Määruse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-19-14266
Kohtuasi
Aktsiaseltsi MV Kaubad ja X avaldus Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu vastu juhatuse kohustamiseks teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumist võimaldamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja I 10102339)
Aktsiaselts
MV
Kaubad
(registrikood
Avaldaja II X (isikukood XXXXXXXXXXX), avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm Puudutatud isik Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (registrikood 80074490), lepinguline esindaja Tuulikki Laesson Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu poolt esitatud tõend.
2.Jätta Harju Maakohtu 16.11.2020 määrus muutmata.
Määruskaebuse läbivaatamisega seotud menetluskulud jätta Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-19-14266 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AS MV Kaubad (avaldaja I) ja X (avaldaja II) esitasid 17.09.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles paluvad Tallinn, Liivalaia tn 5 korteriühistu (puudutatud isik, korteriühistu) juhatust kohustada esitama avaldajatele 7 päeva jooksul: 1) järgmise teabe seisuga 04.09.2019: millistel kuupäevadel, millistes kohtuasjades ja millistes summades on puudutatud isik tasunud Liivalaia 5, Tallinn elamupindade korteriomanike eest menetluskulusid (menetlusdokumentide koostamise kulusid, riigilõive jms) ning millisel õiguslikul alusel on eelnimetatud maksed tehtud. 2) koopiad järgmistest dokumentidest: puudutatud isiku poolt korteriomanikega sõlmitud toetus- ja/või laenulepingud, mille alusel on puudutatud isik tasunud kohtukulusid Liivalaia 5 korteriomanike eest või kandnud nendele isikutele raha kohtukulude kandmiseks.
2.Avaldajad on Liivalaia 5, Tallinn korteriomanikud. 05.09.2019 saatsid avaldajad korteriühistu juhatusele e-kirja, milles esitasid dokumentidega tutvumise nõude koos teabenõudega. Korterühistu juhatus keeldus oma 05.09.2019 kirjas avaldajatele palutud teavet ja dokumente edastamast.
3.Toetus- ja/või laenulepingute olemasolule viitab korteriühistu revisjonikomisjoni 2017. a aruande projekt. Samuti viitab toetus- ja/või laenulepingute olemasolule 2019. a üldkoosoleku protokoll, kus vastavaid dokumente paluti revisjonikomisjonilt, kuid kes ei ole neid tänaseni tutvumiseks esitanud.
4.Avaldajatel on olemas kõnealuste dokumentidega tutvumiseks ja teabe saamiseks õigustatud huvi. Korteriühistu poolt tehtud väljamaksed, millega rahastati ühtede korteriomanike kohtuasju teiste sama kortermaja korteriomanike vastu, on tehtud ilma üldkoosoleku otsuseta. See tähendab, et sellised väljamaksed on tehtud ilma õigusliku aluseta ja juhatuse liikme vastu, kelle korraldusel on selliseid väljamakseid tehtud, on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue. Sellise nõude esitamiseks on vaja teada, missuguseid makseid ja millises ulatuses on juhatus korteriomanikele ilma õigusliku aluseta teinud.
