A.K avaldus K.T, Aino Arendus OÜ ja M.V vastu korteriomandite mõtteliste osade hulka kuuluva elamu pinna osas erikasutusõiguse saamiseks või alternatiivselt korteriomandi mõtteliste osade hulka kuuluva elamu pinna osas avaldaja omandiõiguse ja valduse rikkumise lõpetamise ja õigusrikkumise eelse olukorra taastamise nõudes K.T, Aino Arendus OÜ ja M.V avaldus A.K vastu erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimise kohustuse tuvastamiseks, selle tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga, erikasutusõiguse kokkuleppe kohta kinnistusraamatusse märke kandmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja selle asendamiseks kohtulahendiga
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja (puudutatud isik) A.K (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Raja Õnnik Puudutatud isik I (avaldaja) K.T (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Puudutatud isik II (avaldaja) Aino Arendus OÜ (registrikood 11000782), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek Puudutatud isik III (avaldaja) M.V (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Siret Siilbek
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses menetlusosaliste poolt esitatud tõendid.
Pärnu Maakohtu 24.10.2019. a määrus tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni punktid 2-7), millega maakohus määras kindlaks ja mõistis A.Klt K.T kasuks välja menetluskulud 1791,23 eurot ületavas osas; mõistis A.Klt Aino Arendus OÜ kasuks välja menetluskulud 1501,84 eurot ületavas osas ja mõistis A.Klt M.V kasuks välja menetluskulud 1791,23 eurot ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta tühistatud osas menetluskulud A.Klt välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-12 ja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas punktid 1 ja 8), kuid osaliselt muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
3.Rahuldada osaliselt A.K määruskaebus.
4.Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:
4.1.Jätta A.K avaldus rahuldamata.
4.2.Rahuldada K.T, Aino Arendus OÜ ja M.V vastuavaldus.
4.3.Tuvastada A.K tahteavaldus K.Tga järgmise sisuga erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kuuluvad K.T poolt erikasutusõiguse alusel ainukasutamisele järgmised A.M.T Invest OÜ tööl nr MP-0381 tähistatud ruumid: Ruum 1-1 (veranda) suurusega 5,0 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; Ruum 1-2 (esik) suurusega 2,8 m2; Ruum 1-3 (dušš-wc) suurusega 4,0 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; Ruumist 1-4 (sahver) elamu alla ehitatud kelder suurusega 6,1 m2.
4.4.Tuvastada A.K tahteavaldus Aino Arendus OÜ-ga järgmise sisuga erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kuuluvad Aino Arendus OÜ poolt erikasutusõiguse alusel ainukasutamisele järgmised A.M.T Invest OÜ tööl nr MP0381 tähistatud ruumid: Ruum 2-10 (terrass) suurusega 5,6 m2; Ruum 2-3 (elutuba) suurusega 25,7 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; Ruum 2-1 (esikveranda) suurusega 11,0 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; Ruum 2-9 (wc) suurusega 3,0 m2; Ruum 2-7 (trepihall) suurusega 15,4 m2; Ruum 2-8 (tuba) suurusega 11,2 m2; Ruum 2-11 (rõdu) suurusega 3,3 m2.
4.5.Tuvastada A.K tahteavaldus M.Vga erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kuuluvad M.V poolt erikasutusõiguse alusel ainukasutamisele järgmised Adelais Projekt OÜ tööl nr 05-17-MP tähistatud ruumid: Ruum 1 (trepikoda) suurusega 3,2 m2; Ruum 2 (koridor) suurusega 7,1 m2; Ruum 3 (WC) suurusega 1,3 m2; Ruum 4 (magamistuba) suurusega 13,1 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; Ruum 5 (magamistuba) suurusega 7,7 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks.
4.11.3.Aino Arendus OÜ (registrikood 11000782) nõusolek märkuse kandmiseks registriosade nr 1006134, 1006234, 1006334, 1006434 esimesse jakku.
4.12.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on määrusele lisatud Xxx, Kuressaare asuva kinnistu asendiplaanid (A.M.T Invest OÜ töö nr MP-0381 lehed 2 ja 3, millel on tähistatud ainukasutusalade piirjooned ja Adelais Projekt OÜ töö nr 05-17-MP). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.13.Jätta maakohtu ja esimese ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud avaldaja A.K kanda.
4.14.Määrata puudutatud isiku K.T menetluskulude suuruseks 1791,23 eurot.
4.15.Määrata puudutatud isiku Aino Arendus OÜ menetluskulude suuruseks 1501,84 eurot.
4.16.Määrata puudutatud isiku M.V menetluskulude suuruseks 1791,23 eurot.
4.17.Välja mõista A.Klt K.T kasuks 1791,23 eurot.
4.18.Välja mõista A.Klt Aino Arendus OÜ kasuks 1501,84 eurot.
4.19.Välja mõista A.Klt M.V kasuks 1791,23 eurot.
4.20.Välja mõista A.Klt K.T, Aino Arendus OÜ ja M.V kasuks viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
4.21.Jätta rahuldamata K.T menetluskulude kindlaksmääramise avaldus maakohtu ja esimeses ringkonnakohtu menetluses 1128,94 euro ulatuses, Aino Arendus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 937,84 euro ulatuses ja M.V menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1128,94 euro ulatuses.
5.Jätta praeguse määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud A.K kanda.
6.Rahuldada osaliselt K.T määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata K.T menetluskulude suuruseks 240 eurot (sh käibemaks) ning mõista välja A.Klt K.T kasuks määruskaebemenetluse menetluskulud 240 eurot (sh käibemaks).
7.Rahuldada osaliselt Aino Arendus OÜ määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata Aino Arendus OÜ menetluskulude suuruseks 200 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista välja A.Klt Aino Arendus OÜ kasuks määruskaebemenetluse menetluskulud 200 eurot (ilma käibemaksuta).
8.Rahuldada osaliselt M.V määruskaebemenetluse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja määrata M.V menetluskulude suuruseks 240 eurot (sh käibemaks) ning mõista välja A.Klt M.V kasuks määruskaebemenetluse menetluskulud 240 eurot (sh käibemaks).
9.Välja mõista A.Klt K.T, Aino Arendus OÜ ja M.V kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
10.Jätta rahuldamata K.T menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebemenetluses 294,38 euro ulatuses, Aino Arendus OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebemenetluses 245,32 euro ulatuses ja M.V menetluskulude kindlaksmääramise avaldus määruskaebemenetluses 294,38 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.A.K (avaldaja) esitas 24.04.2017 Pärnu Maakohtule avalduse K.T (puudutatud isik I), Aino Arendus OÜ (puudutatud isik II) ja M.V (puudutatud isik III) vastu. 20.05.2019 esitas avaldaja avalduse tervikteksti, milles palus:
- Kohustada puudutatud isikuid andma notariaalselt tõestatud nõusolek järgmisele kokkuleppele: avaldaja ja puudutatud isikud sõlmivad notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mille kohaselt avaldaja kui Kuressaare linnas Xxx asuva korteriomandi nr 3 omanik saab erikasutusõiguse Kuressaare linnas Xxx asuva elamu 2. korruse pinnale, mis on avaldaja esitatud tõendist nr 34 nähtuvalt markeeritud kollasega. Erikasutusõigus hõlmab ka avaldaja õigust eraldada erikasutusõiguse alla kuuluv pind elamu muust pinnast vaheseintega ning ehitada sinna juurdepääs trepi kaudu oma korteriomandi reaalosa elutoast. Puudutatud isikud annavad notariaalselt kinnitatud nõusoleku eelnimetatud erikasutusõiguse kohta märgete kandmiseks kinnistusraamatusse. - Tulenevalt erikasutusõiguse seadmise kokkuleppest anda avaldajale erikasutusõigus Kuressaare linnas Xxx asuva elamu korteriomandite mõttelise osa hulka kuuluvale, avaldaja esitatud tõendil 34 kollasega markeeritud pinnale. - Teha kinnistusraamatu registriosadesse nr 1006134, nr 1006234, nr 1006334, nr 1006334 märked korteri nr 3 omanikule kuuluva erikasutusõiguse kohta vastavalt eeltoodud punktides nimetatud tingimustele. - Alternatiivselt kohustada puudutatud isikuid lubama avaldajal nendega koos ühiselt vallata ja kasutada Kuressaare linnas Xxx asuva elamu kaasomandi eseme hulka kuuluvaid maja 1. ja 2. korrusel asuvaid, avaldaja esitatud tõendil 31 rohelise ja kollasega ning tõendil 32 rohelisega markeeritud ruume. Kohustada puudutatud isikut I ja III eemaldama oma kulul Kuressaare linnas Xxx asuva elamu 2. korrusel asuva vaheseina, mis on avaldaja esitatud tõendil 34 markeeritud punasega. - Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud mõõdistusakti tellimise kulu 250 eurot, mis jagada pooleks avaldaja ja M.V vahel. Avalduses väljatoodud asjaolude kohaselt kuulub avaldajale Kuressaare linnas Xxx asuva elamu korter nr 3. Korteri nr 1 omanik on puudutatud isik I, korteri nr 2 omanik on puudutatud isik II ja korteri nr 4 omanik on puudutatud isik III. Korteriomanikest elab majas alaliselt ainult avaldaja. Avaldaja korter on ühetoaline (köök ja elutuba). Avaldaja elab korteris koos elukaaslasega ning vajab hädasti lisapinda. Korterites nr 1 ja nr 4 ja nendega piirnevates kaasomandi osades peavad puudutatud isik I ja III majutusasutust. Korter nr 2 on välja üüritud äriühingule. Korteriomanikud on kokku leppinud kinnistu kasutamise korras (kasutuskord on kantud ka kinnistusraamatusse), kuid maja kaasomandi osade kasutamise kohta kasutuskorra kokkulepe puudub. Korterid nr 1, 2 ja 3 asuvad maja 1. korrusel ja korter nr 4 maja 2. korrusel (pööningukorrusel). Korteritel nr 1 ja 4 on ühine sissepääs, mille taga asub ka trepikoda ja teisele korrusele viiv trepp. Majal on seega kokku kolm välisust. Avaldaja on majja pääsenud oma välisukse kaudu. Pääs maja teisele korrusele avaldajal puudub. 01.02.2002 sõlmisid korterite nr 1 ja 4 tolleaegne omanik J.V ning korteri nr 2 tolleaegne omanik S.S pärija L.K ning avaldaja kirjaliku kokkuleppe, millega anti avaldajale nõusolek, et avaldaja võib maja pööningule ehitada endale väikese toa, arvestades, et avaldaja kasutada jääks (reaalosa suurusest tulenevalt) 23,47% mõttelise osa pinnast. Selle kokkuleppe alusel märgiti avaldaja 2. korruse toa asukoht maja plaanil avaldaja korteri elutoa peale. Avaldaja ei võtnud sellele plaanile teiste korteriomanike allkirju. Avaldaja uskus, et tal on 01.02.2002 kokkuleppe alusel võimalus ehitada oma korteri elutoa peale tuba sissepääsuga oma korteri elutoast ehitatava trepi kaudu. 2010. aasta alguses tekkis avaldajal võimalus hakata välja ehitama oma tuba maja 2. korrusele. Korteri nr 4 omanik aga ei andnud selleks nõusolekut ega lasknud avaldajat maja 2. korruse kaasomandi hulka kuuluvatesse ruumidesse. Selgus, et 2009. aastal on korteri nr 4 omanikule antud ehitusluba maja 2. korruse
ümberehitamiseks. Avaldaja palub määrata kaasomandi eseme osa erikasutusõiguse vastavalt avalduse esemes toodule. Avaldaja taotlus vastab korterite nr 1, 2 ja 4 õiguseelastega 2002. aasta veebruaris sõlmitud maja teise korruse kaasomandis olevate ruumide kasutuskorra kokkuleppele. Praegu kasutavad teised kaasomanikud maja kaasomandi esemeks olevaid ruume ainuvaldajatena, kuigi nende kasuks ei ole seatud erikasutusõigusi KrtS § 14 mõttes. Ainukesena ei saa maja ehitusprojekti järgset kaasomandi hulka kuuluvat pinda kasutada avaldaja. Alternatiivsete nõuete osas märkis avaldaja, et ta on huvitatud 2. korruse ruumide nr nr 2-1, 2-3 ja 2-5 ühisest kasutamisest, kuni korteriomanikud ei ole sõlminud maja 2. korruse kaasomandi hulka kuuluvate pindade osas erikasutusõiguste seadmise kokkulepet. Selleks, et avaldaja pääseks maja 2. korrusele, peab ta saama kasutada ka maja kaasomandi hulka kuuluvatest 1. korruse ruumidest verandat ja esikut, samuti trepikoda koos trepiga. Avaldaja taotleb omandiõiguse rikkumise lõpetamist. Ruume nr 6 ja 2 eraldava vaheseina ehitamiseks korteriomanikel kokkulepe puudus ning avaldaja nõuab endise olukorra taastamist. Seetõttu palub avaldaja kohustada puudutatud isikuid I ja III eemaldama oma kulul vaidlusaluse vaheseina.
