Määruse tegemise aeg ja koht 28.01.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-15468
Kohtuasi
Pärnu linna (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) avaldus isikule eestkostja määramiseks ja kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.12.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
QQ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) Puudutatud isik 1 QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mirjam Frey Puudutatud isik 2 DD (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 3 YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik 4 ZZ (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 15.12.2020 määrus osas, millega maakohus hakkas lugema QQ tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega 15.12.2020 kohtumääruse tegemisest. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada määruse põhjendusi.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega paigutada QQ tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 09.11.2020, s.o kuni 09.11.2021 (k.a).
4.2.Eestkoste seatakse QQ kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks.
4.3.QQ ei oma hääleõigust valimistel.
2-20-15468
4.4.Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.
4.5.Kohustada ZZ esitama iga-aastaselt 15. detsembriks kohtule kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja muude eestkostja ülesannete täitmise kohta. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata.
4.6.Eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustab kohus 5 aasta pärast.
4.7.Paigutada QQ tema nõusolekust olenemata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta alates 09.11.2020.
4.8.Välja mõista Eesti Vabariigilt 356,40 eurot esindustasu vandeadvokaat Mirjam Frey kasuks.
4.9.Ekspertiisikulud ja QQ esinduskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.10.Maakohtus kantud muud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.11.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Eesti Vabariigi kanda.
4.12.Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest ZZ-le.
4.13.Kohtumäärus saata Pärnu Linnavalitsusele, QQ-le ja tema esindajale, DD-le, YY-le ning ZZ-le. Edasikaebamise kord Kinnisesse asutusse paigutamise määruse, paigutamisest keeldumise määruse, paigutamise lõpetamise määruse ja lõpetamisest keeldumise määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa või muu temaga koos elav pereliige, tema eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, rehabilitatsioonimeeskonna liikmed, kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik, ning valla- või linnavalitsus. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Pärnu linn (Pärnu Linnavalitsuse kaudu) esitas 22.10.2020 Pärnu Maakohtule avalduse piiratud teovõimega täisealise isiku QQ-le (puudutatud isik 1) eestkostja määramiseks. Avaldaja palub seada eestkoste kõigi puudutatud isiku 1 asjade ajamiseks viieks aastaks ja määrata eestkostjaks ZZ (puudutatud isik 4). Lisaks palub avaldaja paigutada puudutatud isik 1 kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele vähemalt 1 aastaks.
2.Avalduse kohaselt haigestus puudutatud isik 1 2017 ja tal diagnoositi paranoidne skisofreenia (F20.0) 2018, tema psüühiline seisund on olnud ebastabiilne, on viibinud erinevates psühhiaatriahaiglates nii Tais, Riias kui Pärnus ravil. Haiglasse satub põhjusel, et katkestab ravi, käitub ennast kahjustavalt ja on korduvalt püüdnud teha suitsiidi.
3.Puudutatud isik 1 ei tule oma tervisliku seisundi tõttu iseseisvalt toime oma igapäevaeluga, ei suuda oma tegudest aru saada ja neid juhtida, pole võimeline kaitsma oma isiklikke ja varalisi
2-20-15468 õigusi ning huve. Puudutatud isik 1 ei suuda adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit ning sellest tulenevat abi ja järelevalve vajadust. Iseseisvalt ei suuda ta tagada oma igapäevast toimetulekut ning seni on püütud tema elu korraldamist, ravimite võtmist ja järelevalve tagamist tagada perekonna, meditsiiniasutuste ja sotsiaalteenuste toel, kuid senised sekkumised ei ole tulemusi andnud. Puudutatud isiku 1 erivajadusest tulenevat järelevalvet ja igapäevaeluks vajalikke sekkumisi ei ole võimalik käesoleval ajal toetavate teenuste toel tagada, kuna ta on seadnud oma eluviisi arvestades korduvalt ohtu enda ja teiste elu ja tervise ning ta ei saa aru vajadusest teenuseid vastu võtta ning viibida erihoolekandeteenusel. Puudutatud isikuga 1 tegelev võrgustik leiab, et temale vajalikku abi on võimalik tagada ainult ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel, kus on tagatud tugevdatud järelevalve ja juhendamine.
