Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Terje

Eipre

Xxxx(pankrotis)

pankrotihalduri

Kohtutäitur Katrin Vellet Placet Group OÜ Xxxx Kohtutäitur Kristiina Feinman Express Credit AS Creditreform Eesti OÜ Ecoclen OÜ Ziip OÜ Julianus Inkasso OÜ Kohtutäitur Urmas Tärno

350,52 1 265 3 162,98 26,40 1 230,26 416,95 639,76

2 508,98 789,85

Pankroti väljakuulutamise seisuga puudus võlgnikul püsiv sissetulek. Võlgniku selgituste kohaselt on ta töötu. Igakuine sissetulek on Sotsiaalkindlustusametilt saadav invaliidsuspension, mis jääb suurusjärku 300 eurot ühes kalendrikuus. Võlgnik on selgitanud, et tal on kehv tervis (erinevad traumad), mis on omakorda olnud takistuseks töö leidmisel. Võlgnik on edastanud koos pankrotiavaldusega sotsiaalkindlustusameti tõendi, mille kohaselt on ta töövõimetu veel vähemalt kuni 31.10.2017. Võlgnik on selgitanud, et teeb veel võlgnevuste tasumiseks vahel

juhutöid. Perekonnaseisult on võlgnik vallaline. Võlgnik elab vanaema juures Paasikul. Võlgnikul on kaks alaealisest ülalpeetavat last: Xxxxja Xxxx. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 22.09.2016, koosolekul otsustati pankrotitoimkonda mitte moodustada. 2 Tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised

Xxxx06.01.2017 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati järgmisi nõudeid kogusummas 14 320,78 eurot. Tunnustatud nõuded jagunevad vastavalt PankrS § 153 lg-le 1 rahuldamisjärkude vahel alljärgnevalt: Esimeses järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Teises järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2 rahuldamisele muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 14 320,78 eurot. Nr Võlausaldaja Tunnustatud nõude summas (EUR) 1 Riigi Tugiteenuste Keskus 1449,55 10,12 2 Kohtutäitur Elin Vilippus 345,22 2,41 3 AS SEB Pank 1687,31 11,78 4 Kohtutäitur Katrin Vellet 350,52 2,45 5 Placet Group OÜ 1265,00 8,83 6 Xxxx 3162,98 22,09 7 Kohtutäitur Kristiina Feinman 26,40 0,18 8 Express Credit AS 1230,26 8,59 9 Creditreform Eesti OÜ 416,95 2,91 10 Ecoclen OÜ 639,76 4,47 11 Ziip OÜ 448,00 3,13 12 Julianus Inkasso OÜ 2508,98 17,52 13 Kohtutäitur Urmas Tärno 789,85 5,52 Kokku: 14 320,78 100% Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. 3 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146)

Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on järgmised: 1. vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad; 2. massikohustused ning pankrotimenetluse kulud, kokku summas 2373,60 eurot on järgmised: 2.1 ajutise halduri tasu 1036,80 eurot; 2.2 pangakulu 0,00 €; 2.3 ajutise halduri kulud 300€; 2.4 pankrotihalduri tasu summas 1036,80 eurot (864 eurot + käibemaks 172,80 eurot). Kõik pankrotimenetluse kulud kokku on seega 2373,60 eurot, millest kohus on varasemalt määrusega kinnitanud ajutise halduri tasu ja kulud summas 1336,80 eurot (riigi vahenditega 476,40 euro ulatuses tasutud) ning kinnitamata on halduri tasu 1036,80 eurot. Katmata kulusid on aruande kohaselt veel summas 1897,20 eurot. Kõiki pankrotimenetlusega seotud väljamakseid (massikohustused ja pankrotimenetluse kulud) ei ole antud juhul võimalik raha puudumise tõttu teha. Täna ei ole vahendite puudumise tõttu võimalik pankrotivara arvelt