2.Avaldaja märkis 26.06.2019 vastuseks puudutatud isikute avaldusele järgmist. Avaldaja vaidleb vastu puudutatud isiku I taotlusele saada erikasutusõigus ruumidele 1-3 (dušš-wc), 1-4 (sahver) ja 1⁄2 suuruses osas ruumile 1-1 (veranda), sest need ruumid on korteri nr 1 reaalosa ehk eriomandi hulka kuuluvad ruumid. Avaldaja ei vaidle vastu puudutatud isiku I taotlusele saada erikasutusõigus keldrile. Puudutatud isiku I taotleb enda erikasutusse ruume oluliselt väiksema pinna ulatuses võrreldes tema kaasomandi osa suurusega. Seega puudub puudutatud isikul I huvi kasutada maja 2. korrust. Avaldaja ei vaidle vastu puudutatud isiku II taotlusele saada erikasutusõigus ruumidele 2-7 (trepihall) ja 2-9 (WC) osas. Ülejäänud ruumide osas on puudutatud isik II ehitanud ebaseaduslikult endale ruume juurde kaasomandi pinna arvelt (osaliselt ruumid 2-1 (esikveranda) ja 2-3 (elutuba), mis enne oli kuuride alune pind. Puudutatud isik II on ehitanud uue ruumi maja kaasomandi osa (kuurid) peale (ruum 2-8) ning ehitanud maja külge lisaruumid 210 (terrass) ja 2-11 (rõdu). Avaldaja ei ole nõus puudutatud isiku II taotlusega saada erikasutusõigus ruumile 2-8 (tuba), ruumile 2-10 (terrass) ja ruumile 2-11 (rõdu), sest need ruumid on ehitatud avaldaja nõusolekuta. Avaldaja ei ole nõus puudutatud isiku II erikasutusõigusega ruumidele 2-1 (esik-veranda) ja ruumile 2-3 (elutuba) osas, milles need ei ole puudutatud isiku II eriomandi osaks, sest endiste kuuriruumide ümberehitamine toaks ja esikverandaks tehti avaldaja nõusolekuta ning selline kuuriruumide ümberehitamine eluruumideks tähendab kaasomandis oleva asja olulist muutmist. Avalaja on nõus puudutatud isiku III taotlusega saada erikasutusõigus ruumile 1 (trepikoda), osaliselt ruumile 2 (koridor), ruumile 3 (WC) ja ruumile 5 (magamistuba) tingimusel, et puudutatud isikud on nõus avaldaja avalduse põhitaotlusega. Põhjendamata on puudutatud isiku III taotlus saada erikasutusõigus ruumile 4, sest see ruum on tema eriomandi esemeks. Puudutatud isik III taotleb endale ca kolm korda suuremat pinda võrreldes talle kuuluva mõttelise osa suurusega. Maja kaasomandi hulka kuuluva pinna suurus on 60,92 m2. Puudutatud isiku III mõttelise osa suurus on 129/1163 ehk 11,09%. Puudutatud isiku III taotleb erikasutusõigust 31,7%-le kaasomandi pinnast (ruumidele 1, 2, 3 ja 5, ruum 4 ei lähe arvesse, sest see on eriomandi osa hulka kuuluv).
Avaldaja ei taotle endale erikasutusõigust suuremas osas, kui on talle kuuluva mõttelise osa suurus (273/1163 ehk 23,47%). Avaldaja korteriomandi eriomandi eseme hulka kuuluva pinna suurus on 27,3 m2. Avaldaja taotleb erikasutusõigust (vähemalt 1,6 m2 laekõrgusega) pinnale suurusega 7,6 m2. Samas vastaks avaldajale kuuluvale mõttelise osa suurusele pind suurusega 14,3 m2 (arvestades, et kogu maja mõtteliste osade suurus on kokku 60,92 m2). Seega taotleb avaldaja erikasutusõigust poole väiksema pinna suhtes võrreldes tema mõttelise osa suurusega. Sisuline vaidlus on selles, kas ruumi nr 2 (koridor) on õigus täies ulatuses (7,1 m2) kasutada puudutatud isikul III või siis tõendil 34 näidatud ulatuses (3,6 m2 suuruses osas) avaldajal. Puudutatud isikud väidavad ebaõigesti, et ruumi nr 2 kasutamine vastab 2002. aasta kokkuleppele. Ruume 2 ja 6 eraldav vahesein on ehitatud kohta, milleks avaldaja luba ei andnud. See vahesein on ehitatud 3 m võrra avaldaja elutoa peale, kuigi oleks tulnud tõendist nr 8 nähtuvalt ehitada kööktoa (ruumi 4) otsast. Puudutatud isik III ehitas ruumid 1 ja 2 ning vaidlusaluse vaheseina, omamata selleks ehitusluba. Avaldaja ei nõua puudutatud isiku III kasutuses olevate ruumide lammutamist. Vaidluse all on ainult ühe seina asukoht, mis asub tõendist 34 nähtuvate ruumide 2 ja 6 vahel. Avaldaja avalduse rahuldamine tooks kaasa vaid selle seina lammutamise ning uue ehitamise 3 m kaugemale (ruumi nr 3 poole) nii, et avaldaja jaoks tekiks ruumi nr 2 pinna arvel koos ruumi nr 6 seinise pinnaga kokku suurem ruum. Kõnealuse vaheseina eemaldamine vähendab puudutatud isiku III faktilises kasutuses olnud ruumi nr 2 kasutuse ala 3,5 m2 võrra. Vaidlusaluse vaheseina on avaldaja nõus oma kulul eemaldama. Puudutatud isikute seisukohad ja avaldus
3.Puudutatud isikud paluvad jätta avaldaja avalduse rahuldamata (06.06.2019 esitatud vastus). Puudutatud isik III ehitas avaldaja nõusolekul ruumid elamu 2. korrusele 2002. aasta veebruaris. Seega on olemasolev olukord kestnud aastaid. Pärast avaldaja poolt antud nõusolekut ei ole pööningul enam piisavalt vaba pinda, et võimaldada avaldajal ehitada oma korterile lisaks tuba. Pärast seda, kui avaldaja mõistis, et enam ei ole pööningul piisavalt pinda, on avaldaja asunud taganema varasemalt antud nõusolekust. Seega oleks olemasoleva olukorra lõpetamine vastuolus hea usu põhimõttega. Perioodil 2002 – 2010 ei ole avaldaja esitanud puudutatud isikutele pretensioone kasutuskorra osa. Avaldajal oli võimalik 8 aasta jooksul ehitada pööningukorrusele enda ainukasutusse ruumid, kuid avaldaja seda õigust ei kasutanud. Avaldaja andis puudutatud isikule nõusoleku ehitada pööningule täiendav tuba. Ümberkujundused ja lammutused oleksid vastuolus hea usu põhimõttega. Järelikult ei ole täidetud KrtS § 9 lg 3 eeldus. Olemasoleva olukorra säilitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning avaldaja nõude rahuldamise eeldus (KrtS § 9 lg 2 p 1 ja § 9 lg 3) ei ole täidetud. Puudutatud isikud I ja III kasutavad kaasomandi pinnast teisel korrusel vaid 19,7 m2 suurust pinda, mis on 0,29 m2 (19,99-19,70) vähem pinda, kui oleks nende kaasomandi mõttelise osa suurusele vastav osa. Avaldaja soovib, et temal oleks mõttelisele osale vastav osa pööningust, kuid ei pea puudutatud isikute I ja III mõttelise osa suurust asjassepuutuvaks. Ei ole õiglane ega põhjendatud avaldaja avalduse rahuldamine, sest puudutatud isikutele I ja III jääks nende kaasomandi mõttelisele osale mittevastav pind ning avaldaja on ise aktsepteerinud elamu teise korruse kasutuskorda ca 15 aastat. Avaldajale erikasutusõiguse määramine kahjustaks ülemääraselt puudutatud isikute õigustatud huve. Avaldaja soovib seni toiminud kaasomandi kasutamise lõpetada ning nõuab selleks puudutatud isiku III kasutuses oleva ruumi lammutamist. Puudutatud isik III on rajanud 2. korrusele ruumid, mida puudutatud isik III kasutab. Avaldaja avalduse rahuldamise korral kaotaks puudutatud isik III võimaluse kasutada seni viimase 17 aasta jooksul tema kasutuses olnud ruume. Selline tegevus kahjustaks ülemääraselt puudutatud isiku III õigusi. Avaldaja nõue ukse sulgemise või uude asukohta rajamise kohta ei ole
tegelikkuses täidetav. Uks pööningul on rajatud tuletõrje nõudmisel, et tagada juurdepääs korstnajalale. Avaldaja ei ole kaasvaldaja elamu 2. korruse ruumide osas.