4.Puudutatud isik 1 ei ole võimeline mõistma temale vajalike erihoolekande teenuste vajalikkust, ta ei suuda endale taotleda vajalikke hooldus-, ravi- ja sotsiaalteenuseid, ei ole võimeline mõistma ja tegema teenuste kasutamisega kaasnevate kulude tasumise toiminguid, ei suuda oma turvalisust tagada, rahaga arveldada ega enda esindamiseks volitust andma. Avaldaja hinnangul sobib puudutatud isiku 1 eestkostjaks tema poolvend ZZ.
5.Puudutatud isikule 1 on seni olnud tagatud igapäevane toimetulek perekonna toel, kuid arvestades puudutatud isiku 1 ennast kahjustavat käitumist, ei ole kodustes tingimustes võimalik tagada talle turvalist keskkonda. Puudutatud isiku 1 lähedased elavad igapäevaselt hirmus, et järgimine enesetapu katse võib lõppeda surmaga. Oluline on saavutada stabiilse perioodi hoidmine pikemat aega. Kodus ja avatud teenusel viibides on puudutatud isikul 1 võimalik jätkuvalt tarvitada narkootilisi aineid, mis pärsib saavutatud ravi tulemusi. Sekkumised, mida seni on rakendada olnud võimalik, ei ole andnud tulemusi, teisi sotsiaalteenuseid või abimeetmeid ei ole puudutatud isiku 1 puhul võimalik rakendada, kuna need ei taga vajalikku järelevalvet ja kontrollitud keskkonda (narkootilistest ainetest hoidumiseks), ning ka lähedaste poolt ei ole võimalik tagada vajalikku järelevalvet, juhendamist ja ravi järgimist.
6.SA Pärnu Haiglas toimunud spetsialistide võrgustikukohtumisel leiti ühise arutelu tulemusel, et puudutatud isiku 1 vajaliku abi andmiseks ja igapäevase toimetuleku ning turvalisuse tagamiseks on vajalik kohtumääruse alusel isiku nõusolekuta ööpäevaringse erihooldusteenuse ja eestkoste algatamine. Sobivaks erihoolekandeteenuseks on ööpäevaringne erihooldusteenus, kus on tagatud temale turvaline elukeskkond, esmavajaduste rahuldamine, sisustatud vaba aeg, mõtestatud töise tegevuse võimalused, on võimalik kujundada enesehügieeni harjumusi, saab teda kaasata ühisüritustele ning on tagatud vajalik juhendamine. Puudutatud isikute seisukohad
7.Kohtunik kuulas 03.12.2020 ära puudutatud isiku 1 tema viibimiskohas Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik 1 avaldas, et ta ei viitsi rääkida, tahab koju oma tuppa. On haige, skisofreenik. Ta on ravimeid võtnud ja võtab ka kodus ravimeid. Ta palvetab ja elab hetkes, mitte tulevikus. Elab kodus teistega koos, kuid ei ütle kellega. Kui kodus on, siis näeb, kellega koos elab. Isa saab tema eestkostjaks ning otsustab, kus ta elab. Isaga on head ja usalduslikud suhted. Emaga on ka suhted korras. Oma venda Z ta ei usalda. Poliitikast ei huvitu. Ta ei tea, mis valimised tähendavad ja kes on Eesti Vabariigi president. Käib ise poes, kuid ei ole ise kunagi arveid maksnud. Tunnistab, et on tarvitanud narkootikume, kuid see ei tähenda, et ta on nendest sõltuvuses. Elab ainult Buddha nimel ja tegeleb palvetamisega. Kinnisesse asutusse minna ei soovi. Sellist asja ei ole, et ta joob ainult vett, ta sööb ka. Ta suitsetab. Oma riided ostab ta ise ja oskab ka süüa teha. Ta ei tea, kes kodused arved maksab.
2-20-15468
8.Kohtunik kuulas 03.12.2020 ära SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliiniku õe IK tema töökohas Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus. IK avaldas, et puudutatud isik 1 on verbaalselt solvav ja agressiivne. Kui ta on ärritunud, elab ennast välja. Ravil olles sööb ta hästi, võtab ravimeid ja nõuab rahusteid. Teda käib vend vaatamas ja ema on talle helistanud. Oma isaga ei ole ta kokku saanud. Nõuab ravil olles narkootikume (kanepit ja extasit) ning ütleb, et teeb, mis tahab. Järelevalve on vajalik.