5.Antud juhul ei kehti ka KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud välistus teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks. Juhatus põhjendas teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist sellega, et avaldajate poolt nõutavad dokumendid ei ole juhatuse valduses. Teabe mitteesitamist juhatus ei põhjendanud. Juhatuse väide, et juhatusele ei ole küsitud korteriühistu dokumente aktiga üle antud, on asjakohatu ja otsitud. Nagu korteriühistu 11.06.2019 üldkoosoleku protokolli p-st 2 tuleneb, vastas korteriühistu juhatuse liige teise korteriomaniku Y päringule, et küsitud lepingud on C käes, kes pidavat olema korteriühistu haldur. Seega saab korteriühistu juhatus haldurilt küsitud lepingud välja nõuda. Toetuslepingute väidetav viibimine C käes ei saa kuidagi mõjutada juhatuselt avaldajate poolt küsitud teabe mitteandmist. Ei ole mingit alust arvata, et avaldajate nõutud teabe andmine ja dokumentide esitamise
2-19-14266 võimaldamine tekitaks olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele. Puudutatud isiku seisukoht
6.Puudutatud isik leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
7.Puudutatud isiku ja/või puudutatud isiku eluruumidest korteriomandite omanike ning avaldajate vahel on olnud või on jätkuvalt käimas mitmeid kohtuvaidlusi. Selliste õigusvaidluste puhul on olnud alati eluruumidest korteriomandite omanikud need, kes on vastavaid õigusabikulusid kandnud. Kuna mitmete kohtuvaidluste tõttu – arvestades asjaolu, et õigusabikulusid saavad Riigikohtu praktika kohaselt kanda mitteeluruumide vastu esitatud kohtuasjades kanda üksnes eluruumide omanikud – on finantskoormus eluruumide omanikele äärmiselt suur, siis on osadel eluruumidest korteriomandite omanikel tekkinud ka vajadus ajatada õigusabikulude makseid ja/või sõlmida korteriühistuga toetus- ja laenulepinguid.
8.Avaldajatele on teada informatsioon, millal, millises summas, mille eest ja millisel õiguslikul alusel on korteriühistu teinud väljamakseid õigusabikuludeks. Vastav informatsioon on avaldajatele esitatud tsiviilasja nr 2-18-6438 raames. Antud juhul soovivad avaldajad lisaks personaliseeritud ja detailiseeritud infot selle kohta, milliste konkreetsete füüsiliste isikute eest on õigusabikulusid kantud. Sellise informatsiooni näol ei ole KrtS § 45 lg 1 mõttes tegemist teabega, mida on igal korteriomanikul õigus taotlemisel saada, kuivõrd ei puuduta see ühelgi viisil korteriomaniku õigusi ega huve. Tegemist on kolmandate isikutega sõlmitud lepingutega, mille sisu ja tingimused on konfidentsiaalsed ning lepingu osapooltel ei ole õigust avaldada selle sisu lepingupooleks mitteolevatele isikutele, sh avaldajatele. Puudutatud isik on mitteeluruumide omanikele, sh avaldajatele korduvalt selgitanud, et vastava informatsiooni andmine võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
9.Esmalt annaks eluruumidest korteriomandite omanikega sõlmitud lepingutega tutvumine mitteeluruumide omanikele, sh avaldajatele võimaluse mõjutada nii moraalselt kui ka finantsiliselt eluruumide omanikke loobuma oma õiguste kaitseks kohtus kas ähvardades neid või n-ö toetades neid eluruumide omanikke, kellega lepingud on sõlmitud finantsiliselt oma õiguste kaitsest loobuma. Puudutatud isikule teadaolevalt on avaldaja I juhatuse liige varasemalt eluruumidest korteriomandite omanikke agressiivselt verbaalselt veennud, et eluruumide omanikud oma kohtuasjadest ja sh oma õiguste kaitsmisest loobuksid. Lepingutega tutvumine võimaldaks saada avaldajatel informatsiooni, kui suured on eluruumide omanike rahalised kohustused ning millal on kohustuse täitmise tähtajad, mis aga annaks avaldajatele täiendava võimaluse mõjutada eluruumide omanikke vaidlustest, sh võlgnevustega seonduvatest vaidlustest loobuma.
10.Lepingute avalikustamine tekitaks kahtlusteta eluruumidest omanikele, kelle varanduslik seis ja majanduslik heaolu on keskmisest halvem, täiendavaid moraalseid kannatusi ning seeläbi olulist kahju. Isiku varandusliku seisu näol ei ole tegemist informatsiooniga, mille saamiseks esineks üldreeglina kolmandatel isikutel õigustatud huvi. Seetõttu ei ole puudutatud isiku hinnangul eluruumide omanike varandusliku seisu näol tegemist ka informatsiooniga, mille kohast teavet oleks õigus korteriomandi omanikul KrtS § 45 lg 1 alusel nõuda.