4.Puudutatud isikud esitasid 06.06.2019 avalduse erikasutusõiguse saamiseks. Puudutatud isik I palub tuvastada avaldaja tahteavalduse puudutatud isikuga I erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kuuluvad puudutatud isiku I poolt erikasutusõiguse alusel ainukasutamisele järgmised A.M.T Invest OÜ tööl nr MP-0381 tähistatud ruumid: ruum 1-1 (veranda) suurusega 5 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruum 1-2 (esik) suurusega 2,8 m2; ruum 1-3 (dušš-wc) suurusega 4 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruumist 1-4 (sahver) elamu alla ehitatud kelder suurusega 6,1 m2. Puudutatud isik II palub tuvastada avaldaja tahteavalduse puudutatud isikuga II erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kuuluvad puudutatud isiku II poolt erikasutusõiguse alusel ainukasutamisele järgmised ruumid: ruum 2-10 (terrass) suurusega 5,6 m2; ruum 2-3 (elutuba) suurusega 25,7 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruum 2-1 (esik-veranda) suurusega 11 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruum 2-9 (wc) suurusega 3 m2; ruum 2-7 (trepihall) suurusega 15,4 m2; ruum 2-8 (tuba) suurusega 11,2 m2; ruum 2-11 (rõdu) suurusega 3,3 m2. Puudutatud isik III palub tuvastada avaldaja tahteavalduse puudutatud isikuga III erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks, mille kohaselt kuuluvad puudutatud isiku III poolt erikasutusõiguse alusel ainukasutamisele järgmised ruumid: ruum 1 (trepikoda) suurusega 3,2 m2; ruum 2 (koridor) suurusega 7,1 m2; ruum 3 (WC) suurusega 1,3 m2; ruum 4 (magamistuba) suurusega 13,1 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruum 5 (magamistuba) suurusega 7,7 m2 osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks. Samuti paluvad puudutatud isikud asendada avaldaja tahteavalduse erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks ja märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse. Puudutatud isikud paluvad jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avalduse asjaolude kohaselt kasutab puudutatud isik I korteri nr 1 koosseisus ka kaasomandisse kuuluvaid ruume nr 1-1, 1-2, 1-3 ja ruumist 1-4 elamu alla ehitatud keldrit. Selline kasutamine on toimunud kaasomanike nõusolekul (st avaldaja andis sellisele kasutusele nõusoleku 2002. aastal). Pärast seda kui avaldaja on asunud oma nõusolekust taganema, on eelnimetatud ruumide kasutamine toimunud kooskõlas kaasomanike enamuse otsusega (puudutatud isikute I, II ja III nõusolekul). 17 aastat on korteri nr 1 juurde kuulunud täiendavalt ka eelviidatud ruumid, mistõttu peaks olemasoleva korra muutmiseks esinema ülekaalukas huvi. Korter nr 2 paikneb elamu kahel korrusel – 1. korrusel paiknevad ruumid 2-1 kuni 2-6 ja 2-10 ja teisel korrusel ruumid 2-7 kuni 2-11. Avaldaja on märkinud, et puudutatud isik II on ehitanud kokkuleppel teiste korteriomanikega endale maja teisele korrusele oma korteri peale mõttelise osa hulka kuuluvale pinnale toa. Seega möönab avaldaja, et puudutatud isiku poolt tehtavateks töödeks oli ta andnud nõusoleku. Järelikult on puudutatud isikule II erikasutusõiguse andmine nimetatud ruumide osas kooskõlas hea usu põhimõttega. Puudutatud isikule III erikasutusõiguse andmine avalduse resolutsioonis nimetatud ruumide osas on põhjendatud. Nimetatud ruumid on puudutatud isik III välja ehitanud kooskõlas korteriomanike kokkuleppega (ca 17 aastat tagasi). Kuressaare Linnavalitsus oli 2011. aastal seisukohal, et ehitusluba korteri nr 4 laiendamiseks on antud õiguspäraselt ning ehitusloaga ei
ole korteri nr 3 omaniku (avaldaja) õigusi rikutud. Puudutatud isik III on nimetatud ruume kasutanud ca 17 aastat. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus jättis 24.10.2019 määrusega avaldaja avalduse rahuldamata. Maakohus rahuldas puudutatud isikute avalduse erikasutusõiguse kokkuleppe sõlmimiseks. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku I kasuks 2920,17 eurot, puudutatud isiku II kasuks 2439,68 eurot; puudutatud isiku III kasuks 2920,17 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Avaldaja ja puudutatud isikud on Kuresaares Xxx kinnistu korteriomanikud. Seetõttu kuulub igale korteriomanikule tema korteriomandi reaalosa ning reaalosast väljapoole jäävast kaasomandist mõtteline osa. Puudutatud isikule I kuulub 475/1163 mõttelisest osast, puudutatud isikule II kuulub 286/1163 mõttelisest osast, avaldajale kuulub 273/1163 mõttelisest osast ning puudutatud isikule III kuulub 129/1163 mõttelisest osast. Kõik korteriomanikud on oma korteri reaalosasid laiendanud kaasomandi arvelt. Avaldaja soovib saada erikasutust kaasomandi hulka kuuluva 2. korruse pinna osas, mis on märgitud plaanil kollasega (III kd, tl 65), et ehitada tuba oma korteri kohale pööningule ning lisaks soovib avaldaja korteriomandi nr 4 reaalosaga piirnevast koridorist osa enda kasutusse. Avaldaja ja puudutatud isikute soovil on asja lahendamisel hoone 2. korrusel asuvate korter nr 4 ja pööningu ruumide osas aluseks võetud Adelais Projekt OÜ poolt 2017 oktoobris teostatud mõõdistus ning seal asuvad järgmised ruumid: nr 1 trepihall 3,2 m2; nr 2 koridor 7,1 m2; nr 3 wc 1,3 m2; nr 4 magamistuba 13,1 m2; nr 5 magamistuba 7,7 m2 ja nr 6 pööning 4,0 m2. Teisel korrusel oleva korteri nr 2 osas ja esimesel korrusel asuvate korterite nr 1 ja 3 osas on aluseks võetud A.M.T Invest OÜ mõõdistusprojektid. Tähisega „4“ algavad ruumid on korteri nr 4 kasutuses ja tähisega nr „2“ algavad ruumid plaanil on korteri nr 2 kasutuses. Pööninguna tähistatud ruum ei ole ühegi kaasomaniku ainukasutuses. Hooneregistritalituse omaaegsed plaanid (I kd, tl 7-11) ja eelnimetatud mõõdistusprojektid kajastavad kõigi korteriomanike poolt kaasomandi arvelt tehtud juurdeehitisi ja nende alusel on tuvastatav, et väljaehitatud Kungla tänavaga paralleelselt kulgev sein ei paikne avaldaja väidetud asukohas, st seda ei ole ahju võrra nihutatud. Seetõttu ei ole õige ka avaldaja väide, nagu asuks vahesein avaldaja korteriomandi peal. Mis puutub avaldaja esitatud hooneregistri plaani ja puudutatud isikute esitatud mõõdistusprojekti erinevust seoses korteri nr 4 hooneregistrisse kantud reaalosaga, siis nähtub hooneregistriplaanist, et korteri nr 4 reaalosa kulgeb ümber korstnajala ja juurdeehitusega on puudutatud isik III vähendanud oma reaalosaks olnud tuba, liites osa reaalosast juurde ehitatud toaga. Vaidluse all ei ole mõõdistusprojektist tulenev asjaolu, et eluruumi pindalana arvestatakse vaid üle 1,6 m kõrgust eluruumi pindala. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 2 lg 2 järgi peab katusekorruse kaldseintega toas vähim kõrgus olema tagatud vähemalt toa poole pinna ulatuses, seejuures pinna arvestamisel võetakse arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 m. Vastav kõrgusjoon on mõõdistusprojektil märgitud katkendliku punktiirjoonega. Kui võrrelda avaldaja esitatud hooneregistriplaani puudutatud isikute esitatud korterite nr 1 ja 4 mõõdistusprojektiga, nähtub, et kaasomandi arvelt tehtud muudatused hõlmavad ruume 1 (trepikoda), 2 (dušš-wc), 3 (koridor), 5 (tuba) ja 4 (tuba), mida on laiendatud katuseräästani, kuid laiendus hõlmab üksnes katusealust põrandapinda, mida eluruumi pindala sisse ei arvestata, sest see ei vasta eluruumile esitatavatele nõuetele. Vaidlus puudub selles, et korterid nr 1 ja 4 on ümberehituse ning laienduste käigus faktiliselt omavahel liidetud, neil on ühine sissepääs ja trepikoda, kus asub ka 2. korrusele viiv trepp. Majal on seega kokku kolm välisust. Avaldaja ja puudutatud isik II pääsevad oma reaalosadele ilma kõnealust trepikoda kasutamata (otse õuest). Puudutatud isikud I ja III kasutavad ühist trepikoda.
Pööningukorruse vabale ruumile pääseb seega läbi korterite 1 ja 4 ühise laienduse ning korteri nr 4 juurdeehitise. Vabaks jäänud pööninguruumi pääsemiseks on rajatud uks (vt II korruse osaline plaan, fotod, paikonna vaatluse protokoll tl 43-52). Avaldaja on esitanud kaks kaasomanike vahelist kokkulepet/nõusolekut ümberehituste ja laienduste kohta. 01.02.2002. a nõusolekust (I kd, tl 7, 8) nähtub, et avaldaja on andnud nõusoleku J.V pööningukorrusel asuva korteri remondi ja pööningu osa mõttelise jaotusega maja elanike vahel. Dokumendi pöördele on lisatud, et Viirsalu kasutatav pind tuleb vastavalt joonisel märgitule: 1) majaga põiki tuleb seina pikendus kööktoa otsast risti katuse alla ja 2) sein korstnast maja keskosa mööda kuni Siineri kandeseinani. Kui võrrelda asjas esitatud korterite nr 1 ja 4 teostusmõõdistusi, tuleb nõustuda puudutatud isikutega selles, et ligilähedaselt sellise juurdeehituse ongi korter nr 4 kaasomandi arvelt teinud ning seega on avaldaja andnud nõusoleku toa nr 4-5 väljaehitamiseks kaasomandi arvelt. Lisaks on avaldaja nõustunud esiku ehitamisega, mille tarvis pidi puudutatud isik III rajama majaga põiki oleva seina pikenduse kööktoa otsast risti katuse alla. Sellega andis avaldaja ka nõusoleku ruumide 4-2, 4-1 ja olulises osas ruumi 4-3 korteri nr 4 omaniku ainukasutusse andmiseks. Samuti andis avaldaja nõusoleku toa nr 4-4 laiendamiseks räästa alla, nõustudes risti asuva seina väljaehitamisega. Puudutatud isikud osundavad seega õigesti, et ainus ala, mis ei ole avaldaja nõusolekuga hõlmatud, on ligi 3 m2 suurune ala toa nr 4-5 (5) ja pööningu vaba pinna sissepääsu ees. Seega on kaasomanike vahel juba kokkulepe ka enamuse puudutatud isiku III ainukasutuses olevate ruumide osas ning antud juhul soovib avaldaja taganeda 15 aastat tagasi antud nõusolekust ja nõuda enda ainukasutusse pinda, mille varasemalt on lubanud puudutatud isiku III ainukasutusse. Avaldaja on seisukohal, et tulenevalt tema esitatud 01.02.2002 nõusolekust (I kd lk 12) on tal õigus ehitada oma korteri elutoa peale tuba sissepääsuga sinna oma korteri elutoast ehitatava trepi kaudu. Puudutatud isikute vastuväite kohaselt kinnitas L.K 11.05.2017, et ta ei ole sellist nõusolekut allkirjastanud. Kuna 20.09.2017 eelistungil ei soovinud avaldaja selle dokumendi ehtsuse kindlakstegemiseks allkirjaekspertiisi läbiviimist, siis tuginedes TsMS § 277 lg-le 4 maakohus nimetatud dokumenti kohtlahendi tegemisel ei arvesta. Avaldaja nõude rahuldamine eeldaks seda, et aastaid kehtinud kasutuskord muutuks ning see ei vastaks enam kaasomanike sõlmitud kokkulepetele, mh tuleb kõrvaldada olemasolev vahesein, mis tekitaks kahju puudutatud isikule III, sest eeldaks viimase kasutuses olevate ruumide lammutamist ja ümberehitamist. Avaldaja on andnud nõusoleku, et korteri nr 4 kööktoast ehitatakse risti pikendus katuseni ning ehitatakse ka sein korstnast maja keskosa mööda Siineri (varasem korteri nr 2 omanik) kandeseinani. Sellise nõusoleku järgi on korteri nr 4 omanik korteri juurdeehituse ka välja ehitanud, v.a osas, milles pidi risti paiknevat kandeseina nihutama, et toale nr 4-5 oleks võimalik rajada sissepääs. Avalduse rahuldamisel peab puudutatud isik III ümber ehitama kaks magamistuba (toad nr 4 ja 5) ning kuigi kohus on märkinud paikvaatluse raames, et 90 cm ukse rajamine tubade nr 4 ja 5 vahele ei ole välistatud, puuduvad tõendid, et see oleks ka ehitus-tehniliselt võimalik. Nimelt paikneb neid tubasid ühendavas seinas pliit/soojamüür ning selle kõrvale jääv osa seinast võib ukse ehitamiseks olla liiga madal, sest jääb viilkatuse kalde alla. Seega juhul, kui avaldaja nõue rahuldada avaldaja pakutud viisil, kaotaks korteri nr 4 omanik avaldaja nõusolekul rajatud toale ligipääsu. Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 2 järgi peab siseukse laius olema vähemalt 700 mm ja kõrgus 1950 mm.
Kohus nõustub puudutatud isikutega selles, et avaldaja poolt esitatud arvutused on ebatäpsed ja lähtuvad ebaõigetest andmetest. Puudutatud isikutel I ja III on õigus kasutada 51,94% elamu teise korruse pinnast ning avaldaja esitatud Adelais Projekt OÜ mõõdistusega (I kd lk 187) on tõendatud, et nad kasutavad 0,29 m2 võrra väiksemat pinda kui nende kaasomandi mõttelisele osale vastaks. Avaldaja on omaks võtnud, et 2002. aastal andis ta nõusoleku korteri nr 4 laiendamiseks. Samuti ei ole vaidlust selles, et alles 2010. aastast alates väljendas avaldaja soovi ehitamiseks. Seega ca 8 aasta jooksul aktsepteeris avaldaja menetlusosaliste poolt maja 2. korruse kasutamise korda. Asjas ei nähtu, et ajaperioodil 2002 – 2010 oleks avaldaja esitanud puudutatud isikutele pretensioone kasutuskorra osa. Pärast avaldaja poolt antud nõusolekuid, ei ole aga pööningul enam piisavalt vaba pinda, et võimaldada avaldajal ehitada oma korterile lisatuba. Seega oleks olemasoleva olukorra lõpetamine vastuolus hea usu põhimõttega ning kohus ei saa avaldaja esitatud avaldust rahuldada, kuna tahteavalduste andmiseks kohustamise esimene eeldus (KrtS § 9 lg 2) ei ole täidetud. Avalduse rahuldamisel jääks puudutatud isikutele I ja III nende kaasomandi mõttelisele osale mittevastav pind ning avaldaja on ise aktsepteerinud elamu teise korruse kasutuskorda ca 15 aastat. Elamul on 4 kaasomanikku ning puudutatud isikud esindavad korteriomanike enamust, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Käesoleval juhul kolm kaasomanikku neljast ei pea avaldaja nõuet põhjendatuks ning on seisukohal, et mistahes ümberkujundused ja lammutused oleksid vastuolus hea usu põhimõttega. Järelikult ei ole täidetud ka KrtS § 9 lg 3 eeldus. Seega tuleb nõustuda puudutatud isikutega selles, et olemasoleva olukorra säilitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning avaldaja nõude rahuldamise eeldus (KrtS § 9 lg 2 p 1 ja § 9 lg 3) ei ole täidetud.