9.Puudutatud isikule 1 määratud esindaja külastas 20.11.2020 puudutatud isikut 1 SA Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus ja kuulas ära tema arvamuse. Puudutatud isik 1 teadis nii enda viibimiskohta, vanust, kui ka eestkoste sisulist tähendust. Ta oli pisut ärritatud ja ei soovinud algul väga palju rääkida, aga hakkas tasapisi avanema. Ta selgitas, et kodu on vend G juures, isa ostetud korteris, kus tal on oma tuba. Tema soov on saada tagasi koju, oma tuppa. Meeldib jalutada puude lähedal. Ta on Tai poksis ja kickboxis Eesti meister. Oma elus on nautinud kõige enam Tai perioodi, sai sealt endale ka tüdruksõbra, kes praeguseni elab Tais. Nad suhtlevad interneti kaudu, WhatsAppi teel. Rahast rääkides teadis, et tema igakuine toetusraha on 460 eurot, millest 200 eurot annab emale ja 200 eurot isale ning endale jääb tal 60 eurot. Temale jäävast rahast ostab suitsu. Tahab endale väga uut arvutit, võimsamat, praegune arvuti on väga aeglane. Viimase haiglasse sattumise kohta ütleb, et mängis arvutiga ja siis “lendas vend Z sisse”, seejärel tuli kiirabi ja K-Komando ning ta viidi haiglasse. Haiglas talle ei meeldi. Soovib isa endale eestkostjaks. Isa elab Soomes. Suhetest emaga nimetab, et oma pere kiusab teda taga, ema on kõige taga. 20 aastat olid isa ja ema abielus. Kui ta oli 14-aastane, läks ta isaga Taisse ja ta tunneb enda süüd, et ema ja isa lahku läksid. Seejärel lisas, et Indias joovad inimesed ainult vett ja elavad hästi. Dr Pilli kohta selgitab, et on hea inimene, aga tal on kiire kogu aeg. Raha juurde tagasi tulles arvab, et 1000 euroga tuleks ta hästi toime, siis saaks endale asju lubada. Tal on veel vend Z, kes elab Rootsis ja kes on talle kõige lähedasem isik. Detsembris ta lubas tulla Eestisse külla. Külalisi haiglas praegu vastu võtta ei saa. Üks tund päevas saab oma mobiiltelefoni kasutada, millest kuulab muusikat. Selgitas, et eelmine kord kui haiglasse sattus, oli põhjuseks lõikumine. Siis oli haiglas 2 nädalat. Praegu on haiglas olnud juba 9 päeva. Haiglas vaatab telekat ja käib jalutamas. Kinnisesse asutusse keeldub kategooriliselt minemast. Vend ZZ ta endale eestkostjaks ei soovi.
10.Puudutatud isiku 1 esindaja asus seisukohale, et puudutatud isik 1 vajab eestkostet igapäevaelu ja ravi korraldamiseks, isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks ning ametiasutustes esindamiseks. Kinnisesse asutusse paigutamise osas tuleb lähtuda puudutatud isiku 1 parimatest huvidest ja selgitada välja, mis on tema jaoks konkreetsel juhul parim lahendus. Kogutud tõendite alusel tuleb teha otsus, kas puudutatud isiku 1 elu ja tervist saab kaitsta teda kinnisesse asutusse paigutamata.
11.Puudutatud isik 4 asus seisukohale, et tema sobib eestkostjana tõenäoliselt kõige paremini, seda elukoha tõttu, samuti on tal suhted puudutatud isikuga 1 head ning vennaga on manipuleerida ilmselt kõige raskem. Kinnisesse asutusse paigutamine vähemalt aastaseks perioodiks on ainuõige lahendus, kuna seal saab ta korrektselt ravi. Puudutatud isikul 1 ei ole olnud pikemat raviperioodi. Puudutatud isik 4 on olnud viimastel kordadel, kus puudutatud isik 1 on püüdnud enesetappu sooritada, esimene inimene, kes teda katkestama või nägema jõuab. Seetõttu on tema hinnang konkreetne - kui vend pikema perioodi vältel ravi ei saa, on väga tõenäoline, et ükskord ta vahele ei jõua ja see lõppeb surmaga. Kui valida, kas turvaliselt aasta aega raviasutuses või praegune olevik/minevik, tundub raviasutus väga hea variant.
