioon, millest oli ka hageja teadlik. Pooled ei vaidle selle üle, kas hageja ja tema otsene juht Kaarel Variksaar arutasid suuliselt hageja lahkumist poolte kokkuleppel töökohalt 2019. novembris, vaid hüvitise summa üle töölt lahkumisel. Jaanuaris 2020 vormistatud tulemusvestluses tunnistas hageja ka 13 / 21
2-20-10740 ise, et kokkulepitud aasta eesmärgid on osaliselt või täielikult täitmata. Hageja on soovinud saada nelja kuu töötasule võrdset hüvitist, millega kostja ei olnud nõus, pidades silmas hageja läbikukkunud sooritust tootmisdivisjoni juhtimisel.
41.Hageja võimetus oma tööülesandeid täita ilmnes juba 2019. aasta sügiseks, kuna hageja ei suutnud sügisel 2019 anda selget ja täpset ülevaadet kostja juhatusele oma juhitava üksuse majandustegevuse kohta, vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja koosolekutele. Osaliselt 2019. aasta eesmärkide alusel, mille täitmist oli võimalik hinnata juba jaanuaris 2020 (v.a. raamatupidamisest sõltuvad, nt EBITDA) oli kostjal ülevaade, et 2019. aastaks töötajale seatatud aasta eesmärgid on täitmata. Ülejäänud finantstulemused olid teada 2020 jaanuari lõpuks ning 2020 märtsis, peale audiitori kontrolli tulemused ametlikku kinnitamist.
42.Kostja leiab, et etteteatamine ei olnud nõutav. Kostja leidis, et töö tootmisdivisjoni juhina, kes ei tule toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse tõttu on olemuselt eriti mõjuv ning heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes ei saa eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni.
43.Kostja leiab, et ka hoiatamine ei olnud vajalik. Töölepingu ülesütlemine ei olnud hagejale ootamatu, kuna kostja juhtis korduvalt hageja tähelepanu tema töö puudustele, hagejaga peeti läbirääkimisi töösuhte poolte kokkuleppel lõpetamise osas, hageja oli nõus poolte kokkuleppel töölt lahkuma, tööleping öeldi üles 31.03.2020 (teade oli 24.03.2020). Teise töö pakkumise osas viitab kostja oma varasematele seisukohtadele.
44.Arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid, poolte käitumist ja mõlema poole huve, võib TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetavat hüvitise suurust vähendada. Hüvitise muutmise õiguse peamine eesmärk on tagada, et hüvitise suurus oleks mõlema poole suhtes õiglane. Hageja tekitas raskelt hooletu juhtimisega tootmisdivisjonis vajaduse ümberkorraldusteks, et tagada nii tootmisdivisjoni kui terve ettevõtte jätkusuutlikus. Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Hageja kohustus hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. Hageja oli kõrgendatud nõudmistega ametikohal töötav tootmisdivisjoni juht, kellega oli tööleping lõpetatud töötaja ebapiisava tööoskuse tõttu. Võttes arvesse töölepingu ülesütlemise asjaolusid ning arvestades nii töötaja kui tööandja huvidega, on põhjendatud hagejale hüvitise väljamõistmine ühe kuu hageja töötasu ulatuses. Asjaolud, et hageja on vanaduspensionär ja tal ei ole õigust taotleda töötuskindlustushüvitist ning COVID-19 pandeemia tõttu on raskendatud võimalused töö leidmiseks, ei ole sellised töötaja huvid, mis annaksid aluse TLS § 109 lg 1 teise lause kohaldamiseks.
45.Kostja leiab, et töölepingu ülesütlemine on olnud seaduslik ja puudub alus TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise välja mõistmiseks. Kostja viitab ka töövaidluskomisjoni seisukohale, et samaaegselt ei saa välja mõista TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 1 hüvitist.
14 / 21
2-20-10740 Hageja seisukoht (27.10.2020)
46.Hageja ei nõustu, et hageja ja kostja oleks arutanud hageja lahkumist kokkuleppel. Lisaks ei saa seda ka pidada hoiatuseks.
