Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik RM (isikukood XXXXXXXXXXX) Võlausaldajad: Eesti Vabariik (Maksu-ja Tolliameti kaudu) Kohtutäitur Elin Vilippus AS SEB Pank (registrikood 10004252) Kohtutäitur Katrin Vellet PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910) EA (isikukood XXXXXXXXXXX) Kohtutäitur Kristiina Feinman AB Kreditex AS (registrikood võlausaldaja Express Credit AS)
12041659)
(endine
CREDITREFORM EESTI OÜ (registrikood 10887820) Ecoclean OÜ (registrikood 11020537) Monefit Estonia OÜ (registrikood 12449415) (endine võlausaldaja Ziip OÜ) Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) UT (isikukood XXXXXXXXXXX) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus ja saata asi maakohtule RM kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu 31. augusti 2016. a määrusega kuulutati välja RM (edaspidi võlgnik) pankrot.
2.Pankrotihaldur Terje Eipre esitas 24. märtsil 2017 kohtule jaotusettepaneku ja raugemisaruande, milles mh tegi ettepaneku kohustada võlgnikku ise täitma usaldusisiku kohustusi.
3.Maakohus lõpetas 25. septembri 2017. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse selle raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, otsustas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ja esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne.
4.Maakohus kohustas võlgnikku 9. jaanuari 2019 kohtunõudega esitama kohtule hiljemalt 14 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest usaldusisiku aruanne, milles on välja toodud ja tõendatud võlgniku elukoha, tulutoova tegevuse ja sissetulekute ülevaade (sh detailne ülevaade pingutustest, mida võlgnik on teinud tulusama sissetuleku leidmisel) ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks eraldatud ning välja makstud summad ja summade arvutuskäigud (pankrotiseaduse (PankrS) § 172). Maakohus hoiatas võlgnikku, et aruande tähtaegselt esitamata jätmise korral võib kohus lõpetada kohustustest vabastamise menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
5.Võlgnik esitas usaldusisiku aruande 6. veebruaril 2019. Võlgnik tõi aruandes esile, et Töötukassa on tuvastanud tal puuduva töövõime, raske puude ja keskmise liikumispuude. Võlgnikule määrati puuduv töövõime viieks aastaks. Võlgniku perel oli halduskohtuvaidlus Maksu- ja Tolliametiga, mis lõi perel ootamatult jalad alt. Et vältida perega tänavale sattumist, oli võlgnik sunnitud ravi pooleli jätma ja sõitma tervisega riskides Taxify`d. Võlgnik sattus aga autoavariisse. Võlgnik jätkas avarii järgselt raviga ning Taxify`d enam ei sõitnud. Võlgnik on töövõimetu invaliid. Võlgnik on tasunud igakuiselt ainult pankrotihaldurile 20 eurot. Selle võla jääk on 360 eurot. Võlgnikule on aprillis perelisa tulemas. Võlgnik on üritanud ellu jääda ja mitte perega tänavale sattuda. Pere üritab pinna peale jääda ja oodata erinevaid kohtulahendeid. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole kohustuste täitmisest pahatahtlikult eemale hoidnud ja lubab täita kohustusi võimete piires.
6.Maakohus kohustas võlgnikku 25. novembri 2019 kohtunõudega esitama kohtule usaldusisiku aruanne. Kohus edastas võlgnikule aruande vormi ning kohustas võlgnikku esile tooma tõendid tema töötamise kohta (tööleping) või töö otsimise kohta (töökohtadele kandideerimised, CV) hiljemalt 31. detsembril 2019. Maakohus hoiatas, et andmete esitamata jätmisel võib kohus keelduda kohustustest vabastamisest ja lõpetada menetluse. 2 (5)
7.Maakohus korraldas istungi võlgniku ärakuulamiseks 20. veebruaril 2020. Ärakuulamisel osalesid võlgnik ning võlausaldajad EA ja AB Kreditex AS. Võlgnik väitis istungil, et ta ei ole suutnud kohtule aruannet esitada, kuna oli ravimite mõju all. Maakohus määras võlgnikule tähtaja usaldusisiku aruande ja dokumentide esitamiseks kuni 22. märtsini 2020.
MAAKOHTU MÄÄRUS
8.Maakohus lõpetas 25. märtsi 2020. a määrusega PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamast. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda.