12.Puudutatud isik 2 nõustus, et puudutatud isik 4 hakkab eestkostjaks puudutatud isikule 1. Samuti nõustus, et puudutatud isik 1 paigutatakse hooldusasutusse.
2-20-15468
13.Puudutatud isiku 3 seisukoha kuulas kohtunik ära telefoni teel. Puudutatud isik 3 avaldas, et ta elab Soomes ning seetõttu on tal raske olla poja eestkostjaks. Tal ei ole plaanis Eestisse elama asuda. Aasta pärast võiks eestkostjat vajadusel muuta. Puudutatud isik 1 ei usalda haigusest tingituna mitte kedagi. Tegelikult ei ole puudutatud isiku 1 suhted ema ja vennaga keerulised. Kogu pere hoolitseb tema eest, ta ajab lihtsalt oma jonni. Aastaks tuleks puudutatud isik 1 paigutada kinnisesse hoolekandeasutusse, kuna ta on mitu suitsiidikatset teinud.
14.Sotsiaalkindlustusamet asus seisukohale, et avaldus tuleb rahuldada, kuna esinevad kõik tahtest olenematule ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tingimused.
15.19.11.2020 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti kohaselt vajab puudutatud isik 1 eestkostet ning psüühikahäire ja ohtlikkuse tõttu pidevat ravi, mistõttu on hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine põhjendatud. Maakohtu määrus ja põhjendused
16.Maakohus määras 15.12.2020 määrusega puudutatud isiku 1 eestkostjaks puudutatud isiku 4. Kohus määras otsustada eestkoste lõpetamine või pikendamine 5 aasta pärast, et eestkoste seatakse puudutatud isiku 1 kõigi asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks, et puudutatud isik 1 ei oma hääleõigust valimistel ning kohustus eestkostjat esitama iga-aastaselt
15.detsembriks kohtule kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja muude eestkostja ülesannete täitmise kohta. Sama määrusega paigutas maakohus puudutatud isiku 1 tema nõusolekust olenemata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta alates määruse tegemisest. Ekspertiisi kulud ja puudutatud isiku 1 esinduskulud jättis maakohus riigi kanda, muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
17.Maakohus asus seisukohale, et ekspertiisiaktiga ja muude materjalidega on tõendatud, et puudutatud isik 1 ei ole oma psüühilise seisundi poolest võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, ta ei ole suuteline iseseisvalt hakkama saama, oma elu korraldama ega mingeid tehinguid tegema, mistõttu vajab ta eestkostja määramist.
18.Maakohtu hinnangul oli põhjendatud eestkostjaks määrata puudutatud isik 4, kes on andnud nõusoleku eestkostjaks olemiseks ja kelle eestkostjaks määramisega on nõustunud ka puudutatud isiku 1 vanemad. Kohus tuvastas, et tõele ei vasta puudutatud isiku 1 väide, et tal puuduvad usalduslikud suhted ema ja venna Z-ga. Ekspertiisiaktis sedastati, et puudutatud isiku 1 vaimne seisund ei võimalda anda tal seisukohta eestkoste määramise ning eestkostja isiku suhtes.
19.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines maakohus mh perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-le 1 ja § 204 lg-le 1 ning TsMS § 526 lg-le 1.