katta kinnitatud kulusid summas 860,40 eurot (st. ajutise halduri tasu). Tasumata on lisaks ka kohtu poolt kinnitamata halduri tasu. Seega peaks pankrotimenetlus raugema vara puudumise tõttu. Võlgniku algsaldo ehk raha oli kontodel pankroti väljakuulutamise hetkel 0,00 €. Pankroti väljakuulutamise seisuga ei kuulunud võlgnikule realiseeritavat vara ning vara müügist pole (ega saanudki) mitte midagi laekunud. Pankrotivarasse menetluse jooksul raha ei ole laekunud. Kokku moodustab pankrotvara maht koos riigi vahenditega 476,40 eurot (millest kaeti osaliselt ajutise halduri tasu ja kulusid). 4 Pankrotihalduri tasust

Ühe töötunni hinnaks on pankrotihaldur määranud 96 eurot analoogia alusel ajutise pankrotihalduriga ja kokku on pankrotihaldur teinud tööd kokku 9 tundi, seega halduri tasu moodustab 864 eurot brutos, millele lisandub käibemaks 172,80 eurot. Pankrotihaldur leiab, et halduri poolt taotletav töötasu tuleb haldurile määrata arvestades töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. 5 Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta, sh. iga pandieseme müügist saadu kohta

Pankroti väljakuulutamise seisuga ei kuulunud võlgnikule realiseeritavat vara ning vara müügist pole (ega saanudki) mitte midagi laekunud. Pandiesemed puuduvad ja võlausaldajatele jaotise alusel raha ei jaotata. Võlgniku algsaldo ehk raha oli kontodel pankroti väljakuulutamise hetkel 0,00 €. Pankrotivarasse menetluse jooksul raha ei ole laekunud. 6 Andmed müümata vara ja teiselt isikutelt saadaoleva vara kohta

Võlgnikul puudub esemeline vara, mida pankrotimenetluses müüa. Pankrotihalduril ei ole infot kolmandate isikute valduses oleva võlgniku vara kohta, seega eeldab pankrotihaldur, et selline vara puudub. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnikul kehtetu seos 17-ne erineva äriühinguga. Kõik 17 äriühingut on registrist kustutatud. Elektroonilise äriregistri andmetel on võlgnikul kehtiv seos alljärgnevate äriühingutega: 1. Juhatuse liige ja osanik - XxxxOÜ (reg.kood xxxx), aadress xxxx . Äriühingul on kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise eest (ÄS § 60 lg 1). Tegevusala: põranda- ja seinakatete paigaldus. Äriühing on võlgniku sõnul varatu ja ei tegutse alates aastast 2013. Maksuvõlg on 20 091 eurot. Seega haldur äriühingut varana ei arvesta;

Pankrotihalduril puudub info võimalike vara tagasivõitmise või tagasinõude võimaluste kohta, mistõttu eeldab haldur, et sellised võimalused puuduvad käesolevas pankrotimenetluses. 8 Halduri tegevus pankrotivara valitsemisel

Haldur on teavitanud võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning nõudeavalduse esitamise vajalikkusest. Lisaks eeltoodule on haldur pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, pidanud jooksvat raamatupidamist ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Pankrotimenetluse käigus analüüsis haldur võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgniku, võlausaldajate ja muude isikute poolt (vt. lisa 2). 9 Maksujõuetuse tekkimise põhjusest

PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Käesoleval ajal on võlgnik töötu ja tema sissetulek koosneb vaid Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavast toetusest suurusjärgus 300 eurot. Võlgnik ise peab oma püsiva maksejõuetuse tekkimise ajaks 2014-2015. aastat kui võlgnik võttis mitmeid kiirlaene elatise tasumiseks. Kuna sissetulek puudus ei suutnud võlgnik rahuldada elatise nõudeid, sh teiste võlausaldajate nõudeid. Võlgnik on avalikult kättesaadavatele andmetele tuginedes kriminaalkorras kolmel korral karistatud. Ühel korral on Xxxxkaristatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja kahel korral inimese tervise kahjustamise, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Lähtudes pankrotimenetluse käigus kogutud andmetest ja võlgniku poolt esitatud informatsioonist, on haldur seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine igapäevaelus, sh kergekäeliselt võetud laenud ja nende suurenemine täitekulude arvelt, alkoholi liigtarbimine ja selle tagajärjel enese käitumise mitte kontrollimine, mis omakorda on viinud kuritegeliku käitumiseni. Halduri hinnangul võib olla tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Seega leiab pankrotihaldur, et puudub alus jätta algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus (PankrS § 171). 10 Arvamus pankrotiga seotud kuriteo olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta, info hagide esitamise kohta