6.Maakohus asus seisukohale, et avaldaja alternatiivsed nõuded on perspektiivitud. Avaldaja nõue on vastuolus KrtS § 31 lg-ga 2 ning ei kuulu rahuldamisele. Puuduvad tõendid ka selle kohta, et vaidlusaluse vaheseina ehitamine oleks käsitletav kaasomandi olulise muutmisena. Endise olukorra taastamise nõue on vastuolus AÕS § 72 lg-st 5 tuleneva hea usu põhimõttega ega kuulu rahuldamisele.
7.Järgmisena käsitles maakohus puudutatud isikute esitatud nõudeid. Arvestades aegade jooksul välja kujunenud ning kokkuleppeliselt seni toiminud elamu kasutamise korda ning kaasomanike õigustatud huve asus kohus seisukohale, et puudutatud isiku I taotlus on kooskõlas KrtS § 9 lg-ga 2 ning § 13 lg-ga 2. Asjas esitatud tõendite kohaselt on puudutatud isik I kui korteri nr 1 omanik alati kasutanud ruume nr 1-1, 1-2, 1-3 ja ruumist 1-4 elamu alla ehitatud keldrit ning selline kasutamine on olnud kooskõlas kaasomanike nõusolekuga, millele ka avaldaja on andnud 2002. aastal oma nõusoleku. Käesolevajal ajal on nimetatud ruumide kasutamine kooskõlas ka kaasomanike enamuse otsusega, sest puudutatud isikud I, II ja III on sellega nõustunud. Kuna avaldaja ei ole esile toonud õiguslikku huvi koridori ja trepi ning elamu
2.korruse vaba pinna kasutamiseks, mida ta ei ole viimase 17 aasta jooksul kasutanud, siis ei kahjustaks olemasoleva faktilise olukorra säilitamine ka avaldaja huve. Õiguskindluse huvides on puudutatud isikul I õigus nõuda avaldajalt korteriomanike kokkuleppe sõlmimist ning vastavasisulise tahteavalduse asendamist kohtumäärusega ning seega määrab kohus tema erikasutusse ruumid 1-1, 1-2, 1-3 ja 1-4 ruumi all oleva keldri. Korter nr 2 paikneb elamu kahel korrusel: 1. korrusel paiknevad ruumid 2-1 kuni 2-6 ja 2-10 ja teisel korrusel ruumid 2-7 kuni 2-11. Vaidlus puudub selles, et korteri nr 2 omanik on ehitanud kokkuleppel teiste korteriomanikega endale maja teisele korrusele mõttelise osa hulka kuuluvale pinnale toa oma korteri peale, milleks on nõusoleku andnud ka avaldaja. Seega on puudutatud isikule II erikasutusõiguse alusel taotletud ruumide ainukasutamise andmine KrtS § 9 lg-ga 2
ning §-ga 14 alusell kooskõlas hea usu põhimõttega ning kaasomanike enamuse otsusega. Kõnealuste ruumide ühetaoline kasutamine puudutatud isik II poolt on toimunud pikema ajal vältel. Seetõttu puudutatud isikul II õigus nõuda avaldajalt korteriomanike kokkuleppe sõlmimist taotletud ruumide määramiseks puudutatud isiku II ainukasutusse erikasutusõiguse alusel. Kohus leidis, et puudutatud isikule III erikasutusõiguse andmine taotletud ruumide osas on põhjendatud. Puudutatud isik III on ehitanud nimetatud ruumid välja kooskõlas korteriomanike kokkuleppega ca 17 aastat tagasi. Puudutatud isik III on kasutanud nimetatud ruume väga pika perioodi jooksul - ca 17 aastat ning kasutamine on toimunud kaasomanike (korteriomanike) enamuse nõusolekul, teadmisel ja heakskiidul. Avaldaja ise on andnud nõusoleku korteri nr 4 pööningu kasutuskorra lahenduse suhtes. 2002. aastal ei olnud puudutatud isikul III võimalik eeldada, et avaldaja ei kasuta võimalust ehitada elamu teisele korrusele soovitud ruume ja annab hiljem hoopis puudutatud isikule III nõusoleku ruumide välja ehitamiseks, mis omakorda tegelikkuses välistab avaldaja poolt pööningu väljaehitamise.
8.Järgmisena käsitles maakohus menetluskuludega seonduvat. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, sest lahend tehti avaldaja kahjuks. Maakohus rahuldas puudutatud isikute avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Määruskaebus
9.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja 20.05.2019 esitatud avaldus ning rahuldada puudutatud isikute avaldused osaliselt ja jätta menetluskulud mõlemas kohtuastmes menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud mõõdistusakti tellimise kulu 250 eurot, millest 125 eurot mõista välja puudutatud isikult III avaldaja kasuks. Kui maakohtu määrus jõustub, siis on avaldaja ainuke maja korteriomanik, kellel ei ole erikasutusõigust maja kaasomandi hulka kuuluvale pinnale ning kes maja korteriomanikest ainsana ei saa ka faktiliselt kasutada maja kaasomandi hulka kuuluvat pinda, mis ei ole erikasutusõigustega hõlmatud ja mis on seega jätkuvalt kõigi korteriomanike kaasvalduses. Kõnealuseks pinnaks on ruum nr 6, mis nähtub maakohtu määruse lisaks olevalt 2. korruse osaliselt plaanilt. Ruum 6 on ainuke ruum, mille kasutamist puudutatud isikud ei taotlenud ja mida maakohus ühegi korteriomaniku erikasutusse ei määranud, ehkki avaldaja taotles ka seda ruumi oma erikasutusse. Nimelt soovib avaldaja ruumi 6 ühendada ruumi 2 osaga (2. korruse koridoriga) nii, et kokku tekiks 7,6 m2 suurune pind, mille avaldaja saaks võtta kasutusse eraldi ruumina, ehitades sinna pääsemiseks trepi oma korteri elutoast. Maakohus määras puudutatud isikute I ja III kasuks erikasutusõiguse selliselt, et avaldaja ei pääse ruumi 6, ehkki avaldaja on jätkuvalt selle ruumi kaasvaldaja. Ruum 6 piirneb puudutatud isikule III määratud erikasutusõigusega hõlmatud pinnaga ja keegi teistest korteriomanikest ei pääse sinna ruumi ilma viimase nõusolekuta. Sellega on maakohus sisuliselt määranud puudutatud isiku III ainuvaldusesse ka ruumi nr 6, kuigi puudutatud isik III sellist taotlust oma hagita menetluse avalduses maakohtule ei esitanud. Maakohtu 02.03.2018 vaatlusprotokollist nähtub, et puudutatud isik III hoiab ruumis nr 6 vana mööblit. Seega on kõnealune ruum puudutatud isiku III faktilises valduses. Puudutatud isik III ei saa tugineda majutusasutuse pidamise huvile, sest majutusasutuse pidamine tähendab kaasomandis oleva asja majandusliku otstarbe olulist muutmist AÕS § 74 lg 1 mõttes, mistõttu oleks selleks vaja kõigi kaasomanike nõusolekut. Samuti on selline kaasomandi eseme kasutamine vastuolus AÕS § 72 lg-ga 5, sest majutusasutuse pidamine ühe korteriomaniku poolt ei vasta kõigi korteriomanike kui kaasomanike huvidele, sest teised korteriomanikud ei saa sellisest majandustegevusest kasu. Puudutatud isik III ei ole tõendanud, et täidetud on kõik avaliku õigusega majutusasutuste
pidamisele esitatavaid nõuded, sh tuleohutuse nõuded. Maakohus ei järginud TsMS § 477 lgtest 5 ja 7 tulenevat kohustust selgitada ja hinnata omal algatusel, kas puudutatud isik III on majutusasutuse pidamiseks kasutusluba ning kas puudutatud isiku III poolt majas peetav majutusasutus vastab majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määrusega nr 43 kehtestatud õigusaktile „Nõuded majutusettevõttele“. Maakohus määras puudutatud isikule III erikasutusõiguse kaasomandi eseme hulka kuuluvale pinnale, mis on pea kolm korda suurem pinnast, millele tal oleks õigus talle kuuluva mõttelise osa suurust arvestades. Puudutatud isik III rikkus 2002. aasta kokkuleppeid sellega, et ehitas vaheseina risti üle avaldaja elutoa lae, tehes sellega võimatuks avaldajale nende kokkulepetega lubatud toa ja sinna tuppa trepi kaudu juurdepääsu ehitamise. Lisaks palus avaldaja alternatiivselt kohustada puudutatud isikuid I ja III eemaldama maja teisele korrusele ebaseaduslikult ehitatud vaheseina, mis kulgeb risti üle avaldaja korteri elutoa lae. Maakohus jättis selle taotluse ebaõigesti rahuldamata leides, et puuduvad tõendid selle kohta, et vaidlusaluse vaheseina ehitamine oleks käsitletav kaasomandi olulise muutmisena. Samas on maakohus tuvastanud, et puudutatud isikud on hõivanud ligi 3 m2 suuruse ala, mis ei ole avaldaja nõusolekuga hõlmatud. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kõnealune ala asub just teisel pool vaidlusalust vaheseina, ruumis nr 2, mille jagamise üle avaldaja ja puudutatud isik III vaidlevad. Vaatlusprotokolliga on tõendatud, et puudutatud isikul III on võimalik ehitada ruumist 4 uks ruumi nr 5. Samuti on tõendatud, et ruumi nr 6 väiksus ei võimalda ehitada sinna ruumi, kui ehitada sinna juurdepääs trepi kaudu.
10.Avaldaja leiab, et maakohus oleks pidanud jätma kõigi menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, välja arvatud 28.09.2017 mõõdistusakti tellimise kulu 250 eurot, mille osas taotles avaldaja selle pooleks jagamist avaldaja ja puudutatud isiku III vahel ning 125 euro väljamõistmist puudutatud isikult III avaldaja kasuks. Menetlus on toimunud ka puudutatud isikute huvides. Avaldaja ei nõustu sellega, et puudutatud isikute menetluskulud on põhjendatud. Menetluse edasine käik
11.Puudutatud isikud I, II ja III avaldaja määruskaebusega ei nõustu.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
13.Ringkonnakohus määras avaldajale ja puudutatud isikutele tähtaja ringkonnakohtu küsimustele vastuse ja tõendite esitamiseks. Avaldaja esitas kohtule vastuse 24.11.2020 ja puudutatud isikud esitasid vastuse 25.11.2020.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas (määruse resolutsiooni punktid 2-7). Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue määruse. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 1-12 ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas punktid 1 ja 8), kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
15.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.
16.Avaldaja on määruskaebuses märkinud, et ta vaidlustab maakohtu määruse tervikuna ning ringkonnakohtule 24.11.2020 täpsustuses märkinud, et vaidlustab maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1-8 ja menetluskulude kohta käivad p-d 1-8. Seetõttu lähtub ringkonnakohus sellest, et avaldaja on maakohtu määruse vaidlustanud tervikuna.
17.Ringkonnakohus analüüsib esmalt avaldaja nõudeid, sh alternatiivseid nõudeid (I), seejärel puudutatud isikute nõudeid (II). Edasi käsitleb ringkonnakohus maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (III) ning teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused
(IV).