20.Maakohus leidis, et praegusel juhul on täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-tes 1 ja 5, TsMS § 537 lg-s 1 ja § 538 lg-s 2 toodud eeldused puudutatud isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Ekspertiisiakti ja muude materjalidega on tõendatud, et puudutatud isikul 1 esineb raske psüühikahäire, paranoidne skisofreenia (F20.00), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Eksperdi hinnangul on puudutatud isik 1 oma psüühikahäire tõttu ohtlik eelkõige iseendale. Tema ohtlikkus avaldub psühhoosist mõjutatuna korduvate suitsiidikatsete sooritamises ning söömisest ja ravist loobumises, ta vajab oma psüühikahäire tõttu pidevat psühhiaatrilist ravi, kuid ravivajadusest ta aru ei saa. Oma psüühikahäire ja ohtlikkuse tõttu
2-20-15468 vajab puudutatud isik 1 paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Turvalisuse tagamiseks ei ole hetkel teisi abinõusid võimalik rakendada
21.Puudutatud isiku 1 käitumine on ebaadekvaatne, tal puudub igasugune haigusteadvus ning ta ei mõista ravimite tarvitamise vajadust, mistõttu on ta varasemad ambulatoorsed toetusravid korduvalt katkestanud ning vajanud korduvalt tahtest olenematut psühhiaatrilist haiglaravi. Puudutatud isiku 1 korduvad suitsiidikatsed ja ennast kahjustava käitumine seab eelkõige ohtu tema enda tervise, kuid segadusseisundites ka teda ümbritsevate teiste isikute elu ja tervise. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et puudutatud isik 1 tuleb paigutada tema tahtest sõltumata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele maksimaalse tähtajaga 1 aasta. Määruskaebus
22.Puudutatud isik 1 esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus paigutas ta tema tahtest sõltumata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta. Ta leiab, et tegemist on inimõiguste rikkumise ja tagakiusamisega. Asja ei ole ühtegi tõendit, mis kinnitaks 1-aastast kinnisesse asutusse paigutamist. Menetlusosaliste seisukohad
23.Puudutatud isikud 2 ja 4 leiavad, et erihoolekandeasutusse paigutamine on puudutatud isiku 1 huvides ja raviks vajalik. Puudutatud isik 4 märgib oma 30.12.2020 seisukohas, et on olnud puudutatud isikuga 1 igapäevaselt kontaktis alates tema hoolekandeasutusse paigutamisest ning kinnitab, et seisukoha esitamise ajaks on puudutatud isik 1 juba harjunud selle mõttega ja positiivse suhtumisega ning keskendunud sellele, kuidas hoolekandeasutuses viibimise aega kasutada võimalikult efektiivselt, omandada uusi teadmisi, tegeleda trenni või loometegevusega.
24.Puudutatud isiku 1 esindaja palub kohtul määruskaebus läbi vaadata ja anda hinnang, kas erihoolekandeasutusse paigutamine on põhjendatud. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada osas, millega maakohus hakkas lugema puudutatud isiku 1 tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaega 15.12.2020 kohtumääruse tegemisest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega paigutab puudutatud isiku 1 tema tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 09.11.2020, s.o kuni 09.11.2021 (k.a). Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendades osaliselt määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659). Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
2-20-15468
27.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas puudutatud isik 1 maakohtu määruse osas, millega paigutati ta tema tahtest sõltumata hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 1 aasta. Puudutatud isiku 1 üle eestkoste seadmist ja talle eestkostjaks puudutatud isiku 4 määramist ei ole vaidlustatud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes puudutatud isiku 1 hoolekandeasutusse paigutamise osas.
28.Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus esmalt, et puudutatud isik 1 ei ole paigutatud kinnisese asutusse tema tagakiusamise eesmärgil. Puudutatud isiku 1 vabaduse piiramine on käesoleval juhul põhjendatud tema enda elu ja tervise kaitseks üksnes seni, kuni olukord on piisavalt stabiilne, et jätkata ravi vabamas režiimis (TsMS § 539 lg 1). Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puuduvad tõendid hoolekandeasutusse paigutamise vajaduse esinemise kohta.
29.Tingimused, mille kõigi üheaegse täidetuse korral paigutatakse täisealine isik kohtumääruse alusel hoolekandeasutusse saama ööpäevaringset erihooldusteenust tema nõusolekuta, on sätestatud SHS § 105 lg-s 1. Viidatud sätte kohaselt peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.
30.Asja materjalide põhjal puudub alus kahelda, et käesolevas asjas on täidetud SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul 1 on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Puudutatud isik 1 ei ole maakohtu sellekohast järeldust määruskaebuses ka vaidlustanud.