2-19-14266 Maakohtu määrus
11.Harju Maakohus rahuldas 16.11.2020 määrusega avaldajate avalduse ja jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohus kohustas korteriühistu juhatust esitama avaldajatele 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmise teabe seisuga 04.09.2019: millistel kuupäevadel, millistes kohtuasjades ja millistes summades on korteriühistu tasunud Liivalaia 5, Tallinn elamupindade korteriomanike eest menetluskulusid (menetlusdokumentide koostamise kulusid, riigilõive jms); millisel õiguslikul alusel on eelnimetatud maksed teostatud. Samuti kohustas maakohus korteriühistu juhatust esitama avaldajatele 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koopiad korteriühistu poolt korteriomanikega sõlmitud toetus- ja/või laenulepingutest, mille alusel on korteriühistu tasunud kohtukulusid korteriomanike eest või kandnud nendele isikutele raha kohtukulude kandmiseks. Juhul, kui korteriühistu juhatusel ei ole eelnimetatud dokumente kirjalikus vormis, tuleb korteriühistu juhatusel esitada avaldajatele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis korteriomanikega sõlmitud toetus- ja/või laenulepingute põhitingimused – kellega on lepingud sõlmitud, mis kuupäeval, mis summas, mis tagasimakse tingimustega ja millised on kokkulepitud viivised ja intressid juhuks, kui lepingut rikutakse.
12.Maakohus leidis, et KrtS § 45 lg 1 alusel on avaldajatel kui Liivalaia 5, Tallinn korteriomanikel õigus tutvuda korteriühistu dokumentidega, ja olukorras, kus puudutatud isik avaldajate nõudele vastu vaidleb, tuleb puudutatud isikul esitada tõendid selle kohta, et puudutatud isik on 04.09.2019 seisuga võimaldanud avaldajatel tutvuda kõigi avaldajate nõutud dokumentidega. Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud puudutatud isik tõendeid, millest ilmneks, et puudutatud isik on võimaldanud avaldajatel tutvuda nõudes nimetatud dokumentidega. Samuti ei toonud puudutatud isik kohtu ette asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaksid kohtul jõuda veendumusele, et avaldajate nõutav teave võib tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele (KrtS § 45 lg 2).
13.Tõendamata on puudutatud isiku väide, et avaldajatele on tsiviilasjas nr 2-18-6438 tehtud kättesaadavaks informatsioon, mida avaldajad käesolevas asjas nõuavad. Avaldajad nõuavad informatsiooni seisuga 04.09.2019, kuid tsiviilasjas nr 2-18-6438 oli esitatud õigusabiarved ja spetsifikatsioonid kuni kuupäevani 25.04.2018. Seega ajavahemiku 25.04.2018–04.09.2019 osas ei ole avaldajatele õigusabikulude kohta infot esitatud. Esitatud asjaoludest nähtuvalt puudub avaldajate ja puudutatud isiku vahel vaidlus küsimuses, et avalduse esitamise seisuga (17.09.2019) oli käimas vähemalt 4 kohtuasja (tsiviilasi nr 2-17-9822, tsiviilasi nr 2-18-15388, tsiviilasi nr 2-19-8674, tsiviilasi nr 2-19-8857), kus olid menetlusosalisteks Liivalaia 5, Tallinn elamupindade korteriomanikud. 13.10.2020 toimunud kohtuistungil möönis puudutatud isik, et 04.09.2019 seisuga ei olnud avaldajatele esitatud andmeid tsiviilasjades nr 2-18-15388, 2-17-9822 ja 2-19-8674 menetluskulude kandmise kohta.
14.Avaldajatel kui korteriühistu liikmetel on õigus olla kursis infoga, millistes summades ning millistel alustel on korteriühistu tasunud erinevates kohtuvaidlustes menetluskulusid. Kohtu hinnangul ei saa vastav menetluskulusid puudutav teave tekitada olulist kahju teise korteriomaniku või kolmanda isiku õigustatud huvidele.
