Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

pinna peale jääda ja oodata erinevaid kohtulahendeid. Võlgnik kinnitas, et ta ei ole kohustuste täitmisest pahatahtlikult eemale hoidnud ja lubab täita kohustusi võimete piires. 29.05.2021 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamiseks. Võlgnik selgitas, et veidi alla nelja aasta on ta suutnud ära tasuda vaid pankrotihalduri tasu. Võlgnik on tunnistatud töövõimetuks invaliidiks viieks aastaks (19. september 2017. a kuni 19. september 2022. a), lisaks on talle määratud raske puue ja kerge liikumispuue. Võlgnikule on määratud tugevad rahustid ja antidepressandid. Tervisliku seisundi paranemise märke ei ole. Võlgnikul on viis alaealist last, kellest neljaga elab võlgnik koos. Harju Maakohus jättis 07.06.2021 määrusega võlgniku taotluse kohustustest ennetähtaegselt vabastamiseks rahuldamata ning otsustas jätkata kohustustest vabastamise menetlust. Maakohus vabastas võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Y (usaldusisik), keda kohustas esitada kohtule aruanne hiljemalt 25. septembril 2021. Maakohus selgitas 07.06.2021 määruses, et PankrS § 175 lg-st 11 tulenevalt oleks iseenesest kohustustest vabastamine võimalik, sest menetluse algatamisest on möödunud rohkem kui kolm aastat. Maakohus tõi välja, et võlausaldajate nõuded on kokku 14 320,78 eurot, kuid võlgnik on tasunud üksnes pankrotihalduri tasu. Kuigi pankrotiseadus ei sisusta väidet “arvestatav ulatus“, võiks sellisena käsitleda olukorda, kus võlausaldajate nõudeid on rahuldatud rohkem kui pooles ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa kõrvale jätta ka võlausaldajate huvisid saada oma nõue rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Seadusest ei tulene muid aluseid (tervislik seisund, alaealiste laste arv, üldine võlgade tasumise perspektiivi puudumine vms), mis võimaldaks võlgnikku ennetähtaegselt kohustustest vabastada. Seetõttu jättis maakohus taotluse kohustustest ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldamata ning määras, et kohustustest vabastamise menetlus jätkub. Võlgnik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. 20.01.2022 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 07.06.2021 määruse muutmata. 22.02.2022 esitas võlgnik ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Riigikohus jättis võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata. 13.02.2023 kirjaga andis kohus tähtaja hiljemalt 28.02.2023 aruande esitamiseks, kuivõrd kohustuste vabastamise menetluse algatamisest on möödunud viis aastat. Aruandele tuli lisada Soome pangakontode väljavõtted alates 25.09.2017. Kohus tegi 13.02.2023 kirjaga päringu krediidiasutustele võlgniku pangakontode kohta ning kohustas pangakonto olemasolu puhul esitama võlgniku kontode väljavõtted alates 25.09.2017 kuni 13.02.2023. Samuti kohustas kohus Maksu- ja Tolliametit esitama kohtule andmed Xi sissetulekute või nende puudumise kohta alates 25.09.2017 kuni 13.02.2023. SEB Pank esitas võlgniku kontode väljavõtte 14.02.2023. Maksu- ja Tolliamet esitas vastuse 28.02.2023. 27.03.2023 esitas võlgnik kohtule aruande. Aruande kohaselt võlgnik võlausaldajatele makseid teinud ei ole. Võlgnik on teinud abitöid nagu tervis on lubanud, invaliidsusgrupp on pikendamisel. Võlgnik on Soomes võlausaldajatele võlgu üle 50 000 euro, mistõttu jääb tal alles ainult miinimum. Võlgniku kulud on 1150 eurot kuus, võlgniku ülalpidamisel on 6 last. Töötasu on võlgnik saanud 01.02.2021 – 31.12.2021 7000 eurot, 01.02.2022 – 30.06.2022 3600 eurot. Riikliku toetusena on saanud pensioni.