31.Kolleegiumi hinnangul on kinnitamist leidnud ka teine eeldus, s.o puudutatud isiku 1 ohtlikkus eelkõige iseendale, aga ka võimalik ohtlikkus teiste isikute suhtes. Isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, s.t olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, p 14.1). Puudutatud isiku 1 ohtlikkus tuleneb temal diagnoositud raskest psüühikahäirest. Puudutatud isikul 1 esinevat haigust saaks ravimitega kontrolli all hoida, kuid puudutatud isikul 1 puudub täielikult haigusteadvus ning ravisoostumus. Kodusele ravile jäädes katkestab puudutatud isik 1 talle määratud ravi koheselt, tarvitab alkoholi ja narkootikume, mis halvendavad tema tervislikku seisundit väga kiiresti. Ravita jäädes esinevad tal nägemis- ja kuulmismeelepetted, missiooni- ja suurusluul. Luulumõtted on suures osas seotud budismi ja Buddhaga, loobub söögist ja joogist ning ta teeb oma kehaga eksperimente. Ravi katkestamisel ägeneb psühhoos ning ta käitub ebaadekvaatselt ja ennast kahjustavalt, sh muutub psühhootiliste elamuste ajel depressiivseks, kuritarvitab ravimeid ja tal esinevad pidevad enesetapumõtted ja tal on olnud korduvad suitsiidikatsed (tl 7). Lähedaste sõnul ei ole välistatud ka oht muutuda ümbritsevate suhtes agressiivseks. Reaalne oht puudutatud isiku 1 elule ja tervisele kaalub üles tema ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamisel tekkiva põhiõiguste riive.
32.Muude abinõude sobivuse välistab puudutatud isiku 1 täielik haiguskriitika puudumine ja tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole seni muude, s.t puudutatud isiku põhiõigusi vähemriivavate abinõude rakendamine tulemust andnud. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikule 1 varasemalt proovitud osutada vajalikke raviteenuseid ka väljaspool kinnist asutust, sh suunatud päevaravisse. Puudutatud isikule 1 on selgitatud ravivajadust, kuid puudutatud isiku 1 koostöövalmiduse puudumise tõttu on seni tema ravi osutunud võimalikuks
2-20-15468 üksnes tahtevastast ravi kohaldades (tl 5). Kuivõrd peamiseks probleemiks on ravi katkestamine, on haiguskriitika puudumise tõttu raviskeemi järgimine võimalik üksnes järelevalve all. Vaatamata lähedaste toetusele ei ole suudetud puudutud isikule 1 järjepidevat ravi jätkamist kodus tagada. Samuti on väljaspool kontrollitud keskkonda korduvat tagasilangust põhjustanud sõltuvusainete kättesaadavus. Puudutatud isiku 1 paigutamine avatud tüüpi hooldekodusse ei oleks seetõttu efektiivne. Arvestades puudutatud isiku 1 tervislikku seisundit ja tema hoiakuid ravivajaduse suhtes, on puudutatud isikule 1 vajalik ööpäevaringne erihooldusteenus. Mh ei ole puudutatud isik 1 kaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada puudutatud isiku 1 suhtes vähem intensiivsemat abinõu kui puudutatud isiku 1 ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine.
33.Ringkonnakohus möönab, et sotsiaalhoolekande seadusest ei tulene hoolekandeasutusele õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast ravi (Riigikohtu 24.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-5670, p-d 18-18.4), kuid erihoolekandeasutuse režiim lihtsustab puudutatud isiku 1 igapäevast elukorraldust ja asutuses saab jälgida, et puudutatud isik 1 võtaks ravimeid vastavalt raviplaanile (SHS § 100 lg 2 p 4). Juhul kui puudutatud isik 1 hoolekandeasutuses viibides keeldub ravist, saab tema suhtes rakendada tahtevastast ravi üksnes tema paigutamisel psühhiaatriakliinikusse.
34.Seega nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, et puudutatud isiku 1 seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik 1 vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis võimaldavad tema tervislikku seisundit kontrolli all hoida. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise isiku ilma tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud.
35.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtuga, et TsMS § 538 lg-s 2 ja SHS § 105 lg-s 5 nimetatud kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega tuleb hakata lugema alates maakohtu 15.12.2020 määruse tegemisest. TsMS § 538 lg 2 kohaselt ei või isikut paigutada kinnisesse asutusse kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ka SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Seega on isiku tahtevastase kinnisesse asutusse paigutamise kuni üheaastane tähtaeg seotud määruse tegemisega. Samas ei täpsusta need sätted, kas kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja hulka arvatakse ka TsMS § 534 lg-s 5 ettenähtud esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg.