15.Maakohus leidis, et põhjendatud on ka avaldajate teine nõue. Avaldajatel kui korteriühistu liikmetel on õigus saada teavet, millisel viisil ja millistes summades on korteriühistu rahalisi vahendeid kasutatud. Puudutatud isik kinnitas 13.10.2020 kohtuistungil, et osa korteriomanike suhtes on korteriühistu rakendatud toetusmeetmeid, s.o sisuliselt andnud kõnealustele korteriomanikele laenu.
2-19-14266
16.Puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et esineb kooskõlas KrtS § 45 lg-ga 2 alus jätta vastav info puudutatud isikult välja nõudmata. Avaldajate kui korteriühistu liikmete õigus olla kursis sellega, millisel viisil korteriühistu rahalisi vahendeid kasutatakse, prevaleerib laenu saanud korteriomanike huvi ees nende vajadust laenu saamiseks mitte avalikustada. Korteriühistu ei ole krediidiasutus, kellel on õigus tema käsutuses olevate rahaliste vahendite arvelt ilma üldkoosoleku heakskiiduta konfidentsiaalsetel tingimustel laenu anda. Kohtu hinnangul kehtib korteriühistu rahaliste vahendite kasutamisel vastupidine printsiip – kõik tehingud peavad olema korteriühistu liikmete jaoks avalikud ning läbipaistvad. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud ühtegi tõendit, mis viitaks asjaolule, et avaldajad võiksid asuda laenu saanud korteriomanikke ebakohaselt survestama või nende majanduslikku seisu kolmandatele isikutele avalikustama.
17.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda, kuna avaldus kuulus rahuldamisele ja menetluse põhjustas asjaolu, et korteriühistu keeldus avaldajatele põhjendamatult esitamast andmeid, millega tutvumiseks avaldajatel on seaduslik õigus. Määruskaebus
18.Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
19.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tugines ebaõigetele asjaoludele ja jättis asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata.
20.Maakohus heitis ette, et puudutatud isik ei ole perioodi 25.04.2018–04.09.2019 osas avaldajatele õigusabikulude kohta infot esitanud. Samas ei ole vaidlust selles, et puudutatud isik esitas 12.10.2020 menetlusdokumendiga kogu korteriühistu pangakonto väljavõtte perioodist 25.04.2018–18.09.2020 ehk pikemalt kui avaldajad seda kohtu kaudu nõudsid. Seega on avaldajatele avaldatud teave seoses õigusabikulude kandmise kohta erinevates kohtuasjades ja maakohus kohustas puudutatud isikut esitama informatsiooni, mis on avaldajatele kättesaadavaks tehtud. Konto väljavõttel on kajastatud väljamaksete õiguslik alus ehk makse selgitus. Reeglina on õiguslikuks aluseks olnud vastava arve esitamine korteriühistule või kohustus tasuda kohtusse pöördumiseks riigilõiv.
21.Avaldajate teise nõude osas asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et avaldajate õigus olla kursis sellega, millisel viisil korteriühistu rahalisi vahendeid kasutatakse, prevalveerib laenu saanud korteriomanike huvi ees nende vajadust laenu saamiseks ja laenu tingimuste osas mitte avalikustada.
22.Avaldajale I ja temaga seotud isikutele kuulub Liivalaia 5 korterelamus 69 uut korteriomandit, mis annavad avaldajatele häälteenamuse korteriühistu üldkoosolekul. Häälteenamusega on avaldajatel võimalik kohustada korteriühistu juhatust esitama toetuslepingu osapoolteks olevate eluruumide omanike vastu nõuet võlgnevuste sissenõudmiseks. Seda kinnitab 05.10.2018 üldkoosoleku protokoll, kus võeti vastu otsus esitada tagasinõuded isikute vastu, kelle eest korteriühistu on teinud väljamakseid õigusabikulude katteks. Seega kahjustaks informatsiooni avaldamine avaldajatele selgelt ka toetuslepingu osapoolteks olevatele eluruumide omanike õigustatud huve, mistõttu on puudutatud isikul õigus KrtS § 45 lg 2 alusel keelduda toetuslepingute kohta käiva informatsiooni väljastamisest. Maakohus ei võtnud eeltoodut arvesse.