47.Kostja ei saa esitada alternatiivseid taotlusi faktiliste asjaolude osas. Ebaselge on kostja seisukoht, kas kostja hoiatas hagejat või siis kostja ei hoiatanud hagejat ega pidanud seda ka tegema.
10.12.2020 kohtuistung
48.Kohtuistungil selgitas kostja, et puuduvad kirjalikud hoiatused, kuid suuliselt on hagejaga vesteldud. Hageja ei ole hoiatuste tegemist omaks võtnud. Pooled andsid ülevaate asjaoludest ning neid tõendavatest tõenditest. Kostja selgitas, et toimikus olevatele võõrkeelsetele dokumentidele ta tugineda ei soovi, need on esitatud dokumendi terviklikkuse hoidmiseks. Lisaks selgitas kostja, et oma 04.05.2020 seisukoha punktis 11 ei ole kostja midagi omaks võtnud. Pooled summade arvestuse üle ei vaidle.
KOHTU PÕHJENDUSED
49.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega ja hinnates tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi tuleb osaliselt rahuldada.
50.Poolte vahel ei ole vaidlust, et: Hageja asus kostja juures tööle 18.07.2011. Pooled muutsid kokkuleppel hageja töölepingut 07.01.2019 ning hageja asus tööle tootmisdivisjoni ametikohal, töötasu 3000 eurot: 01.02.2019 leppisid pooled kokku, et hageja töötasu on 3120 eurot; Pooled sõlmisid veebruaris 2019 lepingu koolituskulude tasumise ja tagasimaksmise kohta; Hageja ametijuhend on hagejale allkirja vastu teatavaks tehtud 28.08.2019; 24.03.2020 on kostja andnud hagejale teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta töölepinguseaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel alates 31.03.2020.
51.Pooled vaidlevad selles osas, kas töölepingu ülesütlemine oli tühine ja kas hagejal on õigus TLS § 100 lg 5 ja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitisele ning milline peaks olema hüvitise suurus. Töölepingu ülesütlemise tühisus ja töölepingu lõpetamine TLS § 107 lg 2 alusel
52.TLS § 88 lg 1 p 2 võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte 15 / 21
2-20-10740 jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine).
53.TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 95 lg 1 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tõenditest nähtub, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus on koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja ei ole tingimuslik (TLS § 95 lg 1) (dtl 17, dtl 178, dtl 477, dtl 636). Ülesütlemisavaldusest nähtub tööandja tahe vabastada töötaja töölt vastavalt TLS § 88 lg 1 p 2. Pooled ei vaidle, et hageja sai töölepingu ülesütlemisavalduse kätte 24.03.2020. Seega on kostja töölepingut erakorraliselt üles öeldes järginud TLS § 95 lg 1 formaalseid tingimusi.
54.TLS § 88 lg 3 võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Riigikohus on selgitanud, et: „Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). (16.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Riigikohus on selgitanud, et: „hoiatuses kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Seega saab hoiatus olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-d 1 ja 2).“ (16.03.2016 otsus nr 3-2-1-187-15, p 13). Kohus nõustub hagejaga, et kostja positsioon hoiatamise vajalikkuse ning hoiatuse tegemise juures ei ole olnud järjepidev. Kostja on väitnud, et hoiatamist pole vaja olnud, kuid samas on olnud ka seisukohal, et hagejale ei tulnud töölepingu ülesütlemine üllatusena. Kohtuistungil on kostja väitnud, et hoiatusi ka tehti, kuid suuliselt (dtl 986). Kohus leiab, et hoiatuste tegemist ei ole kostja menetluses suutnud tõendada ning kostja on seda ka ise nentinud, selgitades, et vestlused hageja ja kostja vahel olid suulised ja neid saaks tõendada vaid poolte endi ütlustega (dtl 986). Hageja ei tunnista, et vestluste käigus oleks teda hoiatatud (dtl 991). Kohus on kostjaga nõus, et seadus võimaldab töötajat hoiatada ka suuliselt, kuid sellisel juhul on tööandjal kohustus tõendada, et hoiatus tehti ja selles avaldus ka selge õiguslik tagajärg – kui töötaja ei muuda oma käitumist, siis ütleb tööandja lepingu üles. Seda ei ole kostja menetluses tõendanud. Seega leiab kohus, et tõendamata on, et kostja oleks hagejat enne töölepingu ülesütlemist TLS § 88 lg 3 mõttes hoiatanud.