36.Olukorras, kus kohus on esmalt paigutanud isiku kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras TsMS § 534 alusel ning selle tähtaja lõppedes ei ole kinnisesse asutusse paigutamise tingimused ära langenud, tuleb kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja hulka ringkonnakohtu hinnangul arvata ka esialgse õiguskaitse rakendamise tähtaeg (mh juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamist on menetletud teises tsiviilasjas). Ringkonnakohtu arvates on selline tõlgendus kõige rohkem kooskõlas TsMS § 538 lg 2 mõttega. Riigikohus on sarnastel asjaoludel leidnud, et isiku saab TsMS § 533 alusel paigutada kinnisesse asutusse TsMS § 538 lg 2 järgi kuni üheks aastaks arvates ajast, mil kohus tegi esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse (Riigikohtu 04.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-16, p 13).
37.Tsiviilasja materjalidest, sh käesolevas asjas 19.11.2020 tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtuvalt hospitaliseeriti puudutatud isik 1 psühhiaatriakliinikusse 09.11.2020 (tl 42). Kohtunik kuulas puudutatud isiku 1 ära 03.12.2020 psühhiaatriakliinikus. Kohtute infosüsteemi andmetel kohaldati Pärnu Maakohtu 10.11.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16484 puudutatud isiku 1 suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut
2-20-15468 psühhiaatrilist ravi alates 09.11.2020 kell 11.05 kuni 13.11.2020 kell 11.05 ning seda pikendati Pärnu Maakohtu 13.11.2020 määrusega kuni 40 päevani alates ravile võtmisest, s.o kuni 19.12.2020 kell 11.05. Käesolevas tsiviilasjas ja ka tsiviilasjas nr 2-20-16484 puuduvad andmed, mis kinnitaks, et puudutatud isiku 1 ravi oleks lõpetatud enne vaidlustatud määruse tegemist. Eelmärgitut arvestades leiab ringkonnakohus, et puudutatud isik 1 tuleb paigutada tema tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele üheks aastaks alates 09.11.2020, s.o kuni 09.11.2021 (k.a).
38.Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb põhjendada ka määratud tähtaja valikut. Esmajoones on see oluline olukorras, kui kohus soovib isiku kinnisesse asutusse paigutada maksimaalseks seaduses lubatud tähtajaks (Riigikohtu 10.10.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 12). TsMS § 538 lg 2 ja SHS § 105 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada täisealise isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Kuigi maakohus ei ole otseselt põhjendanud vaidlustatud määruses, millistel põhjustel tuleb puudutatud isik 1 paigutada tema tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele maksimaalseks tähtajaks, s.o üheks aastaks, nõustub kolleegium maakohtu järeldusega, kuid selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada.
39.Asja materjalide kohaselt on puudutatud isik 1 korduvalt paigutatud kinnisesse asutusse talle tahtest olenemata ravi kohaldamiseks. Kuna puudutatud isik 1 on alati pärast tahtevastase ravi lõppemist koheselt talle määratud raviplaani katkestanud ja ei ole vastu võtnud ühtegi sotsiaalteenust, ei võimalda senine olematu ravikuulekus eeldada, et puudutatud isik 1 on valmis ennast kodustes tingimustes vabatahtlikult ravima. Seega on patsiendi elu ja tervise huvides pikemaajaline järelevalve.
40.Ringkonnakohus lisab, et maakohus on õigesti juhtinud tähelepanu TsMS § 539 lg-le 1, mille kohaselt kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise mh juhul, kui paigutamise eeldused on ära langenud. SHS § 105 lg 6 kohaselt on hooldamise lõpetamise vajadusest kohustatud kohut teavitama ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja isiku seaduslik esindaja. Seega, kui selgub, et puudutatud isiku 1 tervislik seisund paraneb ja puudub seadusest tulenev alus hoida puudutatud isiku 1 kinnises asutuses tema tahte vastaselt, tuleb tema kinnisesse asutusse paigutamine TsMS § 539 lg 1 alusel lõpetada enne üheaastase perioodi lõppu.
41.Menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.
42.Tulenevalt TsMS §-st 543 on käesolev määrus edasikaevatav.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.