I (A)
18.Kehtivas KrtS-s on kasutuskorrale sarnane KrtS §-s 14 sätestatud erikasutusõigus, mis on oluline korteriomanike vahelise kokkuleppe liik. Tegemist on korteriomaniku õigusega kasutada lisaks eriomandi esemele veel mingit osa kaasomandi esemest teisi kaasomanikke täielikult või osaliselt välistavalt. KrtS § 14 lg 1 järgi võib korteriomanike kokkuleppega anda osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega. Korteriomanike kokkulepe kehtib korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud kinnistusraamatusse eriomandi sisuna (KrtS § 13 lg 3). Korteriomanik võib KrtS § 13 lg 2 ja § 9 järgi nõuda kohtult kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistusraamatu kannete tegemiseks teiste korteriomanike vajalikke tahteavaldusi. KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tahteavalduse asendamise eeldusteks, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega ning muudatustega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Kohtulahend asendab teiste korteriomanike tahteavaldusi (TsÜS § 68 lg 5).
19.Avaldaja taotleb enda erikasutusse 2. korrusel asuvat ruumi nr 6 (pööning) ja osa ruumist nr 2 (koridor). Avaldaja on seisukohal, et kaasomanike vahel on selles osas kaasomandi kasutamise kohta kokkulepe.
20.Kolleegium märgib, et kaasomandis olevate ruumide kasutusse andmine teisele kaasomanikule on asja kasutamise seisukohast üheks kõige olulisemaks küsimuseks, mis tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel.
21.Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas ja millise sisuga kokkulepe oli kaasomanike vahel kaasomandi kasutamise kohta. Maakohus leidis, et: - kaasomanike vahel on kokkulepe enamuse puudutatud isiku III ainukasutuses olevate ruumide osas (maakohtu määruse p-d 12, 16); - kaasomanike vahel on kokkulepe selle kohta, et korteri nr 1 ja 4 omanikud (puudutatud isikud I ja III) kasutavad treppi ja verandat ühiselt ning avaldaja peab ise rajama trepi. Samuti toimub elamu teise korruse kasutamine kaasomanike varasemalt sõlmitud kokkulepete alusel (maakohtu määruse p 13). - puudutatud isik I kui korteri nr 1 omanik on alati kasutanud ruume nr 1-1, 1-2, 1-3 ja ruumist 1-4 elamu alla ehitatud keldrit ning selline kasutamine on olnud kooskõlas kaasomanike nõusolekuga, millele avaldaja on andnud 2002. aastal oma nõusoleku (maakohtu määruse p 14). Avaldaja määruskaebuses eeltoodud maakohtu seisukohtadega ei nõustunud.
Kolleegium leiab, et maakohus ei ole välja toonud, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes maakohus leidis, et kaasomanike vahel oli kaasomandi kasutamise kohta kokkulepe maakohtu väljatoodud osas. Kaasomanike kokkuleppe tuvastamisel tuleb kindlaks teha, kuidas kaasomanikud kaasomandi eseme kasutamises kokku leppisid ning see kokkulepe peab olema piisavalt arusaadav ja üheselt mõistetav. Kaasomanike kokkulepe võib olla ka vormivaba. Seega ei ole tingimata vajalik kaasomanike kirjalik kokkulepe.
21.1.Avaldaja on esitanud kohtule kaks 01.02.2002 allkirjastatud nõusolekut (esimene nõusolek I kd, tl 12 ja teine nõusolek I kd, tl 13, 14). Esimese nõusoleku jättis maakohus TsMS § 277 lg 4 alusel arvestamata asja lahendavas lõpplahendis, märkides, et avaldaja selle dokumendi ehtsuse kindlakstegemiseks allkirjaekspertiisi läbiviimist ei soovinud. Avaldaja arvates oli see üllatuslik. Ekspertiisi määramist menetluses taotlesid puudutatud isikud (I kd, tl 48). Maakohus ekspertiisiga seonduvat menetlusosalistega sisuliselt ei arutanud ning võttis dokumendi ehtsuse osas seisukoha lõpplahendis. Sellega rikkus maakohus menetlusõiguse normi. TsMS § 463 lg 1 esimese lause kohaselt lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused määrusega. TsMS § 238 lg 4 sätestab, et tõendi vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse, mh võib kohus teha suulise või kirjaliku määruse kohtuistungil (TsMS § 464 lg 2). Kuid vaidlusaluse dokumendi arvestamata jätmine ei toonud kaasa ebaõiget lahendit, sest eelnimetatud kahe nõusoleku põhjal ei ole võimalik kindlaks teha kaasomanike täpset kokkuleppe sisu ning mh seda, kui suurt pinda korteri nr 4 omanik (puudutatud isik III) võis kaasomanike kokkuleppel kasutada. Avaldaja avaldas, et nõusolekus viidatud joonisele allkirju ei antud, mistõttu ei ole avaldaja arvates joonist võimalik arvestada (IV kd, tl 14). Avaldaja on avaldanud, et seda joonist kohtule esitatud ei ole (I kd, tl 160 pöördel). Avaldaja viidatud tõend nr 12 (I kd, tl 18) ei ole kaasomanike kokkulepe ning sellest ei ole võimalik kaasomanike kokkuleppe täpset sisu tuvastada. Tegemist on M.V selgitusega linnavalitsusele. Kuna kaasomanike kokkulepe võib olla ka vormivaba, siis oli pooltel võimalik selgitada kokkuleppe sisu. Ringkonnakohus selgitas, et kui menetlusosaliste arvates oli kaasomanike vahel kokkulepe, et korteri nr 4 omanik võib teise korruse ruume kasutada ja ümberehitusi teha, siis on nii avaldajal kui ka puudutatud isikutel võimalik selgelt joonisel välja tuua, milles kokkulepe seisnes ja milline pind anti korteri nr 4 ainukasutusse. Pooled esitasid ringkonnakohtule joonised, kus märkisid ära nende arvates oleva kokkuleppe sisu (avaldaja esitatud joonis IV kd, tl 22; puudutatud isikute esitatud joonis IV kd, tl 29). Avaldaja ringkonnakohtu küsimusele ei vastanud ning märkis joonisel ära ala, mis avaldaja arvates on kaasomanike kokkuleppega antud tema kasutusse. Puudutatud isikute arvates on kaasomanike kokkuleppega antud puudutatud isiku III kasutusse 2. korrusel olevad ruumid nr 1, 2, 3 ja 5. Järgmisena kontrollib ringkonnakohus, kas ja millise sisuga kokkulepe oli kaasomanike vahel kaasomandi kasutamise kohta.
21.2.Puudututatud isik I kasutab 1. korrusel olevaid kaasomandis olevaid järgmisi ruume: osaliselt verandat, mis enne ümberehitust oli esik; koridori, mis on väiksemaks tehtud dušš-wc
tõttu ja sahvri alla ehitatud keldrit (I kd, tl 7 ja 81). Ülejäänud ruumid on eriomandi esemeks (I kd, tl 7). Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et kaasomanike vahel on kokkulepe selle kohta, et puudututatud isik võib kasutada 1. korrusel olevaid kaasomandis olevaid ruume. Kohtule ei ole esitatud ka kirjalikku kokkulepet selle kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kaasomaike vahel kokkulepe 1. korrusel eelnimetatud kaasomandis olevate ruumide kasutamise kohta.
21.3.Avaldaja on kohtule korduvalt avaldanud, et korteri nr 2 omanik on ehitanud kokkuleppel teiste korteriomanikega endale maja 2. korrusele mõttelise osa hulka kuuluvale pinnale (u 15 m2) toa (tuba nr 7 ehk ruum 2-7) oma korteri peale (I kd, tl 2 pöördel, tl 185 pöördel, p 3, II kd, tl 3, 321). Avaldaja on lisaks selgitanud, et korteri nr 2 ruumide nr 2-7 (trepihall) ja 2-9 (wc) puudutatud isiku ainukasutusse andmine on kooskõlas kaasomanike kokkuleppega (III kd, tl 84). Avaldaja ei ole nõus puudutatud isiku taotlusega saada erikasutusõigus ruumidele nr 2-8 (tuba), ruumile 2-10 (terrass) ja ruumile 2-11 (rõdu) (III kd, tl 84). Samuti avaldas avaldaja, et ta andis puudutatud isikule II nõusoleku vaid maja 1. korruse osade vaheseinte ja välisseinte lammutamiseks ning avaldaja viitas puudutatud isikute esitatud tõendile nr 9 (I kd, tl 133 pöördel, tl 161, tõend nr 9 tl 109, 186, III kd, tl 84). 20.09.2017 toimunud kohtuistungil selgitas avaldaja, et puudutatud isikule II oli antud nõusolek vaid lammutamiseks ning puudutatud isiku II osas avaldajal pretensioone ei ole (I kd, tl 174). Seega nähtub avaldaja väljatoodust, et avaldaja andis puudutatud isikule II nõusoleku maja 2. korrusele mõttelise osa hulka kuuluvale pinnale ehitada ja kasutada ruume nr 2-7 ja 2-9. Puudutatud isikute seisukoht ühtib selles osas avaldaja avaldatuga. Seega on kõik kaasomanikud käesolevas menetluses tunnustanud seda, et puudutatud isikul II on kaasomanike kokkulepe kasutada 2. korruse ruume nr 2-7 ja 2-9. Muus osas avaldaja nõusolekut andnud ei ole. Seega muus osas puudub kaasomanike vahel kokkulepe.
21.4.Avaldaja avaldas, et ta oli nõus sellega, et korteri nr 4 omanik (puudutatud isik III) ehitab endale avaldaja antud nõusoleku kohaselt lisatoa (tuba nr 5) (I kd, tl 135 pöördel, p 6.1., II kd, tl 6, tl 321). Korteri nr 4 omanik on ilma kõigi kaasomanike nõusolekuta ehitanud elamu 2. korrusele duširuumi ja wc ning muutnud reaalosaks oleva ruumi suurust (I kd, tl 159 pöördel, 160, II kd, tl 6). Puudutatud isikud asusid seisukohale, et kaasomanike kokkulepe hõlmab kõiki puudutatud isiku III poolt väljaehitatud ruume 2. korrusel ehk ruume nr 4-1, 4-2. 4-3, 4-5 (III kd, tl 76). Puudutatud isikud selgitasid ringkonnakohtule, et ainus ala, mis ei ole avaldaja nõusolekuga hõlmatud, on ligi 1 m2 suurune ala toa nr 4-5 sissepääsu ees (IV kd, tl 25). Seega nähtub, et kaasomanike kokkuleppel kasutab puudutatud isik III ruumi nr 4-5. Muus osas kaasomanike vahel kokkulepe puudub. (B)
22.Avaldaja taotleb enda erikaustusse 2. korrusel asuvat ruumi nr 6 (pööning) ja osa ruumist nr 2 (koridor). Ruumid, mida avaldaja enda erikasutusse taotleb, on märgitud avaldaja poolt 24.11.2020 esitatud lisas nr 1 kollase värviga (sh kollasel taustal punasega viirutatud ala). Joonisel punase värviga märgitud vaheseina, mis eraldab ruumi nr 6 ruumist nr 2, soovib avaldaja lammutada. Selliselt tahab avaldaja 2. korrusele ehitada omale toa juurdepääsuga oma alumisest korterist – avaldaja tahab ehitada trepi oma korteri elutoast maja 2. korruse ruumi nr 2 (koridori) sellesse ossa, mis jääks avaldaja erikastusse.
23.Kuna kaasomanike vahel puudub kokkulepe nende ruumide kasutamise osas, mille erikasutusõigust avaldaja taotleb, siis on võimalik asja lahendamisel lähtuda senisest kasutuskorrast, kõigi kaasomanike ühistest huvidest, kaasomandi mõtteliste osade suurusest, hea
usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning muudest olulistest asjaoludest ja vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid.