Haldur ei ole esitanud uurimisasutustesse kuriteokaebusi ega –teateid ning hagisid kohtusse. Pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Halduri andmetel puuduvad võlgniku tegevuses KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnused. 11 Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajatel jääb raha saamata

Esimeses järgus kuuluvad PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded. Esimese järgu nõuded pankrotivara arvel rahuldamisele ei kuulu, kuna pandiga tagatud nõudeid ei ole esitatud. Teises rahuldamisjärgus tunnustatud nõudeid omavatele võlausaldajatele väljamakseid raha puudumise tõttu ei tehtud, seega jääb võlausaldajatel saamata raha tunnustatud nõude suuruses summas. 12 Muud pankrotimenetluse seisukohalt olulised asjaolud Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati pankrotitoimkonda mitte moodustada. Xxxx(pankrotis) väidab, et tema tervise seisundi tõttu ei ole tal võimalust tööd teha ja rahalised vahendid võlausaldajate kohustuste katteks puuduvad. Käesolevaga esitab haldur kohtule

raugemisaruande ning taotluse Xxxx(pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamiseks pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. 13 Kohustustest vabastamine

Võlgnik on koos pankrotiavaldusega esitanud võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Kuna võlausaldajate koosolekule usaldusisiku määramiseks võlausaldajaid ei ilmunud, siis eeldab haldur, et võlausaldajatel pole vastuväiteid võlgniku määramise kohta enda usaldusisikuks. PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega osa nõudeid jääb kindlasti alles ka peale võimalikku kohustustest vabastamise menetluse läbi viimist, kuid see on kohtu otsustada, millised täpsemalt. Pankrotihaldur esitab siinkohal andmed, mida kohus peaks kohustustest vabastamise lahendi tegemisel ise üle kontrollima ja andma hinnangu. Võlgnikul on halduri hinnangul tekkinud õigusvastase käitumise tulemusena järgmised nõuded: 1) Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue summas 1 449,55 eurot (menetluskulud, kohtulahend 109-11808, KarS § 424 ja KarS § 199 lg 2 p 4 ); 2) Ecoclean nõue summas 639,76 eurot (varalise kahju hüvitis, tsiviilasi 2-05-21944 ja täitemenetluse nr 007/2006/51340); 3) elatise nõue. Halduril puuduvad vastuväited võlgniku kohustustest vabastamise taotlusele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja usaldusisiku määramine võimaldaks pankrotimenetluse lõpetada ja võlgnikul võimaldada tegelda mõistlikult tulutoova tegevusega kohtu järelevalve all (kui usaldusisikut ei määrata ja võlgnik täidab usaldusisiku ülesandeid ise). Pärast kohustustest vabastamise perioodi kustuksid võlausaldajate nõuded rahuldamata jäänud ulatuses. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei riku halduri hinnangul käesoleval juhul võlausaldajate huve ja juhul, kui kohus peab põhjendatuks Xxxx(pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise teeb haldur ettepaneku määrata Xxxx(pankrotis) usaldusisikuks Võlgnik ise. 14 Menetlusabi taotlus ja halduri tasu