55.Arvestades, et kostja ei ole hagejat eelnevalt hoiatanud, siis analüüsib kohus, kas kostjal oli õigus tööleping üles öelda ilma eelnevat hoiatust tegemata.
56.Töölepingu ülesütlemise teatises (dtl 17, dtl 178, dtl 477, dtl 636) on kostja selgitanud, et tuginedes kostja poolsele pidevale järelevalvele hageja poolt tehtava töö üle ning 2019. aasta tulemusvestluse tulemustele on kostjale ilmne, et hageja ei tule toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu oma 16 / 21
2-20-10740 tööülesannete täitmisega. Viidatud allikatest tuleneb, et hageja on oma seitsmest eesmärgist täitnud kaks eesmärki ja kostja järelevalve on näidanud, et hageja ei täida juhi poolt antud korraldusi piisava hoolega või tähtaegselt. Kostja on eelnimetatud süüdistusi põhjendanud töövaidluskomisjoni menetluses ning käesolevas menetluses ning esitanud mitmeid tõendeid, mis süüdistusi väidetavalt tõendavad ning põhistavad. Kostja on etteheited hageja hakkama saamisele ning töökohale sobimatusele kokkuvõtvalt grupeerinud alljärgnevalt: (i) tootmisdivisjoni väljapaistvalt halvad majandustulemused; (ii) tootmisdivisjoni töötajate erakordselt madal pühendumus; (iii) tootmise planeerimise ja analüüsi sisuline puudumine; (iv) tootmisdivisjoni ressursside pidev alakoormatus ning müügiosakonna poolt müüdud töötundide täitmata jätmine; (v) tootmisdivisjoni planeeritud tööülesannete pidev suunamine allhankesse; (vi) ülevaate puudumine tootmisdivisjonist toimuvast; (vii) väärade majandusandmete esitamine; (viii) 2019. aastaks kokku lepitud eesmärgid ning hageja poolt reaalselt saavutatud tulemused.
57.Kostja on ülesütlemisavalduses väitnud, et hoiatamist ei ole vaja, kuna vaja on kohest ning olulist tööde ümberkorraldamist. Lisaks on kostja ülesütlemisavalduses viidanud, et hagejale on juhtkonna poolt ettekirjutatud korrektiivid olnud viimase aasta vältel teada ja samuti on hagejal olnud teada ka see, et korrektiivide rakendamata jätmine tekitab kostjale kahju. Kohus leiab, et kui kostja tegi hagejale juba pikema aja jooksul ettekirjutusi, siis on mõistmata, miks ei tehtud hagejale TLS § 88 lg 3 tähenduses hoiatust. Olenemata sellest, et puudused hageja töös võisid kaasa tuua olulise ümberkorralduste tegemise vajaduse, siis ükski eelviidatud etteheidetest ei olnud sellise iseloomuga, mille tagajärg oleks tekkinud päevapealt ning mis oleks vajanud kostja kohest sekkumist. Kostja on ka oma seisukohtades viidanud sellele, et juba novembris 2019 hakati hagejaga pidama vestlusi seoses probleemidega hageja hakkama saamises. Seega ka kostja ise tunnistab, et probleemid ei tekkinud märtsis 2020, seega puudub igasugune põhjus, miks ei saanud kostja juba probleemide tekkimisel selles osas hagejale hoiatust teha ning selle asemel võimaldas hagejal edasi töötada.