13.04.2023 kirjaga andis kohus võlausaldajatele tähtaja võlgniku kohustustest vabastamise osas seisukohtade esitamiseks. 14.04.2023 esitas seisukoha AS SEB Pank. Võlausaldaja märgib, et kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul ei ole võlgnik võlausaldajale makseid teinud. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 19.04.2023 esitas seisukoha võlausaldaja AB Kreditex AS. Võlausaldaja märgib, et menetluse jooksul ei ole võlgnikult laekumisi toimunud. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. 02.05.2023 esitas seisukoha võlausaldaja kohtutäitur Elin Vilippus. Võlausaldaja märgib, et kohustustest vabastamise menetluse aja jooksul ei ole võlgnik võlausaldajale makseid teinud. Võlausaldaja jätab kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 02.05.2023 esitas seisukoha võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ. Võlausaldaja märgib, et võlgnik ei ole võlausaldajale viie aasta jooksul midagi tasunud ning leiab, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata. 12.06.2023 ärakuulamisele võlgnik ei ilmunud. 16.10.2023 ärakuulamisel avaldas võlgnik, et on olnud viis aastat narkosõltuvuses, kuid on end kokku võtnud ja elab Soomes. Kohustusi ei ole täitnud, sest Soomes oli võlgnikul kohustusi 80 000 eurot. Soomes sissetulekud puuduvad. Võlgnikul on kuus alaealist last ja raha üle ei jää. Ametlikud sissetulekud võlgnikul puuduvad, on osaline töövõime kaotus viieks aastaks. Tööd saab teha, kui rohtusid ei tarvita. Tervis ei võimalda tööd teha sellises mahus, et võlausaldajatele maksta. Kohus andis võlgnikule tähtaja tervislikku seisundit puudutavate tõendite esitamiseks. 23.10.2023 esitas võlgnik kohtule Eesti Töötuskassa tõendi, et võlgnikul on tuvastatud puuduv töövõime perioodiks 20.09.2017–19.09.2022 ning määratud töövõimetoetus ning Eesti Töötukassa 17.10.2023 tõendi, mille kohaselt Eesti Töötukassa 12.05.2023 otsusega nr TVH/23/019350 „Töövõime hindamine” hinnati X töövõimet ning tuvastati osaline töövõime perioodiks 20.09.2022–19.09.2027. Võlgnikule määrati töövõimetoetus. Võlgnikule on töövõimetoetust makstud 20.09.2022 - 30.09.2023 perioodi eest 244,99 - 308,94 eurot kuu kohta. 01.11.2023 esitas võlgnik kohtule taotluse, kus palub end vabastada kohustustest tervise tõttu ja seetõttu, et võlgniku ülalpidamisel on 6 last ning võlgnik on olnud viis aastat töövõimetu ja hetkel osalise töövõimega. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus algatati 25.09.2017, seega on möödunud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 5 aastat. PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui:

PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 3 sätestab, et kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Usaldusisik peab lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei ole iga-aastaselt kohtule aruandeid esitanud. Võlgnikul on olnud sissetulek, kuid võlgnik ei ole Eesti võlausaldajatele makseid teinud. Võlgnik on tasunud võlgnevusi Soomes võlausaldajatele. Soomes ei ole ta isegi teavitanud vastavaid ametiasutusi, et tal on Eestis kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik võlausaldajaid võrdselt kohelnud, eelistades Soome võlausaldajaid Eestis asuvatele võlausaldajatele. Ka on võlgnik varjanud Soome ametiasutuste eest kohustustest vabastamise menetluse asjaolusid. Võlgnik väidab, et tal on kus last, kuid ei ole ära näidanud, millisel määral ta on lastele ülalpidamist andnud. Laste olemasolu ei ole seaduse järgi asjaolu, mis takistab isikul tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 175 lg 2 p 2 järgi on võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise eelduseks ka see, et rikkumine oleks süüline. Kohtu hinnangul see praegusel juhul nii on. Pankrotiseadus ei defineeri süü mõistet, seda teeb aga võlaõigusseadus (VÕS). VÕS § 104 lg 2-5 kohaselt on süü vormid hooletus (käibes vajaliku hoole järgimata jätmine), raske hooletus (käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine) ja tahtlus (õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel). Kohustustest vabastamise menetluses tuli võlgnikul teha väljamakseid võlausaldajatele. Võlgnik on tasunud võlgnevusi Soome võlausaldajatele, kuid ei ole teinud makseid Eesti võlausaldajatele. Kohus leib, et võlgniku käitumine on selgelt süüline, kuivõrd võlgnikul on olnud piisav tulu, et tasuda Soomes võlausaldajatele võlgnevusi. Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldajate huvide rikkumine seisneb selles, et võlgnik on eelistanud Soome võlausaldajaid Eesti võlausaldajatele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul ei ole olnud võimalik teha Eesti võlausaldajatele makseid võlgnikule puuduva töövõime ja laste arvu tõttu. Samas on võlgnik leidnud võimaluse tasuda Soome võlausaldajatele. Kohus leiab, et võlgnik ei ole suhtunud kohustuste täitmisse täie tõsidusega ning on tahtlikult võlausaldajate huve kahjustanud. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad Xi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.