24.Maakohus on asja lahendamisel aluseks võtnud A.M.T. Invest OÜ kaks tööd nr MP-0381 (korterite nr 1 ja 3 osas 17.08.2011 töö ja korteri nr 2 osas 14.09.2011 töö; I kd, tl 81 ja tl 101, 102) ja Adelais Projekt OÜ töö nr 05-17-MP (korteri nr 4 osas, I kd, tl 189). Ka ringkonnakohus lähtub nendest töödest. Arvestades igale menetlusosalisele kuuluva mõttelise osa suurusega ja reaalselt kasutuses oleva mõttelise osa suurusega, kasutab puudutatud isik I temale kuuluvast mõttelisest osast vähem pinda; puudutatud isik II kasutab enam pinda; avaldaja kasutab vähem pinda ja puudutatud isik III kasutab enam pinda. Puudutatud isikud I ja III kasutavad mõttelisest osast kokku vähem pinda neile kokku kuuluvast mõttelisest osast, mis on asja lahendamisel üheks tähtsust omavaks asjaoluks. Samale järeldusele jõuab ka avaldaja väljatoodud arvandmete kohaselt, kui võtta aluseks see, et mõtteliste osade alla jääva pinna suurus on 60,92 m2. Kolleegiumi hinnangul on mõistlik puudutatud isikute I ja III poolt kasutatavat pinda ja kaasomandi osa suurusi vaadelda koos tervikuna, sest puudutatud isikud I ja III on oma korterid kokku ehitanud (I kd, tl 51, p 3.4.5; III kd, tl 188 pöördel, p 2.2.2.; IV kd, tl 25 pöördel). Puudutatud isikutel I ja III on eraldi ühine sissepääs nendele kuuluvatele korteriomanditele ning praegusel juhul on nende sissepääsu kaudu juurdepääs ka vaidlusaluse 2. korruse ruumi nr 2 (koridor) ja ruumi nr 6 (pööningule). Mujalt nendesse ruumidesse praegusel juhul sissepääsu ei ole. Tähtsust omab asjaolu, et kui avaldaja erikasutusse jääks avaldaja soovitud ruumi nr 2 osa, siis kaotab puudutatud isik III juurdepääsu 2. korrusel tema kasutuses olevasse ruumi (tuppa) nr 5 ning vajalik oleks uue ukse ehitamine ruumist (toast) nr 4 ruumi (tuppa) nr 5. Puudutatud isikul III tuleks uus uks ehitada toast nr 4 tuppa nr 5, kuid selles seinas asub soojamüür ning ehitatav uks jääks osaliselt kaldseina alla (paikvaatluse pildid II kd, tl 44, 45), mistõttu ei vastaks uks nõuetele. Ehitusseadustiku (EhS) § 11 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 3 lg 2 p 2 ja 4 järgi peab siseukse laius olema vähemalt 700 mm ja kõrgus 1950 mm. Nende nõuete eesmärgiks on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Avaldaja avaldas ringkonnakohtule, et ta sai ruumi nr 6 (pööningut) kasutada 1999. aasta suvest kuni 2001. aasta sügiseni. Alates 2001. aasta sügisesest ei ole avaldaja ruumi nr 6 (pööningut) kasutanud ja avaldajal puudub sellele juurdepääs. Tähtsust omab ka asjaolu, et avaldaja on avaldanud, et ebamõistlik oleks avaldajale määrata ainukasutusse lisapind mujale (II kd, tl 5). Samuti avaldas avaldaja, et ta ei pretendeeri kaasomandi kasutamisele osas, mida kasutab puudutatud isik II (I kd, tl 186, IV kd, tl 42 pöördel). Eeltoodud asjaolusid arvestades ei ole võimalik avaldaja avaldust rahuldada ning maakohus jättis avalduse lõppjäreldusena õigesti rahuldamata. Avaldaja avalduse rahuldamata jätmisel tuleb seega kogumis arvestada järgmiste asjaoludega: puudutatud isikud I ja III kasutavad koos kokku vähem pinda, arvestades nende mõtteliste osade suurust; puudutatud isikutel I ja III on eraldi sissepääs nendele kuuluvatele korteriomanditele ning praegusel juhul on nende sissepääsu kaudu juurdepääs ka vaidlusaluse 2. korruse ruumi nr 2 (koridor) ja ruumi nr 6 (pööningule); puudutatud isikud I ja III on oma korterid kokku ehitanud; avaldaja avalduse rahuldamisel kaotab puudutatud isik III juurdepääsu 2. korrusel tema kasutuses olevasse tuppa nr 5 ning uue ukse ehitamine ei vastaks ehitusseadustiku (EhS) § 11 lõike 4 alusel kehtestatud nõuetele; alates 2001.
aasta sügisesest ei ole avaldaja ruumi nr 6 (pööningut) kasutanud ja avaldajal puudub sellele juurdepääs. Olemasoleva olukorra säilitamine on mõistlik.
25.Määruskaebuse punktis 1.7 on avaldaja märkinud, et kohus oleks pidanud vähemalt ruumi nr 6 (pööningu) osas avalduse rahuldama, sest puudutatud isikud ei ole selle ruumi osas erikasutusõigust taotlenud. Samas on avaldaja menetluses avaldanud, et ruumi nr 6 ei ole võimalik pääseda otse avaldaja korterist ning ruumi nr 6 pääsemiseks peaks avaldaja läbima puudutatud isikute I ja III erikasutusse määratavaid ruume. Avaldaja on ringkonnakohtule avaldanud, et kui kohus rahuldab avaldaja taotluse üksnes ruumi nr 6 (pööningu) osas, oleks avaldajal võimalik seda ruumi kasutada üksnes tingimusel, et ta pääseb sinna ruumi maja esimese korruse veranda, trepikoja ja teise korruse koridori kaudu, st korterite nr 1 ja 4 omanike valdusse jäävate ruumide kaudu (IV kd, tl 13 ja pöördel). Kuigi ükski puudutatud isik ei ole vaidlusaluse 2. korruse ruumi nr 6 (pööningu) osas erikasutusõigust taotlenud, tuleb selle ruumi avaldaja erikasutusse andmisel kaaluda, kas avaldajal on sellele ruumile ka juurdepääs. Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistlik ruumi nr 6 (pööningut) avaldaja erikasutusse anda, kui avaldajal puudub sellele ruumile reaalne juurdepääs. Kuna kolleegium jätab muutmata maakohtu määruse osas, milles maakohus puudutatud isikute avalduse rahuldas ja määras erikasutusõiguse alusel puudutatud isiku I ainukasutamisele ruumid nr 1-1 (veranda osaliselt) ja 1-2 (esiku) ning puudutatud isiku III ainukasutamisele ruumid nr 1 (trepikoda) ja 2 (koridor) (ringkonnakohtu põhjendused p-s 35, 36), siis ei ole võimalik ruumi nr 6 (pööningut) avaldaja erikasutusse anda, sest avaldajal puudub sinna juurdepääs. (C)
26.Alternatiivselt on avaldaja palunud kohustada puudutatud isikuid lubama avaldajal nendega koos ühiselt vallata ja kasutada elamu kaasomandi eseme hulka kuuluvaid maja 1. ja 2. korrusel asuvaid, avaldaja esitatud tõendil 31 rohelise ja kollasega ning tõendil 32 rohelisega markeeritud ruume. Samuti on avaldaja palunud kohustada puudutatud isikuid I ja III eemaldama oma kulul elamu 2. korrusel oleva vaheseina, mis on avaldaja esitatud tõendil 34 markeeritud punasega.
27.KrtS § 30 lg 1 p 2 kohaselt on korteriomanikul on õigus kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Lõike 2 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Lõike 2 kohaselt on omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse.
28.Kolleegium jätab muutmata maakohtu määruse osas, millega maakohus puudutatud isikute avalduse rahuldas (ringkonnakohtu põhjendused p-s 35, 36), mistõttu ei esine alust avaldaja alternatiivsete nõuete rahuldamiseks.
29.Kolleegium märgib, et puudutatud isik III on 2. korrusel välja ehitanud ruumid, sh püstitanud seinad, mille puhul on tegemist kaasomandis oleva asja majandusliku otstarbe olulise muutmisega AÕS § 74 lg 1 tähenduses. Vaidlusaluse vaheseina püstitamine koos ülejäänud ruumide väljaehitamisega on samuti kaasomandis oleva asja majandusliku otstarbe oluline muutmine, milleks oli vajalik kõigi kaasomanike kokkulepe.
Avaldaja ei ole välja toonud, miks avaldaja selle seina eemaldamist soovib. Samuti ei ole avaldaja menetluses esitanud tõendeid selle kohta, et tema korteri elutoa lagi on allapoole vajunud vaidlusaluse vaheseina tõttu. Vaidlusaluse seina olemasolu ei riku ühegi kaasomaniku õigusi ega huve. Seina eemaldamine muudaks ruumi nr 2 (koridori) ja ruumi nr 6 (pööningu) üheks ruumiks. Ülejäänud osas ei ole avaldaja taotlenud ehitatu lammutamist. Kolleegium saab ka aru, et avaldaja soovis vaidlusaluse vaheseina eemaldamist juhul, kui avaldaja saab erikasutusõiguse 2. korrusel asuvale ruumile nr 6 (pööning) ja osaliselt ruumile nr 2 (koridor). (D)
Järgmisena vastab kolleegium avaldaja muudele määruskaebuse väidetele.
31.Avaldaja on määruskaebemenetluses tuginenud ka sellele, et puudutatud isik III peab majutusasustust, millega rikutakse KrtS § 30 lg-s 1 p-i 2 ning maakohus jättis tähelepanuta, et puudutatud isik III ei ole tõendanud, et täidetud on majutusasutuse pidamisele esitatavad nõuded, sh tuleohutuse nõuded. Samuti tõi avaldaja välja, et majutusteenuse osutamine häirib tõsiselt avaldaja ja tema perekonna igapäevaelu, sest majutusasutuse külastajad kõnnivad ruumi nr 5 avaldaja elutoa peal asuva koridori (ruumi nr 2) kaudu. Kolleegium selgitab, et praeguses asjas ei ole avaldaja esitanud puudutatud isiku III vastu KrtS § 31 lg 1 p 1 järgset nõuet (nt vastava tegevuse lõpetamise nõuet või tegevusest hoidumise nõuet), mistõttu ei saa kohus lahendada küsimust selle kohta, kas korteriomanik saab nõuda teiselt korteriomanikult talle kahjustava ja negatiivseid tagajärgi põhjustava tegevuse lõpetamist.
32.Üldjuhul, kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teistele hüvitist. Kuna avaldaja ei ole menetluses hüvitist nõudnud ega selles osas maakohtu määrust vaidlustanud, siis kolleegium hüvitise küsimust praeguses asjas ei käsitle.
33.Puudutatud isikud esitasid ühised seisukohad ja vaidlesid avaldaja avaldusele vastu. Samuti esitasid puudutatud isikud ühise avalduse avaldaja vastu. Praeguses asjas oli sisuline vaidlus kõigi kaasomanike vahel. Seetõttu ei nõustu kolleegium avaldajaga selles, et puudutatud isikud I ja II on avaldaja avaldusele pahauskselt vastu vaielnud. Puudutatud isikud I ja II toetasid menetluses mh puudutatud isiku III positsiooni ja neil oli õigus kaasomandi eseme erikasutusse andmise osas oma seisukoht esitada. II
Maakohus rahuldas puudutatud isikute I, II ja III avaldused lõppjäreldusena õigesti.
35.Puudututatud isik I taotles avalduses erikasutusõigust 1. korrusel kaasomandis olevatele järgmistele ruumidele: osaliselt verandale, mis enne ümberehitust oli esik (ehk ruumile 1-1); koridorile, mis on väiksemaks tehtud dušš-wc tõttu (ehk ruumile 1-2); ruumile nr 1-3 (dušš-wc), mida on suurendatud kaasomandis oleva koridori arvelt ja sahvri alla ehitatud keldrile (I kd, tl 7 ja 81). Ülejäänud puudututatud isiku I kasutuses olevad ruumid on eriomandi esemeks (I kd, tl 7). Puudututatud isik III taotles avalduses erikasutusõigust 2. korrusel kaasomandis olevatele järgmistele ruumidele: ruum nr 1 (trepikoda); ruum nr 2 (koridor); ruum nr 3; ruum 4 (magamistuba) osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruum 5 (magamistuba), milles see ei ole juba eriomandi osaks (I kd, tl 8 ja tl 188 pöördel).