58.Kostja on töölepingu ülesütlemisavalduses viidanud 2019. aasta tulemusvestluse tulemustele, mis oli üheks ajendiks hagejaga töölepingu ülesütlemisel. Samas on kostja oma seisukohtades leidnud, et aastavestluse protokolli ei saa kasutada tõendina ning kuna aasta eesmärgid olid peaaegu eranditult seotud tootmisdivisjoni tööd puudutavate objektiivselt mõõdetavate numbriliste näitajatega, siis ei sõltu need kostja subjektiivsest arvamusest. 2019. aasta tulemusvestluse kokkuvõte (efektiivsuse hinnang 2019) (dtl 179 jj, dtl 637 jj) viitavad kokkulepitud eesmärkide täitmise progressile või siis ebaõnnestumistele. Üldiselt on nimetatud dokument kasutusel töötajatele tagasiside andmiseks ja tema arengu ning karjääri planeerimiseks, soorituse koondhinnang on aluseks tulemuste eest tasustamisel (dtl 275, dtl 378, dtl 733, dtl 863). Kohus leiab, et olenemata sellest, et dokumendi ettenähtud eesmärk on üks, siis ei ole välistatud ka selles sisalduvate andmete muu kasutamine. Analüüsides antud dokumenti on võimalik jõuda küll järeldusele, et tööandja ei ole selgelt rahul eesmärkide täitmise protsessiga, kuid kohus leiab, et seostamata on hageja konkreetne tegevus või tegevusetus ja sellega seonduv eesmärkide saavutamata jätmine. Lisaks tekitab küsimusi antud dokumendis olev viide „tuginedes antud tulemustele ja ES tootmise juhtimise võimekusele, ei ole edasine koostöö võimalik“. Kostja on ise 17 / 21
2-20-10740 selgitanud, et tulemusvestlus vormistati 2020 jaanuaris (dtl 966). Tulemusvestluse kokkuvõttes välistati edasine koostöö, kuid hageja jätkas siiski töötamist vähemalt kaks kuud. Kohus leiab, et sellises olukorras hageja töölepingu ilma hoiatamata ja etteteatamistähtaega järgimata üles ütlemine ei täida TLS § 88 lg 3 teise lause kriteeriumit, mille kohaselt saab ilma hoiatamata töölepingu üles öelda rikkumise erilise raskuse tõttu või kui töötaja ei saa hoiatust hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.
59.Kohus leiab, et kostja käitumine on olnud vastuoluline. Töölepingu muudatus sõlmiti 07.01.2019, samas kui ametijuhendi allkirjastas töötaja alles 28.08.2019 (dtl 174, dtl 632). Tööandja on väidetavalt sügisest 2019 teinud etteheiteid, kuid samas ei ole neid kuidagi fikseerinud. 2019. aasta tulemusvestluse kokkuvõttes tööandja ühelt poolt välistab edasise koostöö, samas osades aspektides kiidab töötajat ja innustab 2020 aastat paremaks tegema. Lisaks võimaldab kostja hagejal tööülesandeid siiski edasi täita. Seejärel ütleb tööandja töölepingu üles ilma hoiatuseta, kuna väidetavalt on vajalik kiired ümberkorraldused, samas kui poole aasta jooksul ei ole tööandja eelnevalt pidanud hagejale etteheidetavaid tegusid isegi nii raskeks, et nende osas oleks pidanud vormistama hoiatuse.
60.Kokkuvõttes leiab kohus, et arvestades kostja enda tegevust ning ka hagejale etteheidetavat, siis kostja oleks pidanud hagejat eelnevalt hoiatama, seega leiab kohus, et poolte vahel 18.07.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on tühine. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut igale etteheidetavale tegevusele ja tegevusetusele eraldi, kuna kohus leiab eelneva analüüsi pinnalt, et kostja oleks pidanud hagejat eelnevalt hoiatama. Seega isegi kui etteheited hageja hakkama saamisele ning töökohale sobimatusele oleksid võinud kaasa tuua töölepingu ülesütlemise, siis oleks sellele pidanud eelnema kostja hoiatus.