2-19-14266 Menetluse edasine käik
23.Avaldajad palusid määruskaebuse jätta rahuldamata.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25.Tsiviilkolleegium, tutvunud tsiviilasja toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).
26.Puudutatud isik tugineb määruskaebuses sellele, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, tugines ebaõigetele asjaoludele ja jättis asjas tähtsust omavad asjaolud arvestamata. Määruskaebuses kordab puudutatud isik peamiselt maakohtus esitatud seisukohti, leides kokkuvõtvalt, et avaldajate esimese nõude osas kohustas maakohus põhjendamatult puudutatud isikut esitama informatsiooni, mis on avaldajatele juba kättesaadavaks tehtud, ning teise nõude osas ei võtnud maakohus ebaõigesti arvesse asjaolu, et nõutud informatsiooni avaldamine avaldajatele kahjustaks selgelt toetuslepingu osapoolteks olevatele eluruumide omanike õigustatud huve. Vastuseks puudutatud isiku määruskaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus lühidalt järgmist.
27.Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu lahendi põhjal kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega menetlusnormide rikkumist. Erinevalt puudutatud isikust on kolleegium seisukohal, et maakohus on andnud poolte esitatud asjaoludele ja tõenditele seadusekohase hinnangu. Maakohus on teinud tuvastatud asjaolude pinnalt õige järelduse, et avaldajate soovitud informatsiooni ei ole puudutatud isik avaldajatele seni andnud ning puudutatud isik ei ole kohtu ette toonud asjaolusid või tõendeid, millest ilmneks, et esineb kooskõlas KrtS § 45 lg-ga 2 alus jätta toetuslepinguid puudutav info puudutatud isikult välja nõudmata. Kolleegiumil ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale.
28.Korteriühistul on KrtS § 45 lg-st 1 tulenevalt võimalikult lai teabe andmise kohustus. Andmete esitamisest ja dokumentidega tutvuda võimaldamisest keeldumise õigus on korteriühistul üksnes KrtS § 45 lg-s 2 sätestatud erandjuhtudel.
29.Korteriühistu luuakse korteriomanike kaasomandis oleva hoone ja maa ühiseks majandamiseks, ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja ühiste kulude kandmiseks. Teabenõude esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamisel enda õigusi kaitsta. Avaldajad soovivad saada teavet korteriühistu poolt teiste korteriomanike eest tasutud maksete kohta. Korteriühistu liikmed on võrdsed ja kõigil korteriühistu liikmetel on muu hulgas õigus saada teavet korteriühistu valduses oleva raha kasutamise kohta.
30.Puudutatud isik ei eita, et korteriühistu pangakontol olevat raha on kasutatud korteriühistu liikmete isiklike kulude kandmiseks, s.o korteriühistu liikmete maksetest ühiselt kogutud raha on antud osade liikmete kasutusse. Sõltumata sellest, millises vormis need korteriühistu ja tema
2-19-14266 liikmete vahelised raha kasutamise kokkulepped on sõlmitud, tegemist on ilmselgelt teabega korteriühistu tegevuse kohta ja korteriühistu dokumentidega, mille kohta on korteriomanikel õigus teavet saada.