Käesolevas menetluses puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik tasuda pankrotimenetluse kulusid, sh pankrotihalduri tasu. Pankrotihaldur palub määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest summas 1897,20 eurot. Haldur palub rahuldada menetlusabi taotlus ja määrata menetlusabi andmine riigi vahenditest veel tasumata halduri tasu ja kulude hüvitamiseks summas 1897,20 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel välja maksta koheselt Terje Eipre büroo OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele EE231010220204462227 AS SEB Pangas summa 1897,20 eurot tasumata halduri tasu ja kulude hüvitamiseks; Haldur palub jätta Xxxx(pankrotis) (isikukood: xxxx) pankrotimenetluses veel tasumata menetluskulud summas 1897,20 eurot võlgniku kanda ning anda võlgnikule tagastamatut menetlusabi TsMS § 183 lg. 2 alusel pankrotihalduri tasu ja kulude katteks 397 eurot ulatuses, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. Kokku tagastamatu menetlusabi 476,40 eurot. Summa 1420,80 eurot kuulub riigile väljamõistmisele võlgnikult Xxxx(isikukood: xxxx);

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid PankrS § 1 lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara. Ükski võlausaldaja ega kolmas isik ei ole samuti käesolevas pankrotimenetluses massikohustuste ja pankrotimeetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodust tulenevalt tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. Xxxx(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Halduri aruande kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud läbimõtlemata ja vastutustundetu käitumine igapäevaelus, sh kergekäeliselt võetud laenud ja nende suurenemine täitekulude arvelt, alkoholi liigtarbimine ja selle tagajärjel enese käitumise mitte kontrollimine, mis omakorda on viinud kuritegeliku käitumiseni. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Terje Eipre tuleb vabastada tema kohustustest Terje Eipre (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Kohus leiab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuna praegusel juhul pankrotivara puudub ja asjast huvitatud isikud ei ole tasunud pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti, siis kuulub rahuldamisele Terje Eipre esitatud menetlusabi taotlus. Pankrotihaldurile kindlaks määratud tasu tuleb haldurile hüvitada riigi vahenditest 397 euro ulatuses. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173

nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. PankrS § 173 lg 1 ja 2 järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Xxxxesitas 24.08.2016 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Xxxx(pankrotis) haldur Terje Eipre märkis aruandes, et haldurile ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Haldur on seisukohal, et võlgnik peaks olema suuteline ise usaldusisiku ülesandeid täitma. Kohus leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada ja algatada Xxxxkohustustest vabastamise menetluse. Kohus leiab samuti, et usaldusisiku kohustused võib panna võlgnikule endale. Eeltoodu alusel ja kooskõlas PankrS §-iga 172 lg 6 leiab kohus, et Xxxxusaldusisik tuleb jätta määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Lähtuvalt eelnimetatust kohustub usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluses esitama kohtule aruande kord aastas. Kohus selgitab Risto Möldrile (pankrotis), et PankrS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimisest, oma sissetulekute ja vara kohta. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda usaldusisikule üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda usaldusisikule üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks. Kohus leiab, et PankrS § 173 lg-s 1 toodud mõistet „mõistlikult tulutoov tegevus“ tuleb sisustada selliselt, et saadav tulu peab võimaldama võlgnikul täita seadusest tulenevaid kohustusi, s.h tasuda 25% sissetulekust võlausaldajatele võlgnevuse katteks. Mõistlikult tulutoova tegevuse puudumisel peab võlgnik üles näitama huvi ja aktiivsust mõistlikult tulutoova tegevuse leidmiseks. Kui võlgnik otsustab kasutada temale PankrS § 173 lg-ga 5 koosmõjus täitemenetluse seadustiku § 132 lg-ga 1 antud õigust mitte anda võlausaldajatele üle tulu, mis on väiksem palgaalammäärast, siis see ei muuda olematuks PankrS § 173 lg-s 4 sätestatud kohustust anda üle 25% tulust võlausaldajatele väljamakseteks, kuid näitab, et võlgnik ei tegele mõistlikult tulutoova tegevusega. PankrS § 173 lg 5 eesmärgiks ei ole julgustada võlgniku elama

miinimumpalgast, võimaldades seejuures kohustustest vabaneda ilma kohustusi mingilgi määral täitmata. Eelnevalt selgitatust juhindumine võib olla menetluse lõppedes määrava tähtsusega kohustustest vabastamise otsustamisel. /digitaalselt allkirjastatud/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.