61.Võttes arvesse, et kohus leiab, et hageja töölepingu ülesütlemine on tühine, siis ei pea kohus vajalikuks eraldi analüüsida, kas kostja oleks pidanud hagejale teist tööd pakkuma, kuna nimetatud kohustuse täitmine või mittetäitmine ei muuda kohtu hinnangut töölepingu ülesütlemise tühisuse osas.
62.Hageja on välja toonud, et kostja oleks pidanud hagejale ka töölepingu ülesütlemisest 60 kalendripäeva ette teatama. Kohus leiab, et sarnaselt sellele, et kostja oleks hagejat pidanud eelnevalt hoiatama, siis oleks pidanud kostja hagejale töölepingu ülesütlemisest ka ette teatama. Riigikohus on 28.09.2016 tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16 tehtud otsuse punktis 15 selgitanud, et: „TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud etteteatamistähtaegade järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu ülesütlemise tühisust.“ Seega ei oma antud asjaolu tähtsus töölepingu ülesütlemise tühisuse hindamise juures, kuid on oluline töölepingu lõppenuks lugemise kuupäeva juures. TLS § 107 lg 1 kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Eelnimetatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral (TLS § 107 lg 2). Tartu Ringkonnakohus on 07.09.2020 tsiviilasja nr 2-19-9469 otsuses selgitanud, et: „TLS § 107 lg-s 2 sätestatu on oma sisult õiguslik fiktsioon. Norm annab kohtule ja töövaidluskomisjonile õiguse lugeda tööleping lõppenuks 18 / 21
2-20-10740 alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Sellest ei saa teha järeldust, et kuni ülesütlemistähtaja möödumiseni saaksid pooled nõuda teiselt pooltelt töölepingu täitmist. Töötajal ega tööandjal ei ole sellel ajavahemikul TLS 3. peatükis sätestatud kohustusi, mh ei ole tööandjal kohustust kindlustada töötajat kokkulepitud tööga ega töötajal kohustust tööd teha.“ Hageja on palunud lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.05.2020. Kohus lõpetab hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu alates 23.05.2020 TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 109 lg 1 hüvitis
63.TLS § 109 lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve (TLS § 109 lg 2). Hageja palub kostjalt välja mõista nelja kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise. Pooled summade arvestuse üle ei vaidle (dtl 992).
64.Esmalt märgib kohus, et töövaidlusorganil on õigus kaaluda iga kaasuse lahendamisel hüvitise suurust, kui tööleping on lõpetatud TLS § 107 lg 2 alusel. Seaduseandja on ette näinud kolme kuu hüvitise, kuid kaalutlusõigus selle suuruse muutmiseks on jäetud töövaidlusorganile (töövaidluskomisjon, kohtud). Kohus selgitab, et TLS § 109 lg 1 teise lause alusel arvestab kohus hüvitise suuruse muutmisel mh nii töötatud aja kui ka poolte käitumisega. Seega tuleb hüvitise määramisel arvestada töölepingu ülesütlemise asjaolusid, osapoolte käitumist töösuhte ajal ja selle lõpetamisel, töötamise aega ja osapoolte huve. Riigikohus on 14.05.2014 tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13 tehtud lahendi punktis 32.3 selgitanud, et: „TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Üldkogu leiab, et töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.“
65.Kohus leiab, et arvestades asjaolu, et kostja ütles töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata ning samuti ka arvestades hageja pikka staaži kostja juures on põhjendatud hüvitise suuruseks hageja kolme kuu keskmine töötasu. Kohus leiab, et hageja ei ole kuidagi tõendanud, et tema töö otsimine oleks olnud väga keeruline ning seda oleks mõjutanud COVID-19 viirus. Samuti leiab kohus, et hageja pensionil olemine ei ole põhjuseks hüvitise suurendamiseks, kuna see ei ole seotud töösuhte lõpetamise asjaoludega. Kohus on küll võtnud arvesse asjaolu, et hageja töötas juhtival kohal, kus hageja arusaam oma kohustustest, eesmärkidest ja ülesannetest peaks olema keskmisest kõrgem ning samuti on suurem ka töötaja vastutus oma ülesannete täitmise 19 / 21
2-20-10740 eest. Arvestades, et pooled ei vaidle hüvitise arvestuse osas, siis lähtub kohus hageja hagiavalduses toodud arvestusest, et hageja ühe kuu keskmine töötasu on 2932,75 eurot ning hageja kolme kuu keskmine töötasu on 8798,25 eurot (2932,75 x 3).