9.Maakohus leidis, et võlgnik on rikkunud kohustust anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohustustest vabastamise menetlus tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Võlgnikule anti menetluse algatamise määruses tähtaeg aruande esitamiseks. Võlgnik on esitanud ühe aruande pärast esimese aruande esitamise tähtaega ja seda kohtu nõudmisel. Rohkem aruandeid võlgnik kohtule esitanud ei ole. Järelikult on võlgniku huvi menetluse vastu küsitav. Teabe andmata jätmine kahjustab ka võlausaldajate huve. Võlgniku menetlusele kaasaaitamine dokumentide esitamise kaudu võimaldaks kontrollida, kas võlausaldajatele mittetasumine on olnud süüline või on võlgnik teinud siiski kõik endast oleneva, et tulu teenida, kuid see pole õnnestunud. Võlgnik on rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi vähemalt raskelt hooletult. Võlgnik ei täitnud kohtu korraldust ega esitanud vaatamata kohtu korduvale korraldusele aruannet. Võlgnikku on hoiatatud, et aruande esitamata jätmisel võib kohus menetluse lõpetada, kuid ka see ei ole võlgnikku motiveerinud oma kohustust täitma. Võlgniku rikkumine on selgelt süüline. Tema käitumine on kahjustanud võlausaldajate huve.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLEMINE MAAKOHTUS
10.Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Võlgnik palub määrata uus usaldusisik tema pereringist, kes võtaks usaldusisiku kohustused enda kanda. Võlgnik palub määrata uuele usaldusisikule tähtaeg aruande esitamiseks. Võlgnik ei soovi, et kohus teda ära kuulaks. Võlgnik ei nõustu maakohtu määrusega. Võlgnik oli kohustustest vabastamise menetluse algatamisel osalise töövõimega ja raske puudega. Võlgnik on tunnistatud hilisema otsusega täielikult töövõimetuks. Lisaks on talle määratud raske puue ja kerge liikumispuue viieks aastaks. Võlgnikul on diagnoositud orgaaniline isiksushäire ja ajukahjustuse sündroom. Istungil toodi esile, et võlgnik tarvitab igapäevaselt antidepressante ja tugevaid rahusteid. Võlgnik on üritanud tööd teha, kuid seda tagasilöökidega. Võlgnik on rahadest ilma jäänud, õnnetustesse sattunud jne. Võlgnik võib tööd tehes ohtu seada nii enda kui ka teiste inimeste elud. Võlgnik tasub maksegraafiku alusel pankrotihaldurile tema tasu ja Creditreformile maksegraafiku alusel valgustusposti kahju, mida kindlustus ei korvanud, kuna võlgnik tarvitas sündmuskohal paanikas olles rahustit. Maakohus pidi välja selgitama, kas võlgnik sobis usaldusisiku kohustusi täitma ja kas võlgnik sai usaldusisiku kohustuste täitmisega hakkama. Võlgniku väitel ei saanud ta usaldusisiku kohustustega hakkama. Samas ei saa seda pidada süüliseks ega pahatahtlikuks võlgnike huvide rikkumiseks, inimese tervisliku seisundit arvesse võttes. Võlgnikul on viis last ja tema põhisissetulek on pension ja puude toetus.
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajatele tähtaja sellele vastamiseks.
3 (5)
12.Võlausaldajad AB Kreditex AS, AS SEB Pank, EA, PLACET GROUP OÜ, kohtutäitur Elin Vilippus, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ja Julianus Inkasso OÜ vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.
13.Kohtutäiturid Katrin Vellet ja Kristiina Feinman, CREDITREFORM EESTI OÜ, Ecoclean OÜ, Monefit Estonia OÜ ega UT määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
14.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata asi maakohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
16.Määruskaebemenetluses on vaidluse all, kas maakohus on põhjendatult lõpetanud ennetähtaegselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja keeldunud võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamast. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et võlgnik on PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud. Maakohus on võlgnikule sisuliselt ette heitnud usaldusisiku aruande esitamata jätmist. Ringkonnakohus leiab, et usaldusisiku aruande esitamine ei ole võlgniku kohustus PankrS § 173 järgi, mille süüline rikkumine oleks PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi aluseks lõpetada kohustustest vabastamise menetlus. Olukorras, kus võlgnik on määratud täitma ka usaldusisiku ülesandeid, on ta samaaegselt kahes menetluslikus rollis (usaldusisik ja võlgnik). Sel juhul tuleb kohtul eristada võlgniku ja usaldusisiku kohustuste täitmise nõuetekohasust. Võlgniku PankrS § 173 lg-st 2 tulenev teabe andmise kohustus (kohustus mitte varjata oma tulusid ning anda kohtu või usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta) ei ole samastatav usaldusisiku aruandekohustusega. Usaldusisiku ülesannete mittenõuetekohane täitmine ei anna alust lõpetada ennetähtaegselt füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks saavad olla üksnes rikkumised, mille võlgnik paneb toime võlgniku rollis.
17.Ringkonnakohus märgib, et PankrS § 172 lg 6 kohaselt peab kohus selleks, et kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, olema veendunud, et võlgnik on võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Samuti on kohtul sel juhul kohustus kontrollida, kas võlgnik oma kohustusi sel juhul täidab. Ringkonnakohtu hinnangul tähendab see seda, et juhul, kui võlgniku kohustuste täitmisel siiski ilmneb, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, tuleb võlgnikule määrata usaldusisik, kes neid kohustusi täidab. Ainuüksi asjaolu, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma, ei saa kaasa tuua seda, et võlgnik jääb ilma võimalusest kohustustest vabaneda.
18.Ringkonnakohtu hinnangul viitavad asja materjalid selgelt sellele, et võlgnik ei ole võimeline usaldusisiku kohustusi täitma. Võlgnik on suutnud esitada menetluse jooksul üksnes ühe usaldusisiku aruande ja ka selles ei ole võlgnik suutnud anda kohtu nõutud teavet. Võlgnik on esitanud kohtule tõendid enda puuduva töövõime kohta ning maakohtu istungil tõi ta välja ja esitas tõendid selle kohta, et tal on mh probleeme vaimse tervisega. Seejuures nähtub istungiprotokollist, et võlgnik põhjendas usaldusisiku aruande esitamata jätmist sellega, et ta ei ole võimeline ravimite mõju all aruannet koostama ja esitama. Eelnevast tulenevalt peab maakohus asja menetlust jätkates kaaluma võlgnikule usaldusisiku määramist ja võlgniku enda usaldusisiku kohustuste täitmisest vabastamist.
19.Kuna asja menetlus jätkub maakohtus, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust. 4 (5)
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
/ allkirjastatud digitaalselt /
Vahur-Peeter Liin
Villem Lapimaa
Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.