Kolleegiumi hinnangul on mõistlik puudutatud isikute I ja III poolt kasutatavat pinda ja kaasomandi osa suurusi vaadelda koos tervikuna, sest puudutatud isikud I ja III on oma korterid kokku ehitanud ja neil on ühine sissepääs. Puudututatud isikute I ja III avalduse rahuldamisel tuleb kogumis arvestada järgmiste asjaoludega: puudutatud isik I ja III kasutavad koos kokku vähem pinda, arvestades nende mõtteliste osade suurust; puudutatud isikutel I ja III on eraldi sissepääs nendele kuuluvatele korteriomanditele (eriomanditele) ning nende kasutuses olevatele kaasomandi osadele; puudutatud isikud I ja III on oma korterid kokku ehitanud; alates 2001. aasta sügisesest ei ole avaldajal puudututatud isikute I ja III kasutuses olevatesse ruumidesse juurdepääsu olnud; kaasomanike kokkuleppel kasutab puudutatud isik III ruumi nr 4-5 (tuba). Kolleegiumi hinnangul on olemasoleva olukorra säilitamine mõistlik.
36.Puudututatud isik II taotles avalduses erikasutusõigust 1. korrusel kaasomandis olevatele järgmistele ruumidele: ruum 2-10 (terrass); ruum 2-3 (elutuba) osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks; ruum 2-1 (esik-veranda) osas, milles see ei ole juba eriomandi osaks. Puudututatud isik II taotles avalduses erikasutusõigust 2. korrusel kaasomandis olevatele järgmistele ruumidele: ruum 2-9 (wc); ruum 2-7 (trepihall); ruum 2-8 (tuba); ruum 2-11 (rõdu) (I kd, tl 7, tl 101 ja 102). Puudututatud isiku II avalduse rahuldamisel tuleb kogumis arvestada järgmiste asjaoludega: puudutatud isikul II on eraldi sissepääs temale kuuluvale korteriomandile (eriomanditele) ning tema kasutuses olevale 1. korrusel ja 2. korrusel olevale kaasomandi osadele; avaldaja ei ole menetluses avaldanud, et ta on puudututatud isiku II kasutuses olevat kaasomandi osa kasutanud; avaldaja avaldas menetluses, et ta ei pretendeeri kaasomandi kasutamisele osas, mida kasutab puudutatud isik II; kõik kaasomanikud on käesolevas menetluses tunnustanud seda, et puudutatud isikul II on kaasomanike kokkulepe kasutada 2. korruse ruume nr 2-7 ja 2-9. Kolleegiumi hinnangul on olemasoleva olukorra säilitamine mõistlik.
37.Maakohus on jätnud määruse resolutsiooni p-s 11 ekslikult märkimata M.V nime. Selguse huvides märgib ringkonnakohus praeguse määruse resolutsiooni p-s 4.11 ka M.V nime. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav (TsMS § 442 lg 5 viimane lause).
38.Avaldaja selgitas ringkonnakohtule, et puudutatud isiku I avaldust ei saa rahulda osas, milles ta taotles erikasutusõigust ruumile 1-4 (sahver), sest see pind kuulub tema eriomandi eseme hulka (IV kd, tl 11). Esmalt selgitab kolleegium, et maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse sahvrist elamu alla ehitatud keldri osas suurusega 6,1 m2, mitte sahvri osas. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus puudutatud isikute avaldust eriomandi osas rahuldanud ning on õigesti märkinud, et avaldus rahuldatakse osade ruumide osas selles osa, milles need ei ole juba eriomandi osaks. Selliselt avalduse rahuldamine oli vajalik, sest eriomandis olevate ruumide suurused on muutunud. III (A)
39.Avaldaja vaidlustab maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ja palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud mõõdistusakti tellimise kulu 250 eurot, millest 125 eurot palub avaldaja välja mõista puudutatud isikult III avaldaja kasuks.
40.Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte järgi on mitme menetlusosalise korral üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (RKTKm nr 3-2-1-42-08, p 18), samuti saab kohus arvestada avalduse rahuldamise ulatust (RKTKm nr 3-2-1-1-17, p 21). Seega on kohtul hagita kohtuasjas lähtudes õigluse põhimõttest ulatuslik kaalutlusõigus, kuid mitme menetlusosalisega menetluses peab kohus eelkõige juhinduma sarnaselt hagimenetlusele sellest, milline on avalduse alusel lahendatud kohtuasja tulemus. Maakohus leidis määruse põhjendavas osas, et kuna asjas osales mitu menetlusosalist ja lahend tehti avaldaja kahjuks, siis on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus arvestas mh ka seda, et asjas toimus menetlusosaliste vahel sisuline vaidlus. Maakohus jättis põhjendatult menetluskulud avaldaja kanda ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määrust selles osas muuta. (B)
41.Avaldaja on vaidlustanud maakohtu määruse ka menetluskulude kindlaksmääramise osas ja leiab, et õigusabi ajakulu on põhjendamata. Avaldaja märkis, et puudutatud isikud I ja II ei vaielnud sisuliselt vastu avaldaja hagita menetluse põhitaotlusele.
42.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 3-2-1-137-13, p 11). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 11).
43.Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui jättis sisuliselt hindamata puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse, märkides üldiselt, et tsiviilasjas esitatud dokumentide mahtu ja sisu arvestades on puudutatud isikute esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus puudutatud isikute lepingulise esindaja tehtud toimingute vajalikkust ja põhjendatust.
43.1.Avaldaja on 09.12.2020 vastuses märkinud, et ta ei vaidle vastu puudutatud isikute esindaja tunnitasu suurusele, mis on 80 eurot ning millele lisandub käibemaks (IV kd, tl 55 pöördel). Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isikute esindaja tunnitasu suurus on vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isikute lepinguline esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 1 sätestatud nõuetele). Puudutatud isikute esindaja on vandeadvokaat. Samuti arvestab kolleegium, et tegemist ei olnud keskmisest keerukama õigusliku vaidlusega ning tegemist oli hagita menetlusega.
43.2.02.05.2018 esitatud menetluskulude nimekirjast ja arve nr 171143 spetsifikatsioonist (II kd, tl 93) nähtuvalt kulus puudutatud isikute esindajal nõupidamisele kliendiga 1 h ja 30 minutit ning vastuse koostamisele avaldusele 12 tundi ja 36 minutit (kokku 14 tundi ja 6 minutit ehk 1128 eurot ilma käibemaksuta).
Eeltoodud avaldaja esindaja toimingud on põhjendatud. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (avaldaja avalduse maht 7,5 lk ning tõendid üle 20 lk; puudutatud isikute 19.05.2017 vastuse maht 14 lk ning lisade maht üle 50 lk). Tegemist ei olnud keskmisest keerukama õigusliku vaidlusega, kuid pooled esitasid arvukalt tõendeid, mille analüüsimisele kulub esimese vastuse koostamisel kõige rohkem aega. Kliendiga suhtlemine on vajalik kohtule vastuse koostamiseks ning seega ei saa seda pidada ebavajalikuks kuluks. Arvest nähtuvad ka järgmised kulud: kinnistusraamatu terve registriosa väljatrükid 12 eurot; koopiad A3 24,38 eurot; tähitud saadetis 2,95 eurot ja koopiad 2,57 eurot on põhjendatud ja tõendatud kulud (IV kd, tl 37 ja pöördel, tl 38, I kd, tl 61-64). Arvestada tuleb nõude piiridega ning sellega, et puudutatud isikud on eelnimetatud kulude osas hüvitamist taotlenud vähem – iga puudutatud isik eraldi registriosa väljatrükkide ja postikulu eest 4,90 eurot (ilma käibemaksuta) ja koopiate tegemise eest 8,96 eurot (ilma käibemaksuta). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 466,85 eurot (sh käibemaks, v.a registriosa väljatrükkide ja postikulu eest 4,90 eurot, mis on ilma käibemaksuta); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 389,86 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 466,85 eurot (sh käibemaks, v.a registriosa väljatrükkide ja postikulu eest 4,90 eurot, mis on ilma käibemaksuta). Seejuures arvestab kolleegium, et puudutatud isik II on soovinud menetluskulude ilma käibemaksuta väljamõistmist ning puudutatud isikud I ja III koos käibemaksuga.
43.3.Arvete nr 171179 ja 171229 spetsifikatsioonist (II kd, tl 95, 97) nähtuvalt kulus puudutatud isikute esindajal avaldaja 20.06.2017 vastusega tutvumisele ja seisukoha koostamisele kokku 8 tundi. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 5 tunni ulatuses ning põhjendamata 3 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (avaldaja vastuse maht on kokku 8 lk koos 4 lisaga; puudutatud isikute 04.07.2017 vastuse sisuline maht kokku 7 lk koos 2 lisaga). Ülejäänud osas ei ole toimingud põhjendatud. Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 160 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 133,33 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 160 eurot (sh käibemaks).
43.4.Arve nr 171311 spetsifikatsioonist (II kd, tl 99) nähtuvalt kulus puudutatud isikute esindajal avaldaja 08.09.2017 vastuse analüüsile ja kohtuistungiks ettevalmistamisele 2 tundi ja 6 minutit; menetluskulude nimekirja koostamisele 42 minutit; istungil osalemisele 42 minutit; nõupidamisele kliendiga 1 tund ja 12 minutit; kohtuistungi protokolli analüüsile 12 minutit; ekiri kliendile 12 minutit; telefoninõupidamisele S.M 6 minutit; teade kohtule aja osas 12 minutit. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 4 tunni ja 12 minuti ulatuses ning põhjendamata 1 tunni ja 12 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (avaldaja vastuse maht kokku 6 lk koos 6 lisaga). Avaldaja vastuse analüüsile ning istungi ettevalmistumiseks kulunud aeg on põhjendatud. 20.09.2017 toimunud kohtuistung kestis 45 minutit, millest 42 minuti ulatuses on avaldaja kulude väljamõistmist taotlenud. Samuti on põhjendatud kohtuistungi protokolli analüüs. Nõupidamine klientidega (sh puudutatud isiku II juhatuse liikme S.M) on põhjendatud 30 minuti ulatuses, arvestades ka seda, et puudutatud isikud on juba avalduse asjaolusid esindajaga varem pikemalt arutanud. Menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aja loeb kolleegium põhjendatuks. Ülejäänud osas ei ole toimingud põhjendatud.
Arvest nähtuvad ka järgmised kulud: praamipiletid edasi-tagasi 19,25 eurot ja kütusele kulunud 35,74 eurot. Need kulud on tekkinud esindaja sõiduga kohtuistungile Tallinnast Kuressaare Kohtumajja. Kulude tõendamiseks on esindaja esitanud praamipiletid (II kd, tl 120) ja kütusekulu arve (IV kd, tl 30). Avaldaja nendele kuludele vastuväiteid esitanud ei ole. Kolleegium loeb need kulud tõendatuks ja põhjendatuks (TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 156,40 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 130,33 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 156,40 eurot (sh käibemaks).
43.5.Arvete nr 171346 ja 171420 ja181490 spetsifikatsioonidest (II kd, tl 101, 103, 105) nähtuvalt kulus puudutatud isikute esindajal 01.01.2018 jõustuva korteriomandi- ja korteriühistu seaduse alusel korteriühistu loomise võimaluste uurimisele 1 tund ja 24 minutit, millise kulu loeb kolleegium põhjendamata kuluks, kuna esindaja selgitas ringkonnakohtule vastuseks, et nimetatud kulu ei seondu kohtumenetlusega (IV kd, tl 26, p 2.1.3). Lisaks nähtub, et esindajal kulus avaldaja 17.10.2017 vastusega tutvumisele 18 minutit ja e-kirja saatmisele kohtule 12 minutit; tervikvastuse koostamisele, täiendamisele ja mõõdistuste tulemuste analüüsile ja seisukoha kujundamisele kulus esindajal kokku 8 tundi ja 12 minutit; ettevalmistusele istungiks 3 tundi ja 12 minutit. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 4 tunni ulatuses ning põhjendamata 9 tunni ja 18 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (avaldaja 07.11.2017 esitatud tervikavalduse sisuline maht on kokku 9 lk). Avaldaja tervikvastuse maht on 16,5 lk, mis kordab ka 19.05.2017 vastuses välja toodut (sh esimesed 7,5 lk on suures osas sõna-sõnalt sama). 06.02.2018 istungiks ettevalmistumisele kulunud aeg on põhjendatud 1 tunni ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium, kohtuistungi pikkust ja seda, et istungiks ettevalmistumine on istungil osalemiseks vajalik, aga mitte kuigi ajakulukas tegevus. Praamipiletid edasi-tagasi 22,80 eurot 06.02.2018 toimunud istungile on tõendatud ja põhjendatud kulu (II kd, tl 121). Arvestada tuleb nõude piiridega ning sellega, et puudutatud isikud on eelnimetatud kulude osas hüvitamist taotlenud vähem – iga puudutatud isik eraldi 6,33 eurot (ilma käibemaksuta summa). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 135,60 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 113 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 135,60 eurot (sh käibemaks).