66.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja 8 798,25 eurot. TLS § 100 lg 5 hüvitis
67.Hageja on palunud välja mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 53 kalendripäeva eest hageja keskmise tööpäevatasu alusel summas 5414,40 eurot (bruto). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust saada hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, kui ta saab hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel, sest TLS § 100 lg 5 alusel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist siis kui tööleping on üles öeldud kehtivalt, kuid etteteatamistähtaega järgimata. Tartu Ringkonnakohus on 26.06.2017 otsuses tsiviilasjas 2-16-12219 selgitanud, et: „TLS § 100 lg 5 järgi on töötajal või tööandjal juhul, kui tööandja või töötaja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Tegemist on olukorraga, kus tööleping on kehtivalt üles öeldud, kuid ei ole järgitud seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega. Praegusel juhul tuvastas kohus ülesütlemisvalduse tühisuse, mistõttu puudub hagejal õigus nimetatud hüvitise saamiseks.“ (vt selles osas ka Tallinn Ringkonnakohtu 16.06.2020 otsust tsiviilasjas 2-18-15106).
68.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude TLS § 100 lg 5 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Viivise nõue
69.Hageja taotleb TLS § 100 lg 5 alusel esitatud hüvitisnõudelt summas 5414,40 eurot ja TLS § 109 lg 1 alusel esitatud hüvitisnõudelt summas 11 731 eurot (põhinõuete summa 17 145,40 eurot) viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates töölepingu lõpetamisest töövaidluskomisjoni otsusega 23.05.2020 kuni põhinõuete täieliku täitmiseni, kuid viivised mitte rohkem, kui põhinõuete summa.
70.Kohus leiab, et viivise nõue on osaliselt põhjendatud. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
71.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhinõudelt 8 798,25 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest 23.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõude summa.
72.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Poolte esitatud võõrkeelsed dokumendid jätab kohus tähelepanuta, kuna istungil 20 / 21
2-20-10740 esitatud selgituste kohaselt on dokumendid esitatud koos võõrkeelsete osadega, kuna ei ole soovitud dokumendi terviklikkust rikkuda, kuid neid ei ole soovitud kasutada tõendamiseks. Tõendina esitatud dokumendid on kõik tõlgitud.
73.Seega leiab kohus, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus tuvastab M M ja Enefit Solutions AS vahel 18.07.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse ja lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lõike 2 alusel alates 23.05.2020. Mõistab Enefit Solutions AS-lt M M kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 8 798,25 eurot (bruto). Jätab M M nõude mõista Enefit Solutions AS-lt hageja kasuks välja hüvitis etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 53 kalendripäeva eest summas 5414,40 eurot (bruto) rahuldamata. Mõistab Enefit Solutions AS-ilt M M kasuks välja viivised summalt 8 798,25 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates töölepingu lõpetamisest 23.05.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas summas, kui põhinõude summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
74.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
75.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 163 lg 1 sätestatust, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
76.Kuivõrd kohus rahuldab hagi hageja nõuetes tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks, lõpetada tööleping poolte vahel kohtuotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel ning viivised, kuid jätab rahuldamata hageja nõude saada hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, jätab kohus 50 % hageja menetluskuludest kostja kanda ja 50 % hageja menetluskuludest hageja enda kanda ning 50 % kostja menetluskuludest hageja kanda ja 50 % kostja menetluskuludest kostja enda kanda.
77.TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik
21 / 21
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.