31.Puudutatud isik heidab määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei arvestanud asja lahendamisel tema 12.10.2020 menetlusdokumendi lisana esitatud kogu korteriühistu pangakonto väljavõttega, millega soovitud teave on avaldajatele juba antud. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu 13.10.2020 toiminud kohtuistungi protokollist nähtuvalt jättis maakohus puudutatud isiku 12.10.2020 esitatud tõendid ja selgitused TsMS § 238 lg-te 1 ja 5 alusel arvesse võtmata, kuna need olid esitatud hilinemisega (tl 126 pöördel). Samas tuleb nõustuda avaldajate seisukohaga, et isegi kui kõrvutada esitatud õigusabiarved ja spetsifikatsioonid korteriühistu pangakonto väljavõttega, ei saaks avaldajad soovitud teavet ise tuvastada, kuna teavet soovitakse selle kohta, millises osas on korteriühistu kandnud kulusid korteriomanike eest. See tähendab, et konto väljavõttest ei ole avaldajatel võimalik selgelt eristada, millistes summades on tasutud kohtukulusid teiste korteriomanike eest ja millistes summades ühistu eest. Seega ei saaks ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku esitatud pangakonto väljavõte sisaldada kogu avaldajate soovitud informatsiooni, mis annaks aluse jätta avaldus selle nõude osas rahuldamata.
32.Avaldajate teise nõude osas ei nõustu ringkonnakohus puudutatud isikuga, et esinevad asjaolud, mis põhjendaks KrtS § 45 lg 2 järgi korteriühistu juhatusel keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest. Korteriühistu juhatus on keeldunud toetus- ja/või laenulepingutega seotud teabe avaldamisest või dokumentide näitamisest, leides, et avaldajate senise käitumise põhjal on alust arvata, et dokumentides sisalduva info näitamine toob korteriomanikele kahju. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus asus õigele seisukohale, et avaldajate kui korteriühistu liikmete õigus olla kursis sellega, millisel viisil korteriühistu rahalisi vahendeid kasutatakse, prevaleerib laenu saanud korteriomanike huvi ees nende vajadust laenu saamiseks mitte avalikustada. Asjaolu, et korteriühistu juhatus keeldub vaidlusaluse info avalikustamisest, võib anda pigem alust kahtluseks, et korteriühistu raha ei ole kasutatud ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja ühiste kulude kandmiseks ning võimalik, et toetust ja/või laenu on antud tingimustel, mis seab korteriomanikud ebavõrdsesse olukorda. Eeltoodud seisukohaga ei anna ringkonnakohus hinnangut, kas korteriühistu tegevus on olnud seaduslik või mitte, vaid see põhjendab täiendavalt avaldajate õigust saada teavet korteriühistu tegevuse kohta, kuna korteriühistu tegevus mõjutab otseselt ühistu liikme õigusi ning huve.
33.Seoses väitega, et avaldajad hakkavad info saamisel survestama teisi korteriomanikke korteriühistule raha tagastama, märgib ringkonnakohus, et kuivõrd puudutatud isiku väitel on lepingute alusel väljastatud raha tagastatud, ei peaks olema avaldajatel alust esitada ka toetuse saanud isikute vastu nõudeid.
34.Puudutatud isiku viited sellele, et vaidlusalused toetuslepingud on sõlmitud seetõttu, et teised korteriomanikud peavad avaldajate tegevuse tõttu kohtukulusid kandma, ei ole avaldajate teabenõude lahendamisel asjakohased. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse kontekstis määravat tähtsust, millisel põhjusel on korteriomanikud pidanud vajalikuks enda õiguste kaitseks pöörduda kohtusse.
35.Kõiki asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis hinnates nõustub ringkonnakohus, et asjaolud, mis puudutatud isik kohtu ette on toonud, ei ole sellised, mis õigustaksid rahaliste küsimustega seotud info korteriühistu liikmele andmata jätmist olukorras, kus info on olemas. Kui puudutatud isik väidab, et tegemist on siiski suuliste kokkulepetega, aga sisuline info laenu
2-19-14266 tingimuste kohta on olemas, siis kohtu hinnangul on avaldajatel õigus sellisele infole. Korteriühistu rahaga tehtud tehingute näol ei saa olla tegemist konfidentsiaalse infoga.
36.Põhjendamatu on ka puudutatud isiku etteheide maakohtu määratud menetluskulude jaotuse kohta. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt võib kohus, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, otsustada et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
37.TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-176-16 p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest. Maakohus ei ole menetluskulude jaotamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kohus oma seisukohta põhjendanud ja määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks.
38.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 174 lg 4 kohaselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.