43.6.Arve nr 181544 spetsifikatsioonidest (II kd, tl 123) nähtuvalt kulus esindajal istungil osalemisele 1 tund ja 12 minutit, telefoninõupidamisele kliendiga 36 minutit; olustikuga tutvumisele objektil ja kompromissi võimalikkuse arutamisele 18 minutit; eluruumile esitatavate nõuete väljaotsimisele paikvaatluse jaoks 18 minutit; e-kiri kohtle 12 minutit. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 2 tunni ulatuses ning põhjendamata 36 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium, et kohtuistungi protokolli kohaselt oli istungi pikkuseks 1 tund ja 10 minutit; kliendiga suhtlemist ja olustikuga tutvumist ei saa pidada täies ulatuses põhjendamatuks. Kütusele kulunud 39,96 eurot on seoses kohtuistungile sõiduga tõendatud ja põhjendatud kulu (II kd, tl 123, IV kd 26, 33). Registrite väljavõtetega seonduva kulu (II kd, tl 123) loeb kolleegium põhjendamata kuluks, sest puudutatud isikud on selles osas nõudest loobunud (IV kd, tl 26 p 2.1.4).
Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 79,98 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 66,65 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 79,98 eurot (sh käibemaks).
43.7.Arve nr 181590 spetsifikatsioonist (II kd, tl 125) nähtuvalt kulus esindajal nõupidamisele kliendiga 18 minutit; osalemisele paikvaatlusel 42 minutit; kasutuseeliste väljamõistmise võimalikkuse analüüsile 24 minutit; telefoninõupidamisele S.M 12 minutit; kasutuseelise kohta e-kiri kliendile, arvutused 30 minutit; protokolli analüüs 24 minutit; telefoninõupidamine kliendiga 12 minutit; kasutuseelise ja kompromissi osas täiendav dokument 1 tund ja 30 minutit, e-kiri kliendile 12 minutit. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 1 tunni ja 34 minuti ulatuses ning põhjendamata 2 tunni ja 50 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium, et nõupidamine klientidega (sh puudutatud isiku II juhatuse liikme S.M) on maksimaalselt põhjendatud 30 minuti ulatuses; paikvaatlus kestis 40 minutit ning paikvaatluse protokolli analüüsiks kulunud 24 minutit on põhjendatud. Ülejäänud toimingud on põhjendamata, arvestades, et 06.02.2018 toimunud istungil avaldas avaldaja, et kasutuseelise hüvitise nõuet ei ole avaldaja esitanud ning kohus seda ei menetle; kasutuseelise ja kompromissi osas ei määranud kohus pooltele seisukoha esitamiseks tähtaega, mistõttu on kasutuseelise võimalikkuse väljamõistmise analüüs põhjendamata. Praamipiletid edasi-tagasi 22,80 eurot ja kütusele kulunud 37,93 eurot on tekkinud esindaja sõiduga paikvaatlusele Tallinnast ning need kulud on tõendatud ja põhjendatud (praamipiletid II kd, tl 126; kütusekulu arve IV kd, tl 34). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 74,42 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 62,02 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 74,42 eurot (sh käibemaks).
43.8.Arve nr 181627 spetsifikatsioonist (II kd, tl 128) nähtuvalt kulus esindajal lõplike seisukohtade koostamisele 5 tundi ja 6 minutit; kohtuistungiks ettevalmistumisele 2 tundi ja 30 minutit ja menetluskulude nimekirja täiendamisele 18 minutit. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 4 tunni ulatuses (sh lõplikud seisukohad 3 tunni ulatuses ja istungi ettevalmistamiseks 1 tunni ulatuses) ning põhjendamata 3 tunni ja 54 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (puudutatud isikute 16.04.2018 vastuse sisuline maht kokku 7 lk) ning seda, et esindaja on menetlusega põhjalikult kursis. Istungiks ettevalmistumine on istungil osalemiseks vajalik, aga mitte kuigi ajakulukas tegevus, mistõttu on istungi ettevalmistamiseks kulunud aeg põhjendatud maksimaalselt 1 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja täiendamisele kulunud aja loeb kolleegium põhjendamata kuluks ning arvestab selles osas, et menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg on hõlmatud arve nr 171311 spetsifikatsioonis toodud ajakuluga. Praamipiletid edasi-tagasi 22,80 eurot 02.05.2018 toimunud istungile on tõendatud ja põhjendatud kulu (II kd, tl 129). Arvestada tuleb nõude piiridega ning sellega, et puudutatud isikud on eelnimetatud kulude osas hüvitamist taotlenud vähem – iga puudutatud isik eraldi 6,33 eurot (ilma käibemaksuta summa). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 135,60 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 113 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 135,60 eurot (sh käibemaks).
43.9.Arve nr 181668 spetsifikatsioonist (II kd, tl 161) nähtuvalt kulus esindajal osalemisele istungil 42 minutit. 02.05.2017 toimunud kohtuistung kestis 55 minutit, millest 42 minuti ulatuses on avaldaja kulude väljamõistmist taotlenud ning mis tuleb lugeda põhjendatud kuluks. Kütusele kulunud 34,96 eurot on seoses kohtuistungile sõiduga tõendatud ja põhjendatud kulu (II kd, tl 161, IV kd 26, 33). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 36,38 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 30,32 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 36,38 eurot (sh käibemaks).
43.10.Arve nr 171825 spetsifikatsioonist (III kd, tl 122) nähtuvalt kulus esindajal avaldaja menetluskulude nimekirjale seisukoha koostamiseks 30 minutit ja vastuse koostamisele määruskaebusele 6 tundi. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu (määruskaebuse sisuline maht kokku 12 lk; puudutatud isikute vastuse maht määruskaebusele 8 lk). Samuti arvestab kolleegium sellega, et esindaja on suures osas korranud oma varasemas 27.11.2017 vastuses väljatoodud seisukohti (sh on sõnasõnalt sama teksti). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 96 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 80 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 96 eurot (sh käibemaks).
43.11.Arvete nr 192374, 192456, nr 192495 ja 192509 spetsifikatsioonidest (III kd, tl 122) nähtuvalt kulus esindajal vastuse ja vastuavalduse koostamisele 13 tundi ja 18 minutit; riigilõivule 150 eurot; kinnistusraamatu registriosa väljavõttele 9 eurot; avaldaja vastusele arvamuse koostamisele 4 tundi ja 48 minutit; 29.08.2019 seisukoha koostamisele ja täiendamisele kokku 4 tundi ja 12 minutit; menetluskulude nimekirja koostamisele 1 tund. Eeltoodud toimingud on põhjendatud 12 tunni ja 30 minuti ulatuses ning põhjendamata 10 tunni ja 48 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et puudutatud isikute avaldus kattub osaliselt varem menetluses esitatud seisukohtadega. Menetluskulude nimekirjade koostamisele kulunud aja loeb kolleegium põhjendatuks 30 minuti ulatuses, arvestades mh seda, et arvetest nähtuvate toimingute eraldi detailne väljatoomine kulude nimekirjas ei olnud vajalik. Avaldaja ei ole esitanud vastuväiteid puudutatud isikute poolt tasutud riigilõivule. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Registri väljavõtetega seonduva kulu loeb kolleegium põhjendamata kuluks, sest puudutatud isikud on selles osas nõudest loobunud (IV kd, tl 26 p 2.1.4). Seega eeltoodut arvestades kuulub avaldajalt puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 450 eurot (sh käibemaks, v.a riigilõivu osas); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 383,33 eurot (ilma käibemaksuta, sh riigilõiv) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 450 eurot (sh käibemaks, v.a riigilõivu osas).
44.Eeltoodust tulenevalt kuulub avaldajalt maakohtu ja esimese ringkonnakohtu menetluses tekkinud menetluskuludena puudutatud isik I kasuks välja mõistmisele 1791,23 eurot (sh käibemaks); puudutatud isik II kasuks välja mõistmisele 1501,84 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isik III kasuks välja mõistmisele 1791,23 eurot (sh käibemaks). Arvestades, et
puudutatud isik I palus määruskaebemenetluses avaldajalt välja mõista 2920,17 eurot, puudutatud isik II palus välja mõista 2439,68 eurot ja puudutatud isik III palus välja mõista 2920,17 eurot (III kd, tl 117 pöördel), siis jääb puudutatud isik I taotlus rahuldamata 1128,94 eurot osas, puudutatud isik II taotlus jääb rahuldamata 937,84 eurot osas ja puudutatud isik III taotlus jääb rahuldamata 1128,94 eurot osas. IV
45.Praeguses asjas rahuldab ringkonnakohus avaldaja määruskaebuse üksnes osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise osas ning ülejäänud osas jääb määruskaebus rahuldamata. Arvestades, et menetluse põhjustas avaldaja ning lahend tehti tema kahjuks, on TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel õiglane jätta ringkonnakohtu menetluskulud avaldaja kanda. Seejuures arvestab kolleegium sellega, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Samuti arvestab kolleegium sellega, et määruskaebuse sisuline maht menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel oli väike, samuti ei keskendu puudutatud isikute vastus menetluskulude kindlaksmääramisele maakohtus. TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
45.1.Puudutatud isikud esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt tegi esindaja määruskaebemenetluses järgmisi toiminguid: vastuse koostamine määruskaebusele kokku 9 tundi ja 42 minutit (IV kd, tl 52 pöördel); kohtunõude analüüs, e-kirjade saatmine kliendile, kohtule seisukoha koostamine ja avaldaja vastusele vastamine ning menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 7 tundi (IV kd, tl 54 pöördel). Eeltoodud toimingud on põhjendatud kokku 7 tunni ja 30 minuti ulatuses ning põhjendamata 9 tunni ja 12 minuti ulatuses. Määruskaebusele vastuse koostamiseks kulunud aja loeb kolleegium põhjendatuks 4 tunni ulatuses, arvestades seejuures menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning seda, et vastuses on korratud mh 27.11.2017 ja 30.07.2018 vastustes välja toodut. Seoses ringkonnakohtu 27.10.2020 kirjale vastamisega ning avaldaja seisukohale vastamisega ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aja loeb kohus põhjendatuks 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Arvestada tuleb ka seda, et avaldaja on lugenud iga puudutatud isiku osas põhjendatuks 103,30 eurot ja 77,60 eurot (IV kd, tl 55 pöördel ja tl 56). Avaldaja avaldas, et tal ei ole tunnitasu suuruse osas vastuväiteid (IV kd, tl 55 pöördel). Tunnitasu suurus 80 eurot (sh koos käibemaksuga) on kolleegiumi hinnangul põhjendatud ja vajalik ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
45.2.Eeltoodut arvestades on praeguses määruskaebemenetluses põhjendatud toimingud 7 tunni ja 30 minuti ulatuses ehk 600 eurot (ilma käibemaksuta), mis teeb iga puudutatud isiku kohta 200 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodut arvestades mõistab kolleegium puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot), puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 200 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud isiku III kasuks välja menetluskulud 240 eurot (sh käibemaks 40 eurot).
Puudutatud isikud I ja III on soovinud kohtult menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmist ja on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased. Puudutatud isikud on taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist, mistõttu tuleb määrata, et puudutatud isikutele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb avaldajal tasuda praeguse määruse jõustumisest arvates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
45.3.Arvestades, et puudutatud isik I palus määruskaebemenetluses avaldajalt välja mõista 534,38 eurot, puudutatud isik II palus välja mõista 445,32 eurot ja puudutatud isik III palus välja mõista 534,38 eurot, siis jääb puudutatud isiku I taotlus rahuldamata 294,38 eurot osas, puudutatud isik II taotlus jääb rahuldamata 245,32 eurot osas ja puudutatud isik III taotlus jääb rahuldamata 294,38 eurot osas.
46.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.